Tere taas kuulama 100 aasta laule, ütlevad Valter ja Jaak Oja kär ühtlasi ütlevad teile tere tulemast aastasse 1979, sinna oleme neid siis oma järjega jõudnud. 78. aasta võttis tegelikult tervelt neli tunniajalist saadet ja ma usun, et ega 79. ka kerge ei saa olema. Paga järgi me siis seda traditsiooni, et uut aastat alustame Eurovisiooni tolle aasta võidulooga ning aastal 79 kordas Iisrael veel oma eelmise aasta edu sedapuhku šimbrit, ori ning kobi Osrati lauluga halleluuja ja esitajateks kali atari ning ansambel Milkenud Hani. Halleluuja võib öelda ka sel puhul, et lõpuks ometi regati millises seisukorras on kogu maailma lapsed. Aasta 79 oli ju ÜRO poolt välja kuulutatud lasteaia aasta. Ja sai selgeks, et ligi pool maailma elanikkonnast ongi ju lapsed. Neli viiendikku neist elab aga arengumaades. Kahes ja 400 miljonit last kannatab puudust vähimagi lootuseta paremusele ning aastas sureb tervelt 15 miljonit väikelast. Eks muidugi. Muusikud võtsid asja parandamiseks midagi ette ja just ÜRO raamides toimunud heategevuskontserdil näiteks ansambel ABBA oma lauluga tšekid tiita oli abiks puudustkannatavatele lastele raha kogumisel. Aastal 79 anti Saksa liiduvabariigis esimene sudu häire. Ära uuri maal ja Alam-Reinimaal oli juba lihtsalt niivõrd raske hingata, nii et hakati mõtlema ka selle keskkonnakaitse peale järjest rohkem ja rohkem. Muidugi sõdasid oli siin ja seal nagu ikka ka Hiina väed ründasid Vietnami karistuseks poolbooti valitsuse kukutamise eest Kambodžas. Pol Pot mõisteti Nompennist tagaselja surma aga teaduse poole pealt nii palju, et USA kosmosesond Voyager üks möödus, jupiti tervist ja saatis Maale 675 miljoni kilomeetri kauguselt 37 minutiga fotosid, mis näitasid isegi viie kilomeetri suurusi objekte. Varem nähti 3000 kilomeetri suurusi ja nüüd Eesti teemade juurde. 79. aastal toimunud rahvaloendus näitas, et Eestis elab eestlasi 64,7 protsenti, mis oli 3,5 protsenti vähem kui eelmisel loendusel aastal 1970. Eks me mäletame ju kõik ka muidugi seda, mis seal seitsmekümnendatel aastatel toimus ja milline see poliitika oli. Muide, spordi koha pealt võib öelda niipalju, et 79. aastal toimus see kuulus rahvastest takiaad, mis oli ju tegelikult Moskva olümpiamängude peaproov ja seal tuli kaugushüppes kolmandaks kaheksateistaastane noormees nimega Carl Lewis, kellest sai hiljem üks kõige kuulsamaid sportlasi üldse. Tookord oli tema tulemus kaheksa meetrit ja neli sentimeetrit hiljem hüppas ta vaata et peaaegu meetri jagu rohkem. Aga tulles nüüd Eesti muusika juurde, oleks võib-olla kena alustada ikka Aarne Oidi nimelisest võistluskontserdist. Peapreemia sai tol aastal ansambel Fix, Priit Pihlap ja Juhan sütti palaga nimega kuninganna. Eks seal oli muidugi tunda ka seda, et ansambel Queen oli just nimelt sel ajal väga populaarne. Aarne Oidi nimeline võistluskontsert toimus nagu ikka aasta lõpus, kandes nime juba Tallinn, 80, aga tegelikult stuudiosalvestised on pärit oktoobrist-novembrist 79.