Tere hommikust, te kuulate jutusaadet. Teisipäeval oli hingedepäev ja novembrit peetakse hingedeajaks ja hoolitsege mingi siis täna veidi rohkem kui muidu oma hinge eest. Tere tulemast Tallinna Jaani kiriku õpetaja, praost Jaan Tammsalu. Tere. Minu nimi on Toomas Luhats. Hingedeaeg võiks tähendada veidi rohkem pigem kui ta meil siin Läänemere kaldal täna tähendab, sest kõigil on kiire ja ei ole aega muidugi mõtiskleda, rääkimata siis veel hingedeajal. Aga mida see hingedeaeg võiks tähendada? Vaata vaata, vahel me ütleme, Me töötame või jookseb ennast hingetuks ütleme päris täpselt hinge enam ei olegi asjadel taga, mida me teeme. Me oleme pealispinnalised, muutume ükskõikselt, eks me teenime raha, mille eest on võimalik osta asju. Aga hinge enam ei ole. Ja hingetute inimeste keskel hingetuna jooksmine on üsna mõttetu tegevus. See sarnaneb väga sellega, mida selle maailma kohta budismis öeldakse, et see on tegelikult illusioon. Me elame illusoorses maailmas. Meil ei ole hinge enam või on seda väga vähe jäänud. Ja võib-olla hingedeaeg vanasti oli ta ju tööst nagu veidi panemise aeg, põllutööd said tehtud mihklist Mardini septembri lõpust kuni siis kuskil novembri novembri keskpaigani ja see aeg oli võib-olla isegi veel veidi enam siis sellisel sügis talvperioodil. Ja siis oligi maainimesel enam aega istuda, istuda, sest aeg oli selline hämar ja pime ja valget aega oli vähe istuda, meenutada, kuulata üksteise lugusid ja jätta neid meelde olla tähelepanelikud. Kui õhtu lähed hämaraks ja enam väga ei näe, siis kuulmismeel läheb teravalt käima. Tänapäeval lööd kõik tuled põlema, lükkad muusika või raadio või teleka sisse ja müra käib võib-olla isegi kolmneli aparaati korraga. Mõirgavad erinevates tubades ja Me väldime tihtipeale Vaikust, vähemalt paljud meie hulgast väljuvad vaikust ka siis peaks hingedeajal puhkuse võtma või? Kas peaks puhkuse võtma, ma ei usu, aga, aga võib-olla tuleks mingid asjad välja lülitada ja Ta püüda olla kogu aeg kätte saada. Ma imestan seda eesti oma elu täna väga kui inimene, kes räägib, kuidas on palk väike ja ESS Eesti elu nii halb võtab helina peale välja, taskus 5000 kroonise vabandust, ma olen ikka veel selline kiviaegne, arvestan kroonidesse telefoni nutitelefoni ja siis, kui ma vaatan imestunud pilguga, ütleb ta, et aga, aga kõigil on ja, ja mul peab ka olema, miks peab olema, aga et kohe uudiseid lugeda, et kohe kättesaadav olla, et kohe kohe kohe. Aga millal sa viimati tee oma lähedasele inimesele kättesaadav olid, millal sa koju tulles tegelikult inimesega suhtlesid? Või oli siis ka kohe vaja kõik meilid üle vaadata, kõik telefonikõned ära teha, kõik lehed üle lugeda? Et miks peab olema kõik kohe. Miks ei võiks võtta aega, et minu meelest on väga palju inimestel tegelikult sellist aega, mida nad võiksid võtta, kui nad midagi ära paneksid sellest, mille sisse nad on iseennast tõmmanud. Hingedeaeg võiks olla see, et mul on rohkem aega mõelda elu üle järgi, et ei juhtuks, nagu Tõnis Mägi laulus mainis, on mu oma jäljed ja sa lähed ja sa näed ja sa lähed. Ja kiirus on vapustav. Hingeldad aga suund natuke, valejäljed on ees kogu aeg üks ja see sama ring orav rattas, kui te tõite alguses selle selle näite, et kui me jookseme ennast hingetuks, siis siis tegelikult me ju päris hingetuks ennast ikkagi jooksjaid, see hing on ju kusagil sügaval ikkagi veel olemas. Kasvõi isegi siis, kui ta on paelaga kaelas. Jah, kui ta on niidiga paelaga kaelas nagu, nagu nagu imelik, siis Tootsile soovitus, kui toos küsis, et mis asi see hing on ja kuda tema eest hoolt kantakse siis anti skulptuuri tegelane väga vapustava vastavuse, seo hing niidiga kaela, ma ei tea, mida selle ebapraktilise vastusega üldse ette. Et ja hind on olemas, aga, aga kas su enda hing või, või kellegi teise hing, ajala hing, raadiohing, televisiooni hing, massipsühhoos sinu sees, kas see on su enda hinge enam, kas sinus, sinust endast on sinus endas veel üldse midagi või oled sa kokku klopsitud ühiskondlikest arvamustest ja, ja, ja paljudest muudest asjadest. Kõik see hingedeaja mõte tempot maha võtta, saatan, neid mitte ainult hingedeajal, vaid ka vaid ka muul ajal. Hobune Eesti kannale, väike pühapäeva hommikune mõtte. No kaheldamatult ja, ja mõtelge ikkagi selle eesti mehe võrdkujuks või selleks ideaalkujuks tehtud vargamäe Andrese peale, keda mina isiklikult absoluutselt ei salli, ma, mu meelest on see üks vastikumaid tegelaskujusid üldse kogu eesti kirjanduses kes tapab oma naise järgmise naise lööb minema voodisse, kui see tuleb teda lohutama ja nii edasi ja nii edasi. Ja, ja väidab, et tööd tehes pidavat armastus tulema, aga tema poeg ütleb, et sina seda küll tehtud, aga armastus pole vargamäele tulnud. Et et see, see mõte, et mu väärtus on asjades, mida ma olen kogunud või töö hulgas, mida ma teen, äkki äkki sellest tuleks nagu mingisugune muutus leida, et äkki on mu väärtus ikkagi mingites muudes asjades näiteks suhet ütles, et ma ei ole ise ka väga, väga hea lähisuhtleja selles mõttes, et ma ka mina teen väga palju tööd ja, ja püüan väga paljude inimestega suheldes inimesi aidata. Ta siitki, lähen jälle matma ja olin hääl kõnelustel, kus, kus püüdsin ühe inimese hinge hoida. Et nii see elu läheb. Ja päris naljakas on mõelda minu hingedepäeva tempot, kus ma alustasin kaheksa 15 hommikul raadios ja lõpetasin kontserdi avamisega kaheksa, 15 või seitse, 15 õhtul. Vahepeal jõudsin teha ühe matuse 78 puistematust. Ühekorraga. Kes on siis aasta jooksul muide, Tallinnas maetakse 78 inimest, kellel pole ühtegi inimest. Tulnul lähedaste inimeste, tulnud tema urni, tuvastama hirmustatistika 78 inimest ja me läheme Tallinna linnapeadega või, või abi abi abipeadega nii edasi ja kalmistu töötajatega iga aasta teisel novembril kell kaks Läheme ja matame nad maha, ehk siis peame nende lõhe palvuse. 