Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, esimesest novembrist. Mina olen Mall Mälberg. Kreeka peaministri otsus panna Euroopa Liidu abipakett rahvahääletusele oli ootamatu nii teistele Euroopa Liidu riikidele kui ka turgudele ning viis Euroopa pankade aktsiad täna suurde langusse. Ka peaminister Andrus Ansipi sõnul on Kreeka peaministri otsus ootamatu. Praegu pole veel selge, millal täpselt Kreeka rahvahääletuse korraldab ning mis küsimus hääletusele pannakse. Valitsuse esialgse kavatsuse kohaselt toimuks referendum jaanuaris. Noorte ja panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et Kreeka otsuste järgi on määramatus torude jaoks suurenenud ning ka euro on dollari suures nurki suhtes nõrgenenud. Kreeka valitseva sotsialistide partei liikmed ei ole rahul peaminister Papandreou otsusega korraldada rahvahääletus. Osa sotsialist kutsub peaministrit tagasi astuma. Osa peab vajalikuks ennetähtaegseid valimisi. Postimehe teatel võib haldusreformiga tegelemine minna justiitsministeeriumi tegevusvaldkonda. Justiitsminister Kristen Michal ütles, et tegemist on esialgu mõttega ning kõigepealt tuleb või viia avaliku teenistuse reform. Arvamus käsimüügiravimite poodi lubamisest lahkneb kaheks. Ligi pooled eestlastest lubaksid käsimüügiravimid Kadava kauplusse. Veidi enam kui poolte arvates peaks jääma vaid apteegi pärusmaaks. Käsitletud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest selgus ka, et suurem osa inimestest tahaks kergemini kätte saada neid vahendeid, mis aitavad suitsetamisest loobuda. Kontsert on üheksa kuuga kulutanud ära suurema osa personali- ja majandamiskuludest. Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten esitas täna kultuuriministeeriumile aruande, mis peaks tõendama, et Eesti Kontsert saab aasta lõpuni katta olemasolevaid jaga tekkivaid kulutusi. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil enamasti pilves olulise sajuta ilm. Sooja on öösel kuus kuni 10, päeval üheksa kuni 11 kraadi. Kreeka peaminister George Papandreou teatas eile õhtul, et Kreeka korraldab rahvusvahelise abipaketi küsimuses rahvahääletuse ning valitsus taotleb ka parlamendis usaldushääletust. Ka peaminister Andrus Ansipi sõnul oli Kreeka peaministri otsus panna Baliidu uusim abipakett rahvahääletusele ootamatu. Samas ütles Ansip BNS-ile, et tegemist on Kreeka siseriikliku protseduuriga. Teise riigi peaministril ei ole sobiv kommenteerida. Kõik abivajavatele riikidele antavad laenud on rangelt tingimuslikult ning loomulikult on kreeklaste endi toetus reformide õnnestumiseks oluline, lisas peaminister. Kreeka otsused põhjustasid börsidel ulatuslikule languse, kuna euroala võlakriis võib süveneda, jätkab Janek Salme. Esialgu pole veel selge, millal täpselt Kreeka rahvahääletuse korraldab ning mis küsimus hääletusele pannakse. Valitsuse esialgse kavatsuse kohaselt toimuks referendum jaanuaris. Hiljemalt reedel peaks aga selguma, kas Kreeka valitsus suudab Parlamendis võita usaldushääletuse. Kreeka otsustaja järele on aktsiaturgudel toimunud ulatuslik langus ja euro on USA dollari suhtes nõrgenenud. Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. Risk on suurem, vastavalt euro kurss nõrgenes, meil täna varem kauples sel tasemel 1,4 null, on 1,3 seitse aktsiaturud langesid ja, ja samuti ka siis Inturisti turgudele tõusis perifeeria riikida intristada. Negatiivne hinnang. Mida rohkem määramatust, seda rohkem müüakse varasid. Eesti välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas ütles, et praegustes oludes pole näha, et Kreeka valijad kasinusmeetmed heaks kiidaksid, kuigi küsitluste andmeil toetab neist üle 70 protsendi kuulumist euroalasse. No põhimõtteliselt Kreeka nüüd teinud jah, seda, et pannud püstoli oimukohale ja Timaleke plastikust ütlesid, et raske on ette kujutada, et Papandreou valitsus võiks öelda, et mingitel tingimustel, et seda referendumit ei tule. Tähendab, tuleb üsna noh, 90 9,9 protsendilise tõenäosusega niipalju kui asjad on teada meie maailmas lõpeteige seal emotsionaalne otsus, kus Kreeka rahvas ütleb, et nad ei ole rahul praeguse olukorraga võrgukäigu, kõik, mis muusin seal siis, noh, kas me jääme eurotsooni euroliitu, mis iganes otsestele Bei Papandreou on, tulite tagasi astuma ja nii edasi, see on puhas poliitiline suitsiid ilmselt teab seda häälikut, on asjad nii halvad. Swedbanki balti investeerimiskeskuse osakonna juhataja Kristjan Tamla arvates ei kujune arengut siiski nii äärmuslikuks, et Kreeka peatselt euroalast lahkub. Kreeka ise tegelikult on ikkagi üsna väike euroala riik, et Kreeka majandus moodustab kaks kuni kaks pool protsenti siin kuskil euroala majandusest, kui ütleme sellise kõige mustema stsenaariumi realiseerumine Kreekas viib selleni, et mustemad stsenaariumid hakkavad realiseeruma ka Hispaanias ja Itaalias ja siis tõenäoliselt on euroala eksistents aga väga suure küsimärgi all. Ebakindluse laienemist euroalas näitas täna muuhulgas võlakirjade turul toimunu. Vaatamata sellele, et turul on oste tegemas ka Euroopa keskpank, kerkisid Itaalia kümneaastaste võlakirjade intressid üle 6,3 protsendi taseme. See oli kõrgeim tase pärast augustit. Mis toimub Kreekas kohapeal, Kai Vare vahendab Ateenast ja ka mujalt tulnud uudiseid. Kreeka peaministri Papandreou ootamatu otsus korraldada päästepaketi asjus rahvahääletus on esile kutsunud nii Kreeka, Euroopa partnerite kui ka Papandreou oma parteikaaslaste pahameele. Kreeka valitsuse esindaja teatel on Prantsusmaa kutsunud Papandreou juhtivate ja tõusva majandusega riikide G20 tippkohtumisele plaanis, et referendumi plaani arutada. Valitsuse esindaja lisas, et Papandreou arutas oma referendumi plaaniga Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Tema sõnul väljendas Merkel mõistmist Kreekas valitseva poliitilise olukorra suhtes. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksamaa kantsler Angela Merkel, kel peavad homme kreeklastega erakorralise kohtumise, et tagant tõugata päästepaketi kiiret rakendamist, teatas Sarkozy kantselei. Teates rõhutatakse Prantsusmaa ja Saksamaa veendumust, et saavutatud kokkulepe võimaldab Kreekal taastada majanduskasvu, prantsuse presidendi kantselei avalduses ei mainita referendumi plaani. Eesti president Toomas Hendrik Ilves kohtus täna e-teenuste arendamise teemalise rahvusvahelise konverentsiga raames Briti peaministri David Cameroni, ka Kesk- Kreeka peaministri ootamatu otsuse samuti kõne alla võttis. Olgem ausad, me kõik oleme üllatunud, see on suureks šokiks meile kõigile. Et on vastu võetud selline otsus, ilma et oleks üldse kellegagi konsulteeritud. See tuli ju kõikidele nendele kõikidele, kes praegu panustavad Kreeka abistamisele suure uudisena ja üllatusena. Mida teie arvates peaks Euroopa Liit? Noh, ma ei tahaks praegu spekuleerida, sest meil alles kogume informatsiooni kamara andmist ütles, et ta teab, Sarkozy üritad nüüd rohkem selgust saada ju. Aga saad teada, mis juhtub