Ahoi kõigile, kes merest ja merendusest lugu peavad. Täna läheme merele. Jutud tulevad 20 meetri kõrguselt Marie Baltikumi kaptenisillalt kottpimedast Tallinna lahelt. Erisaade ahoi läheb riigiettevõtte Tallinna sadam ja laevade tehnilise hoolduse baasi eestkostel. Meresaade või on täna praamlaeval Mare Baltikum ja näeme just praegu välja Tallinna sadamast sadama muulide vahelt ja üleval kaptenisillal on kõik kena ja rahulik, töötavad ainult moodsad plaadid. Ja loomulikult kapten härra eris Moik, ma vaatasin siin seda releri ekraani ja imelihtne tundub see laeva juhtimine, kuigi vist see täpselt nii ei ole. Ma ei tea, kas ta nüüd on väga raske, ma ei saaks seda öelda, täna on väga ilus ilm, tuulevaikus praktiliselt ja nähtavus on hea, mida ikka veel tahta, on ka ikka selline silmaga sõita kogu aeg, siis poleks üldse midagi tegemist siin kaks päeva tagasi natukene südamalt. Kõhe oli, kui läksime välja, kui 20 meetrit tuli külgtuult. Kui tunned laeva, oled õppinud tundma. See pole ka eriline probleem. See on nüüd täiesti uus, asid ekraanilt näed laeva asukohta ja tema täpseid manöövreid. No see on tegelikult on ta elektrooniline kaart kuni laias laastus seda öelda siin peale selle, et me näeme laevamanöövreid, neid me näeme, ka laeva suurus on kujutatud sellel elektroonilisel kaardil. Naturaalselt tähendab mõõtmetes ja alati sa võid näha, kui palju sul on midagi. Aga see aparaat põhimõtteliselt annab kaptenile ütleme, laevajuhile või Türimine annab informatsiooni selle kohta kuidas laev käitub ja pane juurde ja ongi praeguse väljamineku momente. Lootus läks maha ja hakkame minema juba Stockholmi poole. Tähendab tegelikult teada, kuidas laeva ennast peab üleval, kui kaugele on kursist, nagu ta praegu siin näed, on seal on 31 meetrit kursist paremal, on jagada võtma looduses ja laeva pikkuse juures 140 meeter 31 meede, see pole mingisugune maa. Kääride sõiduaeg on see väga tähtis, tähendab, seal ei saagi nii kaugele minna, kursis seal kõige rohkem, kui sa lähed üks, 10 20 meetrit läheb kõrvale, siis on ka ikka rohkem minna ei tohi. Sest muidu võid olla kivide otsas. Ta näitab meile suunda, nagu pöördepunkti siin näitab, milline on laeva kurss põhja suhtes? Ta näitab, palju on jäänud pöördepunktini maad, distants kasvanud meetrites miilides. Kui palju võtab selle momendi kiiruse jooksul aega, et jõuda sinna pöördepunkti, nagu ta siin praegu on? 900 pool sõlme panema juurde kiirust ja üle natuke üle kolme minuti läheb aega nagu jõuda järgmisse pöördepunkti. Muidugi saame teada, palju satelliite momendil on. Momendil päev on see signaal, mis tuleb satelliitidest ja sellega me võime arvestada ka seda, kui täpne on meie asukohtadesse, jabura tähendab põhimõtteliselt laeva asukoha täpsuseks, pluss miinust, kakskolm meetert. Oh noh, selline on tänapäeva meresõit, midagi pole teha, ta näitab täielikult ära maad, kaid, kailiinid, kõik on nii, nagu ta tuuris elusam. Varustusliinid on siin kaks tükki on viis ja 10 meetrit. Siin Eesti poole rootsi pool kasutame kuus ja 10 meeter. Tähendab, see on selleks, et ikkagi me teame, kui palju meil on vett. Huvitav, palju meil momendil kiil valveta, kui ligidal me oleme, ütleme 10 meetrise sügavuseni, valime maad. Et sellepärast sealt tekivad esimesed alarmid juba see, et mitte panna laeva madalikule, kinni või kivide otsa, tähendab see süsteem on informatiivne süsteeme, juhise laeva tähendab, laevu juhib ikkagi inimene, inimene saab informatsiooni, töötab ja vastavalt sellele võtab, vastu kutsus praegu tuleks see