78 inimest on sellist Tallinna linnas olnud kahe teise novembri vahel ühel aastal. Kellel ei ole ei tütart-poega sõpra mitte kedagi tulnud, et ütelda, et ma tahaks oma isa ise maha matta või venna või õe või kõigil on nii kiire. Et noh, ütleme nii, et siin on ka teised põhjused, aga, aga, aga kas ei ole see mõtlemapanev, et, et kuhu me siis tormame ja kas ei ole selle tormamise taga hirm, et äkki ma muutun selliseks, kelle urn kuskil riiuli peal lõpuks on ja keda keegi ei tunne ja sellepärast ma rabelen palju, et mul oleks ikkagi nii-öelda palju neid inimesi, kes mind tunnevad ja kes mind väärtuslikuks peavad, aga läbi mille ja millise hinnaga. Aga nüüd läksin natuke hajevil, et, et selles ühte päeva mahtus ka näiteks raamatu esitlus ja, ja nii edasi ja nii edasi, et kaks 12 tundi jutti. Ja siis lähen ja naeran Dani ja ütlen, et head hingamist teile, et eks ma veidi varise Roland näiteks sellistel päevadel. Aga ma näen, et ma saam inimestele anda midagi, mis neile rahu kingib ja mis neid mõtlemapanev ja teatama sunnib. Tallinna praost, see tähendab seda, et koordineeriti erinevate kirikut vaimulike tööd. Et see on nii ja, ja, ja mitte päris nii, et see tähendab seda, et kui, kui Tallinna vaimulikel on mingeid mure, asju või probleeme, siis nad saavad minu poole pöörduda. Ma esindan neid Tallinna praostkonna Luteri kiriku vaimulike, nii et kui on vaja advendiküünalt süüdolta koos linnapeaga, siis on loomulik, et seda teeb Tallinna praost ja mitte lihtsalt rotatsiooni korras erinevad vaimulikud. Et see on selline selline esindusfunktsioon ühest küljest ja aeg-ajalt siis ka vaimulike kokkukutsumine asjade üle arutamine ja nii edasi, et jah, nii ja naa, aga, aga mitte päris nii, et ma nüüd määran, kes mingisuguses kirikus jutlust peab või, või orelit mängib või nõnda et iga iga kogudus on selles mõttes täiesti iseseisev, aga aga sellist selline kokku võtta. Mina aeg-ajalt on minu ülesanne ja, ja, ja, ja paraskonna võimalike esindamine k on minule seal vaimuliku amet ei anna teie elu nii-öelda esimene töö, töövalik, see oli hoopis midagi muud. Ehitamine, millised majad on täna püsti, kus teie käsi mängus? No Tallinnas kui, kui, kui ma sõidan kadaka teed mõõda, siis on üks kõver maja seal põhja kõrgepingevõrkude maja, mille, mille, mille tegemise lõppu siis ma läksin. Ehitusmeistrina ja Punase tänava alguses on endine metalliladude mett olles potimaja seal nurga peal juurdeehitus, mille algusest lõpuni olen nagu valmis teinud seitsme seitsme vene mehega kes kuus päeva tegid tööd 15 tundi ja seitsmendal päeval jõin nii, et ei mäletanud midagi ja järgmisel päeval läksid jälle tööle ja tegid kuus päeva tööd ja siis pool aastat puhkasid. Sellise tempoga on see maja kiirelt valmis tehtud metallivaesel ajal Saare KEKi ehitusmeistrina tegin seda nii, et kaks maja, kaks maja, mille juures ja pisikesi alajaamu ja nii edasi, et üht-teist on tehtud, olen lõpetanud Tallinna ehitusmehaanika tehnikumi omal ajal omal ajal punase diplomiga ja, ja, ja töötanud nii ehituse insenerina kui ehitus meistrina ja tehnikuna, nii et kas see võib olla ka üks põhjus, miks täna Tallinna Jaani kirik on üks, võib-olla Eestis paremini korras olevaid kirikuid? Jah, see on ka minu närvisüsteemi eripära, et ma ei kannata ta liiga kaua jubedas kohas töötamist, et kui kirikus on malmradiaatorid pooleteist meetri kõrguse seinte peal ja seinad on räpased ja põrandal 40 sentimeetrit, keskpaika viltu ja kirikus on ometi 400 inimest, siis ma ei saa aru, miks 400 inimest peaks pühapäeval olema sellises hoones, mida nimetatakse pühakojaks, aga mis, mis meenutab ladu või, või ma ei tea, mida veel Tallinna kesklinnas? Et jah, mul on see häda küll, et ma püüan Need hooned korda teha, kus kuhu mind tööle saadetakse, suunatakse, valitakse, sest lihtsalt on ka hoidu seda peale ja, ja võib-olla on kuidagi väga hästi läinud ka need finantseerib järgmised, et isegi masu ajal linn eraldab neli miljonit krooni selleks, et, et kiriku väljast korda tehases plats on korras ja kuidas esindusväljakul sellist plekist hoonet talud linnavalitsuse aknast vaadates mul on hästi läinud, mul on kuidagi väga-väga hästi läinud nende asjadega. Viljandi Jaani kirikus ja ja need Tallinna Jaani kirik ja mitmed muud Saaremaa kirikud veel, kus midagi on tehtud, kärganud põrand vähemalt välja vahetatud. Alustasin sellest, et viskasin ise Valjala kirik Kuu võlgide peol, et umbes 40 tonni tuvisõnnikut maha, sest kui ma seal küsisin raha katuseparanduse jaoks, siis mulle öeldi, et kogudus võiks vähemalt tuvi sõnniku välja visata. Kogudus koosnes vanadest memme testima ei saatnud näidislinna võlvide peale. Läksin ise, tegin poolteist kuud tööd ja, ja sain puhtaks. Alustasin sõnniku loopiana vaimuliku