Ahoi kõigile, kellel meri Südamelähedane veresaade hõi läheb Eesti veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel. Täna püüame selgust luua ühe meremehe ameti tagatoas. Magavad maal aga töötavad merel. Need on lootsid. Merelaulud on aga ansamblilt lilleke. Koosseisus Feliks Kark, Tõnu Kark, Väino laes, Aroy mägi ja Üllar Võrno. Kaks. Sedasi. On nüüd päris vana lugu. Minu sõbras Saaremaa mees tähendab tüürimeheks. Iga iga kord, kui ta oma laevaga kaldalt ära sai, nägime jälle ühte sama pilti. Ja kui me kokku saame hakkama mulle sama asjaga laulma. Meresaar ja hoian täna lootside keskel. Olen siin kesklinna sadama lootsi toas, telefonid helisevad ja täiesti loomulik, et töö ei katke siin 24 tunni jooksul. Siin on ka voodid ja lootsid siin puhkavad. Siin on koos veeteede ameti lootsiteenistuse juhataja härra Heino Kallast, Tallinna Rootsi piirkonna juhataja härra Viktor Kala, te olete siis nüüd õige kauaaegne lood sellest, eks ole, härra Hugo palk ja härra Ants Põlluaas? Kõik on muidugi vanad meremehed. Kes loots õieti on, püüame selgeks teha igas riigis mereriigis, ma mõtlen, on organiseeritud lootsiteenistus ja lootsiteenistuse selleks organiseeritud, et laevade kaptenid, kes saabuvad sadamasse, lahkuvad sadamatest, et neil oleks kvalifits, keeritud abi olemas käimisel. Sest kohalikke olusid iga kapten ei tunne ja ei pruugigi tunda ja selleks ongi mõeldud välja lootsiteenistus. Oleneb sadama suurusest on muidugi lootside arv, sadamates on erinev, aga loots põhimõtteliselt peab tundma oma rajooni, isegi kui ta une pealt üles aetakse, ta peab teadma oma, lootsime rajooniga tervikuna tundma ja teadma sügavusi, ohtusi, sadamates, hoovusi, nii et ta peab olema absoluutselt teadlik kõigis oma rajoonis toimuvast ja et ta seda kivi iga kivi ja kändu ja nii et ühesõnaga kaptel osutama kvalifitseeritud abi vastavalt siis sadama suurusele on organiseeritud lootsiteenistuse tavaliselt niimoodi, et on suurtes sadamates on ööpäevane valve, kus väiksed sadamad on. Muidugi võib olla organiseeritud selliselt, et on lootsi väljakutsega selleks ajaks, kui laev kas saabub või lahkub sadamast, nii et see on täiesti erineva Tallinna sadamates hinnan praktiliselt meil ööpäevane valve kesklinna sadamas, kus me praegu asume, siin on kokku, on 16 lootsi ja iga päev on siin kolm inimest tööl. Muuga sadamas on neid kaks lootsi korraga tööl. Lootsiteenistus on muidugi organiseerimisel siin veel ja me püüame üle Eesti neid Lootsi jaamasid praegu arendada, näiteks siin üleeile tuli Kundasse esinejal tsemendilaev sisse, siis pidime Lootsi Tallinnast viimasid kohal muidugi tulevikus meil saab olema seal ka omad, lootsid, aga on seal üks Rootsi õpilane ettevalmistamisel, nii et tulevikus saab seal olema fina, meres on omad, lootsid on Pärnus siis Saaremaal, nii et üldiselt laevade loosimine toimub ja patsid annavad kaptenile igakülgset abi, mis ta vajab oma merereisil. Nii nagu mina olen. On lootsid kõikiva merd sõitnud mehed ja see on nii meie määrustega praegu Eesti vabariigi määrustega on paika pandud see niimoodi Lootsi põhimäärusega lootsiks võib saada ligisõidukapteni diplomi ka inimene kõige väiksem diplom, mis on siis sellest kõrgemad muidugi, aga kõige väiksem diplom võib olla ligi seda kapteni tipp ikka aastaid peab olema sõitnud ja omama kogemusi. Seda on väga paljud kaptenid, kes sadamasse tulles usaldavad laevaga manööverdamise täiesti kohe Lootsi hoolde, Rootsil on see eriti keeruline selle tõttu, temal on iga päev on nagu erineva suurusega