See kaob. Tere, kallid raadiokuulajad, käes on kena pühapäev, ideaalne, aeglast oma mõttel natukene pöörasemaid lennutuure võtta. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks saatekülaliseks on kaasajal legendaarne visionäär Joe Davis, kes oli tänavuse festivali Plektrum mõttemasina üks peaesinejaid. Aitäh neile selle eest, et natukene värskeid mõtte Tuuli meie maakamarat külastas. Joe Davis on mees, kelle kireks on sulatada kokku teadust ja kunsti. Teda kutsutaksegi biokunstnikuks. Inglise keeles on see väljend Pajo ardist. Teda peetakse transkeense kunsti pioneeriks biokunsti isaks. Joe Davis, viljakas teadlane, õppejõud Massachusettsi tehnoloogiainstituudis, kus ta on oma töödega loonud täiesti uue tasandi kunsti ja bioloogia suhtes. Tema arvele võib kanda murrangulised saavutused molekulaarbioloogias ja bioinformaatikast niinimetatud kosmosekunstis proteesimises, geeniandmebaasides audio, mikroskoobi leiutamise ning ennenägematut bioloogilised kunstivormid. Tema ambitsioonid on suured, luua kunstlikke virmalisi Ta lähedal asuvatele tähtedele sõnumeid sisestada hiirekõrva Linnutee galaktika kujutis ja palju muud lennukat. Joe Davis on ühtviisi kuulus nii traditsioonilise kunsti vallas kui ka laser ja keevitamist, tehnikat, plastikut, teraste, kivi, ühendavate skulptuuride installatsioonide poolest, nagu näiteks tuur maas, sfäär. Ta on osalenud maailma mainekate kunstinäitustel, nagu näiteks ars elektroonika. Tema töid on avaldanud teadusajakirjandus, Antifice, möricani, Neitšev mäge siin. Ta on kirjutanud arvukalt raamatuid ning olnud sagedane ja nõutud esineja erinevatel teemadel alates visuaalkultuurist ja lõpetades geneetikat, teaduse ja kunstiga. Hiljuti valminud dokumentaalfilm Hewemplas plast Joe Davis räägib sellest erakordsest ja mitmekülgsest kunstnikust lähemalt tänases saates kuulemegi tema ebatavalistest tegemistest ja lennukatest visioonidest. Kuna Joe on ameeriklane ja räägib inglise keeles, siis on saatel ka eestikeelne tõlge, mille tegi Tiia Falk. Suur tänu talle ja helirežissöör Sirje rauale. Selle eest. Originaalkeeles saadet saate kuulata raadio kahe kodulehelt aadressil R2 ee kaldkriips hallo kosmos sealt arhiivinud poolt või siis podcast-ide Alt internetis möllates olete oodatud kosmonautide klubisse Facebook'is aadressil Facebook punkt com kaldkriips hallo, kosmos ja mul on virtuaalreaalsuses tegutsejatele ka häid uudiseid. Nimelt startis sel nädalal uus huvitav port Taal alkeemia punkt ee, mis oma olemuselt tähendab muutumise, kunsti ja elamise teadust ning mis loodud avatusest ja arenemisest huvitatud inimesele, keda huvitab terviklik käsitlus endast, elust, sise- ja välismaailmast. Sealt leiab teavet uuematest teadusuudistest, vaimsete vaadetega Steni peateemadeks on tervis, vaimsus, keskkond, eneseareng ja suhted. Ja suur rõõm on teatada, et ka saade hallo kosmos laienes sinna. Nii et uurige järgi alkeemia poee lehelt leiate Hallo kosmose uue virtuaalpesa, kus uudiseid, intervjuusid, temaatilist, nüüd aga tänase saatekülalise juurde, kallid kuulajad, kinnitage turvavööd. Kohe lennutab Joe Davis meid oma maailmal laia avarusse. Minu tänane saatekülaline on visionäär, biokunstnik ja laialt tunnustatud transkeense kunsti pioneer Joe Davis. Tere, Joe. Suur tänu saatesse hallo kosmost tulemast. Traditsiooniliselt tahan saate alguses ikka teada. Sinu lugu, kuidas sinu värvikas, mitmekülgne ja ebatavalisustest rikastatud elu on kulgenud ja toonud sind siia, kes ja kus sa oled tänasel päeval, kas sul oli juba lapsena kummalisi hobisid? Mind huvitasid elusolendid, kui ma olin väike, siis ma teen alati igasuguseid olevusi koju. Cayman kilpkonni härg on usse. Mis sepis on meil selline rästik, mis ajab oma kaela õieli nagu kobra, teeb suu lahti, mis on seestpoolt lilla ja siis lisab, et ähvardada. Aga kui see ei tööta, siis ta viskab pikali ja teeskleb surnut. See on päris lahe uss, aga ta ei ole mürgine. Nii et Läksin läbi, köögiuss oli mul selja taga. Järsku ema, käratab mulatšeuzac, sest et alati, kui ma tegin pahandusi, siis mu ema ja õed kutsusid mind Joosepist. See, mis sa teed, Josep ei midagi. Ema paneb käed puusa ja ütleb mulle, et näitab mulle kohe, mis sul seal selja taga on. Ma arvan, et ma olin vahele jäänud, siis võtsingi mao välja ja madu oksendas välja eluskonna, mis hüppas üle köögipõranda ja selle peale mu ema omakorda keeras ringi ja oksendas kraanikausitäis, et see oli minu lapsepõlve kõige lahedam hetk. Nii et võib-olla sealt siis kõik saigi alguse. Kunstnikke on alati huvitanud elu saladused, seda näeme juba kõige vanemas kirjanduses, nagu Gilgamässis näiteks otsitakse sellist täielikku teadmist ja seda on juba tehtud terve inimkonna ajaloo jooksul. Kreeklased näiteks tahtsid täiuslikult teada keha saladusi, nad mõõtsid kehasides, siis võrdlesid keha astronoomiaga arhitektuuriga matemaatikaga ja hästi palju on räägitud ka sellest, kuidas ühte elusolendit teiseks muudetakse või näiteks kivistatakse näiteks nagu meduus muutis inimesi kiviks või siis kuidas Miidas muutis asju kuldseks. Sellel kõigel on ka alati mingi usuga seotud aspekte, seda taastoodetakse kunstis nagu näiteks loti, kes muutis oma naise soolasambaks. Aga nüüd ei ole tegemist ainult unelm, aga me võime muuta ükskõik mida ükskõik milleks. Praktiliselt selle kohta on muidugi ka palju košmaar ka mikrobioloogias. Ja kahjuks realiseeruvad kõik meie unelmad, nii et ma otsustasin, et on aeg, et keegi unistaks ka millestki heast. Olen kuulnud linnalegendi, et sa läksid MIT ehk Massachusettsi tehnoloogiainstituuti Trumpi siit uksest sisse ja tulid paar tundi hiljem välja professorite ovatsioonide saatel akadeemilise kraadiga. Kas see vastab tõesti tõele? No see võib olla väike liialdus. Ükspäev läksin sinna sellepärast, et tahtsin emattiis ühe rühmaga rääkida. Ma helistasin neile, Nad ütlesid, et meil ei ole teie jaoks aega, härra Davis, meil on väga kiire. Aga ma ignoreerisin seda, läksin kohala oma portfoolio ja oma plaanidega ja nad ütlesid, et me ütlesime teile ju telefoni teel, et ärge tulge, me helistame politseisse. Ja tol hetkel otsustasin, et vahel kahetsetakse rohkem neid vigu, mida ei tehta, kui neid vigu, mida sa tegelikult teed. Ja siis otsustasin, et on õige hetk keerata selle sekretäri laud täiesti segi. Vihkasin seal pabereid õhku, ütlesin, et hea küll, las politsei tuleb. Vähemalt on meil siis põhjust mind arreteerida ja ütlesin ka, et ma tahan ainult kolme minutit. Sekretär hakkas karjuma, lõpetage ära, kutsus direktori kohale direktor, tuli välja, tulid prillid ninal ja paber käes ja ta ütles mind üle prilliserva piideldas, et hea küll, härra Davies, teil on kolm minutit. Läksime tema kontorisse, kus meil oli elav vestlus ja 45 minutit hiljem tulime kontorist välja. Ta saatis politsei minema, kes mind seal ootas ja lasi oma sekretäril minu ametisseastumise vormid ära täita. Selle peale ütles sekretärilt, tegelikult on siin niimoodi asju ei tee. Hiljem sai temast üks minu parimaid sõpru, seal. See direktor oli. Ateena esimesed 10 aastat emmatiis töötasin visuaaluuringute keskuses, kõigepealt teadurina, kes siis arhitektuuri lektorina täiskohaga. Hakkasin töötama mikrokosmose teemal. Mul oli idee, et ma tahaks ehitada silda fantastiliselt suurte ja universumi kõige pisemate osakeste vahel. Nii et töötasin molekulaarbioloogia laboris ja üks päev, Aleks Rüts, ütles. Jov, sa oled kogu aeg siin, tulen minu laborisse ja ma ei kahelnud, kui ma oleks kahelnud, võib-olla ei oleks biokunsti olemas. Nii et viimased 20 aastat olen töötanud Aleksandar Reczy laboris emattiis ja nüüd viimased kaks aastat George'i laboris Harvardis. Mind on kõige rohkem mõjutanud näiteks Barnastus, Marcus vitruvios, polio. Mind mõjutavad väga paljud inimesed pidevalt poolmet, kleidi, kombaini, kutsusin ta alati Hadžiidi bankeriks, sest ta oli nii konserve aktiivne, kuid tal on briljantne mõistus. Harold edžerestan näiteks. Ta tuli minu stuudiosse alati, ütles, et see, mis sa üritad teha, on võimatu. Aga seda ma just tahtsingi kuulda. Ja kui ma olin saavutanud selle, mida ma tahtsin teha, siis ta tuli tagasi, vaatas ja oli sunnitud nentima, et hea küll, see, mida sa tahtsid teha tõepoolest on tegelikult võimalik. Vahel mind provotseeritakse ja küsitakse, et kust jookseb piir teaduse ja kunsti vahel. Kuidas töötab see elu manipuleerimine, kuidas mängitakse molekulidega, näiteks? Kas teaduse ja kunsti eesmärgid on üsna sarnased, tahavad mõlemad inimese olukorda parandada ja leevendada inimeste kannatust. Kuid elu manipuleerimine on palju vanem kui niinimetatud biokunst. Kui vaadata ringi, siis praktiliselt iga organismi on inimene üritanud manipuleerida ja tavaliselt esteetilistel põhjusel. Näiteks on üritatud luua siledamad siidi või pruulida kõige paremat õlut või kasvatada kõige ilusamaid lilli. 