100 aasta lagunenud. Tere, head kuulajad, Valter ja Jaak Ojakäär on 100 aasta laude oli aga jõudnud nii kaugele, et selle saate puhul tuleb ette kirjutada juba aastanumber 1980. Mis meile sellega seoses? No kindlasti olümpiamängud, mis tänu purjeregatile jõudsid otsapidi Moskvast Tallinnasse, võib olla küll mitte sellisel kujul, nagu algul oli vahest loodetud, sest mitmed riigid boikoteeriksid alanud afganistani sõja tõttu nii Moskva pea seda staadionil toimunud võistlusi kui ka Tallinna purjeregati. Aga toimus see üritus nii või teisiti ja tagasi vaadates võib öelda, et hea, et niigi läks. Sest tollal ju tuli suurelt Venemaalt raha nagu raba ja välja sai ehitatud teletorn, mis kümmekond aastat hiljem omandas hoopis teise tähenduse hotell olümpialinnahall ja palju teisi hooneid, millest mõnega ei osata praegu isegi midagi ette võtta, kas on ta suur või aegunud või lihtsalt golem. Saabudes aastasse 1980 võiks teha siis jälle traditsioonilisi alguse. Ehk alustada Eurovisiooni tolle aasta võidulooga. Johnny Logan oli see iiri päritolu laulja ja helilooja, keda võib tõesti nimetada Eurovisiooni lauluvõistluse kuningaks. Oma võitude sarja alustas ta just nimelt tol aastal tšehhi lauluga what's tänaveeveer. Eesti keelde on seda väga lihtne tõlkida mis üks aasta loeb seepärast, et kostas kikerpuu, on selle tõlke juba teinud ja kirjutanud ka eestikeelse teksti sellele laulule, mille on aastal 80, esitanud tiiva linna, nii et võib-olla siis siin pakkuda teile mõlemad variandid. Kõigepealt Johnny Logan ja siis Ivo Linna. Levatooli c5 tuule muutus. Eurovisiooni võit on muidugi väga tähtis Euroopas ja eriti Eestile, viimasel ajal aga Ameerikas hinnata taksema arvanet veidi rohkem neid Grammy auhindasid. Ma ei tea, kas seal üldse Eurovisiooni lauluvõistlusest midagi teatakse. Aastal 1980 oli üks selline huvitav juhus, et parima ansambli Grammy auhinna võitis õigupoolest duo ja see duo koosnes kahest väga tuntud lauljast. Üks neist oli Barbra Streisand ja teine värgip. Nad tegid ju koos ühe tuua plaadi ja nähtavasti see läks Grammy auhindade žüriile väga südamesse. Need olid siis Barbra Streisand ja pärikepp ja see tuua tunnistati aastal 1980 Grammy auhindade jagajate poolt parimaks ansamblites tol aastal. Loo nimi oli kilti ehk süüdi ja kui hakata neid süüdlasi otsima heliloojate poole pealt, kes laulu kirjutasid, siis vastus on väga lihtne. Ansambel Viidžiis ehk kolm venda Ri, Robin ja Moriskib on selle laulu kirjutanud Grammy auhindu jagati välja aastal 1980 teisigi ja parima naislaulja auhinna sai Beta Miller kelle puhul võib isegi arutleda, kas ta on parem laulja või näitleja, sest ta on nii mõneski filmis osalenud. Ma ei oska praegu hoobilt öelda, kas ta on ka mõne Oscari saanud, aga Grammy auhinna aastal 80 küll laul nimega I libinjuu ehk usun sinusse ja autorid on saim häigin ning Rowotcherkok. Igal aastal antakse, see kuulus Grammy auhind välja ka parimale uustulnukale. Aastal 1980 võitis selle mees nimega Christopher Cross ja ilmsesti tänu laulule, mille ta ise on kirjutanud. Selle nimeks on Raidlaita vunud. Billy Joel on laulja ja helilooja, keda 100 aasta laulude sarjas juba ennemgi kuuldud. Aga midagi pole parata, kui oleme neid aastast 1980, tuleb veel üks lugu tema esituses välja otsida, sellepärast et temagi on üks tolle aasta Grammy auhindade saajaid ja tema auhind kannab nime parim rokklaulja, kes on parim rokklaulja, selle üle võib muidugi vaielda lõputult, aga aastast 1980 on Billy Joe Ellilt üks lugu küll, mis kannab nime it's still n rock n Raoul