Tere õhtust, mullane haudeliga täna kõneleda ja ma loodan, et ma võin teile neid vastuseid anda, mis teid huvitab? Neid praegu kuulsin, et et rahvas on huvitatud eesti keele õpetamisest. Teid tervitas New Yorgist Eesti Maja eesti keele õpetaja Juta gurman. Me räägime tänases saates eesti keele õppimisest välismaal, sellest, kuidas eestlased õpivad oma emakeelt ja ka sellest, kuidas eesti keelt õppivad teistest rahvustest inimesed. Sedagi tuleb ohtrasti ette. Minu nimi on Piret Kriivan. Järgmist intervjuud peaksid kuuluma kõik, kellel on meelest ära läinud, et eesti keel on ilus ja unikaalne keel. Kõigepealt lähemegi jutujärjega New Yorki sealsesse Eesti majja, kus toimuvad igal neljapäeval eesti keele tunnid täiskasvanutele. Keele õpetaja on Uta gurman, kes homme esmaspäeval, seitsmendal novembril tähistab oma 90 üheksandat sünnipäeva. Neeme raudkohtus Eesti Majas Juta gurmaniga. Ei ole ilusamat keelt kui eesti keel. Tähendab, ma tunnen kohe seda, et parimat keelt ei ole. Juta Kuurmann on New Yorgis elanud 64 aastat, üle kahe kolmandiku oma elust ja oma peamiseks ülesandeks on ta kogu selle aja pidanud eesti kultuuri ja keelealalhoidmist ja tutvustamist siin võõrsil. Tulin siiamaani 47. aastal ja meie tulime siia köik meelestatud Eesti vabariigis ja meil oli noh, slõugan inglise keeles, et me ei tulnud siia mitte roosiaeda Ameerikasse nautima elu vaid meil on suured kohustused okupeeritud Eesti vastu ja nende kannatus ja nende vastu meil olid ülesanded eesti kultuuri edasi kanda Ameerikas. Mul oli eesti kooliõpetaja elukutse, Läänu Õpetajate seminarist ja pedagoogi, mis. Ja olen ise ka eesti keele entusiast. Iga neljapäeva pärastlõunal keerab erakordselt tarmukas ja elurõõmus proua koorman oma New Yorgi Queensi linnaosas asuva kodumaja ukse lukku, et sõita Manhattanil asuvasse Eesti majja, kus tal seisab ees kolm tundi eesti keele õpetamist. Ma elan 10 miili Manhattan Est sõidan bussidega ja safaiga allmaaraudteega, mis ajab igal neljapäeval kodust välja, et siia majja tulla, see on ikkagi suur ettevõtmine, mitte üksinda ettevõtmine. Rõõm tulla Eesti majja, see on meie Eesti territa baarium, kus me ju oleme võinud S-i kultuuri arendada nii palju, kui me jaksame. Ja mul on rõõm siia tulla kodust. Sest nii kui kuidas ma ka ameeriklastega ametlikult olen suhtlema pidanud, mina olen jäänud eestlaseks. Ma õpetan eesti keelt 1993.-st aastast peale. Aga see on olnud minu, su enda suur lõbu, ei uudishimu ajab mind taga. So naturaal. Ja mulle endale meeldib ka, ma olen siin noorte seltskonnas, muuseas, ma õpetan täiskasvanutele paradoks, arvestades meie olukorda, et inimesed ei räägi keelt ja peab algama algusest peale, nagu see käib ikka hääldaminejalt abi, et mis iseloomuga meie keelu On ja ingliskeelega võrdlused kogu aja siis mõned huvitavad jutud ja grammatika Oz koos jutustustega ja kõik, mis on päevakohane, uudiseid ja kõiki eesti luulet, essi, isamaalisi laule tõlgitakse nendele ja siin Ameerikas peab huvi oskama hoida, mis ameeriklaste jaoks kõige raskem eesti keele juures on? Kõige raskemad on eesti