1900 kaheksakümnendatel aastatel oli molekulaarbioloogias revolutsioon. Olin tol ajal MIT-s ja nägin selle mõju kõikides valdkondades. Ma ei olnud ei sotsiaalsetega professionaalselt isoleeritud, nii et ma kohe sain aru, et selle revolutsioonil saavadki olema implikatsioonid. Kunstis. Ma nägin neid võimalusi, mis pakkus. Nägin, kuidas saaksin molekulaarbioloogiavahendeid ja tehnoloogiaid kasutada, et teha imelist uut kunsti, millel on täiesti uued omadused. Nägin, kuidas oleks võimalik kirjutada nagu George Burges näiteks või luua kaart, mis vastaks ideaalselt päris maailmale. Et luua selline bioloogiline arhiiv, mis ennast taastoodaks ja vigade puhul parandaks ennast. Kui vaadata näiteks sõnaraamatut ja otsida sealt kunsti definitsiooni, siis mis seal kirjas on? Oma õpetamise algusaastatel oli pidevalt mul tundides vaidlusi mis on kunst ja ma saatsin oma tudengikoju ja lasin neil koduseks tööks otsida välja erinevaid kunstidefinitsioone. Ja kui selle üle mõelda, siis tegelikult on ju keegi inimene, kes need on kirja pannud sinna sõnaraamatusse, sest on rahaga saanud, kes, kes see inimene oli. Ja peaaegu kõikides definitsioonides on toodud välja, et kunst on vastanud loodusele. Et see on midagi, mis muudab looduse poolt loodud. Oxfordi sõnaraamatus näiteks on täpselt välja toodud, et kunst on looduse vastand, kunstnikud kuulevad seda ja ehmatavad ära. Aga tegelikult seda me olemegi ju alati üritanud teha. Oleme üritanud inimkogemuse keelt kirjutada sellesse meid ümbritsevasse maailma. Üritame luua kunsti, mis peaks vastu päikese pleekimisele või võitleme temperatuuri kõikumistega, et meie skulptuuride hävineks looduse mõjude tõttu üritame vältida neid vahendeid, mis peaks loodusejõududele vastu. Sest et loodus on karm, loodus on orkaan. Katrina on maavärinad, vulkaanid, tsunamid, loodus on Moby, Dick ja kunstnikud on nagu need, kes üritavad kil ümbert kinni haarata ja teda alistada. Vahel uuritakse, et kas seal kuskil on piir, kus teadus lõpeb ja algab kunst. Algselt ei olnud sellist eristust. Kuid tekkis paar sajandit tagasi. Kui ma läksin ametisse laborisse töötamas, siis alguses olid inimesed suhteliselt skeptilised. Küsisin, mida ta teeb. Ja nüüd on minu tööga seoses loomulikult tekkinud palju rohkem entusiasmi. Minu teadlasest kolleegid ütlevad, et mina olen ka teadlane ja kunstnikud on samuti nendega nõus. Kui sa teed midagi, mis on imeline, mis võib ehk aidata maailma päästa, siis mis vahet seal on? Kui teeb midagi täiesti uut, mida keegi pole kunagi kogenud olgu see siis maalitud või kivist välja raiutud või katseklaasis tehtud, siis on alati keegi, kes viriseb, ütleb, et sa kutsud asju vale nimega. Ja miks see niimoodi on, kas kardetakse muutust? Kui me oleme väiksed ja me käime koolis, siis räägitakse inimestest nagu näiteks Da Vinci vitroovius. Kes olid sellised multidimensionaalsel mõtlejad, meile räägiti, et nemad on inimintellektiõied, see kõik on võimalik, me kõik saame selliste asjadega hakkama. Aga siis me läheme või tööle ja tööelus rebivad sellise idee meist välja. Meid sunnib, tehakse kastis mõtlema. Aga tegelikult oleme loodud millekski hoopis muuks. Me arvame, et see muu on imelik. Kui sa ütleksid, et loovus pole normaalne, siis võib-olla ma teatud määral nõustuksin, kuid see ei ole normaalne ainult ühiskonna kontekstis. Ühiskond on arenenud selliseks, et see ei toeta enam sellist anomaaliat. Ühiskond ei toeta enam sellist renessanssi, meil ei ole enam olemas sellist tugistruktuuri, mis toetaks sellise asja taassündimist. Aga ma arvan, et sellised omadused nagu Ta vintsiljevitruvi seal, need on ka meile kõigile kaasasündinud. Geeniuurijad ja teadlased on jõudnud järeldusele, et kõik meie kehas, tervises ja seega meie elus on tingitud teatud geenide ja nende kombinatsioonide poolt. Geenid määravad meie elu ja surma, ütlevad nad kohaga mahuvadi paigutuvad siin sellised nähtused nagu teadvus, vaim, hing, saatus, jumal, kõik need meie eksistentsi metafüüsilised aspektid. Ma arvan, et lootuse geeni näiteks ei ole olemas, ei ole ka geeni, mis paneks meid üldse DNA-st huvituma. Jah, on seksuaalsust ja külgetõmmet reguleerivad geenid, aga armastuse geeni vist ei ole. Ja neid asju üritan mina tagasi maailma nii-öelda kirjutada. Üritan luua bioloogiliselt stabiilseid arhiive, mis sisaldaks meie poeetilist identiteeti ja tahaks, et sellest saaks pärand, mis võiks ehk isegi jääda inimkonnast kauem püsima. Kuid kas looduse või jumala loodu muutmine on omakorda nagu jumala mängimine. Kas see, kui inimene lõhub loodust, on omamoodi jumala mängimine? Samas kuidas näiteks tsunamidega tsunamid ju ka tulevad ja lõhuvad, kas see on ka jumala käsi? Öeldi, et orkaan Camilla juhtus sellepärast, et inimene maandus, kuul on palju asju, tegelikult mis enne omistati jumalale, aga nüüd enam mitte, näiteks hüppaatial tõmmati elusana nahk üle kõrvade, sellepärast rääkis planeetide elliptilistest orbiitidest. Ja siis pidime me 900 aastat veel kopernikust ootama. Bruno põletati tuleriidal sellepärast, et arvas, et jumal ehk lõika elu teistel planeetidel. Ja olgugi, et Vatikan on selle eest nüüd vabandanud, ei muuda see ju tegelikult midagi. Kuid mis puudutab elusorganismide muutmist esteetilistel põhjustel, siis mis ma sellest arvan? Ma ei mängi jumalat ja ma ei mängi isegi uskliku. Minu meelest võime manipuleerida elu on imeline ja me võime kasutada seda, et pimeduses luua valgust või teineteist hävitada. Selline on inimkond. Me peame omale teadvustama, et meil on nii rahu enne kui ka vägivaldne inimloomuse osa selles duaalsusest moodustubki. Inimloomus, terviklikuna küsimus on selles pigem, et kas ma usun imminkonda, kas ma usun, et inimkond suudab realiseerida seda potentsiaali, mis meie olemuses peitub? Mina isiklikult arvan, et me oleme võimelised nii, et ma usun inimkonda. Kui räägitakse, et see, mida me teeme, on natukene Frankensteini elik siis ausalt öeldes oleme meie tegelikult juba Schenkidestanis kõvasti ees. Sellepärast et võime võtta praegu tüviraku sellest kasvatada pankreast, maksa, kopsu, aju ja veelgi enam me võime võtta näiteks inimesed, kui seda istutada siirde, et muuta kasulikumaks neid hiiri, kelle peal katseid tehakse. Ja see on imeline, sellepärast et tänu nendele laborihiirtele leevendamine ju tegelikult kult inimkonna kannatusi. Ja see on frangenstanist väga kaugel ning seda pole mingil juhul vaja. Karska inimesed kardavad uusi asju, selliseid asju, mis mõjutavad väga suurel määral nende elu. Kuid kui massid saavad haisu ninna sellest, mida praegu uuritakse, siis ma ei teagi, mis juhtub. Jah, kardetakse uusi asju, ennenägematuid, asju, näiteks mina tegin skulptuure, pärast ülikooli läksin tagasi Mississippisse, keevitasin oma tagaaias kokku selliseid futuristlik, kroomist, skulptuure ja pool linna oli järsku tagajalgadel. Sain isegi erilt kirja, et kui ma ei hävita seda skulptuuris, siis nad võtavad need skulptuurid ja viskavad Mehhiko lahte kaladele mängimiseks ja lasevad minul maksta kogu selle värgi transpordi eest sinna lahte. Pool linna kirjutas petitsioone skulptuuride vastu, pool oli poolt. Ja siis tuliuue linnapea valimine. Järsku oli see poliitiline teema? Seda kajastati meedias ja ajalehtedes 500 miili raadiuses, mina müüsin kõik skulptuurid maha. Ning teine näide. 