laevad, näiteks ütleme, võib-olla on 50 meetri pikkune laevaga seal satud näiteks 270 meetri pikkuse peal järgmisena. Nii et sa pead teadma sind inertsi ja muidugi ka tegelikult on ta nõuandev kaptenile, ta ei vastuta laeva manööverdamise eest ja sõidu eest, aga sellegipoolest kui kapten teab, teda usaldab ja ja annab laeva juhtimise tema kätte, siis ta peab oskama hakkama saada sellega lihtsalt. Teil on üsna keeruline amet, olete vist hästi kaua merd sõitnud ja lootsina töötajana. Härra palk. No paarkümmend aastat on merd sõidetud ja üks 25 aastat või 27 vist isegi lootsiks oldud Tallinnas. Tallinnas jah, aga noh, on väga lühikesed perioodid on lootsitööd tehtud Pärnus ja kui vaja Roomassaares Muhu väinas küla, seletage tee, kes te nii kaua seda minu arust omamoodi kummalist rasket ametit olete pidanud, mis selle ameti juures on niisugust, mis hoiab meest selle juures kinni? Noh, eks ikka leivamure hoia kinni, nii kui ka teise ameti juures meest, aga noh, väetised on ka niisugune harjunud nende laevadega tegelema ja siis ma mõtlen juba merd sõites ja pärast seda siis ka nagu on juba see käe sees siis ta ei ole näiteks nii üksluine, sa pead hommiku ühest samast väravast kuskile vabrikusse sisse minema ja seal ära kolistama see kaheksa tundi, aga noh, siin kohtab erinevaid inimesi, erinevaid laevu ja see asi läheb nagu mitmekesisemalt. Nii palju segaks vahele veel, et ta ikka on kas üle keskea või noh, inimesed on tüüdanud mere, sõitis sealt ära ja merd mööda loksumine, nii et siin on nagu vahetustega töö ja merega oled seotud ja meelepärane töö on siiski veel, aga ikka inimesed on juba üle kesk ja võiks olla öeldist noori noori, millega ei lasi kas selleks saab õppida või see on lihtsalt kogemust, see küsimus v asi. Lootsiks niisuguste meil Eestis sellist süsteemi seni pole olnud, et lootsis kohe õppida saab, mõnes riigis läänes on, kus kohe noored inimesed võetakse kooli, õpetatakse otsideks. Aga meil ikka pole, maailmamerel ei sõdasid enne, kohe võetakse kooli, võib-olla nad on sõitnud kuigi palju, aga nii sellises mõttes, et nad oleks laevajuhid juba kogenud, seda ei ole, aga meil on kogu aeg olnud teine süsteem, et inimesed, kes on ikka merd sõitnud nagu juba ennem siin härra Kallas ütles, et peab olema vähemalt ligisõidukapteni diplom ja siis kes avaldab soovi ja tunneb, et saab tööga hakkama, siis ta tuleb lootsiõpilaseks ja see võib kesta praeguste seaduse järgi kuni kuus kuud. Siis ten tuleks siia ja, ja käid teisega kaasas, muidu seal on veel õppused ka teoreetilist laadi, sealhulgas raadiolokatsiooni asjas, peamine ikka käib kaasas teiste lootsidega ja õpib seda tööd kohe nii kohapeal nagu öeldakse. Aga muidugi saab rutem. Ja need kõik kogenud meremehed vist kuus kuud õpilasametit. Ja asi on, asi on siin selles, olgu ta kapten või, või mitte, ta on kogemustega ka teatud rajooni ja teatud sadama. Ta peab piirkonda tundma, selleks peab olema tal mingisugune ettevalmistusaeg, et sealt kurssi viia asjaga ja tõesti kapten ja siis hiljem võib-olla otsina töötades abi osutada hõigata vana meremees, kes on merd sõitnud, tal on ikka ühte tüüpi laevad olnud, näiteks Tallinna sadamasse võivad erinevat laevad sisse tulla nii väike ja suur, aga see nõuab hoopis mingisugust erikogemust. Selleks ongi praktika, Aedjastaseerimine, inimene õpiks selliseid laevu, no ütleme näiteks Muuga sadam, ta on spetsialiseerunud juba nagu suurte laevade vastu võttes, seal käivad kuni 270 meetri pikkused, need on küllaltki suured laevad ja siis