Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on neljanda novembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Kreeka peaministri Yorgos Papandreou valitsus tõotab hilisõhtul ees usaldushääletus parlamendilt. Rahandusministri Evangelos Venizelos teatas täna, et Kreeka loobus referendumi plaanist Euroopa Liidu abipaketi üle. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland loodab, et kreeklastel jätkub külma meelt tagada riigis poliitiline stabiilsus kas siis peaminister Papandreou jätkamise või mingi vahe koalitsiooni näol. Riiklikke õppekavad, rakendamine kutsekoolides on ühtlustanud seda, mida ühe eriala raames erikoolides õpetatakse, selgus värskest uuringust. Kutsekoolid peavad väljakutseks koolitada tööjõudu, kes saaks hakkama nii suures kui ka väikeses ettevõttes sest nende nõudmised on erinevad. Tervise edendamises on jõuliselt oma sõnumeid edastama asunud mittetulundusühingud. Ühingute esindajad väidavad, et just nii suudetakse jõuda ka seni tabamata sihtgruppideni. Tere õhtust. Pühapäeva hommikuni on rongide balti jaama sissesõit remondi tõttu osaliselt suletud. Rahvusooperis Estonia esietendub Putšiini ooper manu, olles Ko Läti lavastaja Andrei sagarsson tegevuse viinud 60.-te aastate prantsuse Rivieras. See tema sõnul oli see just kultuuri seksuaalrevolutsiooni algusaeg ning niisugune taust aitab loo tänapäevase listile jaga vaatajale usutavamaks muuta ja ilmast. Homme on Eestis kuiv ilm, puhub kagutuul ja sooja on kuus kuni üheksa kraadi. Ja alustame Kreekast. Liisu Lass. Kreeka peaministri Yorgos Papandreou valitsust ootab eeldatavalt südaööl ees usaldushääletus parlamendis. Mitmete allikate teatel on peaminister valmis tagasi astuma ja loobuma Euroopa Liidu liidreid ja finantsturge ärritanud plaanist panna eelmisel nädalal kokkulepitut päästepakett rahvahääletusele. Papandreou sotsialistliku erakonnale on kolmesajaliikmelises parlamendi 152 saadikut, kuid kaks neist on teatanud, et kavatsevad jääda erapooletuks. Isegi Papandreou saab parlamendis toetus, on tema tulevik ebaselge ja ka parteikaaslased võivad nõuda tema tagasiastumist. Opositsioon on lubanud Euroopa abipaketti toetada juhul, kui sellele järgnevad ennetähtaegsed valimised. Kuni uute valimisteni juhiks riiki aga vahevalitsus, kuhu kuuluks ka opositsioon. Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos, kes vähemalt vastu peaministri plaanile rahvahääletuse korraldamise osas teatas täna, et Kreeka loobus kavast korraldada referendum Euroopa Liidu abipaketi üle. Venizelos teavitas otsusest telefonitsi euroalajuhti Jean-Claude Junckerit, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku Olli Rehni ja Saksa rahandusministrid Wolfgang Šoiblit. Saksa kantsler Angela Merkel ja prantsuse president Nicolas Sarkozy ütlesid kolmapäeva hilisõhtul pärast kriisikohtumist Papandreuga, et kuniks kreeklaste edasised sammud on ebaselged, külmutatakse Ateena abilaenud. Merkel hoiatas, et kui Kreeka peaks referendumi korraldama, tähendaks automaatselt seda, et Kreeka valitsus Beuro alasse jäämise või lahkumise vahel ning euroala stabiilsus oleks pikas perspektiivis olulisem kui Kreeka liikmelisus. Küsisime, mida ootab Kreeka usaldushääletuselt Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Kristiina Ojuland. No peaminister Papandreou opositsioon on päris tubli kahjustada saanud sisepoliitilises plaanis ja küsimus on täna õhtul kindlasti sellest, kui suur hulk tema enda vaat ei, toetajaid on veel tema selja taga, sest see lohe rahandusministri ja peaministri vahel on kindlasti tekitanud päris olulisi sisepoliitilisi pragunemisi selles poliitilises ringkonnas ütleme, kelle toel praegu Papandreou üldse võimul püsib. Muidugi, igas riigis on ju tähtis poliitiline stabiilsus, mida stabiilsem on valitsus, mida stabiilsem on koalitsioon, seda lihtsam ja selgem on juhtimise meetodid ja juhtimise viisid ja ka need suured toetused, laenud, abi, mis Kreekale siiamaani eraldatud ja