20 aastat hiljem tegin veel ühe skulptuuri, mis pandi sillale Cambridge'i ja bostoni vahele. Kujutas endast planeeti, kus oli aurutoru ja valgusfoorid. Tol ajal kirjutati ajalehtedes, et kas see on kunst. Ei ole midagi sellist enne näinud, aga nüüd neile väga meeldib see skulptuur, seda kasutatakse ka mujal avalikus ruumis ja just hiljuti oli mul kohtumine linnajuhtidega ja nemad rääkisid, et nüüd nad tahavad seda skulptuuri suurendada, laiendada, parandada. Et see ka ikkagi töötaks. Edasi. Et kõik sellised asjad võtavad aega. Joe räägime sinu töödest-tegemistest põnevatest eksperimentidest näiteks töötasid aastaid projekti kallal, mis oleks 100 tuhandevatise elektronkiirega tulistanud magnetosfääri, et luua esimesena maailmas kunstlikke virmalisi. Sa said vist isegi Nasvalt toetus selle jaoks, mis sellest ettevõtmisest sai. Ei, tegelikult ma rahastust Nasalt otseselt ei saanud, sain neilt nii-öelda suure Ale. Enne seda oli mitu võitlust, mis ma pidin pidama ja võitma enne kui ma sain alla kirjutada standard lennutamis lepingule, mida ma hiljem ka tegin, kirjutasin alla lendamislepingule, et saata kosmosesse esimene kunstilast. Samas tol ajal oli tegemist treigani aegadega ja Nasval oli reegel, et kõik lastid, mis saadetakse kosmosesse, neil peab olema nii-öelda inimkonnale kasulik faktor ja nende jaoks ei olnud see kunst. See kasu pidi olema teadus ja arendusperspektiivist. Et esimene asi, mis nad üritasid minuga teha, on see, et nad üritasid mind, saad sellise mehe nagu Paabshumeni juurde, tema tegi NASA jaoks kalendreid ja postkaarte kebab suomen oleks meile öelnud, et see on siin ainukene kontor, kus tegeletakse kunstiga, meie teeme kalendreid ja postkaarte, nii et teie ilmselt päris seda ei taha teha. Nii et ma ei läinudki lõpuks papshumeni juurda. Saatsin neile nii palju ideid, et nad ei saanud minust lahti. Üritasin teha selliseid projekte, mis oleks nii kunsti kui teaduse poolest väärtuslikud. Üritasin teha, on niimoodi, et nad ei saaks eristada kunsti ja teadust. Et nad ei saaks mulle öelda, et hea küll, võid selle teadusliku osa üles lennutada, aga kunsta ta siia koju. Seepärast seitsmeaastast võitlust saingi asjadega nii kaugele, et sain allkirjastada sele standard lennutamis. Lepinguprojekt oli see, et tahtsime kasutada 100 tuhandevatist elektronkahurit et saata lühikesi pulss ilmaruumi tekitada maailma ümber tehisAurora borealist. Kavandasin seda projekti koos E, G ja G ettevõtega. Testisin seda, ema ei tee kõrgpingetehnoloogiakeskuses ja samuti ka Ameerika Ühendriikide õhuväe geofüüsika laborites. Koos kolleegidega Emmetist. Töötasime välja toiteallika, mille jaoks ja väga kulukaid koostisosi kondensaatoreid, mida tehti ainult Jaapanis. Kui oleks olnud tegemist Ühendriikide ettevõttega, kes neid tootis, siis ma oleks võib-olla suutnud neid meelitada ja veenda, et nad mul laseks kasutada neid kondensaatoreid. Aga Jaapani puhul oli asi keerulisem. Nii et ma lõpuks ei saanudki raha kokku, et need kondensaatoreid osta. Samuti oli probleeme liigse kuumusega, oli raske kõike seda mahutada viiele kuupjalale. Probleemidest ma ei saanudki lahti, kuid siis oli ka Challengeri katastroof. Ja pärast seda vähendati lennutamis plaane ja tugevdati turvanõudeid. No seal oli ka omakorda probleeme elektronkiirte süstikult väljasaatmisega, kuigi sõjavägi juba oli seda teinud, olgugi et nad ei olnud avalikustanud seda. Nii et need piirangud saidki projektile saatuslikuks. Aga mis kontsert oli? See tehisaura oleks olnud nagu pärlikke ümber maailma. Too hetk ajas oli keskkonnakunstiajastu lõpp. Algas keskkonnateadlikkuse ajastu ja minu jaoks oli see hüppelaud teistele tasanditele selleks, et luua kunsti, mis oleks kosmose jaoks keskkonaljast, kunsti. Teine huvitav ja omapärane ettevõtmine oli sinu kaheksakümnendatel tehtud projekt poeetika vaginaal mille eesmärk oli edastada avakosmosesse inimese vagiina. Kokkutõmbeid kasutasid seal postan lei, Paleriine ja teisi naisi, selleks et suhelda tulnukatega. Palun räägi meile lähemalt sellest intrigeerivast projektis ja miks kasutasid just Paleriine? Maavälised teadvuse otsima, onju tegelikult meie eneseotsing juba Aristoteles ütles, et tea ennast enne, kui saad ennast teistele ilmutada. Sama teemat oleme ka näinud näiteks võsude faasis, kus peategelane, tarsi ei pidanud tegelikult kurja nõiaga üldse võitlema, pidi ainult oma kanduv kokku lööma. Või siis nagu näiteks Martin köie Oidipus. Need on kõik tegelased, kellel on võimetus ennast enesele tunnistada. Ja see on teema, mis on kirjandusest läbi jooksnud juba väga kaua ja täiesti selle teemaga haakuvalt tsenseeris ka NASA teateid, mida ta kosmosesse saatis. Sagani esimesed satelliiditeated, mis saadeti tulnukatele, sisaldasid pilte inimestest, meestest, kes olid paljad, kus oli näha kõik nende suguorganid, mis muide olid lääne kommete kohaselt ideaalselt pügada ja hoolitsetud. Sealsamas kõrval saatsime ka pildi naisest, kes oli samuti alasti, kuid tal ei olnud suguorganeid. Nii et me saatsime kosmosesse pildi mehest ja barbi nukust. Saatsime kosmosesse pildi omaenda sallimatusest. Ja siis on inimesed, kas, kui räägitakse uuest puudest, kes tulevad maa peale ja eksperimenteerivaid inimeste suguorganitega. No vabandage väga, aga nad on ju ilmselt uudishimulikud. Järgmine satelliit, mis väljus meie päikesesüsteemist, oli Voyager ja kuna oli tegemist treigani ajastuga, siis ei olnud sellel Ühtegi pilti ühestki alasti inimesest. 70 protsenti sellest materjalist, mis saadeti välja, on nüüdseks aegunud audio- ja videomaterjal. Saatsime audiofaile, milles oli kaasatud teatud pilte, kuid me saatnud sellega koos tehnikat, millega neid oleks videona saanud vaadata. Nii et NASA tsenseeri seda materjali niivõrd palju, et tulnukatel ei olekski võimalik saada mingit aimu sellest, millised me tegelikult olema. Ja peale selle ma kiinud justkui ei olnud olemaski enne aastat 1974 vähemalt playboy, see ei olnud neid näha. Nii et panin kokku projekti, et saata ka Hiina kokkutõmbeid kosmosesse. Ja see oli tol ajal kõige lahedam põrandaalune projekt. Selles osalesid väga mitmed ülikoolid, astroloogid, bioloogid ja ma ei pidanudki vabatahtlike otsima, seelikud lendasid üle pea vasakule ja paremale ja kohati oli isegi täitsa piinlik. Nii et panime, kes siis kokku sellise projekti, mille raames Me lõime vagiina mooduli ja saatsime 15 minutit teateid kosmosesse, enne kui õhuväed jälile said ja meie tegevuse katkestasid. Kuid see 15 minutit oli siiski pikem kui see kolm minutit, millega sai hakkama Frank treik aastal 1974 teade, mis tema saatis, läks tähtedele, mis on meist 25000 valgusaasta kaugusel. Need sõnumid, mis meie saatsime, ei läinud kaugemale kui 40 valgusaastat. Ja üldiselt pean ütlema, et see on ilmselt projekt, mida ma ei ületa vist elu sees. See on ikka veel legendaarne. Läks 20 aastat aega, enne kui sellest üldse räägiti. Ühendriikides on koomik Stephen Colbert, kellel on selline saade nagu kol pere poolt ja hiljuti ta just kutsus mind sinna. Stephen Colbert teeb nägu, nagu oleks paremäärmuslane. Ja tavaliselt ta kutsub inimesi oma saates selleks, et neid pihuks ja põrmuks teha. Ta süüdistas mind selles, et kutsun siia tulnukaid ja kui tulnukad siia tulevad, siis nad varastavad kõik meie naised ja nii edasi. Nii et see oli päris naljakas. Ja naljakal kombel stiiminaageenson temaga isegi nõus. Tema arvab, et tulnukad saavad olema nagu konkistatoorid. Cecinkadelt võtsid kõik naised ja tapsid kõik mehed. Vaadake, Me kardame tulnukaid, sellepärast et me arvame, et nad on meie moodi. Üks teadlane arvab, et me ei peaks isegi kuulama nende signaale või üritama neid vastu võtta, sest sellepärast, et tunnukaltelt võime saada arvutiviiruse. Olge nüüd nii, et me seisame justkui suure ookeani kaldal ja ei julge isegi pudelit merre visata pea peitma liiva alla ja selle sinna jätmagi astronoomiarahastust pidevalt vähendatakse. Aressiibo maailma kõige suurem radar on siiamaani kinnipaneku ohus. Seti programm näiteks juba pandi kinni, kuigi selle rahastamine on teiste projektidega võrreldes imeväike. 