inimene peab lihtsalt harjuma sellega, et põdeda alaväärsus kompleksi, kui ta läheb sillale seal kapteni kõrval ei tohi seda kunagi välja näidata, et ta kardab seal midagi ja selleks on vanemal otsiga noor loots või olgu ta siis noh küll vana kapten, aga selle stažeerimise ajal käib ühe vanema lootsiga, tähendab, kes on oma ametikoha peal, vanemloots käib sellega kaasas ja ühesõnaga praktiseerida siis enesekindlus ja kõik seda tuleb ajaga. Nii et kui ta seal on kolm-neli kuud on juba niimoodi tööd teinud, siis ta võib täitsa vabalt juba ise töötada ja nii nad töötavadki ka, ega siis keegi keegi niimoodi esimese korraga hüppab sinna suure laeva sillale, muidugi võtab natukene araks, kui enne oled väiksemate peale harjunud, mäletate oma esimest lootsina sõitu mõne vägeva suure laeva peal, mis võis ka kõhedaks võtta, et asi on selles, et mina isiklikult Ran lõpetasin oma meremehekarjääri kaptenina lootsina ausalt öeldes sõitnud üldse selle ametikoha peal. Ma tulin kaptenisillalt ja tähendab härra kala samamoodi, nii et härra Balkan, muidugi ainukene. Küll sõidetud siin, kui sai reisilaeval sõidetud Tallinna Helsingi vahel, siis lubati ilma lootšida sõita Helsingist Tallinnasse, et siis tuli sõita, teha seda tööd iga päev, iga ilmaga. Eks see võib-olla on teistmoodi, kui samalt oma laeva kapteni teise teed seda tööd ilma lootsite. Kui lootsisena olla kaasa kapteni juures, siis on ikka teine olukord, lootsin, ma mõtlen temani diplomaatiline osa ka siin ja sobivus ja kõik tulevad ilmsiks, et inimesed on igasugused kaptenid juhtiga, eks oma käitumismaneeriga olemisega pealegi lootsi töö siiski tunduvalt erineb, ütleme laeva kapteni tööst hoopis teistsuguse iseloomuga ja teised küsimused ja probleemid ja need töövõtted tulevad seal välja, see on, ütleme näiteks, kui on toodud niisugune näidet, kui kuivalt maalt tohib olla Soffer seal teise järgu ja esimese liigisoffer. Et ta võib juhtida neid autoronge, suur buss, aga kui teda nüüd võtta, panna ühte hobust rakendama vankri ette, siis ta ei saa sellega hakkama, selleks on vaja hoopis teistsugust meest. Kas te mäletate jama praktikast mõnda erilist eriskummalist juhtumit? Juhtumeid on olnud, et mitmesuguseid, võib-olla meenub, et üsna, kui ma alustasin seda tööd, see oli 60.-te aastate lõpus, ma olin seal Paljassaare sadamas, siis tuli tuua ka üks suur laev sisse, millel oli masin rikki läinud. Ja see oli 200 meetrit pikk laev, siiamaani pole seal üldse teist nii pikka laeva sees käinud, sel ajal ei olnud suuri boksereid, seal oli väike, 500 jõuline puukseri veel üks 400 jõuline, kes aitas, aga siis noh, sellest nagu oli vähe, see laev oli ehitatud Leningradis Kaug-Ida jaoks üks krabipüügibaas, hästi suur, siis ta oli proovisõidul, oli siin Soome lahes rikki läinud, masin tuli ta sisse viia. See juhtus niimoodi, et olis niukene, paras tuul ka ja hakkasime sisse minema, aga ma nägin, et see tuul ajab selle laeva ajab ikka välja sealt Forvaatrist, need bokser ei jaksa teda ära tassida. Kuna mul oli seletatud, mis mehhanismid seal peal on, et tal on ka niisugune aktiivne rool, mille seda suunda võib muuta, siis ma palusin, et paneks selle aktiivse rooli tööle, see on nagu, ütleme Väike-abi propeller talle, aga see annab natukene selle liikumisjõudu juurde, et siis seda suunaks selle taha siis laev liigub ise oma jõul ka natukene edasi. Aga see oli nii imelik kuulda, siis tulid need insenerid sinna, ütlesid kaua te tahate seda, et see töötaks, et kas viis minutit või 10 minutit, ta on mõeldud