100 ta laulab. Tere, head kuulajad altari ja Jaak Ojakäär 100 aasta lauludega endiselt aastast 1979. Ja see on selles mõttes tähtis aastaid. Eesti pop- ja rokkmuusikas ilmus esile üks. Ma arvan, et tänaseni tuntumaid ansambleid üldse nimelt rock hotell ja üks esimesi laule, mis nad olid salvestanud juba aasta varem, kannab nime, tean, ei tea. Et see on tegelikult laen, lugu, autoriks džaudolan, eestikeelset teksti autor Priit Aimla. Siit saab üpris kähku ja kergesti teada, mis jääb kooliprogrammis puudu või mis oli siis puudu aastal 79, võib-olla praegu enam neid puudusi ei ole. Ma arvan, et tänapäeva koolilapsed teavad vähemalt päris kindlasti seda, kumb on kaunim, kas Zaporožets või Mercedes või õigemini nad võib-olla isegi ei tea, kuidas Zaporožets välja nägi liival või siis autodest. Aga mis puutub muusikasse, siis see, et Ivo Linna koos kaaslastega asutas uue ansambli rock hotell ei tähendanud ju sugugi mitte seda, et apelsin oleks oma populaarsust kaotanud ja eksju, ivo, sealgi tegutses edasi veel mõnedki aastad. Tollest 79.-st leiame näiteks ühe tuntud laulu, mille nimeks on illusioon ja autoriteks muusika poole pealt. Tõnu Aare. Teksti on kirjutanud Ott Arder. Solist oli äsja kuuldud palast Tõnu Aare, aga aastal 79 oli ka nooruke Anne Veski juba päris tuntud. Koos ansambliga vitamiin esitas ta laulu nimega roosiaia kuninganna. Autoreid ei oleks ka ikka soliidne ära mainida hollandi helilooja Bouens, muusika autor, eestikeelse teksti oli kirjutanud Jaak Veski. Tol samal aastal esines vitamiiniga endiselt kaevalisusteinfeld. Tema kirjutas enda muusikat ise ja üks kõige tuntumaid palu tollest ajast kindlasti tiigrikutsu. Kui nüüd mõelda end üle 20 aasta ajas tagasi, siis muidugi 70.-te lõpus olid väga paljud asjad hoopis erinevad ja nendest teatud teemadest räägiti ka hoopis teistmoodi kui praegu, rääkimata näitamisest. Noh, kõva sõna oli raamat, mis ilmus avameelselt abielust samuti ajakirjas noorus ilmunud rubriik doktor Noormann, kes vastast seksuaalelu puudutavatele küsimustele. Ja selle kohta tegi loo Rein Rannap, mille ta esitas koos oma ansambliga Ruja solist Urmas Alender. Eile õhtul, eks paisAga väravas proovis mind kallis doktor muuhulgas ka. Siis, ega ometi last pea nüüd oota. Selle peale käis kuutuusmid. Võimann, nõustusin, läppu hakkas vältima mind käitistes. Ja nüüd üks näide ansamblist Fix aastast 1979. Laulu autorid on Priit Pihlap ja Johan sütt. Laulu pealkiri koopalaul. Ansambel Fix ja koopalaul, mis minu teada on vist omal ajal pühendatud ühele kunagisele Tartu Ülikooli rektorile, rohkem ei kommenteeri, aga Eesti muusika eesti lauludega jätkame veelgi, olgu siis tänane 100 aasta laulude see saade rohkem just eestikeskne. Paul Allik on üks huvitav laulja, kes oli omale seal väga populaarne, aga peale seda, kui ta otsustas, et kunstniku amet on talle hingelähedasem kui muusiku oma. Ta isegi ei taha eriti, et raadiost tema lauldud laule mängitakse. No ma loodan, et ta teeb võib-olla meie saatesarja puhul ühe väikese erandi, seda enam, et laul on ju Kustas, Kikerpill kirjutatud nii muusika kui sõnad ja pealkirjaks su selle õied, kõik Madoon. Kantrimuusika on Eestis alati populaarne olnud. Aastast 79 võib leida näiteks ühe pala ansamblilt krõll kelle solist oli muide eraadiovski diktorina