35 aastat tagasi Frank treik saatis välja oma teate aressiibo raadioteleskoobist. Pärast seda andis senaator William praksma seti programmile nii-öelda auhinna, mida tema kutsub kuldvillaku auhinnaks. Aga Ameerikas inglise keeles on see villaku teema seotud üle kavandamise ja petmisega. Nii et need tegelikult on sellised libaauhinnad. Nii et andiski kassetiprogrammile ühe sellise kuldvillaku auhinna ja pärast seda riiklik Teaduse sihtasutus võttis ära programmi rahastuse ja peale selle lõpetati ka igasugune riigipoolne rahastus nendele projektidele, mis otsisid maavälist elu. Ja pärast seda 35 aastat. Ükski ameerika astronoom ei julenud oma tööga riskida ja tulnukatele kosmosesse teateid saata. Eelmisel aastal, novembris käisin aressiibo juures teate saatmise aastapäeval ja üritasin neid veenda, et nad laseksid mul saata ta veel ühe teate selle aastapäeva puhul ja see lõi suuri laineid astrobioloogia kogukonnas. Sellest räägiti teaduslikes väljaannetes ja mind hakati järsku kutsuma Nasa konverentsidele, et rääkida järgmistest teadetest, mida võiks saata kosmosesse. Aga sellegipoolest on nagu Bruno ja ketseritega, kõik kardavad ketsarid olla ja kardavad oma tööst ilma jääda. Nii et teadlased saadavad mulle salaja emaile ja ütlevad mulle, Joe, sina oled ainukene inimene, kes võib sellist asja teha, sa pead rohkem teateid välja saatma kosmosesse. Peaksid neid teateid saatma intra punaallikad. Ja siis sain Macurnellist ühel teadlasel väga huvitava teata. Tema ütles mulle chow, sina peaksid saatma mustadesse aukudesse teateid. Sest et on teatud tüüpi musti auke, mida kutsutakse Kerry objektideks. Need on väga kiirelt pöörlevad mustad augud sellist tüüpi mustad augud, mis on nii suured, et nad imevad endasse kogu aja ja ruumi, mis neid ümbritseb. Ja kui me tahaks saata musta auku sõnumit siis kui me teeks seda osakestena, siis must auk rebiks selle tükkideks, hävitaks selle täielikult ära, aga isegi must auk ei suuda magnetvälja eraldada elektriväljast, nii et osakesime saaks musta kui saata. Aga kui me saadaks sinna elektromagnetilise sõnumi, siis must auk võiks seda küll venitada, aga see ei hävita seda. Nii et arvatakse, et kui saata sinna aegruumi musta augu ümber elektromagnetiline sõnum siis see võiks välja tulla kuskil minevikus või tulevikus, kas meie oma universumis või siis mõnes muus paralleeluniversumis. Nii et panin kokku sellise projekti, mille nimeks panin Smansong ehk luigelaul. Ja mõtlesin, et mis sõnumit. Me saadaksime minevikku, see võiks olla kuskil pooleteise tunnine sõnum, sellepärast et see oli maksimum aeg, mida mina suutsin selleks luua. Selleks kirjeldaksime võib-olla genotsiid, looduskatastroof või need peavad kõik olema sündmused alates 1935.-st aastast, siis leiutati radar. Sõnumis võiks olla näiteks genotsiidi Aafrikas, üleujutused Hiinas. Kultuurirevolutsioon võib olla näiteks ka lugu enim pommitatud riigist maailmas ei olnud Saksamaa, vaid see oli laos ja miks see nii on? Ja see oleks üks pikk ja hämar sõnum inimhingede kohta. Sõnumi kokkupanemine oli nagu inimhinge toimetamine või ülevaatamine. Ja lõbus oli see sõnumil lisa selle kohta, et me saame aru, et meil on duaalne loomus, me oleme ühtaegu nii rahumeelsed kui ka vägivaldsed. Nii et kui me selle sõnumi valmis sain, siis läksin tagasi helistaks observatooriumisse, kust ma saatsin oma esimese sõnumi välja. Ja pärast üheteistkümnendat septembrit on selle observatooriumi täielikult Ameerika õhujõud üle võtnud. Ja nemad ütlesid, et ei, ma ei saa seda sõnumit edastada. Ja just täpselt selle pärast, mis sõnum sisaldas, sellepärast et see rääkis kultuurirevolutsioonist Hiroshimas pakist ja see sõnum oli problemaatiline. Nii et nüüd üritan seda teadet salaja välja saata. Nii on väga vähe neid kohti maailmas, kus seda oleks üldse võimalik teha. Ja üks lahe asi, mis on seotud selle looga võiks ju arvata, et mängin nüüd lausa aja ja ruumiga. Nii et see Swanson projekt tähendab seda, et ma saadan informatsiooni mineviku kohta tagasi minevikku. Üritan teha kunsti rohkem kui ühe kosmose jaoks. On ka räägitud valgetest aukudest, et kui midagi läheb mustast august sisse, siis see tuleb omakorda valgest august välja. Kuid ma ei ole kindel, kas sellised asjad on olemas. Nende kohta puudub igasugune informatsioon. Aga ma olen küll sellest teooriast kuulnud. Mis sa arvad, kui kaugel me veel ajamasina leiutamisest oleme? Selline teadlane nagu Faehlmann rääkis ka minevikust, tema arvab elektromagnetiliste võrrandite nunnad alati kaks lahendust ja tänu sellele on ka elektromagnetiliste lainetel kaks suunda. Ühed on nagu need raadio lainedki, mille kaudu tänane saade kohale jõuab. Need lained lähevad minevikust tuleviku poole, kuid on teist sorti lainet, mis tulevad tulevikust ja liiguvad mineviku poole. Aga need justkui kaovad ära tee peal aga samas mitte täielikult, nii et neist jääb mingisugune jälg. Kuhugi. On sellised nii-öelda kummituslikud teated, mis ikka jäävad kuhugi õhku rippuma, mis tulevad meie poole tulevikust. Ja see sobib ka kokku teatud asjadega, mida me oleme näinud kvantfüüsikas näiteks elektronid, mis alati on paariskujul olemas ja üks nendest kaob ära. Nii et see on justkui sama asi. See on ka üks viis, kuidas võib-olla sõnumid võivad mineviku suunas liikuda. Aga mis puudutab meie endi liikumist ajas, kui teatud aine liikumist ajas, siis mina ei tea. Mina arvan, et see on üsnagi võimatu jah, võib-olla natukene võimalik aja kulgu muutuda, nii et sündmused ajaloos muutuvad ja seega ka aine, mis meid ümbritseb, muutub aga ainesaatmine ühest ajavoost teise, selle kohta ma ei tea. Kui me juba maavälise intelligentse elu ja selle otsingute teemadel jutustame, siis mis on sinu isiklik arvamus, kas tulnukad, teised tsivilisatsioonid, arukad eluvormid, eksisteerivad? Me teame läbi erinevate eksperimentide, et teatud tingimustel kõik biokeemilised liigid, mida peetakse elu tekkimise alustaladeks, võisid olla olemas meie planeedil juba enne elu teket, nagu meie seda teame, seda kutsutakse abio geneesiks või biopoeesiks saaganile näiteks meeldis väga see termin poes pidevalt on toimumas kosmiline evolutsioon, keemiline evolutsioon ja me teame seda ahelat, kus alguses on vesinik ja siis pärast seda terve perioodilisustabel ja me teame radioastronoomiast, et see kõik kehtib ka arvutustele, mis on tehtud tähtede väljaarenemise kohta. Teame, et on teatud keemilised reaktsioonid, mis toimuvad teatud kiirusele teatud tingimustes. Ja needsamad kindlalt reaktsioonid, mis juhivad evolutsiooni, juhivad ka Abija geneesi ehk siis elu tekkeprotsessi. Evolutsioon on loomulikult veel toimumas ja me võime eeldada, et maavälistes keskkondades, mis on selleks sobivad võib ka veel praegu Abja genees toimuda. Jah, ma arvan, et elu väljaspool maad on olemas, ma arvan, et seda on ka juba tõestatud. Teatud uurimuste tagajärjel oleme ka näinud, et meie maapealne elu võib tekitada eluga mujal väljaspool maad. Aga kas need maavälised olendid on just sellised, nagu neid kirjeldati ulmekirjanduses 1900 viiekümnendatel aastatel? Eriti ei usu. Ja ma loodan, et see nii ei ole, sest et mõtleme näiteks nende sõnumite peale, mida meie saadame kosmosesse me räägime pereväärtustest. Me räägime teaduslikust lähenemisest, räägime, et me oleme toredad sellid aga me ei räägi oma sallimatusest. Me ei räägi sellest, kuidas me lihtsalt seisame liikumatult sel ajal, kui teised meie liigikaaslased surevad nälga. Me ei räägi ka sellest, kuidas vähimagi erinevuse