meie seisukohalt tegelikult kui selliseid samme, mis võivad mõjutada kogu protsessi, ei tohiks nii teha, minu meelest täna ohtu peaks toimuma vähemalt varemgi toimuma. Papandreou referendumi mõte tõi kaasa ka tema parteikaaslaste pahameele. Üks sotsialistide Parlamendi liige on erakonnast lahkunud, vähendades valitsuse napi ülekaalu parlamendis kahele Häälele. Kuus Sotsialisti kutsuvad peaministrit üles tagasi astuma. Sotsialistide ühe juhtiva poliitiku hinnangul peaks president erakondade esindajad kokku kutsuma, et moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus päästepaketi elluviimiseks ning seejärel kuulutama välja ennetähtaegsed valimised. Opositsioon peab vajalikuks ennetähtaegseid valimisi ning nimetab Papandreou otsust ohtlikuks. Ralised valimised toimuksid Kreekas alles 2013. aastal. Peaminister ei ole teatanud plaanitava referendumi aega, kuid ütles, et rahvahääletus toimub lähinädalatel, kui päästepaketi üksikasjad on selged. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et enamik kreeklastest on säästumeetmete vastu. Ja nüüd vahetame teemat. Pea pooled eestlastest tahaksid igapäevaseid ravimeid osta ka tavakauplustest. Ravimite müügikohtade laiendamise vastased näevad aga selles apteekri kui nõuandja rolli vähenemist. Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest selgub ka, et suur osa inimestest tahaks lihtsamini kätte saada neid vahendeid, mis aitavad suitsetamisest loobuda. Uuringu tulemustest räägib lähemalt Liisu Lass. Debatt selle üle, kas Eestis võiks lähiajal käsimüügiravimeid osta tavapoest, on siiani käinud ekspertide ja poliitikute vahel. Täna avaldatud uuring on esimene, mis kaasas ka inimeste seisukohad. 1000-st vaste aiast leidsid ligi pooled 15 kuni 74 aastased inimesed, et käsimüügiravimite müügikanalite laiendamine oleks positiivne. Teine pool, kes on tavapoest raadiumit ostu vastu, põhjendas seda ravimitootjate liidu juhi Riho Tapperi sõnul mitmeti. Esiteks on ka, kui need uuringud vaadata, on ka piirkondlikud erinevused, et ühelt poolt võib-olla mingil määral mängib rolli ka inimeste teadlikkus, kui palju inimesed on teadlikud sellest, et tegelikult mujal maailmas on väga palju riike, kus käsimüügiravimid on müügil väljaspool apteeke, võib-olla välja tuua ka seda sellist vanuselist. Tänasest noorem elanikkond justkui oli toetav, selles osas võiks olla väljaspool apteekenegi. Põhjuseks võib olla ka see, et suur osa inimestest näeb apteekriga nõustaja ja soovitaja rolli. Tervishoid. Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härm ütles, et apteekrid, tal on seni olnud väga oluline roll ka suitsetamisest loobujate nõustamisel. Kui paariga aastaga on Eestis suitsetamine elanikkonna hulgas vähenenud 1,5 protsenti, siis Soomes oli sama näitaja kuus ja Inglismaal kaheksa protsenti. Härmi hinnangul võiks põhjus otsida ka sellest, kui kättesaadavad on Eestis suitsetamisest loobumise abivahendid. Selleks tuleks aga tema sõnul tõsta nii müüjate kui kogu elanikkonna terviseteadlikkust. Kui abtikid on näiteks maakondades on üks kaks apteeki ja nende kauguses, aga isegi seal 30 kilomeetrit või 60 kilomeetrit siis ei tule see maakonna elanik. Kui tal tekib tahtmine loobuda, ei, nõustaja juurde ei käiga, apteekis neid ravimeid abivahendeid ostmas ja sellepärast võiks olla meie arvates kohe niisugune julge valik, suitsupakk ja nikotiiniasendusravi preparaat, kas siis plaaster või näts, mida ta tarvitab? Kui praegu kuulub pea 90 protsenti