-st aastast ja üks lugu, mis huvitaval kombel ei saanud isegi mingisugust preemiat, oli Uno Naissoo kirjutatud unistaja metsateel Heldur Karmo tekstile esitajateks Tarmo Pihlap ja ansambel Fix. Ansambel Fix oli võistluskontserdil Tallinn 80, mis siis toimus tegelikult ikkagi 79. aasta lõpus esindatud päris mitme looga. Lisaks äsja kuuldule ja võiduloole kuninganna esitasid nad ka näiteks Vello Toomemetsa laulu Juhan sütti sõnadele. Parim päev on veel ees. Ja Darrada üle mure. Parim. Sviibil serval soovistu. Nii pilveserval soovist. Joosta isu uusi radu jääb veel. Väikene no ta Tahab ka Kemeri ootab leidjad. Saar paarib veelonees viibilve serval soovis Liivil serval. Ja. Ojadena. Paari. Pilveserval soovis. Pilveserval. Ja olla. Paarib elane sviibil serval soovist viibib kõrval sooviski. Mul. Ja tänapäev näeme paari Loorees viibil serval, soovis. Paari. Loore Liivil serval. Edasi ansambliga Fix ja Aarne Oidi nimelise võistluskontserdiga. Tollest 79. aasta lõpust vahetub solist, kes on Silvi Vrait ja tema esitas tol aastal Valter Ojakääru laulu Jaan Kaplinski tekstile nimega neile, kes kaua teel Pinstri Tosso. Laekuski vasar Laatu kõige. Ja veel paar lugu samalt võistluskontserdilt, Kaja Kõlar ja Jaak Veski kirjutasid laulu nimega soovide maa, see on muusika. Esitatakse Ele ja Kaja Kõlar ning ansambel Admiral. Ja see sai muide lemmiklaulu. Seal on 79, jõudis Uno Naissoo enne oma lahkumist kirjutada veel ka olümpiavalsi pühendatud siis 80. aasta purjeregatile Moskva olümpiamängude raames. Teksti autor Heldur Karmo, esitajad Uno Loop, ansambel Admiral Jaa. Tiivad Olümpose saadikuid võistlema viivad tõesti omal ajal jälle kord teada on Sto, kes kuulsuse karikavõitjana joob, taevas sinivalged on ja võistluse ärevus kõikidel rinnus. Siin purjede alla on julgetel asude aeg, laulis Uno Loop. Paraku tuleb tõdeda seda, et aastal 1980 neid julgeid mehi ei tulnudki siia Tallinna purjeregatile niivõrd palju, kui oleks oodanud, sellepärast et 26. detsembril 79 rünnati Nõukogude liidu poolt Afganistanis strateegiliselt tähtsaid kohti ning päev hiljem okupeeriti pealinn. Kabuul pandi seal tapetud peaminister amiini asemele. Pabrak armalges tagantjärgi teatas, et ta on palunud Moskvalt vennaliku abi. Jutumärkides muidugi algas pikk ja lootusetu sõda, kus hukkus ja sandistus ka palju eesti poisse. Selle sõjalise konflikti tõttu ei keerelnud olümpiavalss järgmisel aastal ei Moskva olümpiamängudel ega Tallinna purjespordiregatil sugugi nii rõõmsasti nagu äsjakuuldud Uno Naissoo laulus. Väga paljud riigid boikoteeriksid nii Moskva suurmänge kui ka Tallinna purjespordiregati, siin oli neid boikoteerijaid vast isegi rohkem. Teine purjede all on vist tõesti väga julgeid mehi ja sellepärast, et 79. aastal toimus ka üks päris kole sündmus nimelt avamerepurjetamise mitteametlikel maailmameistrivõistlustel tabas 300 jahti kokku 2000 purjetajaga Iiri meres väga ränk torm purjetamisega. Loo suurimas katastroofis uppus kokku 23 jahti ja inimesi hukkus 17. Kui veel spordi juures püsida, siis tol 79. aastal võitis Euroopa karikavõitjate karika jalgpalliklubi Barcelona lüües finaalist Düsseldorfi fortuunad neli, kolm ja üks. Väga julge mees oli ka austerlane Reinhold Mesmer, kes ronis hapnikuaparaadid. Ta on