praktika andina ja nüüd on nad lõpetanud, siis mitte lõpetanud, vaid jätkanud siis Tallinna Jaani kiriku kordategemisega, et kõik asjad on ise ka oma käega läbi proovitud, ära tehtud. Aga kuidas te üldse jõudsite vaimuliku ameti juurde, selle usu juurde? Ma lugesin kuskilt, et Afganistani sõda oli sellega mingit moodi seotud ja siis lõppesse tsitaat ära jäi, kolm punkti õhku. Ma tahaksin need kolm punkti saada, kätte oli väga lihtne. Oli üks armas inimene, kes oli valmis mind aasta aega peale keskkooli lõpu ära ootama minu vanemate juures elades. Ja me pidime koos minema siis tipp ja mina kartsin, et ma ei saa tüüpi sisseehitusse, et, et ma ei olnud. Ja, ja siis tuli üks selline hea võimalus, et kui ma saan punase diplomi siis ma saan tipi samale erialale ilma eksamiteta sisse ja ma kukkusin meeletult tegema, mingi 13 15 eksamid tegin ümber poole aastaga kaks liitrit kohvi öö jooksul ja, ja sai tehtud, tüütasin õpetajad surmani ära, kui me jälle läksin, ütlesin, et ma tahan nüüd kolmelt viiele teha seda ainet ka. Ja ma sain kõik tehtud, sain punase diplomi kätte ja siis võeti mind sõjale plaksti vahepealt, märtsis lõppes kool ja mais saadeti ja lubati, et jäetakse Saaremaale, kuna muu mõlemad vanaemad on invaliidid. Ja ma olen ainuke poeg, et mind ei saadeta kuskil kaugele. See lubadus, Molank ja saadeti Lääne-Ukrainasse. Ja öeldi, et lõuad pidada ja edasi teenida ja siis tuli Afganistani sõda, siis tuli üks hullunud ohvitser, kes pidevalt purjus oli ja teatas meile keset ööd meid üles ajades ja relvaga meie ees seal vehkides, et nüüd läheme. Tema isa on võidelnud rindel ja nüüd saab temaga seda lõpuks ometi, et ei peagi enam edasi siin töllerdama ja jooma aga lubas meid kõiki maha lasta, kui, kui me peaksime vastu hakkama seal, et seal on hoopis teine elu ja mina ei tahtnud olla see, keda üks eks alkoholist puretud inimene maha lihtsalt laseb oma suva peale. Mind natuke hirmutas, mul hakkas pea valutama, läksin Sanchasti ja mind kuulutati haigeks ja saadeti uuringutele ühte haiglasse, kus avastati, et ma olen ehib ja, ja on vaja seitse korrust, operatsiooniplokke ära. Plaat. Ma plaanisin ära ja siis mind saadeti koju. Nii et Hermakastaabuhk afganistani saatmise ees pani mind, pani mind liikuma nagu edasi. Ja andis mulle nagu uue võimalusega seal sõjaväe haiglas õhtutundidel. Ma sattusin kokku ühe mehega, kes oli ka templis õppinud, kas oli ka eestlane. Heitele naine oli, oli talle piibleid ja piiblit ja muid kirjandus saatmas pidevalt sinna ja, ja ähvardamas, et kui, kui sina usklikuks ei saa, siis meil ei ole ühegi hüsteeria meist tahtis kangesti selle naisega abielluda. Tahtis kangesti ise usklikuks hakata saama, aga naise on raske saada ja ma tema kõrvalt siis hakkasin seda kirjandust lugema ja tagasi tulles koputasin siis Joel Luhametsa ukse peale Kuressaare tollase kirikuõpetaja ukse peale karmaksi tänaval ja ütlesin talle, et tõotanud jumalale oma sõjaväest varem tagasi sain, sain pool aastat varem tagasi, et ma hakkan kirikuõpetajaks, et ma nüüd tahaks hakata. Tema küsis siis, et kas ma ristitud olen ja kui ma nagu küsisin, kas seda on vaja selleks, et olla kirikuõpetaja jaa, imestunud hääl läbi, siis ta sai aru, et tema ukse taga on ikka täielik sinisilmne tubakas. Ja siis ma käisin leeris ära ja siis ma läksin instituuti õppima ja varjasin seda oma lähedaste eest, kes siukseid asju kartsid hirmsat moodi selle nõukogude ajal. Nii kaua üks keegi mu armsatest tuli mulle ütlema, et et ma sobiks hästi kirikuõpetajaks ja ma teadsin, et ma olen juba teisel kursusel, et tellin parasjagu heebrea keele eksameid. Nii et läks kuidagi nõnda, et, et olles ehiti, oli võimalik mehed tööle panna ja ja käia heebrea, kreeka ja ladina keelt õppimas ja, ja, ja filosoofiat ja maitselised asju ja ja siis saatis Shark mind Saaremaale Toomas Pauli jälgedesse. Kuna tema toodi Tallinna Jaani, siis ma läksin esimest korda Toomas jala, Toomas Pauli suurtesse jalajälgedesse tippima ja, ja siis kunagi seitse aastat tagasi ligi Toomas Pauli lahkudes Tallinna Jaani kirikust jõudsime jälle ta jalajälgedesse tema enda kutsel ja koguduse valikul kaks korda selle suure mehe suurtes jälgedes püüdnud astuda. Kas te olete vahel mõelnud ka, et mis oleks siis saanud, kui teisti oleks vaimuliku saanud edasi ehitanud? Eks ma oleksin ehitaja olnud, ma arvan, et ma arvan, et ma ei olnud halb ehib ja ma arvan, et ma sain, oskasin mehi tööle panna küll ja oskasin ka nende käest küsida, mida nemad asjast arvavad. Ei olnud see ehitaja, kes arvab, et ma olen nagu kõrgelt haritud ja ja tean kõigist kõige kõige paremini, et ma arvan, et ma oskan inimestega suhelda ja ja, ja oleks on olnud selline vähemalt natuke üle keskmise keskmise ehitust ehituse peal töödejuhataja, üle keskmise töödejuhataja või, või kui ehitusmeister või midagi taolist. Ja võib-olla võib-olla jooksin ja võib-olla varastaksin riiki ja ma ei tea, mida ma teeksin praegu, kui ma ei oleks jõudnud jumala juurde. Et pulli oleks elus kindlasti palju rohkem teinud kui kui inimest. Kas räägime nüüd perekonnast ka, et kas olla vaimuliku abikaasa, ma mõtlen praegu teie naist kas see on kohutav on ja, ja minusuguse inimese kõrval on kohutav, ma arvan, tähendab, selles mõttes, et et ma ei ole kindlasti see inimene, kes, Kes on? Suurte