kavatsetakse eraldada, et noh, tähtis on see, eks ole, Euroopa vaatevinklist, et nad läheksid nagu kindlatesse kätesse. Kõige hullem, mis võiks juhtuda, on ilmselt see, et, et kui noh, oletame, et tekib niisugune poliitiline ebastabiilsus veel Kreekas lisaks kõigele muule, mis selles riigis täna toimub, et siis võivad olla need tagajärjed kaunikesti ettearvamatud mitte ainult Kreekale, vaid eeskätt ikkagi eurotsoonile ja Euroopa liidule tervikuna, et ma arvan, et kreeklased ikkagi nii tulised või kuumad oma mõtteviisilt nagu nad võivadki olla, et, et eks nad ise ka tajuvad seda, et tegelikult tänasel hetkel sellele riigile ja sellele rahvale vaatamata kõikidele raskustele vaatamata Papandreou igasugustele rumalustele otse öeldes on ikkagi tähtis, et püsiks stabiilsus, et kas siis lepitakse kokku mingis tõesti vahevariandis mingis vahe koalitsioonis või lastakse tal ikkagi jätkata, et noh, siin küsimus ei ole ju ainult mitte enam, eks ole, kreeka saatuses küsimus on väga selgelt kogu eurotsooni ja üldse tervikuna Euroopa liidu saatusest. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi teatas, et Itaalia keeldub rahvusvahelise valuutafondi pakutavad finantsabipaketi vastu võtmast, mis aitaks Itaalial tulla toime majanduskriisiga. Varem oli Itaalia nõustunud. IMF jälgib Itaalia eelarvereformide läbiviimist, mis nõuaksid Itaalialt muu hulgas pensionisüsteem ja tööturu ümberkorraldamist. Berlusconi rääkis Prantsusmaal G20 kohtumise pressikonverentsil, et tema aeg peaministrina ei ole läbi ning keegi teine ei suudaks välisriikides Itaaliat mõjukalt esindada. Talis ei usu, et tema valitsus võiks tagasi astuda, sest sellele on parlamendist tugev enamus. Eestist. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse tellimusel valminud uuring riiklike õppekavade rakendamisest kutsekoolides ja uuringust selgub, et see on praegu erikoolides väga ebaühtlane, jätkab Kai Vare. Kutseõppesisulise arendamise programm käivitati 2008. aastal ja kutsekoolides on toimunud suured muutused. Samas on seis üle Eesti väga ebaühtlane, ütles Auni Tamm osaühingust Claris uuringud. Nii palju kui on ka õppeasutusi, nii palju on erinevaid lähenemisi. Põltsamaa ametikooli direktori asetäitja Tambet Valdma tunnistab, et riiklikud õppekavad tõid kaasa suured muutused, sest enne seda tegid koolid oma õppekavad vastavalt oma arusaamisele. Esialgu oli see vabadus isegi väga hea, sest koolides läheneti sellel asjal rootsinguliselt, uurides oma kohalikku tööturgu ja tööandjate vajadusi, aga mingi aja möödudes hakkasid need õppekavad väga suurel määral ilmselt erinevates koolides lahknemine erinema. Kauni Tamm ütles, et riiklike õppekavade rakendamine on ühtlustanud seda, mida ühe eriala raames erikoolides õpetatakse. Väga palju sõltub õpetajatest. Riiklikes õppekavades on erinevate teemade integreeritud omavahel, et õpilased saaksid ka üldharidusainetest taustaeriala seal õppele. Vot see protsess ja üldharidusainete õpetajate kaasatulek on nüüd väga erinev kooliti. Tambet Valdma sõnul on kutsekoolidel siiski päris keeruline leida kuldset keskteed noorte koolitamisel, sest suurte ja väikeste ettevõtete ootused on erinevad. Silmatorkavad turul suurettevõtted, aga nende lähenemine on selline, mis toidab väga kitsast spetsialiseerumist nii nagu nemad allhankeid tellivad. Samas väikeettevõtted vajavad saalsemat tööjõudu. Mehed, mõlemad asjad peame ehitama, ei saa väikeettevõtete vajadusi ignoreerida, sest paljudes sektorites annavad nad tööturul 70 protsenti ja rohkem töökohtadest. Tambet Valdma ütles, et ka noored ise ja nende vanemad ootavad laiemalt ettevalmistuste tööturul konkurentsivõimelisem olla. Üks poiss, põllumajanduseriala lõpetanud, maandus Tallinnas, hakkas trükitööd tegema, ütleb, et tal tuleb väga hästi välja. Et mis seal siis vahet on, kas seadistada üks kartulikombain või trükipress, et põhimõtteliselt on ju asi tehnika tundmises ja selles kogemuses ja oskuses aru saada, kuidas modi