pikk vokaal ja pikk konsonant kaasvajalik, mis teie eesmärk on, et neile inimestele eesti keelt natuke tundma õpetada või et nad hakkaksid rääkima? Põhiline eesti keel, rääkimise S-i keel oli eesmärgiks, eks siit võib siis edasi õppida rohkem teaduslikumalt. Aga see tähendab põhikonversatsiooni On ja ühtlasi ikka kirja oskamisega kirjutamise oskamisega. Ja mis, nagu esimese konversatsiooni ta on, need on there-there jah, nimi, elukoht, kus elad ja mida teed, miks õpid eesti keelt ja nii siis sinna juure minu oma võimed, et eesti keelt hästi ilusaks ülesse kiita ja mina olen kasutanud seda propagandat, et eesti keel on köige ilusam keel maailmas. Vaadake, need pikad vokaalid tuleb laule, ma olen ise, see aitab seda keelt veel ilusti musikaalselt muuta, selle peale ma olen kange. Ma olen lõpetanud muusikaakadeemiaga ja leidnud eesti keele ilu põhjusid, ta baseerub nii palju muusikalisele hääldamisele. Et seda on ilus kuulata ja ta on ainulaadne. Käest on läbi käinud 130 täiskasvanud eesti keele õpilast aga rahutu, nagu see elu Ameerikas on, nad kolivad mujale elama ja ma jälle ühel või teisel põhjusel nad kaovad siit piirkonnas jälle ära, õpilaste koosseis on kas no eestlased või siis ameeriklased, kes on eestlastega abiellunud või nii. Täna meil on üks Hamilton, kes on, on päris ameeriklane, aga tal on essis tütarlaps ja ta tahab huviga õppida eesti keelt. Otsustasime Richardiga juttu jätkata siiski inglise keeles, nii on tal kergem. Uurin, miks ta otsustas eesti keelt õppima hakata. Mu tüdruksõber on Rakverest, nüüd elab ta siin New Yorgis. Arvasin, et tema keelest aimu saamine on hea mõte. Olen käinud mõned korrata perel Eestis külas ja enamus neist inglise keelt ei räägi. Kui ma saan neile midagi eesti keeles öelda, saame vähemalt suhelda ja õpin eesti keelt ka sellepärast, et see on minu jaoks väga huvitav keel. Tundides eesti majas olen käinud nüüd poolteist aastat, ütleb Richard. Tundides teeme etteütlusi ja siis loeme, koos õpime ka iseseisvalt kodus kursustel kasutatakse Juhan tuldava koostatud ja Indiana ülikooli poolt 94. aastal välja antud eesti keele õpikut inglise keele kõnelejatele. Richard räägib, et enne kursuse algust on neil Eesti majas alati omamoodi suhtlustund, kui omavahel ja proua Kuurmaniga püütakse eesti keelt rääkida ning praktiseerida keelt ka kõigi teistega, kes parajasti Eesti majas on ja eesti keelt räägivad. Lihtsalt kordab veel, et kuna inglise ja eesti keel on kaks täitsa erinevat keelt, on eesti keele õppimine tema jaoks paras väljakutse. Aga juhtumisi meeldib mulle keeli õppida, nii et minu jaoks on need tunnid huvitavad. Lisata küsin Richardilt, mis on eesti keeles seejuures tema jaoks kõige raskem ja ta vastab pikemalt mõtlemata. Täishäälikud arvan, et sul on vaja suhu teistsuguseid lihaseid, kui soovid inglise keele pealt eesti keelele üle minna. Ka sõna pikkused on väga erinevad ja sõnu õigesti välja hääldada tuleb suusk keelega parajat akrobaatikat teha. Aga räägime nüüd ka õpetajast, proua Uta koormanist. Ta on nõudlik õpetaja, kuid väga õiglane tema vanuse tõttu