kõrvadega kuulamas ja, ja südamega osa võtmas ja nii edasi ja nii edasi, et ma kulutan ennast suhtlemises inimesi ära kuulates inimeste mure asju kuulates, lohutades poputades patsutades päris korralikult ära. Ja. Ma loodan väga, et kuulajad minust valesti aru ei saa, et see ei ole mingisugune nina üles ajamine praegu, kui ma ütlen, et mulle väga meeldib üks lause, mis on idas öelnud, et, et teha on kogukonnale või külale õnnistuseks ja, ja perele nuhtluseks. Ja. Tähendab Ma ei väsita ennast ära raha taga ajades, ma ei väsita ennast ära, kindlasti mitte. Ma ei tea ka kuulsust taga ajades, aga, aga, aga ma olen väsinud, võib-olla suhtlemisest, kui ma lõpuks koju jõuan. Ja ma ei ole kindlasti parim suhtleja, et. Et ma ei ole olnud parim abikaasa ja, ja, ja mul ei ole selles valdkonnas kindlasti midagi väga suurt ja võimast esile tõsta, pigem on see pool minu elust minema pigem häbenen kui meil olema uhke ja õnnelik olen ja mida ma teistele eeskujuks tooksin. Aga ma olen lohutanud ennast maha sellega, et me ei saa, me kõik oleme milleski väga head. Ja me kõik oleme milleski väga nõrgad. Ja annaks jumal. Me suudaksime andestada inimestele kusi, et me ootaks kelleltki mingit täiuslikuks ingliks olemist, sest me ei ole ju ise ka, kui me natuke järele ütleme. Ja, ja see lause, et kuidas selline on, kui ta seda teeb, kuidas ta siis võib seda teha näiteks töö juures, aga võib ikka küll. Võib ikka küll. Võtke neid inimesi, kes meie ümber on midagi väga võimast saavutanud. Miks peaks ajakirjandus neid rappima, kui nad mõnes asjas näiteks ebaõnnestuvad, miks nii mõnuga minnakse inimese mõne nõrkuse kallale ja unustatakse selle hetkel näiteks kõik see ära, mida ta on teinud, ma mõtlen, kas veerpalu, lugu praegu, et no milleks seda vaja on. Milleks on vaja inimene ära hävitada? Mäletan kunagi lehes ilmus üks, üks artikkel minuga, kuna peatoimetaja oli minu käest nagu riialda kunagi saanud, ma olin Eesti Kongressi saadik, tegelesin Genf 49 ja paljude asjadega tol ajal Saaremaal. Ja, ja tema oli julgeolek, kus töötamas samal ajal ja pärast ajalehe peatoimetajaks. Ja talle kirjutanud ühe toimetuse arvamuse minu loo peale ja, ja kui ma toimetuse liikmetelt küsisin, et kas nende arvamus, siis nad ütlesid, et peatoimetaja nendega üldse rääkinud ja siis ma läksin mehe kabinetti ja küsisin, et miks sa nii arg oled. Et sa oma arvamusele ei julge oma nime alla kirjutada, vaid tõmbad teised kaasa. Et kui sa oled vana julgeoleku, et ega siis ütle ära, et minul on vanad seisukohad ja Tamsalu on see ja see ja nii edasi, miks sa võtad teisi kaasa? Ja see mees vist sügeles ikka aastaid ja kunagi tehti minuga üks intervjuu Euroopa Liidu küsimustes, ma olin käinud just veenis ühel konverentsil vaimulike kõrgtasemel konverentsil ja ta lasi selle leheküljelise intervjuu sisse panna juurde karikutoristil, teha väga rõveda pildi kohe tõeliselt rõveda pildi, kus oli minu pilt nii-öelda fotoga võetud, aga siis tehtud nagu korrektorina ja siis pandud üks nii-öelda prostituut mulle käsi kuskil ajama. Ja see oli nii jube ja, ja samas nii mõttetu selle loo kõrvale. Ja hiljem ma kuulsin, et kuidas mu väikene tütar väga väikene tütar, aga juba taga mõistusega oli helistanud, oli ise otsinud üles ajalehe toimetaja peatoimetaja numbri ja helistanud talle küsinud kas teil ei ole väikseid lapsi, kes võiksid olla kurvad, kui tema isast isaga nii tehakse? Et olgem ettevaatlikud teiste inimeste nii-öelda ära hävitamisel, neil on ka lapsed. Neil on emad ja isad. Nad on täitsa lihast ja luust inimesed, isegi kui nad on olnud mõnes asjas joon mõnes asjas Eesti esimesed. Nad on inimesed ja nad võivad katki minna ja inimesed nende kõrvad lähevad katki ja mina matan muide neid inimesi. Ja ma näen, kuidas inimesed on alust katki läinud rääkimata sellest, et tegelikult see inimene, kes nii-öelda kätte maksab, kui ta on selle kättemaksu ära teinud ja see ei ole hea tunne absoluutselt, mitte nii et jälle seesama hinge eest hoolt kandmine. Me saame oma hinge eest hoolt kanda sellega, et me ei hävita täis et me kurje endale seda nii-öelda räägime jälle budistlik terminitega, kuigi ma olen kristlane halba karmat, negatiivseid asju, mis meid ennast pärast söövad. Nii et aga kuidas sellega ikkagi on selles mõttes, et noh, kui keegi teeb meile tõesti halba, nagu teile tegi see ajalehe toimetaja ja nagu võib-olla keegi on teinud veerpalule, võib-olla me kõik oleme elus teinud madalam odra või ei, ta. Kui keegi teeb teisele halba ja kui see teine inimene pöörab teise põse ja see inimene, kes tegi halba, teeb veel ühe korra kolmandat põsk ja meil ei ole. Aga see esimene on veel olemas, olgu peale, siis on, ütleme, et see on teooria ja, ja see, et nüüd see lugu piiblis, muide see on väga suureks komistuskiviks väga paljudele tugevatele inimestele põsujate keeramise lugu piiblis, eks ole, et seal tagamaa on hoopis teine, see on see, et tolleaegses ühiskonnas käega käeseljaga löömine või käe nii-öelda käegalöömine ühtpidi või teistpidi, kui sa põske erinevalt poolt ette keerad, siis lihtsalt kord peab lööma käega ja siis käeseljaga, eks ole. Aga seal ütleb Jeesus, et keera see põsk ette, et ta näitaks, milline loom ta on. Pane ta olukorda, kus ta peab tegema seda, mis teda ennast tegelikult seob teiste ees olukorda, kus, kus