ravimiturust vaid kahele hulgimüüjale, siis müügikanalite laienedes suureneks ka konkurents uuesti. Riho Tohver. Konkurentsi kasvades ravimivalik võib olla paraneb pisut ja võib-olla ka hinnad langevad, et konkurents üldjuhul on ju tegelikult selline jõud, mis viib, viib selleni, et kas valik suureneb, teenuse kvaliteet paraneb või siis hinnad langevad, et midagi sellist positiivset tarbija jaoks peaks ometi sellest juhtuma. Kaupmeeste Liidu juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul oleksid kaupmehed käsimüügiravimite kauplustesse toomiseks valmis ja üleminek ei võtaks üle paari kuu. Lätis kaupla salongis paljudes riikides sum kalai piirkonnas, Taanis näiteks on see otsus ära tehtud ja toimib kenasti. Haldusreformiga tegelemine võib minna justiitsministeeriumi tegevusvaldkonda. Justiitsminister Kristen Michal ütles, et tegemist on ainult, et aga ning kõigepealt tuleb läbi viia avaliku teenistuse reform. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on aga selle idee näol tegemist asendustegevusega, kuna inimesed, kes ei toeta haldusreformi, otsivad võimalusi rääkida millestki muust. Janek Salme uuris asja lähemalt. Justiitsminister Kristen Michal ütles, et reformierakonnal on olemas poliitiline tahe haldusreformiga edasi minna kuid lihtsalt omavalitsuste piiride muutmine või siltide vahetamine pole haldusreform. Michal möönis, et haldusreformi olemuse suhtes ei ole mingit kokkulepet valitsusliidu teise osapoole Isamaa ja Res Publica Liiduga. Kui me läheme selle haldusreformiga, tahaks kuhugi jõuda, siis peaks tegelikult küsima, mis, nagu põhiküsimus on, millele vastata tahame, mõtlen mina täna küsiks pigem esimese küsimusena, et kuidas pakkuda Eesti kodanikele või Eestis elavatele inimestele sama raha eest paremat teenust, siis ta ka inimeste üldiselt huvitab ikkagi see, mida ta saab. Ja, ja see on ootus ka riigil, omavalitsusel, kõigele muule. Et ma ei usu, et inimesel võib olla seni palju oleks oluline, kes selle teenuse osutaja. Et aga võib-olla seda küsimust saab ka teisiti püstitada, nii et ma alustaks küll sellest, et kõigepealt ikkagi selle intellektile duaalse kapasiteedi, mis meil tegelikult on üsna hajusalt koondaks selles võtmes kokku ja ja sealt edasi saaks juba nendele õigetele küsimustele saaks hakata vabane plaane juurde tegema, sest täna natukene on see teistpidi läinud. Mulle tundub, et alustatud on sellest küsimusest, et kas te tahate teha haldusreformi ja vastake jah, või. Regionaalminister Siim Kiisler Isamaa ja Res Publica liidust ütles mõtete kohta viia haldusreformiga tegelemine justiitsministri pädevusse. Et tegemist on asendustegevusega, kus inimesed, kes ei toeta haldusreformi, otsivad võimalusi rääkida millestki muust. Küsimus on ikkagi selles, et, et riik peab siin sekkuma ja vajaduse korral tegelema ka sundliitmisega. Ja no selle tegevuse oponendid otsivad siis siin viimases hädas igasugu võimalusi rääkida mitteaiast, aga rääkida siis aiaaugust ja kes teab kõigest muust. Kas muudaks teie arvates midagi, kui see haldusreformi temaatika ikkagi läheks justiitsministeeriumi kätte? Küsimus on ju selles, et meil on valitsuses kaks koalitsioonierakonda, IRL toetab haldusreformi teostamist ja Reformierakond on öelnud, et nemad ei toeta. Kõigepealt on ikkagi vaja saavutada koalitsioonipartneri heakskiit haldusreformi tegemisele. Minul oleks väga hea veelkord meie hea valitsuspartner muudaks oma seisukohta, aga noh, täna ollakse jätkuvalt