trummii. Ehk minu jaoks on see ikka siiani rock n roll. Loo autor mõistagi viibitšovel ise. Grammy auhinnad on muidugi väga tähtsad, aga võib-olla Inglismaal on tähtsamad need kuninglikud auhinnad. Aastal 1980 sai tuntud poplaulja Cliff Richard endale kindlasti väga väärika autasu senise tegevuse eest sest ta oli märgitud härra jaanuarikuus ilmunud nimekirjas, kus kõik said need kuninglikud autasud ja inglise kuninganna poolt oli Cliff Richardile siis välja pakkuda see kuulus Ovi i ehk The order Aude British Impayer. Kui mõelda Cliff Richardile, siis temale võiks muidugi ordeneid ja medaleid riputada iga QR Määri peale. Aga ma usun, et võib-olla tollal oli üks laul, mis andis selleks erilise tõuke, mille ta esitas koos Olivia Newton Johniga ja selle nimeks oli sadenly ehk ootamatult logo autor John Farrer, kes on Cliff Richardile kirjutanud väga palju laule nii varem kui hiljemgi. Suvel aastal 1980, täpsemalt öeldes juunikuus ilmus üks muusikafilm, mille nimeks feimi kuulsus. Ma arvan, et samanimelist teleseriaali on näinud ka väga paljud eesti televaatajad, seal siis tegu noorte inimestega, kes õpivad laulmist, tantsimist, pillimängu ja kõike, mis võib sind ühel hetkel teha kuulsaks. No ma arvan, et nii mõnegi neist näitlejatest tegi kuulsaks just nimelt see film ja teleseriaali, ega see laul, mille nimeks Faim ehk kuulsus, solist on Rein Kaare. Kuulsus võib olla kasulik, aga samas ka kahjulik. Kasulik kindlasti selles mõttes, et siis sa saad paremaid töökohti, rohkem raha ja nii edasi. Aga sa võid saada niivõrd kuulsaks, et see kuulsus muutub juba kahjulikuks. Ühel hetkel võib tõesti tekkida tunne, et sa ei saa lihtsalt jalutada rahulikult tänaval ilma selleta, et keegi sind ära ei tunneks ja jumal hoidku, midagi hullemat ei teeks. John Lennoni ka juhtus aastal 1980 just selline asi, et üks mees tundis ta tänaval ära. Kahjuks sellepärast, et see hull arvas, et tema saab veel kuulsamaks siis, kui ta on maha lasknud John Lennoni mida ta kahjuks tegi. John Lennoni meenutati ka Eestimaale ja kui kaheksakümnendatel aastatel algasid Tartu muusikapäevad, siis ühel esimesel neist oli plakatil ju John Lennoni pilt. Urmas Alender kirjutas selle loo John Lennoni mälestuseks. Praegu peame kahjuks ka Urmas Alender-ist rääkima juba minevikuvormis. Minevik ja tulevik on omavahel alati seotud. Aastal 1980 kerkis Eesti popmuusikas esile noor ja väga võluv lauljatar nimega Marju Länik. Üks laul tema esituses. See aasta on kirjutatud Rein soontacki poolt, teksti autor Ott Arder ja nimeks üksi keset ööd. Umberto totsi tuntud loost nimega glooria tegi Eestis selle niinimetatud kaveri Mait Maltis, abiks siis Jaak Veski, kes kirjutas eestikeelse teksti, võib-olla siis pakkuda teljele mõlemad variandid. Kõigepealt Itaalia pärast eesti keeles. Ja nüüd üks laul, mis on kirjutatud ilmsesti varem kui aastal kaheksa, aga salvestatud siin Eestimaal just sel ajal ansambli vitamiin poolt ja Anne Veski on solist, autoriks märgitud Roberta Flack ja eestikeelse teksti on kirjutanud Jaak Veski. Loo nimi on vii mind, vii. Ja nüüd on aeg mängida tänase 100 aasta laulude saata viimane lugu. Jääme siis endiselt aastasse 1980, püsime ühtlasi ka Eesti lugude juures ja pakume teile välja loo, mille nimi on talveedee. Muusika autor Ain Tammesson. Tekst. Andres vana papp ja solist on Kersti Rosenberg. Ansambel, kes esitab teile selle laulu, on Nemo aastal 80 väga tuntud ansambel, hiljemgi veel Valteria Jaak Ojakäär ning saate produtsent Kätlin Maasik soovivad teile kõike head. Kohtume jälle nädala pärast.