ta näitab ära selle, selle löömisstiiliga seal teise käepoolega löömisega. Et ta on loomast madalam. Et see on see asi, et, et kuule mõistame valesti ja me mõistame seda. See ei ole see, et lase ennast peksta, mul on üks hea sõber, kes oli kunagi taia son, mitte mingit muud tööd, lõpuks Moskva rongi vagunisaatjaks hoia. Komsomolitöötaja oli siis selguslytambolis hakanud temaga rääkima, kuulnud, et ta on kristlane, oli olnud, kuule, teil on seal piiblis selline kirjakoht, et et kuidas on, kui ma panen, lajatame sulle praegu vastu vastu ühte põske. Ja mees kaks korda kaks, Cap, eks ole, aga kristlane kuue lapse isa oli öelnud, et kuule mees, kui sa peksa tahad, seda ta ütles otse välja, praegu, kui sa tahad siin teooriat arendada, siis räägime edasi. Nii et minu meelest väga õige, et, et see ei ole see koht, et laske ennast peksta, vaid see on see koht, et pane inimene järele mõtlema, mida ta teinud on. Ja kui ta veel seda kordab siis on ta loom tegelikult. Ja äkki tal siis tuleb mõistus pähe, kui ta saab aru, et ta nüüd lõiga maaslamajat veel. Et noh, me võime lüüa püsti olevat tugevat inimest, kellel on medalid rinnas, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui ta siis on maasi ägiseb juba ja siis paned veel jalaga või kes sa siis oled? Nii et jah, tuleb natuke teistmoodi, tähendab, ei maksa võtta piiblist asju ja neid nii-öelda mustvalgel, et kasutada, et see raamat ei ole nii lihtne, absoluutset tõde, ma olen teda nii kaua aega lugenud ja, ja olen aru saanud, et ta on ikka päris keeruline, ega muidu inimesed Jaani kirikus on igal pühapäeva umbes 500 inimest tulevad kuue kuu kuuesajandat korda juba selle sellepärast, et noh, lihtsalt mingeid muinasjutte kuulata, mis on lihtne. Ei, nad ei ole veel täpselt kõigest aru saanud, nad tahavad veel teada, mida Toomas Paul ütleb, mida mina ütlen, Aarne hüüab, ütleb ja nii edasi, et see on elukestev õpe, muide tasuks käia isegi head kuulajad, meie, kes meiega on praegu liitunud, siis tänane jutusaate külaline on Tallinna praost ja Tallinna Jaani kiriku õpetaja Jaan Tammsalu. Aga me olemegi märkamatult jälle jõudnud kiriku juurde ja, ja usuküsimuste juurde, et. Kirikud peaksid ühiskonnas rohkem kaasa rääkima, eriti eetilistes küsimustes, on teie mõte? On meil siis ühiskond praegu eetilises kriisis? Et Arnold Rüütel ei ole just minu lemmikpresident, aga, aga see, et Eestimaa kreenis, seda ma mäletan tema ütlemistest hästi ja ma arvan ka, et oli siis ja on, on ka praegu väga suures kreenis. See, et eestlased on Euroopa Liidu kõige vähene religioosne rahvas nimetama asju nende õigete nimedega, muidu on see, mäletan üheks televisiooni töötaja kunagi suure auditooriumi ees teatas mulle, et kirik on riigist lahutatud see on Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi seadusandluses oli kirik riigist lahutatud siis ma küsisin ta käest, et kas me peame kõik kristlased need riigist lahkuma või kui me oleme lahutatud sellest riigist, et seal nii rumal termin. Me kasutame aeg-ajalt selliseid vanu termineid kuskilt vanadest hüüdlausetest ja mõtlemata nende sisule. Kirik ei ole riigist lahutatud, vaid neil ei ole riigikirikut, meil ei ole ühtegi kirikut, kes võiks nii-öelda otsustada teiste, olete eest ja üldse terve rahva eest ja nii edasi. Aga, aga võiks ütelda seda, et Eesti on Euroopa Liidu kõige religiooni kaugem maa ehk siis vähem inimesi kuulub kirikusse, loeb ennast kirikuga seotud olevaks. Aga meie, eesti rahvas on kõige usklikum rahvas, Euroopa liidus pole nii palju nõidadesse. Horoskoop, idesse, pendli keerutamistesse, taro kaartidega ja nii edasi uskujaid, mitte üheski Euroopa Liidu arenenud riigis kui Eestis. Ja siin me oleme ikka tõesti maas kõhuli. Et me oleme osa õpetuse nagu, nagu ära tõrjunud ja vasemedame, oleme saanud tõelise vabandust, tõelise jama, tõelise jama, kus iga puud maha lõigatakse, seal kasvab umbrohi, midagi ei ole teha. Ja kui me ei lase puid edasi kasvada, siis umbrohi saab puudeks Jon puud umbrohuks saanud. Aga millises, millises seisundis või millises seisus on täna kirik, et meil on siin Niguliste ümber toimuv kirjutatakse vastastikune manifeste on kirik on kuidagi väga päevakorras täna? No ütleme nii, et mulle väga meeldib üks lause, mida on öelnud üks Nobeli preemia laureaat ja ta on öelnud seda, et, et armastuse vastand ja, ja paljude muude väga positiivsete asjade vastanud ei ole näiteks vihkamine ja nii edasi, vaid on ükskõiksus ükskõiksus ja, ja kui kirik on päevakorral, siis jumal tänatud, ei olda ükskõiksed. Ma ei tea, see sonar fantastiline eesti keeles ükskõik, ükskõiksus. Aga, aga, aga minu meelest on see sellise terve organismi tunnusmärk, et tema suhtes ollakse ka mingisugustes positsioonides, ta äratab tähelepanu. Kirikuseis organisatsioon on päris terve, kui, kui organisatsioon ei lämmata ära mingeid manifeste näit näiteks ei viska inimesi kirikust välja selle eest. Ja lahe, aga kes on ühe manifesti autor, oleme me poolteist tundi vestelnud ja läksime sõpradena kenasti laiali, töötab ikka vikaarõpetajana, Tallinna praostkonna, see ei olegi märtriks saanud, vaata et minu meelest on see täiesti normaalne asi, et arutatakse asjade üle, milline kirik võiks ja peaks olema. Aga ma imestan vahetevahel, kui arutellu sekkuvad inimesed, kes ei ole