informatsioon väga kiiresti ja mugavalt kätte, kuid varem on ju kaamerd sõidetud ja niisugust informatsiooni pidi kapten ise hankima. Nojah siis oli muidugi kasutasime astronoomiat tähtede abil kohta arvestatud päikese kuu järgi. Tähendab, kõik on ära Erussikaga tehtud. Ja mitte üks kord oma elus, vaid seda on ikka väga tihti ootanud ja ma isegi olen kui aus olla kaptenina teda kasutanud isegi ja sellepärast mul tekkisid tüürimehed, aga kes tulid vere koolis, arvasid, et noh, et siukseid astronoomiat vaja on, kui juba meil oli elementaarne seid sputnik süsteem, mis küll andis, ütleme, kaks korda igal tasandil asukoha teada, aga noh, ta oli olemas. Siis arvasid üles, astronoomidel on vaja näha, kuna kapten hakkas rääkima seda asjades umbes naerdi, et noh, et mis sa nüüd räägid siin, et ma olin noor poiss, ka 32 aastane valib seal poisike siin räägitud, et käivad ise seal nagunii oskaja kohad maha panin, pärast hakkasid poisid ka arvestama, nii et see on ka üle elatud, aga midagi pole teha. Tänapäeval vist on raske aru saada, aga et sekstähti veel kasutatakse või tuleb ikkagi ette ka niisuguses moodsas laevas, kui on seda Mare Baltikum? No vaevalt, vaevalt ma ütlen teile ausalt, et siin selles laevas seda vaja ei lähe, sellise tehnilise varustusega nagu siin praegu on peal seda tõesti vaja ei lähe. Isegi ei lähe vaja raadio Pelengaatorit, tähendab, siin on see Sputniku navigatsiooni kaks puding navigatsioonisüsteemi peal, meil on neli lokaatorid peal, kaardid on kõik olemas, see on ikkagi täielik varustatus siin mingisugust, mina ei näe mitte mingit vajadust enam astronoomia, eriti veel Balti merel. Kaptenisild on hämar, kui väljas on kottpime ja meri on pime, siis paistavad merel hästi silmaga kõik laevade tuled, maa tuled või need veel paistavad ja ainult kaptenisillal helendavat aparatuur kurinäidud ja tuli on ka niisugune hämar. Tuleb öelda, et Mare, Baltikum on vist üks paremini varustatud laevu nii merenavigatsiooni kuiva ohutuse seisukohalt. Kas nojah, saab praegusel hetkel siiski on väga palju on laevaomanikud pööranud tähelepanu, tagada reisijate ohutust ja viia risk miinimumini. Tähendab, see on ikkagi väga vajalik asi ja minu meelest see, mis on tehtud ära nüüd Eesti merelaevanduse ostsime toliini tulini poolt selle laeva täiustamise on olnud hädavajalik samm ja siin ei ole ülearust nagu rahaga eriti raisatud, kõik on väga põhjalikult läbi mõeldud, enne kui seda üldse tegema hakatud. Ja püütud jõuda ikkagi selleni, et reisija tulles laeva, ta saab ka informatsiooni, ta teab, mis siin laeval on ja peab ka kaudselt teadma seda, et tähendab tulles laevale. Talle püütakse siiski tagada sajaprotsendiline turvalisus, olgugi et 100 protsenti keegi kandideerima ei julge lubada, et ma arvan, et mitte keegi seda ei tee. Aga kusagil siin ligidal, et me oleme päris jõudnud ja üks osa sellest on ka silla varustatus, tähendab see sama kompuutersüsteem elektrooniline kaart, mis meil siin on, selle väärtus on oma pool miljonit Eesti krooni, nii et ega seal pole niisamuti raha, aga see tasub ennast ära. Kui võtame siiski ühe esimese avarii esimese kividele toidu siis meie omavastutuskindlustusfirmade ees on 75000 dollarit ehk kui me korrutame selle 12-ga, see on kusagil 900000 Eesti krooni 900000 ja 500000, seal on vahe sees, tähendab isegi ära hoida ühe avarii. Me oleme juba ära tasunud, selle süsteemi süsteem toodab, ta toob sisse. See on minu meelest väga tähtis asi, see saab aru saama, ega siis kapitalimahutused ei ole tehtav mitte ainult