tuleb meil väga selgelt rääkida, aga seda nõuab ta niikuinii, et eestikeelseid sõnu selgelt välja öeldaks. Ta rõhutab palju häälduse olulisust. Ma olen tunnis käinud juba poolteist, kuid me teeme ikka veel väga algelisi hääldusharjutusi, et hääldust paika saadab ja õpime seni tundma ka teie keele peamisi. Kuidas öelda, ehitusplokke. Proua Kuurmann peab põhja väga tähtsaks. Lisaks peab proua Uta Kuurmann oluliseks eesti kultuuri tutvustamist. Ta õpetab meile laule, luuletusi just praegu loeme kalevipoega, loeme palju ajaloo kohta, eriti Eesti 20. sajandi ajaloo kohta. Nii et see ei ole vaid keele kursus, pigem tunnid, et mõista ka seda, kes te, eestlased, siis olete, ütles Richard Hamilton. Tagurisadelt kuulsime, loetakse eesti keele tundides ka Kalevipoega ning see on proua Juta Kuurmanni jaoks väga oluline, sest esmakordselt tõlkis kogu eepose inglise keelde Tooma poeg. Tema oli esimene, kes terves ulatuses tõlkis. Ta sai 6000 dollarit stipendiumi, läksis Anjasse seal hästi odav, elas seal üks pool aastat ja tõlkis Kalevipoja otsast lõpuni. Ma olen jälginud seda, asjaosalised olid siin ja seal tehtud küll tõlkeid, aga mitte terves ulatuses ja see sai hea vastuvõtu osaliseks. Ja see on läinud Ameerika ülikoolidele ja teistele asudes selle üle rikka. Filoloogia professor, TEMA filoloog Loogia professor õpetas Ameerika ülikoolis Illinoisi osariigis. Nüüd ma kuulsin, et tõlgitakse ka, aga oleks ilus, kui nad oleks märgiks ka, et esimest korda tõlkis seda professor Jüri ehk George Georg gurman. Ja see oli minu poeg. Ta tahtis ka midagi jätta endas järele. Seoses Eestiga ja eesti keelega. Ja nüüdseks on provoiuta gurmanni abikaasa ja mõlemad pojad manalateele läinud. Küsin, kuidas ta ise oma keele suudab nii erksa ja värske hoida, sest kodus tal seda kellegagi enam rääkida ei ole. Vastus tuleb otsekohe. Eesti entusiasm või? Ma ei tea, ma olen kunstnik laulukunstnik olnud, ma olen luule vaimustuses olnud, maalne moosiga vaimustuses olnud. Et mina tõin selle enesega kaasa Eesti vaimustusse. Ja eestiõpetajana, nüüd ma kiidaksin, lähen ma õpetajate seminari väärtusi, see kasvatas meist väga häid patrioote. Kui te olete kuulnud ära rajama nimi ja Aalto nimi ja kõik need meelika õpetati Eesti esimeses vabariigis, isamaa armastus. Kõik luul oli isamaa, armas. Öelge, kuidas oma eesti keelt niimoodi hoiate, kas te loete ise eesti keeles? Me minu meelest seal rahulik ju, sest ma olen päris eestlas, laps, kodune keel, eesti keel. Ma olen siin kahe käe aga nii seotud olnud, et mul ei ole aega olnud unustada eesti keelt. Jama. Armastan seda tugevat Eesti kangust Jonny S-i jonniga. Seda kangutan siin New Yorgis vastupidamiseks vaja ja siin on väga vaja. Viisin on väga vaja. See ei ole mitte nii nagu väike Tartu äike Pärnu või kus on kerge? Võtame siis ikka jätkab ja, ja jätkan veel nii kaua, kui ma räägin veel. Mul on siin üks artikkel, see ilmus Eesti Päevalehes ja siin te ütlete, et kui te võiksite oma elust raamatu kirjutada, siis pealkirja teaksite kindlasti. Õnne peab olema. Ja vam plaanis on kogu aeg ja mul on väga palju materjali, väga paljus seiklusi, nii head kui halba ja see mõlgub mu meeles. Et kirjutada üks kord. Elame-näeme, kas proua Juta Kuurmann jõuab elulooraamatu tulevaks aastaks oma 100.