tehnika toimib. Mida soovitab Auni Tamm uuringu tulemuste põhjal õppekavade arendamisel edaspidi silmas pidada? Üks oluline märksõna on koostöö koostöö nii koolis sees kui ka tegelikult kutseõppeasutuse ajal oma kooliväliste partneritega kutseõpetajate arendamise küsimused, õpilaste arenguvajaduste arvestamine, sest et kutseõppeasutustes on õpilaskond muutunud mitmekesisemaks. Eesti tervise edendamine on jõudnud ajajärku, kus regulaarsest füüsilisest liikumisest, tervislikust toitumisest ja terviseriskidest on asunud rääkima ka kodanikuühendused. Mirko ojakivi jätkab teemat. Eestis on üha populaarsemaks muutunud tervise edendus, küll kutsutakse liikuma ülekaalulisi naisi, siis aga jällegi keskealisi, infarkti ja uus mehi. Üha enam tervise edendusest teevad ära mittetulundusühingud. Tegemist pole spordiseltsidega klubidega, vaid projektipõhise kodanikualgatusega. Üheks selliseks on täna Tartus 2011. aasta Tartumaa terviseteo tiitli pälvinud programm mehed liikuma üks meesteliiku märgitajatest medita erakliiniku meestearst Kristo Ausmees. Ausmehe sõnul näitab nende ettevõtmine selgelt, et kui meestega terviseriskidest arusaadavalt rääkida, saadakse asjadest aru ja eluviisi või harjumusi asutakse muutma. Kristo Ausmees. Nii nagu elus ikka, kõige lihtsam moodus nende inimeste juurde jõudnud nendega rääkida. Et eks me oleme seda ka teinud mehed liikuma projekti raames siin erinevatest Lõuna-Eesti maakondades ja Kagu-Eesti maakondades viimase kahe aasta jooksul ja, ja ma usun, et see kannab vilja, et rääkida, rääkida, rääkida ja tuua ka selliseid avalikuelu, persooni inimeste juurde, kes räägiks oma terviseprobleemidest, räägiks sellest, mida nad oma elus valesti on teinud ja ehk see paneb mõtlema. Peamiselt Tartus ja Tartumaal, aga tasapisi ka mujal Eestis on kanda kinnitamas tervisliku eluviisi programmi reosellega liitunud kümneid inimesi, kel kõigil sooviks olla terve või saada tervemaks ettevõtmisest, räägib mittetulundusühingu video eestvedaja Merle Leineri. Tuleb leida kohalikust kogukonnast nagu keegi, kes, kes suudab endaga kaasa tõmmata nagu teisi inimesi, et kui kogukonnast siukest aktiivsest inimeste ei leia, siis on kellelgil teisel, täiesti uue tulijana üsna raske seal midagi ära teha. Üheks sihtrühmaks, kellega terviseedendajad meelsasti tegelevad, on lapsed. Mittetulundusühingu tervislike eluesindaja Triin muiste ütles, et tervise edendamises annab tihti just sihtrühmapõhine ja fokusseeritud tegevus. Paremaid tulemusi. Kui me lasteaialastele suudame rääkida sellest, kuidas teha teistele head, kuidas ise jälle positiivselt mõelda ja, ja olla ja ja tervislikult toituda, siis algab see sealt. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna õhtul alates veerand üheksast kuni pühapäeva hommikul veerand üheksani käivad Balti jaamas remonditööd ja rongide siin sissesõit sinna on osaliselt suletud. Kuidas siis rongisõitjad oma elu sel ajal seadma peavad, küsis Uku Toom Eesti raudtee avalike suhete juhilt Urmas klaaselt. Paraku jah, nii on, raudteetööde ehitusjärk on jõudnud siis sellesse etappi, kus me peame ka balti jaama sissesõidukorda tegema. Projekt on laiem ikkagi rail Baltica, nüüd etapp, mis hõlmab siis Tallinna ja Tallinna ümbruse raudteetöid ja sellega seoses me teeme täna õhtust kuni pühapäeva hommikuni Balti jaamas just Tapa suunal remonttöid, see tähendab seda tapalt Tallinna suunas liikuvad rongid lõpetavad lõpp-peatusega Ülemiste jaamas ja inimesed toimetatakse siis juba sealt edasi bussidega ja siis selle oleme üle kuue tunni jooksul, millel ajal Tapa suunalt balti jaama rongid sisse sõidame, siis vahetame pöörme, remondime raudteelõigu ära ja viime mõningaid uuringuid läbi Paldiski maantee viadukti juures silla tõid, teeme, et nüüd on vajalikud asjad, milleta ei saa edasi minna, jättes need tegemata. Aga need rongid, mis lähevad Tapa Tartu suunas, samamoodi, et Ülemiste on see lõpp-punkt, aga juba teisipäeval operaatorid ilmselt annavad