puhul tekitame oma liigikaaslastele tohutuid kannatusi. Me ei räägi ka sellest, kuidas me hävitame oma keskkonda. Seda Ma teadetesse ei pane, mida me kosmosesse saadame. Kui nemad oleksid meie sarnased, siis võib-olla nad vaataksid teineteisele ja küsiks, et kas me sellelt mehelt ostaksime kasutatud auto. Minu meelest on intelligentsuse idee väga metropol tsentristlik. Me arvame, et universaalne keel peaks olema matemaatika, aga matemaatikud ise ei jõua juba kokkuleppele, mis matemaatika on ka räägitud sellisest ideest, et matemaatika on ehk seotud inimkeelega on seotud inimajuga. Kuid kõige elegantses maid, valemeid me ikkagi ka ei mõista lõpuni. Me teame, et nad on paradoksaalselt, me oleme seda tõestanud, kuid me siiski ei mõista neid lõpuni välja. Ja kui vaadata asja näiteks sellest küljest, et tegelikult on meie genoom 70 protsenti sama kui näiteks tomatit tal siis oleme me palju lähedasemalt tomatitele kui ükskõik missugusele tulnukale ja samas ei ole meil ühtegi projekti, mis üritaks tomatitega suhelda. Nii et kogu see asi on absurdne. Üks sinu ambitsioonika maid tranžgeense kunstiteoseid oli see, kui sa panid pildi Linnutee galaktikast hiire kõrvalistele idee, milleks said siis väidetavalt inspiratsiooni oma ekspruudi 30 aastat tagasi kirjutatud lastejutust. Kuidas see kõik käis? Mu sõbrannad kiirustraditsioonid sellele loole, mis rääkis ärahellitatud lapsest, kes ei saanud rahu, kuni ta ei saanud omale hiirt käel, oleks terve maailmakaart kõrva peal. Nii et ma tegin selle DNA ja ma sain hiire jaoks sertifikaadid. Panin sinna teksti resolutsiooniga graafika, et ma tahtsin küll kõrge resolutsiooniga graafikat sinna panna et sinna saaks panna viimase pildi linnuteest, mis on tõenäoliselt kartograafia suurim saavutus siiamaani. See oli esimene kord, kui me saime näha läbigalaktilist tolmupilvede ja teha pilti oma galaktika tuumast. Minu meelest see oli uskumatu pilt ja tahtsin sellega panna bioloogilisse arhiivi. Osa sellest, et ma lõin neid teateid, mida panna sinna bioloogilisse arhiivi oli ka see, et need teated pidivad olema bioloogiliselt stabiilsed, et loodus ei muudaks või kustutaks ära. Nii et. Ma pidin need teated kirjutama olemasolevatele geenidele ja need geenid pidid olema sellised, et organism tahaks neid alles hoida. Need pidid olema olulised organismi ellujäämisele ja kasutasin sellist seeriat geneetilise programmeerimise keelt mis laseks mul kirjutada informatsiooni geenile mitmes kihis, ilma et ma selle funktsiooni muudaks. Linnutee DNA projekt oli esimene sellelaadne projekt ja selle projekti käigus ma sain aru. Kogu info, mis maailmas on olemas, mahuks ära mõnele grammile DNA-le. Selline on DNA info maht miljardeid korda suurem kui näiteks laserplaadil. DNA saab ennast parandada, seega ta saab ka kesta Linnutee. DNA jaoks leiutasin ka sellise asja nagu sõpra God. Kuna kõik info oleks lõpuks selles arhiivis nagunii. Sest ma ei tahtnud, et see DNA toodaks peptiide või valke, mida ta ei peaks tekitama. Niisiis kirjutasin programmeerimiskeele, mis oleks organismile biokeemiliselt vastuvõetav. Ma ei tahtnud kasutada DNAd, mis oleks organismi jaoks täiesti kasutuses. Sellepärast mõne põlvkonna jooksul see kaoks ära. Organism lihtsalt kustutakse ära. Kuid on ka teisi programme, nagu näiteks säilinud kaud või teena manifold, mis lasid mul panna informatsiooni DNA peale mitmes kihis. Armsad raadio, kahe kuuled, käimas on saade, hallo, kosmos ja minu tänaseks saate külaliseks on visionäär ja biokunstnik Joe Davis, kelle sain stuudiosse jutustama siis, kui ta käis Tallinnas festivali Plektrum esinemas. Joe Davis naudib teaduse kunsti ühendamist. Tema projektid on kohati lausa pöörased, tema visioonid, ebatavalised kirgi, energia, millega ta oma asja ajab. Ani imetlusväärne. Eelmises saatetunnis jutustas Joe Davis, kuidas elusa konna välja oksendanud madu teda sellele teele suunas, kus ta täna seitsmepenikoormasaabastega sammub. Rääkis oma mõjutajatest eeskujudest sellest, kuidas ta Massachusettsi tehnoloogiainstituuti sattus oma ambitsioonikate projektidest nagu näiteks kunstlike virmaliste loomisest ja projektist poeetika vaginaal, millega oma sõnul tahtis saata kosmosesse adekvaatset signaali, et millised meie inimesed füüsiliselt oleme, kuna vaja Cheriga sinna lennutatud. Piltidel, mehest ja naisest puudusid viimaselt genitaalid. Nüüd aga liigume teemadega edasi, pilk ja kõrv suunatud endiselt kosmosesse. Jaga mikromaailma. Räägime Joe Davise tulevikuvisioonidest töödest, mis tal parasjagu kas käsil või plaanis tema ebatavalisest kunstikollektsioonist Farm. Kas ettevõtmisest nimega DNA aluspüksid kuuleme, mida kujutab endast Rubisco staar, protset ja palju muud huvitavat. Keda huvitab oma tegemistest innustunult kõnelev Joe Davis, ilma tõlk, et ta siis avage internet, toksige sinna sisse R2 ee kaldkriips hallo kosmos. Ja kuulake inglisekeelset versiooni tänasest saatest. Seejärel tookski arvutisse Facebook, punkt com kaldkriips hallo kosmos, külastage kosmonautide klubi ning siis avage uus enesearenguportaal aadressil alkeemia. Ja uurige lähemalt, mis seal rubriigis hallo, kosmos ja ka teiste teemade all huvitavat lugemist on. Nüüd aga jätkame juttu, sest visionäär ja biokunstnik Joe Davisel on veel nii mõndagi. Mis on sinu arvamust kee Moost geneetiliselt muundatud organismidest eriti just meie toidulaual? Meie toidulaual ei ole enam midagi, mis ei ole geneetiliselt muundatud. Kui meie peaksime näiteks praeguste tomatite kartulite eelkäijaid söömas, siis me ei suudaks neid tõenäoliselt seedida. Need, kes olid olemas enne meid tõenäoliselt said, aga praegused inimesed ei saaks roo-s on sõnaraamatu definitsiooni järgi monstrum, seda ei olnud looduses olemas. Me lõime selle ja sama kehtib kõikides saaki viljade kariloomade ilutaimede kohta, murru kohta, puude suhtes, mis meil on linnaparkides ja nii edasi. Võib-olla mõnel teisel planeedil või Antarktika jääliustike all on midagi, mis on veel puhas inimesest puutumata, aga igal pool, kus elab inimene, ei leiame mitte midagi, mida inimkäsi ei oleks juba manipuleerinud. Viimased paar aastat on ka tavameedias kuumaks teemaks olnud nanorevolutsioon. Kas see on ka sinu mänguväljak, mis sa arvad lähenevast nanoajastust? Juba praegu müüakse ju kosmeetikat nanosildi all, lubades, et nende imekreemide mõjuained lähevad sügavamale, sinu nahka toimetama. Su ilu nimel räägitakse nano doktoritest, kes lähevad tulevikus sinu kehasse, teevad mikrooperatsioone, muudavad sinu DNAd ja nii edasi. Mis, kui ma õigesti aru saan, avalikult ja laiemalt veel ei toimu. Mis on sinu arvamus Nalandusest? Me oleme juba micro ajastul, kui me karda transistorid, me ei karda arvutikiipe sellepärast, et me ei näe nende koostisosi palja silmaga. Me võtame neid kui juba iseenesestmõistetavaid nähtuseid ja oht siinjuures on see, et me unustame ära, kuidas asjad töötavad. Keegi ei mäleta enam, kuidas ehitada kristallraadiot, sellepärast et elektroonikapoodidest ei leia isegi enam neid osi, millest neid ehitada. Teadmiste puul on väga palju oksi ja 10 ronides unustame, mis allpool on, siis me kaotame selle võime kontseptuaalselt siduda neid asju, mis on juba toimunud sellega, mis praegu toimub. Me kardame nanotehnoloogiat, sellepärast et see on uus, aga ma enam kiipe ei karda. Enne kartsime arvutikiipe küll. Mäletad, kui ülikoolides ja questi koolides oldi paanikas selle üle, kui arvutid trügisid kunsti sisse, kõik olid selle vastu. Aga nüüd on arvutigraafika ju kunst ja seegi on isegi vananemas. Nii et nüüd kardame uusi asju, kardame molekulaarbioloogiat, kardame nanotehnoloogiat, aga oota paar aastat. Üks väga huvitav teemantkloonimine, millest mõned aastad tagasi räägiti väga palju, aga nüüd viimastel aegadel pole sellest just väga palju kuulda olnud. Tead sa, mis uudist ja mis viimased seisud kloonimis teema rindel? Kloonimine on võimalik, Me oleme mitmeid organisme klooninud ja