-ks sünnipäevaks valmis kuid praegu peab ta oma mälestuste kodumaale saatmise asemel hoopis olulisemaks. Teist sõnumit? Eesti on praegu kaduva kadumisele Ukrumisele rahvas määratud. Ja need ülejäänud, mis seal on muulased. Meie saadame Ameerikas muudkui tervitusi, et olgu hääli täis. Nii ütles homme, seitsmendal novembril New Yorgis oma 90 üheksandat sünnipäeva tähistav Juta, gurman New Yorgi eesti keele õpetaja head tervist ja Eesti kangust. Siit Tallinnast ka Juta gurmanile, kellega vestles Neeme raud. Keelesaade. Me jätkame keelesaadet koos haridus- ja teadusministeeriumi, keeleosakonna eksperdi Andero Adamson-iga. Kas on mingi arvepidamine olemas ka, kas on võimalik öelda, kui palju eesti keele õpetajaid on üle maailma? Kui te mõtlete nüüd neid kohti, kus eesti keelt õpetatakse, siis neid on tegelikult üsna palju, ma ütleks isegi, et üle terve maailma võib-olla tooks siinkohal täpsustama ja kui me räägime eesti keele välisõppest, siis oleks mõistlik üldsegi natukene seda terminit enne täpsustada, selles mõttes, et me teeme vahet diasporaa toimuval, keele, tallija ja akadeemilisel tasandil toimuval keeleõppel, mis toimub ülikoolides neid kohti, kus õpetatakse nüüd diasporaa eesti keelt, mis see tähendab diasporaa ess diasporaa all me mõtleme siis neid piirkondi, kuhu on eestlased välja rännanud, ehk ehk siis Eesti päritolu inimesi, kes õpivad eesti keelt ja nende järeltulijad. Ja, ja neid kohti on tänase seisuga üle 50 ja riike üle 20. Kas eesti keele õpe on jõudnud igale mandrile? Meile teadaolevalt Lõuna-Ameerikat Nende seas veel ei ole, aga Austraalia Põhja-Ameerika Euraasia on esindatud küll Aafrika, Aafrika jääb ka vahele just nimelt. Aga kui me tuleme nüüd tagasi ajaloo juurde või läheme ajalukku korraks, et pärast tagasi tulla käesolevasse aega, siis millal tegelikult hakati eesti keelt? Maal õpetama, mis selle kohta on teada, andmeid natukene on. Diasporaa-st pärinevad esimesed teated 19. sajandi keskpaigast Krimmist Siberist gaasiast kui eestlaste väljarände tulemusena hakati looma esimesi Eesti koole. Idadiasporaa ess, läänediasporaa-s tulid Eesti koolid natukene hiljem, peamiselt siis esimese ja teise maailmasõja tõttu välismaale rännanute püüdluste tulemusena. Aga ülikoolides algas eesti keele õpe veelgi varem. Esimesed teated on tegelikult 1833.-st 34.-st õppeaastast ja siitsamast Helsingi ülikoolist kus siis Helsingi ülikooli esimene soome keele lektor Karl Niklas Kekman pidas sugulaskeelte võrdleva grammatikakursuse raames üliõpilastele loenguga eesti keelest. Täna meid huvitab siiski rohkem see pool eestlased ise välismaal ehk siis see on üldhariduskoolid ja seltsid ja ühendused, kus eesti keelt õpitakse. Te ütlesite, et neid riike on 20, kus õpitakse eesti keelt. Just nii isegi üle 20 ka neid vorme, kuidas eesti keelt õpetatakse, on need väga erinevad. Te nimetasite siin üldhariduskoole. Lisaks sellele