hästi lühiajaliseks töötamiseks, ma mõtlesin, näinud, see läheb meil ikka vähemalt tund aega siin või? Ei, siis me seda ei või teha, sellepärast. Ta võib meil ka rikki minna ja me peame ikka laeva üle andma, nii, sel momendil kõik peab korras olema, et mis seal pärast saab, see pole enam meie asi. No see asi oli niivõrd tõsine, et siis ikka panid see tund aega tööle, pidas vastu, see on nüüd absurdse selle üldse situatsioon mõningaselt, kuidas laevu ehitati, üle anti. Nojaa, aga te pidite ikkagi teadma, et sel laeval niisugune rool on lootsilaev laevu siis laeva kapten peab andma ikka talle andmed, millised tal mehhanismid tema käsutuses on ja kui tugev on üldse, tähendab, kui tal töötavad peamasinat Iron, siis ikka mingi ettekujutus, kui suur inertsi, kui kaugelt saab seda laeva peatada ja nõnda edasi. See peab teada olla, muidu see asi muutub mõttetuks, kui loots ei tea üldse, millise alusega tal tegemist, see kogemus võib ka erinev olla ja inimesed on erinevad ja kõik tunnetavad seda inertsi laevas. Eks lootsil peaksin tunnelist kohe täitsa veres olema. Noorekesed aegade paugupealt ei ole, aga eks ta tekib aastate jooksul see tunne nagu teravneb. On mõningaid inimesi, noh, ütleme kellel see puudub ja talle ei tahagi tulla seal muidugi vähemus. Aga nendel see töö ka ei klapi ja siis tavaliselt need selle töö pealt lahti liiguvad. Kellel ei tule selle asjaga nii hästi välja. Aga noh, see on ikka nüüd tühine, vähe. Ikka tuleb välja see vana tõde, mis on iga ameti juures ikka peab annet olema ta lootsi töö jaoks. Muidugi peab olema dialood saab see olla, kellel on, ikka võime hinnata liikumist ja nii-ütelda pidurdamist, teepikkust ja kohe see käib nagu ütleme mõne aparaadiga vist peas läbi, ei ole vaja seal mingi valemit meelde tuletada, aga ta juba silmaga vaatate, näeb, et kas nüüd on aeg siis panna seisma või võib veel sinnapoole liikuda siiapoole, et mitte ei juhtuks, see tuleb ja niisugune käigus vist kasvab siis nagu automaatselt, siis saab hea lootsi ainult teha tööd, kui tal pole vaja mõelda selle peale, vaid nagu iseendast tuleb. Et nii peab tegema ja siin on juba piir, mida ei tohi ületada. Kas meil on praegu Loodsa nii palju, kui palju Eesti neid vaja? Kahjuks ei ole ja siin on, vist, on, inimestes on põhiline probleem, näiteks, kui Tallinna piirkonnas on nüüd lootsite kohad, on kõik on täidetud enam-vähem siiami nagu juurde enam ei võta. No meil tuleb siin juurde muidugi rajoone nagu Paldiski kus me ka esialgu hakkame suunama Tallinnast, nagu ma Kundast mainisime, viisime sinna, sealkandis on ajutine nähe, siis praegu Loksal on samamoodi, tuleb viia Tallinnast suunata inimene kohale, nii et seal on küll laevade liikumise intensiivsus on küllaltki väike, aga, aga nii ka ikka iga paari päeva tagant tuleb ikka laevani. Pärnus on neid praegu vähe, Saaremaal samamoodi, nii et Tallinnas on üldse 28 lood seal momendil praegu, aga Meil on niisugust, kohtusin näiteks ütleme Väinameres, kus poole kohaga töötavad inimesed on üheaegselt, parvlaevakaptenid on ja siis on ka meil tööl on muidugi nende koormus on küllaltki suur, seal aga lihtsalt ei leidu praegu inimestest. Eelnõue on muidugi see ka, et inimene peab inglise keelt siiski valdama ikka, et ennast arusaadavaks teha jätta, saaks laevakaptenist aru ja see on üks suure takistus, mille pärast neil on inimestest praegu puudu. Oleme siin ajalehtedest kuulutana lootsite tööle võtmiseks, aga, aga kahjuks ei ole kandidaadid jah läbi läinud Est, vähese keeleoskuse pärast, põhiliselt. Seda