nagu. Aga see ei ole kiriku mõttes absoluutselt seotud ja nad ei ütle ka seda, et kui kirik oleks teistsugune, siis nad tuleksid, vaid nad lihtsalt tahavad ka sõna sekka öelda, milline kirik peaks olema. Mina ei läheks ütlema väga seda, milline arst peaks olema, kui ta just otse otseselt minu arust ei ole. Et, et on asju, mille me võiksime jätta organisatsioonil endale ja, ja, ja, ja, ja mitte mitte igasse kaklusesse sekkuda, kui see ei ole nii-öelda meie pere kaklus. Tegelikult see näitab mingis mõttes demokraatiat. Oi, absoluutselt. Ja võib-olla seda demokraatiat, mida kirikus on, ma ei tea, kas Eesti ühiskonnas vist on ikkagi ka veel demokraatia, mulle tundub Korraks, mis juhtub erakonnas, kus, kus mõni mees ütleb, et erakonnas on asjad täiesti valesti? Ta läheb erakonna nimekirja lõppu ja ei pääse riigikogu. Ja edukas siis see või, või teeb siis uue erakonna või midagi taolist, aga et ma arvan, et kirik on palju terve See on huvitav küsimus. Kui lugeda raamatuid peamiselt dioloogilisega ilukirjandust, siis justkui justkui saab sellest aimu, et on inimesi, kes on jumalaga erilises suhtes. Vaimulikud peaksid seda olema, kuidas jumal teiega kõneleb? Vaadake, sellega on niisugune lugu, et et kui ei kõneleks, siis, siis tuleks meeleheitlikult otsida seda võimalust ta uuesti kõnelema hakkaks. Ja päris kohutav on see, kui. Kui inimesel, kes teeb vaimulikku tööd, tegelikult puudub suhe jumalaga, ta teeb sõnu. Aga ta ei ole nende sõnade taha taga. Ja muide, et sellega on niisugune lugu, et selle taipab ära. Inimesed näevad selle ära. Vahel nad hääletavad jalgadega, nagu öeldakse, Nad lihtsalt enam ühel hetkel ei tule. Et see on ääretult ohtlik ja, ja see on ka vaimuliku töös nii-öelda põhitähtis see, et et see jumala kõnelemine sinuga säiluks ja sa oskaksid lugeda välja tema raamatust ehk siis piiblist seda, mida täna on inimestele vaja, seda, mida sul endal on täna vaja, nii et et kindlasti ka minu elus näiteks on olnud aegu, kus ma kus ma olen palvetanud ainult kirikus, see on minu töö olnud, ma olen pidanud kirikupalvet tegema, kollektaa palvet laulma ja nii edasi. Ma teen seda töö jooksul väga palju, iga matuse ajal, laulatuse ajal, ristimise ajal ja nii edasi ja nii edasi. Mul on väga palju palveaega. Aga, aga kui kaob see isiklik palveelu ära, kui soo näiteks peres teine inimene enam või ei taha või, või, ja, ja sul ei ole ühiseid söögipalveid, sul ei ole ühiseid õhtupalveid, hommikupalveid ja nii edasi. Mul endal on olnud elus, mäletan üks selline kaheaastane periood, kus ma Kus ma eriti ei mäleta, et oleksin kordagi mõnda mõnel hommikul õhtul käed kokku pannud ja jumala ta kõneleb. Ma olen kirikus male, kõik on hästi läinud, väliselt on, on võinud inimesele öelda, et kuule sellele inimesele kõik hästi jumalaga ja inimestega. Aga sisemiselt oli sein ees. Ma sain sellest üle. See võttis palju vaeva, aeg, see tähendas palverännakut. See tähendas palju sisevaatlust ja, ja mõned asjad endale selgeks tegemist, mis on takistuseks. Need on need küsimused, võib-olla kõlavad sellised natuke infantiilsed rumalad, aga ma tõesti siiani pole huvitatud selle siiani pole olnud ühtegi rumalat küsimust, nii et kui neid veel tuleb, siis ma annan märku. Loodetavasti kuulajaid ka, aga. Kuidas te teate, et see teie usk on õige, teie pühendumus on õige ja, ja see, kui te, kui te palvetate, kui te räägite jumalaga mediteerite, olete nii-öelda mõttes temaga sidemes. Kuidas te tunnete ta teiliselt. Kui need kui need kõige ootaks vastust, et, et te ütlete nii, et noh, mina ütlen talle nagu oma sõnad ära ja ja siis tuleb nii-öelda lülitus ümber ja, ja ma jään kuulatama, siis ta ütleb, et Jaan, nüüd homme tee seda. Täna kell kolm, ära sinna mine, mine hoopis sinna, noh nii nagu horoskoobid meile ütlevad, et ta naer asfalti panna ja siis me kõik panemegi asfalti kindlasti ja täna on aeg armuasjades väga actin olla ja ja siis vana tädikene kodus mõtleb, et et oh, oh, mis nüüd minust saab ja nii edasi. Et sellist sellist asja ei ole. Kohort kohatu, see on küll nii, et sa lihtsalt tunned, et sa pead midagi tegema ja see ei ole nii, et sul tuleb neoonkiri kuskile seina peale, et nüüd on nii, vaid sa lihtsalt tunned mõned asjad ära, vahel on nõnda, et otsid ja otsid vastust ja, ja siis obotiibleja, sa leiad vastuse sõja alt, vahel on nii, et sotsid jõussist vastust võtad mõne Ilona ilukirjandusliku asja. Ei ole ijad, mida Victor Hugo on kirjutanud näiteks tuttes ja ja see äratab sind üles sinu tardumusest. Ja nii, et need on väga-väga erinevad, aga aga see tajumine, et sa oled õigel teel või teed õigeid asju või näiliselt väga ränku asju tehes või otsuseid vastu võttes. On üks asi, mida nimetatakse hingerahuks. Ma olen vanasti istunud väga pikalt paljudel kordadel usaldustelefon ise, kui sulle helistatakse, sa räägid pikalt ja siis lõpuks siiski ta ütleb, et ta ikkagi tapab ennast nüüd ära, ei aseta toru hargile. Ja sa jääd siis sinna ja sa oled teinud, aga, aga ta ikkagi on öelnud, et elul ei ole mõtet ja kummaline asi olnud, et mina ei kujuta ette, mida teevad näiteks psühholoogid, kes kes ei ole nagu, kellel ei ole seda palvet olemas seda oskust olemas, palvetada. Et kas nad lähevad pärast koju ja joovad natukene nagu hingerahu saada või, või mida nad teevad? Paitavad kassi või