on veel pühapäevakoolid, täienduskoolid, seltsid, keele kursused. Mis siis tähendab seda, et et tegelikult see õppemaht on riigiti väga erinev. Kui me võtame näiteks Stockholmi Eesti kooli, kus õpetatakse eesti keelt viis tundi nädalas kõikidele kooliõpilastele ja sinna kõrvale paneme näiteks mõne pühapäevakooli, kus õpe toimub kaks korda kuus siis on tõepoolest Need vahed üpriski suured. Ilmselt kõige rohkem õpetatakse eesti keelt Rootsis ja Soomes. Võib öelda küll nii, ja üks suurimaid eestlaste kogukondi asub ju siinsamas Helsingis. Et et nii see on, aga kes on õpetajad, kas õpetajad on siit saadetud või on kohapeal kasvanud, on diplomiga õpetajad kõik selles osas probleeme ei ole. Ma ütleks niimoodi, et õpetajate ring on väga lai on Eesti riigi poolt lähetatud õpetajaid, meie oleme õpetajad lähetanud nelja kooli, Petseri keelte gümnaasiumisse, Riia Eesti keskkooli, Ülem-Suetuki Põhikooli Aleksandrov, kas asuvasse keskkooli trimmis, aga on ka kohapealt leitud õpetajaid ja ma ütleksin niimoodi, et enamjaolt on tegemist ikkagi väljaõppe saanud inimestega, kellel on vastav kvalifikatsiooni eelnev õpetamiskogemus. Aga loomulikult on ka neid Kohti koole, seltse, kus teatud põhjustel ei ole lihtsalt võimalik sobivat inimest leida ja siis tuleb seda ülesannet täita kohalikel, eestlastel, Estofiilidel ja nii edasi. Kes on need legendaarsemaid õpetajat, keda te siinkohal tahaksite ära mainida või esile tõsta? Ma arvan, et ennekõike peaks ütlema seda tunnustust väärivad kõik välismaal eesti keelt edasi andmata inimesed. Kuid kui siin nüüd nimede peale jutt läks, siis loomulikult Tiiu Salasoo Austraaliast näiteks Edgar Marten ja Elle Rosenberg Torontost Jaan Seim üle langeldes Stockholmist, annerrybelus Helsingist. Neid nimesid on palju. Kas ministeerium hoiab nende õpetajatega kontakti kuidagi ja kuidas te saate õpetajaid, kes välismaal eesti keelt õpetavad, aidata? Aitäh jah, kontakt on täiesti olemas. Sidepidamine toimub loomulikult elektrooniliste sidevahendite abil, aga toimub ka silmast silma kohtumisi, näiteks. Üks parimatest näidetest on igal suvel Eestis toimub väliseesti õpetajat täienduskoolitusseminar, kus siis õpetajat olevat kaheks kolmeks päevaks kokku et omavahel kogemusi vahetada ja uusi teadmisi saada. Aga mis nüüd puudutab riigi toetus, siis on loodud riiklik programm nimega rahvuskaaslaste programm mille raames siis eesti keele õpetajast välismaal toetatakse. Ja neid tegevusi, mille kaudu toetus toimub, on väga mitmeid, et alustame koole ja seltse, õppevahendite ja õppekirjandusega, korraldama igasuvist õpetajate täienduskoolitust, Dust, suviseid, eesti keele ja meelelaagreid väliseesti lastele. Toetame väliseesti noorte edasiõppimist, Eesti kõrg- ja kutseharidussüsteemis aga toetame Kõppel läbiviimist ennast, näiteks õpetajate töötasude ja ruumi, rendi ja õppereiside ja muu säärasele. Õpilased kõlasid ka siin, vahepeal peatume õpilastel ka hetkeks, et õpilased välismaalt tulevad. Eestisse tulevad koos õpetajatega siia keelelaagrisse. Tegelikult see on korraldatud niimoodi, et vanemad