on natuke naljakas kuulata, sest meremehed, minu teada oskavad kõik inglise keelt. Meil eelnevatel aastatel seks, kalalaevadest kaader, mis on meil meil praegu tööl, on tulnud kalalaevastikust ja ma mõtlen, nende inglise keel on küllaltki kesine, sellepärast et kalalaevad ookeanis muidugi külastasid jah, võib-olla tihedamini seal sadamaid ja isegi seal maalid käisid ainult merel ookeanis tegid oma püügi ära, võtsid laadungi peale, tulid tagasi, nii sadamas käimist oli neil küllaltki vähe ja laevandusest muidugi seal on tale asi, selles kaadrite saamine on raske, et seal on palgad suuremad, ei ole tulekul kedagi sealt ja, ja sellepärast me oleme sunnitud praegu põhiliselt kalanduse, töötavate endiste kalandus töötavate inimestega läbi ajama. Ja tõepoolest, siin on keeleoskus õnnell võrdlemisi kesine, ei ole keelepraktikat ja võib-olla et inimest kooli ajal õppisidki teda ja, ja noh, kui palju meie kooli ajal eriti õppimaks. Keel tuleb kõik pärast, kui on vajaduste järel ja aga lihtsalt, kui vajadust ei ole ja selle tagajärjel on nad jäänud puuduliku keeleoskusega. Siin liidu aeg, kui olime ja õppisime, siis kõik muidugi rääkisite, et vaja õppida inglise keelde, aga siin oli veel niisugune moment, mõni ütles, et kohe, kui ta seda ei tohigi välja näidata, hästi inglise keelt oskab, et ei tea, mis arvatakse sinu orhideesid eluplaanides, et millise maaga sa ennast seod mõtled, millest nii et see on üks keeruline küsimus ja muidugi see oli üks põhjus, oli piiratud suhtlemine oma lastega ja sellepärast inimesed seda ei õppinud, nii nagu nüüd on vaja. Ja veel on üks siin üks moment, et paljud, ütleme ikkagi teatud jagu eesti meremehi, kes keelega saavad hästi hakkama, on tublid mehed on praegu võõraste lippude all siirdunud teiste laevadesse, sest et seal on palgad paremad kui meie omadel Eesti lipu all. Kui suur see vahe siis võiks olla? Küllaltki suur on see näiteks imo ja seal rahvuslased töö organisatsiooni nõuete järele ei olegi isegi alla 2700 dollari kapteni palka, näiteks lootsi palgad on praegu Kreekas kõige väiksemad, vist minu teada, kas see oli 2000 vist oli dollarit, on, need on Euroopas ja üldse kõige väiksemad palgad praegu ja siis, kui me arvestame ümber, palju see kroonidesse teeb, siis muidugi on meie lootsidega vahe on siin kohe-kohe ikka märgata. Kaptenite oli ka nii, et laevamehed on läinud, ka meie laevadest lähevad võõra lipu alla, laevas näiteks siinsamas vastas Läänemere teisel pool mitte, mainib ta Soomet, aga noh, Soomes ka muidugi, aga Rootsis näiteks on siin lootsite palgad on kusagil 20000 krooni Rootsi krooni tähendab nii, et me ei saa võrrelda ennast teiste riikidega praegu vähemalt oleme küllaltki vaesed. Vaesus on üks, aga kuidas on lood töö kvaliteediga? Ma ei usu, et meie lootsid oleksid viletsamad, kui on rootsi lootsid. Nojah, eks töö kvaliteeti näitab avariide hulk ja ütleme niimoodi, mis oleks siis lootsid süü läbi on kui on tekkinud, aga aga see siin viimastel aastatel pole üldse esinenud, et loots oleks süüdi olnud mingis avariis mainimisväärseid avariisid polegi olnud siin Tallinna lahes Kopli lahes nii tuntud kihnu lugu, aga see oli tehtud, need omapäid ilma lootsiteenistuse teadmata. Proov sõita tuulise ilmaga seal tegelikult oli üks teine väiksem õnnetus oli ka, aga see oli samamoodi olnud lootsi süüdata, kui üks laev vigastas omal veealust kerel, aga see oli sadama valdaja poolt ebaõigete andmete andmine ja tähendab akvatooriumi sügavused ja ei olnud õiged, nii et seal oli sees