töötanud Uno Kaupmees väga sellise hea häälega mees, nii rääkija kui lauljana. Laul nimega üks kummaline unenägu on tegelikult selles mõttes väga huvitav, et seal võetakse tekstis kokku üpris paljud Eesti tolleaegsed ansamblid. Ei luba unustada kremlile kell viis. Sekundil, kui pulga plaane põletud saidi auku aetud puhkepaika Kunes otsimale. Ristilt siia krõll on mõõtu turustuse, muldonni. Tõin ta perse, Nils tõmbe on tänuväärt golfiiliumilgi paasaid ühtlust soluudetata bar murdeealist preilist olli näitu. Kukerpillil bostoni roosa õhu eitamiinil pilkugi iirlikus rõlli maitsest. Ja nüüd, kus Uno Kaupmees on teinud lühiüle vaate Eesti ansamblites 70.-te aastate lõpust läheme edasi laia maailma. Ja kõigepealt Prantsusmaale jõudes seal oli endiselt populaarne ja tollest aastast leiame ühe tema esitatud laulu, mille autoriteks Angela eri ja Lemessell Aga nüüd Prantsusmaalt, Saksamaale, mis oli 79. aastal endiselt lõhestatud ida pool, oli üks väga tuntud popansambel nimega silti. Seal tegutsesid sellised mehed nagu tooni Graal, aga ka muide kolme sakslase kõrval üks pulgaarlane, Georgi kogub ja nüüd võibki pakkuda teile kaks lugu, esimene neist on üpris lühike. See on toonik raali kirjutatud. Kui tahan midagi öelda, võtan oma kitarri ja laulan rock n rolli. Aga peale seda läheb see esialgselt vaiksena tunduv muusika hoopis ägedamaks ja paistab nii, et punkrokimõjud olid jõudnud tolleks ajaks ikka juba ka Ida-Saksamaal, et see järgmine on siis Georgi koogovi pala nimega ainult ööd kuuluvad meile. Arvata võib, et nii kõigi idabloki maade kui eelkõige toonase nõukogude liidu pop- ja rokkmuusika austajatele oli väga suur sündmus see, et 79. aastal külastas toonast Nõukogude Liitu Elton John. Ma arvan, et esimene sellise kaliibriga ülemaailmne pop- ja rokktäht, kes üldse seal on kontserti andnud, mäletan ise, kuidas neid pileteid jahiti. Ja ega ausalt öeldes ise neile pihta ei saanudki, sellepärast et Leningradis olid kõik juba ära ostetud ja igasugused tutvused enam ei aidanud. Väidetavalt on Elton John sellest toonasest tuurist saanud inspiratsiooni, et kirjutada lugu nimega Nikita. Ja edasi superstaaridega aastal 79 sai Paul McCartney Inglise kultuuriministrilt ühe mälestusmedalid väga uhke kaaskirjaga. See oli nimelt rattud kõigi aegade kõige edukamalt heliloojale sest aastast 1962 oli tema laule ja loomulikult ka arvestades neid laule, kus ta oli kaasautor, müüdud kop kokku 100 miljonit singlit, 100 miljonit albumit, nii et järelikult see vääris jäädvustamist. Õnnega pooleks need müügiarvud kindlasti ei tulnud, sellepärast et Paul McCartney helilooja Anne on teada, aga pala, mida nüüd kuulete, on tollest ajast pärit ja kannab nime Uuedel lakke ehk väikese õnne abil. Ja ühed superstaarid veel tänase 100 aasta laulude saate lõppu, need tulebki siin ära mängida, sellepärast et aastal 79 ei olnud palju aega ansambli ABBA laialiminekuni. Võib-olla valida siis tollest aastast välja üks selline vähemtuntum või vähemasti vähem mängitum lugu, kuigi aba puhul on seda väga raske teha, aga proovime, selle nimeks on Lavlit autorid, nagu ka Benny Andersson ja Björn Ulvaius. Valter ja Jaak Ojakäär ning saate produtsent Kätlin Maasik soovivad teile kõike head. Kohtume jälle nädala pärast, järgmises 100 aasta laulude saates.