lähevad metsa või midagi taolist. Mina, kui see hetk on tulnud, et ma ei saa aidata enam, telefon on ära pandud, numbrid ka ei tea, kuskil ei saa saatega, äkki oli nali ja nii edasi. Ma olen jäänud palvesse ja siis ühel hetkel puugaksema sisse rahu ja kui sa oled väikese linna usaldustelefonis ja ei näe ühtegi 15 aastase surma kuulnud Dust järgmise kahe nädala jooksul lehes siis sa saad aru, et selleks mõõda. Et ütleme nii, et see rahu, mis tuleb hinge peale seda, kui sa oled palvetanud ja kui su palvesõnad on läinud kuskile mingisse mingisse kanti ja, ja, ja rahu voogab su sisse, taipad äkki, et see on nii, sa oled õigel teel. Ja inimesed ei pruugi seda sellel hetkel üldse taibata, nad ei pruugi seda tagantjärgi taibata su ümber, et sa tegid midagi, mida ei olnud võib-olla. Noh, peale vaadates öeldakse sulle, et sa tegid täiesti valesti. Aga aga mulle meeldib, meeldib uskuda sellesse, et et kõik asjad ei, ei ole ühtviisi pluss või miinusmärgiga kõikidele inimestele ja osad asjad selguvad päris palju hiljem. Et mulle väga meeldib see, kuidas mu, mu ema mind, et mängima õpetas ja ja siis teisel päeval ma võitsin, ema, aga ema oli Saaremaal üks kõvemaid kabetajaid, heisaga kamaletajaid ja ma jooksin isa juurde, ütlesin, et ma võitsin ema. Et ma tegin talle juba ära ja isa oli lapsesuuga, ütles, et kuule, ta lasi sul võit ja siis ma läksin, trampisime jalgu, ütlesin emale, et sa mängid nii, nagu sa mängid ja ma tahan ikka mängida sinuga ja ütles, et kas sa tõesti tahad, noh, tahtsin seda andis mulle esimese nupu ära, ma võtsin ära, ma olin väga võidukas want andmas teise nupu ära ja siis ma juba käratsin, et kuule, et noh, mis sa hakkad jälle seda mängu mängima, sest Ta rahulikult andis mulle veel kolm nuppu ära ja siis lõimu laua tühjaks, sest mul olid augud sees laua peal. Ta nägi üheksa käiku ette. Jumal näeb ka üheksa käiku, et ja palvetamise mõte on see, et jumala ära lase mul teha seda ühte käiku, millega ma saan ühe nupu ära võtta kelleltki. Ja ma saan ühe nupu võrra rikkamaks, vaid jumal, näita mulle seda teed, mis juhtub siis, kui ma selle ühel on kätte saanud. Ja see võib olla traagika, sa võid isegi nupu ära. Kolm nupp olla läinud ühel hetkel. Aga lõpptulemus on võit. Aga kelle silmis võit? Ma arvan, et kui jumala silmis võid, siis ka minu silmis lõpuks, aga vahepeal tuleb käia võib-olla ka raskeid radu. Jaan Tammsaluga imesid juhtub kogu aeg. Mulle väga meeldib, ma olen keldi palve, et te kolm raamatut välja lasknud ja Evalda raud on ja ma arvan, et käiku need tõlkinud, imeliselt tõlkinud ja juba viies trükk ühest raamatust väljas ja ikka lähevad ära. Eestlastele meeldivad need ja seal ühes palves hommikupalves sõnad. Jumal märkan tänasel hommikul sinod pühade inglite juuresolekul, ava nagu taevas laialt mu ees mu kohagi mu ümber, et ma näeksin Kristust ja nemad päikeses äralist kaaskonda igas maa peal, selles asjas. See õpeta mind nägema, et kogu see eluanime nagu üks arst inimkehatundi on öelnud, et ta ei saa aru, miks inimesed kurdavad, et neil siit ja sealt valuta. Mina kordaksin. Kui mul ei valutaks, sest ma vist olen surnud siis, et imestada selle üle, et, et sa ikka veel liigud, et sul on silmad, millega sa näed, et sa elad riigis, kus on rahu. Et sa ei ela Kreekas praegu või ma ei tea, kus kohas veel, eks kuus asjad, asjad on koledaks läinud, imestada kõikide nende asjade üle imestada, et sa oled ostnud omale kõige kallima nutitelefoni ja ikka Meil ei ole pankrotis ja ikka veel võid hädaldada kui viletsas riigis sa elad seal ilmestamiseks suur põhjus, kui tagasi tulla vanade asjade juurde, et me keerame oma elu tuksi. Me teeme kõik, et elada õnnetult ja siis oleme ikka veel õnnelikud, see on ka suurime. Me ei hoolitse oma tervise eest, me ei käi jooksmas ja kõndimas, Me sõidame ainult autodega ja nii edasi ja nii edasi ja siis imestame, et siit ja sealt natukene logiseb. Hakkasime imestama, et niigi on hästi läinud. Te olete suur raamatusõber, lisaks nendele keldi palve raamatutele, mis te olete ise välja andnud, ma lugenud, et teile meeldib väga raamatupoes käia. Mida te meeleldi loete? Poes käies ma loen, raamatut selgasid ütleme siis nii, aga, aga ma lähen raamatupoodi tavaliselt siis, kui keegi on midagi õhinal rääkinud mõnest raamatust, hiljaaegu Järvamaa õpetajatele kõneldes hingest ja sellest, et inimesel on ta hinge eest hoolt kandma. Venelasest teisena eksraamatukogu tööd Teie ja ta tõi nii imeilusaid näiteid eesti lastekirjandusest. Et ma läksin, sõitsin Tallinna ja läksin otse tees Rahva raamatusse ja võtsin päkapikk Ingo lood ja, ja, ja veel ühe Aino terviku raamatu, mida ta oli nii imeliselt tsiteerinud. Ja ma sain sealt niisuguse positiivse annuse fantastilist emotsiooni. See, kuidas üks laps näiteks muretseb või muretseb selle üle, et miks ühele lapsele toob päkapikk kalleid asju, teisele odavaid asju ja nii edasi ja siis ta leiab äkki. Aga päkapikud on vist ka nagu inimesed, ühed päkapikud on rikkad, teised on vaesed, aga ega vaesed päkapikud pole siis halvemad, sellepärast nad on isegi südamlikumad, võib olla fantastiline. Kuhu võib inimese pilgu suunata läbi lasteraamat? Et, et ma kuulatan, kui mu sõber, Raivo sepp kunagine peaprokurör ja nüüd Hollandis töötav mees, kes fotonäitus just hiljaaegu avas meie kirikus