maailma raskeim malemäetipule K2 Himaalaja mäestikus. Omamoodi julged olid kindlasti ka Nõukogude iluuisutajad Oleg proto Popov ja Ljudmilla Peloussowa kes pehmelt öeldes sülitasid Nõukogude patriotismile ja palusid Šveitsis poliitilist varjupaika. Peale seda lahkumist ilmus nõukogude ajakirjanduses mitmeid artikleid, kus taheti neid nii mustata kui vähegi võimalik. Väidetavalt olevat nad isegi õmblusmasina kaasa võtnud. Kõik ikka ära viia siit, mis vähegi võimalik. Teadupärast on nad oma esinemiskostüüme kogu aeg ise õmmelnud ja võib-olla kui see oli hea õmblusmasin, miks siis mitte seda kaasa võtta. Protopovia Peloussowe ära hüppamine ei olnud muidugi midagi erilist, sellepärast et tol ajal enne seda Nõukogude liidu lagunemist kasutasid väga paljud võimalust lääne poole ära hüpata. Ja näiteks kuu aega varem oli seda teinud New Yorgis esinenud suure teatri balletitäht Aleksandr koodunuv paludes USA Altvarjupaika ja mõistagi poliitilist Saksa Demokraatlikust Vabariigist põgenes muide kaks peret omavalmistatud õhupallil. Seegi oli omaette julgustükk. Aga nüüd Ameerika mandrile, sest kui oleme rääkinud Eesti ja eurovisiooni lauluvõistlustest, siis sealkandis on kõige tähtsam üks selline aastane muusikaüritus, mille nimeks on Grammy auhindade jagamine. Aastal 1979 võitis parima meessoost rütmibluusi vokaal esitaja tiitli. Maicel jaksab lauluga nimega Don't Stop Tillu Get enna. Kes oli siis 79. aasta Grammy auhindade jagajate arvates tole aasta parim naissoost popvokalist seal vooloik lauluga hall never Lavdess või Jegenn ehk ei armasta enam kunagi just sel viisil. Laulu autorid on Richard kerja hull. Edasi 79. aasta Grammy auhindadega ja siin tuleb tõepoolest seda mitmust just rõhutada, sellepärast et ansambel tuubi Radeks kogust tol aastal tervelt kolm auhinda. No võib-olla, et see kõige vähem Lätis on sellise nimega nagu vest Popoukalt performans, duo ruupor koorus ehk siis eesti keelde ümber pannes parim vokk taasesitus kas tuualt ansambli või taustalauljatelt. Aga nad võitsid samal aastal ju ka nii aasta albumi kui aasta laulu auhinnad ja need on muidugi väga tõsiseltvõetavad. Nii laul kui album kannab nime fool Veliis ehk mida üks rumal usub ilmselt selle laulu autorid geni logince Maiken McDonald uskusid küll, et see on hea laul, nii et nüüd siis ansambel klubi Brothers. 79. aasta kolmekordne Grammy auhindade võitja. Ansambel tuubi Travers, kes võitis aastal 79 selle kõige iha Maltat oma Grammy auhinna ehk aasta plaadi oma. Ma ei tea, võib-olla, kui oleks žüriis saanud osaleda ka Valter jah, Jaak Oja, kärja tänase saate produtsent Kätlin Maasik, siis oleks tulemus olnud veidi teistsugune, sellepärast et tol aastal andis oma uue plaadi välja ju ka ansambel tund end Fayer. Ja ma loodan, et raadiokuulaja seal ei ole midagi selle vastu, kui me teeme ühe popurrii neli lugu sellest 70.-te aastate lõpu tuntud ansamblist, kes valdas võrdselt hästi nii souli, bluusi, džässi, fancyt ja mine tea, milliseid muusikastiile veel õõtsa Fayer jääb siis tänast saadet lõpetama. Kõike head, kohtume jälle järgmises 100 aasta laulude saates. 100 aasta lauljat.