mingisugune põhjas toki ankur ja mis ei olnud akvatooriumi selle plaani peale sõnaga otse ei olnud sellest teadlik, nii et ühest küljest õnnemäng, koostöö teistega ja avameelsus omavahel paistab, nii et see on ohutuse tagamiseks põhinõudeid. Eks muidugi hea selle eest, et üks nõue on isegi kaubandusliku meresõidu koodeksis ained, kapten peab pesitama lootsile õiged andmed laeva kohta, kõik absoluutselt ja mingisugust, ütleme seal sügise väärata andmete esitamise eest ja muidugi on siin ette nähtud ka sanktsioonidest, kui otsa avastab, et talle on andmed, on valesti antud temale siis on võimalik trahve kohaldada ja kõik kõik muu selline looduses nagu siis võtab vastutuse oma pealt ära sellega vahel ehk on püütud võib-olla natukene pärast hiljem küll need õiged andmed on antud suuliselt, kui kirjalikult on tehtud nagu selle lootsi arv, kviitungi peale on kirjutatud natukene teisiti, et raha veidi kokku hoida, näidatud väiksemad, need suured mõõtmed ja asjad ja niisugust asja on paar korda juhtunud, aga see on niisugune naiivne Petmine. Seda tuleb väga harva, et mis on need põhiomadused, mis lootsil peaksid olema? Noh, eks ikka põhiliselt külma, verd ja rahulikku meelt ja teravat silma, muud mitte midagi. Teie töö on üsna pingeline, nii nagu algul sai kohe öeldud, et lootsitoas on siin voodid, siin on neli voodit ja suur eestuba, siin vesi, loksuksin sadamas kohe peaaegu külje all. Peate kogu aeg valves olema, nagu olla tähele panite, telefon kogu aeg ka heliseb ja, ja kõik meie mehed viidi kiiresti jälle minema, et praegu läksid kolm valveloatsion, kõik laevadest praegu töö käib pidevalt. Muidugi ei saa ütelda, et see kogu aeg niimoodi nad ikka saavad tulla ja puhata ka silma 24 tundi järjest. Isa sillal olla nagu tähendaks, miks niisugune valve peab olema, laev ei küsi kellaajast, kui ta sisse tuleb, nii vist mitut moodi, neid loositeenistusi ka ikkagi peab olema kuskil keegi valmis, kes saab tulla, kuigi On olemas teatud nõudmised, et laev peab ette teatama, praegusel ajal on ikka side sedavõrd arenenud, et saab ette teatada teatud tunnid lootsijaama tuleku aja. Aga, aga siiski see kuidagi elus ei kujune nii klassikaliselt välja, nagu ta on kõik paberile pandud. Väga tihti on, need on vaja kiiresti jälle minna kuhugi ja aidata teha tööd. No laevade liigud nagu rongidki, muud transpordivahendid, kõik ju vahetpidamatult. Raha on ju taga, ei saa ju laev, kui ta tuleb öösel nüüd hakata ootama, et lootsin ennast välja magaks, siis tuleks sinna peale järelikult keegi kohe olema valmis ja seda tööd nii jätkama, et see laeva tähendab elu jätkuks mingisuguse peatusite, kas ta sõidab, tuleb lossi, laeb või peab kogu aeg käima, sellepärast iga minut maksab raha, raha on kõige taga, rootsi teel on laevaomanikule kallis, see oleneb laeva suurusest, siis tema lootsime seda. Tahaks ütelda, et ta oleks kallis ei ole, võrreldes teiste laevakulude hindade ja rahadega, mis seal inglise son, Zolotsevi osa ei ole suur, sellest aga tooge võib-olla üks näide, et kuulajal oleks selge pilt, reisilaev nõuab ju ka Lootsi Estonia näiteks Eesti suurim laev, igaüks, kes huvi tunneb, see tema brutoregistertonni, mille järel võetakse lootsimaksu, on 15000 reidil vaja lootsi võtta Tallinna reidil tal sõitmine on vabast tema otsi tasuda maksab ainult sadamasse sisenemise ajal, kui lood seal peal ja see tuleb korrutada 0,0 kuue dollariga kuue sendiga Ameerikas ja Ameerikas ei tea mitte mitte emid testisõitja lossid asuvatesse dollarit ära. Ja ongi kogu see summa