kes teab, ehk on keegi isegi inimese klooninud, sest et meil on tehnoloogia selleks olemas. Mul probleeme teatud biotehnoloogia aspektidega ja minu meelest on tehnoloogiatööstus ja mitte teadus ja minu meelest avalikus ajab segamini tööstuse ja teaduse. Ja mis puudutab elusolendite aiaga inimeste kloonimise, siis ma ei suhtu sellesse väga hästi. Tööstus toetab igati monokultuuri põllumajanduses nii põllukultuurides kui kariloomade seas ja minu meelest see on viga. Aga ma ei arva, et molekulaarbioloogia oleks selline kurjuse impeerium. Kindlasti ei ole asjad nii, et teadlased istuvad oma laborites ja mõtlevad välja, kuidas masse represseerida. Ma ei karda kloonimis, sellepärast et see võib olla mitmel viisil kasulik. Sellel on omad eetilised implikatsioonid, kuid me oleme teatud piiridest juba üle läinud. On juba kloonitud kasse ja koeri. Kui mul oleks viljakusega probleeme, siis võib-olla ma suhtuks teistmoodi kloonimisse. Kui me juba tuleviku teemadel räägime ja kogu elu protsess kiireneb jõuliselt mitte enam Pikaadidega, vaid aastatega toimuvad suured muutused ja arengud. Kui me nüüd fantaseerime, siis millised on sinu tulevikuvisioonid? Kuidas oma vaimusilmas tulevikku näed, näiteks 10 50 aasta pärast? Ma ei tea, kas ma olen piisavalt pädev kõik tulevikuennustused on vigased ja minu oma saab ka kindlasti olema aastakümme. Ma olen juba 60 aastat vana ja tundub, et kõik, mis ma teen, on kuidagi riskantne ja see nõuab väga palju julgust ja Energiat peab kogu aeg lükkama ja lükkama ennast. Ja kui ma vaatan asju enda seisukohalt, siis võib-olla see 10 aastat ongi kõik, mis mul on veel jäänud. Võib-olla 70 aastaselt ei jõua ma enam nii kõvasti tööd teha, aga ma arvan, et järgmised 10 aastat saavad olema eriti lahedad. Aga kui nüüd konkreetsetest asjadest rääkida, siis praegu töötan näiteks tehisemaka eriti kallal ja järgmisel kuul Jaapanis, et on geenidega, mis on pärit mere käsnast. Need toodavad valku, mille nimi on liikatiin. Ja see silikatiin tekitab käsna endoskelett toni. Kuid samas on need geenid ka muteerunud. Neid mutatsioone saab kasutada selleks, et needsamad valgud toodaks näiteks plaatina silika asemel, kui on teatud geene, mis isegi võivad toota kulda. Ja üks asi veel, mida me üritame praegu teha, on see, et Ma panen teatud geeni ühe tubakaviiruse sisse, mis on siis putukate haigus ja järgmisel kuul Jaapanis üritangi panna sellesama viiruse siidi ussikest sisse, et nad hakkaksid siidi asemel kulda tekitama. Ma ei tea, kas see on just päris otseselt alkeemia. Aga kui asi läheb niimoodi, et ma saan need kookonid endale jätta, siis võib-olla see tõesti on alkeemia. Aga kui nüüd suures pildis vaadata meie tulevikku siis 50 aasta pärast, mis siis saab olema, kas oleme teistel planeetidel? Ma arvan, et on timatu see, et me mingil hetkel oleme teistel planeetidel võib-olla kuu peal Marsil Jupiteri kuudel, aga vaadake, kui laupäeval õhtul oled Marsil, mida seal siis teha, on seal ainult kivid ja midagi eriti põnevat. Võib olla Peaksime enne Antarktika koloniseerima, sest et see on ju terve manner. Ja seda koloniseerides. Me võiksime harjutada teiste planeetide koloniseerimist. Ja mida veel? Ma arvan, et me võiksime lõpetada teineteise hävitamise kas või 10-ks minutiks. Ja mõelda tõeliste probleemide peale. Ma ei tea, mida kõik teised tulevikus teevad. Ma oskan ainult rääkida enda visioonist, mida mina saan tulevikus teha. Võib-olla meil veab. Võib-olla me tulevik saab olema väga helge. Päris kindlasti on täis nii palju potentsiaali, et inimkujutluse ei suuda seda kõike hoomata. Tänavuse festivali Plektrum, mille külalisena sa Eestisse tulid, peateemaks oli elu. Kui me nüüd natuke filosoofilisemaks läheme, siis mida see sõna või mõiste või fenomen nimega elu sinu jaoks tähendab? No tead, see on selline filosoofiline küsimus, mille üle väga targad inimesed on juba sajandeid juurdlenud. Kuidas leida need vitaalsus funktsioonide elemendid kokku tähendavadki elu. Nii et see on teaduslik ja filosoofiline küsimus, millele me kunagi võiksime küll punkti panna. Ütleme, et 200000 aastaid tagasi oli keegi Kondriaalne Eeva, kellest me kõik pärineme. Aga samas eval oli ema ja tema emal oli ema. Võib-olla kuskil aegadetaguses ajas oli mingi kalmaarisugune olend, kes ookeanis elas ja see oli see esiema, temal oli oma ema või äkki hoopis oli kuskil kaugel pilvel universumi teises otsas mingi molekul, mis ise paljunes. Võib-olla see oli mingi isepaljunevad peptiid, kui usute valgumaailma nii-öelda. Võib-olla see oli mingi nukleiinhape, kui usute rohkem RNA varianti, aga igal juhul molekul, see oli see suur ema, nii-öelda see oligi see vana vana vana vanaema. See oli see väike säde, mis alustas kõik ja ta oli tehtud millestki mida me võime ka tänapäeva maailmas leida. Ja mida me võime luua, isa. Leiva-kesi hommikut kruusirõngaid puhastades lauapindade argipäevas ikkagi ma unistan kuldsetest doosides, milles Datsun katustel taimedes eriti see tunne vist ei mahu, kui kätevärinaga kan otse taevasse ja haaran mõttes köisi kummituste kätest. Oi Kuismaa, põgene. Väike tüdruk, olen täitsa julge. Haaran ennast öösel kaissu, mõtlen ämblik, kes 20 aastat laama lumes püüan tuuli. Rebaseid see pole, see pole see. Näen, et kevad ei saa, tule. Meil on aega mõtelda kastist välja, kasti sisse juuksed lendavad. Vaata et sa homme ei tule külla minule kui küps, eks siis räägime. No ma tõesti unele nii palju tõsta kõrgemale, kui ma viin seda lubaks siis no ei või olla, kas sellel oli see vahe? Kui sõrmede alati uisuta pela vibratsioon? Ma lugesin, et sul on tõenäoliselt üks maailma imelikumaid kunsti kollektsioone, mida sa kutsud farmiks, mis sul on seal mikroorganismid. See on omamoodi organismide Raamatukogu, mida ma kasutan. Kasutan neid selleks, et mul oleks väga palju erinevaid organisme, mida ma saaks kuulata oma audio mikroskoobiga, millest mul on nüüd uus versioon. Käin ja kogun erinevaid organisme, mida ma saan kasvatada. Sellepärast et tegelikult loomulikest organismidest saab kasvatada väga väheseid. Kui vaatame üldiselt elus organeid, siis me saame väga minimaalset osa neist praegu kasvatada. Kui võtame näiteks need organismid, mis on pinnases, neid me ise kasvatada baktereid, enamusi ei saa kasvatada mereorganisme. Neid saame väga väheseid kasvatada. Igal juhul need on sellised organismid, mõnede puhul neist olen teada saanud, mis nad on. Mõnede kohta ma ei tea, mis nad on, aga igal juhul üritan neid elus hoida. Oleksin väga tänulik, kui sa seletaks meile, mida kujutab endast sinu projekt. Ürgkellad inglise keeles Primordial. Need on ise moodustavad kellad. Mõtled sa neid? See on väike paroodia elu tekketeooriatest. Klassitsistlikus ajastul arvati, et on vaja ämbritäit, kõdunenud lehti, mingi hetk hüppaks välja sealt siir. Seda kutsutakse spontaanse generatsiooni teooriaks. Luibastõrja muud 19. sajandil lükkasid selle teooria ümber. Aga vaadake, mis siiamaani arvame, et elu lihtsalt tekib kuskil kosmoses. Et on mingisugused mehhanismid, mis panevad ta biogeneesi käima ja omamoodi on see ka spontaanses genereerumisse uskumine. Nii et ma natukene heitsin nalja, selle teooria üle ostsin kokku üleskeeratavad kellad, võtsin nad tükkideks ja need on tegelikult üsna raske tänapäeval leida, kellasseppasid isegi on juba varsti üsna raske leida, see on sama nagu kristallraadiot tegi puhul, näiteks keegi ei oska neid enam teha. Igal juhul kogusin kokku need kellad, võtsin nad algosadeks, panin nad katseklaasidesse, panin nad inkubaatoris. Mõned on seal olnud juba 20 aastat ja ootan, et nad ise ennast kokku paneksid tagasi. Kelladel on palju vähem osi kui elusorganitel. Ka selle puhul on tegemist rohkem huumoriga ja mitteteadusega. Aga igal juhul jah, mul on selliseid kellasid siin ja seal üle maailma. MIT-s on mõned, mõned on Harvardis ja ka teistes laborit, sest nad on üsnagi tuntud ja nad on sellised lõbusad kunstiteosed. Kõik sinu projektid