selle kohta täpsemat informatsiooni, et kuidas siis reisijad peaksid käituma, et meie infrastruktuuri valdaja ja hooldaja korrashoid ja tegeleme korrashoiutöödega ka informatsiooni liikumine on korraldatud sääraselt reisivad operaatorid juba vahetult teavitavad siis kuhu ja kuidas reisijaid transporditakse, kus nad tuleksid rongi, ootame, kuhu nad jõuavad. Rahvusooperis Estonia jõuab vaatajateni tšakama Putšiini ooper Mano, olles ka lavastaja, on Andres sagars Läti rahvusooperist. Kai Vare vahendab. Andresoo karsi lavastus jutustab loo linna ihaldatud uimast naisest Manoonist, kelle kireks ja nõrkuseks on luksus. Palun saab kõik, millest naine unistada võib, kuid saatus esitab talle väljakutse. Tõstetakse valiku ette, kas järgneda oma armastatule tööle vaesusesse, valida külluslik eluviis mehe juures, keda ta ei armasta. Putšiini man olles etendus Torinos 1893. aastal. Aga Andris jagarson tegevuse viinud 20.-sse sajandisse. Sööstsime loo 60.-te aastate lõpu Prantsusmaale kota Süüri Santropeesse, rääkis lavastaja. Tema hinnangul aitab see rollide inimsuhted nii solistide kui vaatajate jaoks usutavamaks muuta. See oli aeg, mil sündis kultuurirevolutsioon, seksuaalrevolutsioon hipiliikumine aga ooperi räägi siiski poliitikast rõhudesse Agas. Etendust mängitakse kahes koosseisus, Vanomoni osas on i Larssoni ja heli Veskus. Meil on kaks solistide koosseisu, nad on erinevad nii oma iseloomu, temperamendi, sensuaalse kui kehakeele poolest. Igal solistile on oma nõrgad ja tugevad küljed ning muidugi peame publiku jaoks rõhutama tugevamate peitma nõrka. See on minu jaoks alati väga huvitav protsess, ütles man, olles lavastaja andrissagars. Täna suri 92. eluaastal Eesti olümpialiikumise taastaja ja Eesti olümpiakomitee president aastatel 1989 kuni 97 Arnold Green. 2001. aastal autasustas rahvusvaheline olümpiakomitee Arnold Greeni eriliste teenete eest olümpiaordeniga. Aastast 2002 oli Arnold Green Eesti olümpiakomitee aupresident. Green töötas aastatel 1953 kuni 1984 Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitjana. 1958 kuni 60 oli ta Eesti NSV haridusminister ja 1962 kuni 1990 Eesti NSV välisminister. Missugune oli Arnold Greeni tähendus Eesti spordiiseäranis, olümpialiikumises, räägib Eesti olümpiakomitee liige Jüri Tamm. Arnold Greeni panust ja saavutusi ei ole võimalik korrata tulevikus, sest Arnold Green tõi Tallinna linna ja Eesti riigi olümpialiikumisse Andres Eesti sportlastele võimalus osaleda oma riigi lipu all juba 1992. aastal olümpiamängudel. Arnold been tegi Tallinnast olümpialinna. Kahjuks me ei meenuta seda fakti nii oma külalistele. Tänapäeval aga neid linn on ju maailmas väga vähe, kes võivad uhkustada sellega, et nende territooriumil on korraldatud olümpiamängud ja kolmas minu meelest väga oluline on see Arnold Green aitas väga palju sportlasi erinevatel hetkedel kas siis aidates neid materiaalselt võistluslaagritele sõitmisega, viisade vormistamisega, mis iganes, see on oluline fakt ja tänapäevaelus, kus me kõik räägime sellest sotsiaalsete tagatiste, siis on ainult sõnakõlks, aga Annapkeen suutis paljud need asjad ka paika panna. Arnold Green oli alati südames ja, ja ka tegudega ja mis te kõrval, nii et ta ei näinud oma kaasvõitlejatest mitte konkurente, aga nii saatusekaaslasi kui mõtete kaaselluviijaid. Rahvusvahelise olümpiakomitee president Jacques ROK avaldas Eesti olümpiakomitee presidendile Mart Siimanile kaastunnet Eesti olümpialiikumise taastaja ja Eesti olümpiakomitee aupresidendi Arnold Greeni lahkumise puhul. Ja ilmast eeloleval ööl ja homme hommikul on Eestis vahelduva pilvisusega sajuta ilm, mitmel pool on udu. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis saartel pluss viis kuni pluss kaheksa kraadi. Päeval on ka vähese või vahelduva pilvisusega kuiv ilm, puhub kagutuul kolm kuni kaheksa, saartel ja rannikul kuus kuni 11 meetrit sekundis ja sooja on homme kuus kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.