siis käes, mis tähendab ühekordne, lootsime sadamasse sissetulekut maksma läheb siis näiteks välislaev, kui tuleb, on talle ette nähtud 10 miili veel reidil lootsimist mis maksab 0,004 ja peale selle plussis sadamasse, sissetuleku eest eraldi, kus brutoregistertonni naas korrutatakse siis null koma null-kuuega, mis on sadamas ette nähtud lootsimiseks väljaminekule omamoodi. Nii et no kusagil, ütleme niimoodi Muugal, kui seal 100000 tonnine tuleb sisse ja siis oli tal sisse ja väljamehega ma ei mäleta praegu täpsete kusagil 10000 dollarit vist on midagi, tal tahab nii sisse tulemine, sest seal on lootsimise kaugus on 15 miili, 17 miili, 15 miili niimoodi kaks laevateed on tal Muuga sadamasse sisenemise, jämedalt öeldes kusagil 10000 dollarit maksab lootsimise pealt oioi. Tavainimesele on see summa küll hästi suur aga see kaup ja laev ise võrreldes selle summaga muidugi täitsa võrdlematult suuremat summat. Kahjuks ei saa loots selle raha omale. Kui palju lood sellest saab, saab sellest tegelikult osa. Ma ei tea ja muidu ei ole tavaliselt kombeks palkadest rääkida, aga analoogsete palgad on nii, ütleme keskmised Tallinna sadamast 7000 ringis pritse kaheksani ja see on koos, tähendab, siin on meil väikene preemia on veel juures, kui loots teeb avarii tüta tööd, täidab oma kohustusi korralikult, siis saab ta preemia, nii et see on sinna hulka arvatud siis kusagil jah, niimoodi bruto seitse, 7000, oletan ja aga vastutus on ka päris korralik, mis siis juhtub, kui lood seksi kulootse eksib, siis selleks on, tähendab iga aastaga antakse lootsimise summadest 10 protsenti avariifondi. Eesti veeteede amet kannab niimoodi eri pangaarvele ja kui mingisugune avarii toimub lootsi süü läbi, siis eelkõige muidugi veeteede amet on kohustatud, kui süüdlane maksma avariiremondikulud ja avarii fondist need summad, aga muidugi, kuidas ta lootsi karistab, siis see on juba edasi veeteede ameti aside, kas ta siis laseb ta lahti või paneb ta välja, seal osaliselt maksma, paika pannakse, on vaja kohust sinna ka kohtu alla anda inimene või ütleme seal inimohvritega midagi tegemist siis muidugi asi on rängem, aga, aga võiks juurde lisada, et olen näinud neid kogumikke vanadest dokumentidest, mis on välja võetud inglise vanadest mereseadustest, Itaali omadest 16. sajandil ja seal on siis niisugused asjad sees vähemalt üks on väga ilusti illustreerib selle asja, on selle inglise admiraliteedi käskkirjas on öeldud, otsekui loots oma süü läbi tekitab selle tõttu, et kas ta on purjus või ta on üldse juhmakas on tekitanud avarii siis laeva meeskond võib ta võtta ja tassida sinna ankrupeli juurde ja lüüa tal pea maha ja ilma, et ta oleks ta selle eest mingit karistust. Meil vist lolle ei karistata. Oleneb, milline see loll on. Või oleneb ametist ja võib-olla lõpetuseks vist ainult soovida, kuidas öeldakse head lootsimist või on teil mõned niisugused ütlemise sõnad ka? Ei ole, aga head lootsinist ütles. Õnnelikult lõpeb, siis on kõik hea. Mingist loitsimisest ma pole kuulnud. Et lootsid loitsiksid veel teisele ta hästi läheks, aga küll ta läheb. Mis olek? Õhtal kui randu, siis meist liiga mees mõttele kandu Etmeid. Külla neiu tootva jaotise lahkesti. Mehkurmapalt lõõts moonikul. Mängime lõõts moonikul, oomi laule. Et tungivat süüd amme neidudel kõigi Seidutel et ikka jälle kõik naabrit vaatajana mängib ta ainult nulle, mitte teistel. Üüri, mängib nihkurmapalkadsmoonikul popult mängibelotmoonikul. Hoomi laule. Ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.