on väga lennukad, julged ebatavalised, põnevad üks Vembukamaid neist on ettevõtmine koondnimega DNA aluspüksid. Tyyenney bändis inglise keeles. Millega on tegu? See tegelikult arenes välja ühest teisest projektist. Ma tegin palvelipud, on üks traditsioon, mis on vanem kui tiibeti budismi traditsioon. Seda kutsutakse pan Books ja sealt ongi pärit palvelipud, mida me tunneme tiibeti budismi kaudu et lehvivad tuules ja iga kord, kui nad lepivad, siis see teeb sama välja kui palve väljaütlemine. Nad on kõik teatud värvi ja nende servas on loomade pildid. Sellepärast et pan, poo traditsioon oli sama nihkeid Canimalistlik traditsioon, mis oli tiibeti budismi eelkäija. Peale selle on igal palvelipul veel teatud manud Tra. See mantra räägib sellest, et igaüks, kes sellise palve lipu on kuhugi pannud, et oleks pikaealine ja et elu oleks viljakas. Need palve ripud üldisemalt, siis rääkisid tervisest. Nii et ma võtsin igasuguste haiguste geneetilised markerid, nagu näiteks Parkinsoni haigus, Huntingtoni haigus, vähk, malaaria, B-viiskümmend kuus rinnal Vähk, igasugused erinevad haigused. Nii ma printisin, need geneetilised markerid palveli pudele. Oleme jaganud erinevatele laboritele üle maailma samuti ka haiglatele ja HIV kliinikutele ja nad on piiratud juurdepääsuga kohtades, sest et nad on tavaliselt kuskil laborites, kus avalikkus neid ei näe. Nad olid nii nõutud, et ma võiks vist ülejäänud elu veeta neid printides. Ja lasinat geneetilised markerid graveerida klaasi peale sest mõte oli selles, et ma võtaks need klaasid ja viiks need Tiibetisse, sest et seal tegelikult on veel mõned Panpo mungakloostreid ja on isegi ka veel üks pank voolama. Nii et nemad saaksid need klippessis printida. Ja siin on ühendus usu ja teaduse vahel, mille vastu ei tohiks kellelgi midagi olla. Nii et selle protsessi käigus, kui ma neid palvelippe parasjagu tegin siis kuulsin ka ühest geenide kompleksist, mille nimi on Emmhadze ja emad. See on see kompleks, mis määrab retsept tareid rakukestas, mis põhjustavad resistentsust teatud haigustele. Hiljuti avastati, et nii hiirte kui ka inimeste puhul on naised tundlikud, mitte mehed ja naised on tundlikud oma partnerite MH c komplekse suhtes. Ja kui partneri MAC kompleks on naise enda omast erinev siis on seejäreltulijate jaoks kasulik, nii, et võib eeldada truudust. Aga kui emad see kompleks on samasugune, siis võib eeldada truudusemurdmist. Nii et tegemist on sellise seksuaalse atraktsiooni geenikompleksiga. Nii et ma võtsin Cayedjaniketi ja siis kasutasin pisihari primereid, et teha kindlaks omaenda MAC kompleks mis osutus erinevaks teiste inimeste omast. Sest et selle, see clients on teistsugune kui enamus inimeste oma ja minu jaoks on see ilmselt hea asi. Nii et nagu need palvelipud, mis on ka piiratud juurdepääsuga kohtades, printisin ma oma emad said kompleksi naiste aluspesule. See on väga kuum müügiartikkel, need on nõutud ka üle maailma ja samuti võib ka neid näha piiratud juurdepääsuga kohtades. Mul enda kodulehte ei ole, kus neid saaks tellida. Aga kui te guugeldate mind, siis tõenäoliselt mitte infot minu kohta leida. Koosilenyangiga biokunstnikuga, Hongkongist töötame praegu välja erinevaid laborist inspiratsiooni saanud esemeid, nagu näiteks laborikitleid, millel oleks kapootsid igasuguseid erinevaid aparaate. Kuid samas ma ei ole väga hea turustaja, mul on niigi palju asju teha, aga sepp Ta on, kellega ma koostööd teen, võib-olla tema saaks selle osaga tegeleda. Rääkisin juba tehisemakastiaga, siis nendest siidiussidest inimesed kirjutavad mulle igalt poolt üle maailma. Neil on doktorikraadid, bioloogias on, nad tahavad tulla minu laborisse tööle, tahavad teha oma postacki minu juures, aga ma ise ei ole uuringute juht, nii et ma ei saa neid vastu võtta. Siis on veel kunstnikke, kes tahavad minuga tööd teha ja kuna mul ei ole institutsionaalselt võimalik seda teha siis ma mõtlesin välja, et ma looks sellise järgmise generatsiooni töögrupi, mille nime oleks ekso eksa Hedron üks grupi koosolekud, üritused, laborimiitingut, meil oleks koostööpartnerid. Meil oleks ka uudiskiri erinevad väljaanded. Mainisin ka bioloogiliselt stabiilseid arhiive ja võib-olla see teema on natukene liiga keerukas praeguse saate jaoks, eks. Aga ka selle projektiga olen juba jõudnud päris kaugele. 25 aastat tagasi, kui tegin esimese mikroorganismi, mis kandis inimintellekti tekitatud informatsiooni. Selle nimi oli mikroveenus. Ja nüüd 25 aastat hiljem üks on George kirjutanud raamatu, mis sünteesib kõik inimgenoomi materjali. See on esimene raamat, mis on selles bioloogilises arhiivis. Kuskil 16 aastat tagasi tegin teised standardseid tavalisi mikrobioloogilisi proove, sest et ma tahtsin luua bioloogilist kosmosesõidukit. Ma tahtsin leida organisme, mis jääksid ellu äärmuslikes keskkondades, mis peaksid vastu radiatsioonile, temperatuurile, kosmoses. Emitees on tuumareaktor ja räägiti, et selline organism, mida kutsuti mikrokokkus, mida on nüüd ümber nimetatud dinokuseks peaks vastu tuumakatastroofi üle. Aga see oli linnalegend. See informatsioon tuli Chicagost, tapamajadest, kus nad kasutasid radiatsiooni tappa baktereid, mis oli tiha pinnalt ja nad leidsid, et see tina kokkus jäi ellu ja sellest nad järeldasid, et see organism saaks ka hakkama tuumareaktoris. Nii et uurisin seda Emmetis ja leidsin viis erinevat pat sillust ja ühe väga huvitava külmalembelise organismi. Selle organismi nimi on kramaadiumias, elab tavaliselt külmas vees ja see oli huvitav, sellepärast et soli Tigmenteeritud organism ja näiteks pärast Tšernobõli katastroofi olid just Tigmenteeritud organismid esimesed, mis hakkasid taas selles piirkonnas elama. 16 aastat tagasi ei olnud meil veel piisavalt häid vahendeid, et seda uurida. Samas meil olid olemas vahendid, et me saaksime neid avastada ja vähemalt tahan vaadata, mis nende fenotüübid, millised nad tegelikult on. Nii et nüüd, kui tehnoloogia on edasi arenenud, siis ma lähen tagasi nende endiste uurimuste juurde ja proovin uute vahenditega neid jälle vaadata. Nüüd näiteks võib-olla Fukushima puhul saaks jälle sarnaseid uuringuid teha, ma ei tea, kas mind lastakse sinna veel juurde, et proove võtta. Aga meil on vaja neid organismi saata Nendega informatsiooni kosmosesse, meil on vaja bioreaktoreid. Tänu nendele saaksime luua bioloogilist materjali, millega me saaksime koloniseerida teised planeete. Ja need organismid peavad olema radiatsiooni vastupidavad, nii et see on veel üks asi, mis mind väga huvitab. Joe ole hea, räägi meile, palun ka, mida kujutab endast ettevõtmine nimega Rubiscostaar, Pratchett? 35 aastat pärast streigiteate saatmist läks sinna Arizeevosse, Sanhanni kvartali, igas seal oli seminaride seeria ja sain seal aru, et ta oligi just 35. treigi teate aastapäev, läksin aressiibosse ja rääkisin nad ära, et nad laseksid mind sisse ja kasutasin nende radarit, et saata teade 1974, teadsime, mis on DNA struktuur, aga me ei osanud DNAd sekvineerida. Veel mõned aastad pärast 74. aasta teate saatmist ei teadnud Me geenide segmentsi. Ja kui me võtaks kõik elusolendid meie planeedil ja lammutaks nad algosadeks proteiinid, eks teeksime nendest proteinidest eraldi hunnikud, siis üks kõige suurem proteiinihunnik oleks Rubisco imega proteiin. Ja see on üks protenidest, mis on seotud fotosünteesiga. See võtab õhust anorgaanilist süsinikku ja muudab selle toiduks. See proteiin kõneleb meie sõltuvusest päikesest. Proteiin, mida meie kehas ei leidu, aga kõikne kompleksset süsiniku aatomeid, millest meie oleme tehtud kunagi tekkisid Rubisco pärast. Nii et see on nagu selline eelkäija valk igasugusele elule, mis meie leidub. Nii et kui ma seal aressiibos olin, siis teade, mis ma tahtsin saada, oli poolteist korda pikem kui see, mis saadeti 74. aastal. Ja mul oli see kaasas digitaalses versioonis ja tahtsin selle saadaksid välja, aga dekodeerida oli katki. See oli see masin, mis