sellepärast, et midagi uuendada ka sellepärast ära hoida õnnetusi, ta on väga ideaalne oma kasutamisega, kui me kasutame teda eriti udus, ma olen siin Tallinna sadamasse palguse tulnud täitsa nullnähtavusega, kus tal ei ole mitte meetritki nähtavus, siis sellega tuleb meetri täpsusega kai äärde. Mul pole mitte mingit toredas alusel, ma tean ja ma olen seda süsteemi nüüd juba jälginud üle poole aasta, mul pole veel kordagi tekkinud sellist tunnet ja see süsteem võib mind alt vedada. Kaldal Mulle tundub siis päris kohutab olevat suur laev tuleb udu sees otse hirmsasti kai äärde välja. Aga ega ta endal ka mugav ei ole tegelikult hakata võtma ja see on küllaltki endalgi ebameeldiv tunne. Sul peab olema ikka täielik enesekindlus, et sa oled just selle koha peal, kus pol sulle seadmed näitavad, et sa oled just nii kaugele sellest kaist, kui see seade sul näitab, aga mitte sa võid olla laskuda miinustes, sest miinusmeetrid on juba sees, siis on juba kõik, aga noh, tavaliselt ikkagi nähtavus kipub olema, isegi kui ta on väga kehva. Ikka kui lahtris läheb ja on mehed, on otseselt Sydeo pidevalt vööri ahter kaadri ees, lähme kai äärde, ei kahtesid oma nelja 50 meetri pealt hakkab midagi tulema, nii et siin päris hull siis ei ole, aga muidugi silla kõrgus, et võib-olla tõesti nii, et sa näed siin ainult ühe neljandiku laeva pikkusest, selle osa näed, aga rohkem ei näe ka midagi, sest me ise oleme ju üle 20 meetri kõrgusel merepinnast, nii et siin arvestame sellega. Ma olin siis ka Maria Baltikumi peal ja just kaptenisillal või katsetati liugteed, mis laeva kõrvale lasti. Ohutuse seisukohalt on see täiesti uus asi ja ainuke vist Eesti merelaevanduses Eesti merenduses see nii hästi mäletas seda praegu jah, ainukene tõste, teistel laevadel meil seda ei ole ja see on tõesti tee, mis peaks tagama. Ütleme, kui me räägime siiski, ma ei taha öelda taga, saage valesti aru, ta peaks tagama, kui midagi juhtub laevaga siis reisijate sattumist päästeparve kuivalt. Seal on väga olulised kolm asja, mida inimene kardab, inimene kardab, kust aga see liugtee ütleme ei avatud tekkida, mis oli 17 meetri kõrgusel merepinnast, inimesed kardavad vett. Olgu ükspuha, mis ka on, aga kui nad teavad, et neil jalgadel on seal 30 40 50 60 meetrit vett, siis see on selgelt tekib kohe. Ja kolmas asi, mida inimene kardab, kaun külmu, külma tähendab, ja sellel juhte ja kasutusele võtmine just aitab ära hoida seda kolmega Tartus, tähendab, seda ei ole vaja karta, see on nüüd, põhimõtteliselt on küsimusi otsustatud, päeval olete sadamas ja öösel teate, on sellel mingisugune eripära ka. Ma mõtlen psüühiliselt inimesele, meremehele. Täna meie ülesõidud on siin 15 tundi, maksimaalselt Kaiale. Ja kui ma olin vanasti said selle noore tüürimehe ja kaptenina sai selle naabrikariini siis kõige pikem sõit oli mul 21 ööd päeva jutti, nii et siin poisi mõeldes, ma arvan, meremees seal psühholoogiliselt ei tohiks olla mitte mingit asja. Muidugi kui me võtame jale Tallinki laevu Tallinna Helsingi liini siis ja nemad on ainult päeval sõidavad, siin on öösel siis muidugi need inimesed, kes elasid õnnetuse üle Estonia, aga need inimesed, kes tulid, et välja nii-öelda puhtalt ja nendel on praeguse väga raske ja meil on isegi mõningad inimesed, kes on ära läinud, kes ei suuda öösel laevas absoluutselt magada, nad ei ole kohanenud selle tingimusega. Nad ei suuda unustada seda, mis juhtus Estoniaga ja nad lihtsalt ainult Tallinki tööle. Kui ma ei eksi, neil on kas kolm või neli inimest, oli selliseid ja ma