seisukohal, et haldusreformi ei toetata. Üheksa kuuga on Eesti Kontsert kulutanud ära ligi 84 protsenti personali ning ligi 95 protsenti aasta eelarvemajandamiskuludest. Samas on Eesti kontserdil väidetavalt ka võlad, mis ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Kultuuriministeeriumi hinnangul peab Eesti Kontsert makseraskuste ületamiseks suurendama esmalt oma tulusid, kuid välistatud ei ole ka Kärt Teemad, jätkab Liisu Lass. Eelmise aasta lõpuks jäi Eesti Kontsert miinusesse 73,4000 euroga. Ka tänavuse aasta üheksa kuuga on kontsert ära kulutanud juba suurema osa personali- ja majandamiskuludest. Peale selle on Eesti kontserdil ka võlg, mis on tekkinud mitmete aastate jooksul. Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku ja Eesti Kontserdi loomenõukogu liikme Eero Rauna sõnul ulatub võlg kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Üks teema tõesti seondub Saaremaa ooperipäevadega, aga näiteks teine teema, mis on nüüd just sellel aastal aktuaalseks saanud, seondub Peterburi Jaani kirikuga. Loomulikult väga kulukas oli selle kiriku taastamine aga ega ei ole odav lõbu olnud ka selle kiriku ekspluatatsioonis hoidmine. Ja noh, selge on see, et ühelgi Eesti kultuuriasutusel sellist Peterburis oma majaga tegutsemise kogemust lihtsalt siiamaani pole veel olnud. Nii et sellest on tekkinud omakorda võlad. Jah, seal on ka rahaprobleemid. Eesti Kontserdi direktori Jüri Leiten ja sõnul aga Eesti kontserdil võlgu ei ole. Ka eelarve miinuste tekkimises ei ole tema sõnul midagi uut, sest Eesti kontserdi eelarve on kontserdihooajast tulenevalt erinev ja suuremad tulud laekuvad just viimases kvartalis. Eesti kontserdil ei ole tänase päevaga ühtegi võlga ja ühtegi maks täitmata maksukohustusi põhiline ongi see, et kuna Eesti kontserdi eelarve osa on kuskil 27 protsenti oma tulu suur osa sellest oma tulust laekub aasta lõpus just viimastel kuudel, kuna hästi palju kontserte siis eelarve osa just täitubki aasta lõpus, nii et me elame nagu alati aasta lõpus rohkem oma tulust ja antud situatsioon on Eesti kontserdis absoluutne kogemus kindlasti aastatega kogu aeg pigem või naerda. 20 aasta natukene lihtsam, kui oli minu jaoks nagu eelmine aasta. Eesti kontserdi rahaprobleemid ei ole tekkinud üleöö, miks ei ole kultuuriministeerium endaga varem tegelenud, vastab uuesti Eero Raun. Need probleemid on tekkinud eri aegadel ja sellepärast siin ei saa nagu ühe joonlauaga kõigele läheneda, on tegeldud ikka mõni teema on ka natukene uuem eestikontsert, et on väljendanud valmisolekut tõsta oma tulusid, nad on vastavat prognoosid teinud. Omatulude suurendamine võib tähendada ka seda, et lisaks süvamuusika kontsertidele hakkab Eesti Kontsert korraldama ka populaarse muusika kontsert, mis publikut enam saalidesse meelitaks. Tallinna Kesklinna valitsuse linnakujunduse spetsialistid valisid välja raekoja platsi jõulupuu. Selleks on Harjumaal Kuusalu vallas Hirvli külas kasvav 20 meetri kõrgune kuusk. Kuusk püstitatakse raekoja platsile seitsmeteistkümnendal novembril ja esimese advendiküünal süüdatakse puul 27. novembril. Eeloleval ööl ja homme päeval on Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub edelatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis, õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on öösel kuus kuni 10, päeval üheksa kuni 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumbriga 18447 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.