imelise fotonäituse Jaani kirikus. Kui ta rääkis mulle õhinal näiteks Stefan Klaine raamat Dust AEG. Ma olen sealt nii palju saanud, aga ma ei enam ei lähe raamatupoodi, et vaadata, mis seal on, seal on nii palju. Ma ei suuda sealt mitte midagi välja valida. Moostan ennast vaeseks ja pärast kirun ennast segaseks, et ma olen hakas Bahnile kokku ostnud, millest kolme sealt leheküljelt pole ühtegi forismiga leida. See, mida praegu välja antakse, seal nii suur, et sa pead olema tähelepanelik selles kuulama teiste soovitusi. Ja kui need su sõbrad, kellel on sinuga enam-vähem ühtmoodi hingamine sulle midagi soovitavat, siis anna tuld minust ära ja ärgu olgu sul kahju jätta mõni muu asi ostmata kausta raamater. Me rääkisime sellest, et et noh, teil on selliseid ka kõnetunnid, kus inimesed käivad nõu küsimas, et siis siis te aitate neid ja, ja ja, ja räägite, et nendel inimestel täna Eesti inimestel südamel on, mis asjus nad peamiselt nõu tahavad. Ütleme nii, et et oru harva astub mu kabinetti või kirikus õpetajate tuppa, nagu me seda nimetame, seda privaatruumi ka mõni selline inimene, kes ütleb, et tal on ainult üks mure, anna mulle raha. Siis ma olen õnnelikum ja siis ma pean seletama, et üks pank on naabruses siinpool ja teine pank on sealpool ja tuurivad järgi, kas sa suudad tagasi maksta ja siis vahetevahel ma kannan raha ja tegelikult üsna tihti, kui mul on see võimalus ja ma annan oma isikliku raha, niikaua kui mul on nii palju ma annan ja kui mul enam ei ole anda ja mu enda lähedased hakkavad kannatama selle all, siis ma jätan andmise pooleli, selle luul, palka saan, siis vaatan edasi. Vahel mulle tuuakse raha, Ta laiali tuuaksegi selleks, et sinu juures ikka käib keegi, kes vajab rohkem kui keegi teine ja, ja nii edasi tuuakse mett, näiteks, jagan met laiali lastele, kellel on kellel on raske olukord ja nii edasi, aga mida nad tulevad rääkima, tulevad rääkima oma kurbusest ja sellest, et nad ei saa oma hingega hakkama, nad ei saa oma oma eluga kurda. Või nad ei suuda näiteks andestada mõnda asja ja see närib neid ennast läbi või? Mul on väga paljud inimesed tulevad ka lihtsalt niisama, muide on aastas umbes tegelikult meil on umbes 150 leerilast, kellest umbes 90 käib minuga umbes tund aega vestlemas. On kindlad ajad nende jaoks, mille ma pakun välja ja kui nendele klapivad, siis paneme nimekirja. Ma räägin nende elust, ma tunnen huvi, kuidas nendel on läinud. Eks nad kirikusse jõudnud, millised negatiivsed või positiivsed kogemused nädala kirikuga on olnud lapsepõlvest, ma tahan teada, ma olen uudishimulik. Ma olen lubanud endale, et kui mu uudishimu ära kaob, siis ma lõpetan kirikuõpetajaks olemise. Kirikuõpetaja ei saa olla ükskõikne. Ta ei saa rääkida inimestele, kellest ta mitte midagi ei tea. Ta ei saa rääkida kuskilt kõrgelt-kaugelt. Ütleksin lihtsate sõnadega, ma pean teadma, kui palju on bensiini praegu ma ei saa olla nagu mõni poliitik, kes ütleb, et bensiin maksab vist 10 senti sest ta pole ammu enam tankinud. Ja kuidas inimesed, pensionärid või paljulapselised tegelikult hakkama saavad, tule inimeste keskele, kui sa tahad inimestega suhelda. Ja vaimulik peab suhtlema, inimesega küsima, kuidas sul läheb ja tal peab olema vähemalt kolmveerand tundi, et kuulata, kuidas tal läks mul tunnised kõnedani, ajavad neid registreerida, saab helistada, meili saata ja küsida, millisel kolmat pool, millisel kellaajal saaks tulla ja ja üle üle nädala. Tavaliselt ei ole vaja inimest ootama panna. Seni veel mul kunagi oli nii, et tuli elav järjekord, aga siis läks asi hulluks. Nüüd on nõnda, et ühel päeval on ette registreeritud kõnetunni ajal teisel päeval elav järjekord ja asi on normaliseerunud. Ma ei tea, mispeale seda saadet juht. Mis teile hingekarjasena Tiiena rõõmu teeb? Rõõmude emad, rõõmsad inimesed, rõõmsaks muutuvad inimesed, kõige rõõmsam hetk on hiljaaegu oma elus olnud see, kui keegi ütles, et Jaani kirikus on inimesed naeratama rohkem hakanud. Ja tead, siis ma hakkasin nagu vaatama pühapäeval jutluse ajal ja see, kui inimesed lausa nagu rõkkavad naerust äkki mõne näite puhul või nendega nad julgevad emotsioone lahti lasta. Et ei ole nõnda, et kiriku nägu on pähe pandud ja nendele nagu, nagu oleks, nagu oleks ise ristile löödud hetk tagasi, aga me nagu kuulutame risti löödud ja ülestõusnud Kristust kes on vabastanud meid, piibel räägib üle 300 korra rõõmust ja nii edasi, et selline selline muutus, et ma ei pea olema mingi kirikuna, aga ma ei pea olema kivistunud näoga oma, tohin tunda, rõõmu, tohin, võtavad taskurätte välja ja ja loristada sinna natukene Ta ja nii edasi, et ma saan olla vabamus, on olla ise ja keegi ei tule mind mulle ribi kontidesse lööma oma oma küünarnukki ja ütlema, et käitu korralikult, ei ole, ole, ole, ole moonia, ei, kirik on täitsa normaalseks kohaks muutunud, et väga paljudes kohtades ja ja ma arvan, et mulle pakub rõõmu see, kui asjad valmis saavad, kui kirik seest korda saab. Väljast korda saab, kui kolm orelit mängivad. Ja kui inimesed tulevad ja ütlevad, et siin on nii ilus ja kasutavad sõna nii puhul vähemalt seitse, Tiid. Mulle väga meeldib. Head jutusaate kuulajad, Meie tänane külaline oli Jaan Tammsalu. Lisaks sellele, et on vaimulik, nagu te kuulsite, on ta ka lihtsalt väga tore mees, aitäh ja aitäh.