kardan, et ega võib-olla teised sealsamas probleemid lihtsalt nad püüavad mitte välja näidata, aga see on täiesti loomulik, ma arvan, et iga niisugune katastroofiga, niisugune asi jätab oma parandamatud lilled ja tähendab see ei lähe kunagi meelest ära. See võib-olla aja jooksul tuhmub lihtsalt, aga meeleolule ja sellepärast nendele inimestele on see öine sõit muidugi psühholoogiliselt tükk maad raskemale meremehele, see ei ole mitte mingit vahet. Te olete nüüd asendanud Estoniat, olete justkui lipulaev, kas mängib mingit rolli ja see koht, kui te sõidate sealt mööda iga riisiajal, tulete selle paiga pealt mööda, kus Estonia hukkus. Ma ei oska nüüd öelda, kuidas kellelegi looduses olles individuaalne, tõsi, aga mina olen püüdnud sealt panna kursid nii kaugelt maha mööda kui on võimalik, tähendab, me oleme kusagil praegu tsirka 10 kilomeetri kauguselt lähme sellest kohast mööda. Nii et mitte mingisugust emotsiooni selles suhtes minul ei ole. Aga muidugi, tormisel öödel, kui ma olen seal ligiduses olnud, siis mulle kavale pidevalt mõelnud selle peale et mida mina oleks teinud, kuidas Malex liitunud ja üldse ma tahaks ette kujutada, mis seal üldse toimus ja ma ei ole siiamaani suutnud sellele küsimusele vastust saada. Ausalt öeldes, mis puudutab Estoniasse, kõige hullem on see, et seal ei pääsenud mitte üks laevaohvitser kaptenisillalt, seal on täielikult suur lünk ja me ei oska isegi ei kujuta. Me võime ainult teoreetiliselt ette kujutada, mis seal toimus, kuidas võis olla, mida nad võisid ette võtta, mida nad võisid näha, mida nad ei võinud näha. Nii et ma kardan, et seda ei lahenda mitte keegi. Ei ma üldse inimestest, kes räägib minagi silla poole pealt, selle ainult üksainukene pääsetud vahimadrus. No tema ausalt öeldes tema seletus siis mina olen natukene hakanud suhtuma suure küsimärgi, aga noh, see on minu isiklik asi ja ma ei taha seda kellelegi peale suruda. Tähendab, inimesel on, ma arvan, nii, et teatud aja pärast on lihtsalt on tekkinud ettekujutus asjast, et see oleks pidanud naguniimoodi olema, nüüd annab selle nagu tõe pähe, mul on selline tunne, ma ei saa midagi teha. Sest et nii palju on minule tekkinud küsimärk ja tundes neid, kes jõudsid seda laeva tulles, kapten Anders oli, ma arvan siiski, et siin ei ole päris nii, nagu see härra räägib, aga Ma ei suuda seda tõestada ja mul ei ole materjali. Mulle ainult jäävad kahtlused. Kahtlused on, kõhklused on. Aga tõesti ei ole, nii et ma kardan, et see võib tõesti nii olla, ta jääb saladuseks. Kas ma hoian teid, härra eris Moik praegu kaptenina väga siin Captimisel, millal kinni või on teil nii tublid abilised või automaadid või kuidas öelda? Vanemtüürimees võib laeva, mul on täielikult pilt, selge, mis siin toimub, nii et ega siin pole mitte mingeid probleeme ja teine asi on see, et ega teie hoiamedi jõuga kinni humala vaja sekkuda asjadesse vasakuga vahele. Aga siin on praegu lihtsalt inimesi veel, meil naudid kontroll, koordinatsioon, laevas, struktuuride ülesehitus siis ühesõnaga laeva ja siis maavaheline koostöö erandolukordadesse. Vot selle kohta on Ivol omad nõuded ja vot me peame saama selle IMO sertifikaadi ja meil on tehtud teatud ettevalmistustöö juba ära nagu ja nüüd on esimene nagu audi kontroll, meil on inimesel kaasas homme põhiliselt see päev läheb just selle kontrolli peale, nii et see saab olema küllaltki pingeline ja raske päev. Aga noh, ma loodan, et meie poolt on tehtud väga palju tööd, nii et see asi peaks ka minema käiguga. Kas need härrasmehed, kes praegu