saadavad oma lapsed siia Eestisse, aga lastel on loomulikult saatja kaasas olnud, see ei pruugi alati õpetaja olla, aga laager toimub ikkagi ainult lastele, seal kohapeal õpetajat ei ole. Kui populaarsed sellised laagrid on? Ma ütleks, et vägagi viimastel aastatel oleme korraldanud kolme laagrivahetust igal aastal, millest igaühes võtab osa keskeltläbi 25 Ast, nii et ma ütleks, et soov ja huvi on üpriski kõrge. Ja seal räägitakse eesti keelt, selles mõttes ma küsin seda, et tänapäeval on ju niimoodi, et kui noored eestlased kas Eestis elavad eestlased ja kuskil välismaal elavad eestlased, siis nad kipuvad väga tihti minema inglise keele peale üle, sest selles keeles on ikkagi paratamatult lihtsam suhelda. Nendel kursustel tuleb eesti keelt rääkida. Need on ikkagi ennekõike eesti keele õppimiseks aia praktiseerimiseks mõeldud kursused, aga loomulikult on kindlasti ka neid episoode, kus õpilased võib-olla omavahel veidikene võõrkeeles räägivad. Aga loomulikult siis juhitakse nende tähelepanu sellele ja vestlus ja tegevusi kab endiselt eesti keeles. Mis on eesti keele õpetaja missioon välismaal, kas see on ainult eesti keele õpetamine, grammatikareeglite õpetamine ja uute sõnade õpetamine? Kindlasti ei piirdu õpetaja missioon välismaal, vaid keele õpetamisega, lisaks täidavad õpetajad ka niinimetatud kultuurisaadiku ülesandeid ning osalevad kohaliku eestlaskonna ettevõtmistes ning muude Eestiga seotud tegevuste korraldamisel. Ehk teisisõnu, nende missiooniks on tutvustada meie riiki Eesti ja eesti keele ja kultuuri kaudu üldisemalt. Kuidas teile tundub, mis suunas see olukord areneb, kas huvi eesti keele vastu praegusel ajal, kui kõik globaliseerub kui Inglise keel vallutab maailma ja inglise keelega saab palju lihtsamini läbi igal pool. Kas huvi eesti keele vastu suureneb või väheneb? Kui nüüd üldises plaanis rääkida, siis me statistika räägib ikkagi seda, et õppijate üldarv on aastatega kasvanud. Samas on aga toimunud märkimisväärsed muutused jazzparaade lõikes, näiteks ida poolel on õppijaid vähemaks jäänud, kuid lääne pool jällegi juurde tulnud. Siin on nüüd kindlasti erinevaid põhjuseid, mis seda on mõjutanud Eesti elliga liitumine ja nii edasi, kus inimestel on lihtsam reisida-rännata ta välismaale elama kolida. Ja selle tulemusel on ka näiteks palju uus Eesti koole ja seltsi moodustatud näiteks sellistes riikides nagu Iirimaa, Suurbritannia, Norra heaks näiteks ka uus loodav eestikeelne lasteaed Soomes, Helsingis. Nii et võib ikkagi öelda, et sinna, kuhu eestlased elama lähevad, elama satuvad seal nemad ka eesti keelt õppivad. Andero Adamson, haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna ekspert aitäh rääkimast eesti keele õppest väljaspool Eestit. Täna oli saade eestlastest, kes õpivad ja õpetavad eesti keelt. Ühel teisel korral räägime aga akadeemilisest pest ülikoolis üle 20 on neid kõrgkoole üle maailma, kus eesti keelt õpetatakse ja kolmes isegi Pariisis, Peterburis, Vilniuses võib omandada magistrikraadi eesti keele alal. Minu nimi on Piret Kriivan kuulmiseni keelesaates nädala pärast.