lasid riigil sekkuda selle radaritöösse ja panna sinna vahele nulle ja ühtesid ja teha sellest teada siis pidin välja mõtlema, kuidas ma saan selle Rubisco oma teatesse. Niiet võtsin Rubisco valku sekrentsi ja moodustasin sellest silbid, mis tulnukate jaoks ei oleks arusaadavad. Aga meie jaoks on. Siinkohal tuletaksin meelde, et maavälise elu otsimine on tegelikult meie eneseotsing delfis Apollo templi sissepääsu juures on kiri, kus on sõnum, et tunne ennast ja saad tundma kõiki universumi saladusi ja ka jumalate saladusi. See ongi elu mõistatus. Nii et mõtlesin välja silbid, mis igaüks tähistaks siis CD. Keed järjestasin olnud niimoodi, et see tähistas täpselt Rubisco valku ja see oligi teade, mis saadeti kosmosesse. Tegin selle teate kasutades oma Aiphony. Mul oli juhtumisi kotis üks juhe, mille ma krabasin kaasa, enne, kui ma Keymbrilisest lahkusin ja Puerto Ricos läksin. Ja kohapeal aressiibost neil seda ei olnud. Nii et võtsin oma Aifooni, ühendasin selle ressiivoga ja saatsin selle teate lähimatele tähtedele. Sinust on tehtud dokumentaalfilm nimega taevas pluss maablus Joe Davis inglise keeles Hewemblas plast Joe Davis. Kuidas see teos üles ehitatud on, kas nagu dokfilmid ikka või on sealgi mingi uudne, eriline lähenemisviis? Mul on raske selle suhtes objektiivset hinnangut anda. Kirjusse sawski, selle režissöör, ta on ka peaprodutsent, keda me varem väga hästi ei tundnud, tuli minu juurde ühes baaris Cambridge'i Harvardi vahel, kus suured mõtlejad vahetevahel kogunevad samuti ka paadialused. Ja ta ütles mulle, et jou, ma tahan sinust filmi teha, nii et ma lasin talle endale õlle osta ja siis ta jälitas mind ringi 10 aastat üle terve maailmalaborites ja ta kogus kokku sadu tunde filmilinti. Ja kuidagi ta sünteesis selle kõik. Aasta jooksul sai sellest 80 viieminutise filmi. Jah, on selline film olemas ja see on saanud rahvusvaheliselt päris head tagasisidet. See käib nüüd mööda festivale ringi, nii et see on nähtaval ainult teatud kohtades ja üsna harva. Peame praegu läbirääkimisi filmitegijate ja levitajatega. Uurime litsentside kohta, mis puudutab muusikat ja kõike seda muud. Ja kogu see protsess on väga keerukas. Õnneks ma ei pea sellega ise tegelema, aga võib-olla paari aasta pärast saab see olema ka DVD saadaval. Kui nüüd hakata otsi kokku tõmbama, siis lõpetuseks tahaksin ma teada, miks sa seda kõike teed ja mis on see käivitav ja edasiviiv jõud nende asjade taga, mida sa seni oma elus teinud oled. Sul on ainult üks võimalus midagi teha vaid üks võimalus elada, ma olen, seda vist alati ei teadnud, meil on ainult üks võimalus midagi korda saata. Ma ei ole kunagi oodanud, et raha tuleks, et tunnustus tuleks. See kõik tuli aastakümneid pärast seda, kui ma midagi olin teinud juba ära. Kui ma oleksin seda teinud raha pärast, siis oleks see kõik tegemata jäänud. Ma ei oska seda seletada, aga see, mis minule tundub olevat loomulik tihtipeale teiste jaoks, on võib-olla absurdne ja imelik. Üldiselt räägin keelt, enamus inimesi ei mõista. Kui minult küsitakse, millega sina tegeled, jov Davies, siis ma ütlen, et ma olen kunstnik, siis küsitakse mult, et mis sorti kunstnik ja ma tean, et esiteks ei ole neil piisavalt kannatust, et mind ära kuulata. Teiseks, nad ei usu mind. Ja kolmandaks on raske seletada seda, mida ma teen. Ma ei tea, miks minu jaoks on see kõik loogiline. Ja oletame, et ükskõik, kes teine leiaks ennast samasugustes elusituatsioonides nagu mina olen ennast leidnud, võib-olla nad oleks jõudnud samasuguste järeldusteni? Ma ei tea, ma ei oska seda seletada. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin kõikidelt saatekülalistelt viis standard küsimust, nii ka sinult. Esimene küsimus on, mis on elu mõte? Kas see ei olnud raamatise filmis Hithecrys kaitsta Galaxy, see oli vist 42 või 47 võib-olla elul ei peagi olema mingi täpne mõte. Võib olla mõte ei olegi üldiselt eluga seotud, võib-olla see on seatud südamega. Mis juhtub aastal 2012? Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Kas ma rääkisin sulle oma pruudi taotluse ankeedist? See on 13 lehekülge pikk ja lõbus on kupong, millega saab tööalast koolitust, kui juba ametis ollakse. Aga ma saadan sulle ühe. Järgmine küsimus. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Ma arvan, et ma olen seda juba teinud. Kas see on viimane küsimus? Ei viimane küsimus on, et mida sa soovitad asjast huvitatud inimestel täna räägitule lisaks uurida? Taanis vist hiljuti avastas merevees etest ühed bakterid. Need bakterid toodavad nanokiudusid, mis juhivad prootoneid ja elektronid. Ja nad võivad seda mitme meetri kaugusele juhtida näiteks alamatest kihtidest. Osa bakterikolooniast on meetrite sügavusel ja seal on toitained, kuid hapnikku ei ole. Ja teine osa kolooniast on pealpool, kus on hapnikku, kuid toitained ei ole nii, et nad kasutavad neid nanokiudusid, et juhtida elektrone ja prootoneid edasi ja tagasi ja tuleb välja, et igas merevees etes on selliseid baktereid olemas. Ja minu meelest on see väga põnev. Neid tuleks kindlasti uurida. Sest ma üritan ennast mitte piirata ainult bioloogiaga või siis selle biokunstiga tahaks uurida neid asju, mis on näiliselt võimatut ja minu meelest võiks proovida lahendada kõige väiksemaid küsimusi, sest et kõige väiksemad küsimused tavaliselt kaasavad väga suuri ideid, nagu näiteks, mis oli enne muna või kana. Nii et väikestele probleemidele ka tähelepanu pöörata. Aga kui kuulajatele veel midagi lugeda soovitada, siis ma soovitaks ühte oma lemmikraamatut. Inglise keeles. Pealkiri on pojelectression, ehk siis poiss, elektrik avaldati esimest korda aastal 1909, kes seal on kirjas igasuguseid vahvaid asju, näiteks nagu kuidas ehitada Tesla trafot või kuidas näiteks ehitada selliseid kaste, millega saab oma peale. See on tõesti imeline raamat. See sisaldab igasuguseid imelisi asju, mis nüüd on meil kadumas. Kutsuks inimesi üles vaato ringi oma köögis, et leida asju, nagu näiteks kohvipurgid või hõbepaber. Ja lihtsalt pliiatsite saab asju ehitada. Minu meelest kõige suuremad ministeeriumid on veel lahendamata ja nad on vaevumärgatavad. Teadmiste protsess sõltub selliste küsimuste leidmisest ja ma tunnen ennast väga õnnelikuna, sellepärast et mul on alati jätkunud julgust tõsta üles pea ja küsida igasuguseid lolle küsimusi puud käest, sest et ma ei pidanud muretsema oma maine pärast kunstnikuna ei pidanud tundma piinlikkust. See oli minu jaoks eriti väärtuslik ja minu meelest Peaksid küsima lolle küsimusi. Ma ei leia, et ma peaks kellelegi ütlema, mida teha või mida lugeda, mida vaadata. Sest et tegelikult algselt olen ju mootorrattamehaanik, Mississippist, kes just lihtsalt leidis ennast sellisest olukorrast. Nii et nüüd ma teengi seda, mida ma teen. Suur tänu, Joe Davis ele meiega oma julgeid ja pööraseid, maailmavaateid, ideid ja visioone jagamast ning muidugi tänu teile, head kuulajad, et meiega ühel sagedusel püsisid suurimad tänud ka inimestele, kes saatele tõlget teha aitasid. Helirežissöör Sirje raud ja tõlk Tiia Falk, aitäh teile. Kes inglise keelt valdavad, siis soovitan kindlasti kuulata järelkuulamisest või podcast-ist saate originaalkeeles versiooni, kus saab eriti hästi aru Joe Davis energiast ideedest pakatava tulemusest. Väga laheda emotsiooniga räägib oma ebatavalistest, projektidest ja tegemistest. Leiate selle raadio kahe kodulehelt saate hallo Kosmos sektsioonist aadressil R2. Ee kaldkriips, hallo kosmos väga lihtne meelde jätta. Samamoodi on kaldkriips hallo, kosmos ka Facebooki aadressi. Lõpuks, kui tahate liituda kosmonautide klubiga ja kui juba netijutuks läks, siis meenutan, et hallo kosmos laienes virtuaalavarustes veelgi. Uus huvitav portaal alkeemia poee on koduks saate teemade külalistega, katvatele, uudistele, intervjuudele ja paljule muule põnevale, nii et uurige järgi. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga julget ja piirideta mõttelendu. See on raadio kaks.