siin kaptenisillal on, ongi sellest kontrollgrupist või audiitorklubist ja need ongi lihtsalt auto Youtube'is ja need on ise ka meremehed, kõik kaptenid ja Venemaaregister peab meil seal andma ja kaks vene registri esindajat on ka, kadus meil. Ja see on nagu laevanduses Rene registrisse bril, side on ju korralik ja kui niisugune automaatika peal, siis raske vist arvata, et siin on, küsimus on ka see seal puudutab inimesi, tähendab inimeste ettevalmistus selleks, aga seal ei ole üksildane, Siberisse ja sidevahendeid läheb, ega siis ükski riistapuu ei tööta ilma inimese abita ka seal meeskonna ettevalmistus, ka nende teadmiste kontroll, nende käitumiste kontroll veel õppehäire tuleb selle kohta, tähendab kuidas nad seal tegutsevad, seal on terve suur komplekstööd, on, paberid on praegu ju väga palju, aga noh, mis peab ütlema ära, et oli see, mis nõukogude liidu ajal oli tehtud siin nüüd see paberimajandus, mis oli sel ajal tehtud, see tegelikult on nüüd sama, mida IMO nõuabki. Nii et üldiselt me oleme selle kooli võiks läbi käinud, ma arvan, et eriti raske see asi ei ole. Viimase on rahvusvaheline organisatsioon, kes sellega tegeleb, jah, seal rahvusvaheline arendusorganisatsioon, aitäh härra Erich, Mike. Öösel magada saate. Oh nii palju ikka saab välja puhata, aga ega siin pole midagi praegu vale oma külalise lähen korra söömas, siis maale, pärast seda tuleb meil see laeva juhtkonna esitlemine baaris kellakümnega. Kui see saab mööda, siis kusagil 11 poole 12 saab magama minna. Ja kell pool kuus hommikul ülesse, kui nüüd midagi ei ole erilist, aga tänane ilm on ilus, nii et täna siin ilma pärast probleeme ei ole. Laeva juhtimisse puutub, eksis, tülimed, kutsuvad välja, nendel on teada väga hästi, mida ma lähen nõudma nende käest, kuidas tuleb teha. Ja nii, et mul ei ole mitte mingisugust kartust siin silla suhtes, sild töötab. Heidame veel viimase pilgu siis Tallinna peal ja see on ikka Tallinna panoraam kaugele paistvat ja seal Tallinna panoraam esid on Tallinna, nii et oleks 15 kilomeetrit on praegu Tallinna linnani, siin on näha Oleviste kiriku torn. Valgustatud, ainukene Viru hotell, olümpia hotell on näha ja siis no sealt võib arvestada, kuskil miski asi asub, nägevus hakkab peale Viimsi poolsaarest, tere Merivälja Pirita, siis Läätse, Pirita tee jõuab välja kesklinnale, kes linna sadam ja liiguks Kopli poole ja selle õpetaja lõpeb paljudesse nurga peale. Järgmised tuled, mis seal taga on ja need on juba Õismäe ja Mustamäe tuletan, mis on kõrgmajades või väljas, on küll pisut külmavõitu juba ja mere peal ikka. Kuid ega romantikat näha, ma vaatan, et kuu paistab väga kenasti. Jah, praegu on tõesti praegu imeline aeg, päev on täiskuu ja kui me vaatame seda kuuriba, mis on, see on tegelikult, jätab täitsa niisuguse päevase mulje ja niisugust tauses niivõrd valged ja nii kõrgele tõusvat kuud, nagu ta on praegu. Muidugi olen ma just eile õhtul vanem lülimuga sel teemal rääkisime nii. Sellest jutust pole möödas rohkem kui on kusagil 20 tundi tagasi, kui me sel teemal just rääkisime. Nii et ma arvan, et eksmaainimene, kes samuti seda romantikat nagu meremeeski meil märgid, omad asjad, omad nägemused asjadest, me arutame neid asju, ta tähendab, ma arvan, et sealt kogu see traditsioon edasi kulgeb käest kätte, aitäh ja nii nagu öeldakse, seitse jalga vett kiilu alla. Väga seitse jalga oleks muidugi väga ideaalne, aga aitab sellest, kui oleks ka üks sentimeeter, aga ta peab olema ilmtingimata. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.