Eikellegimaa. Tervist kuldaväärt kuulajad. Ei kellelegi ma, mikrofon on avatud Raadio kahe eetrisse, raadio kaks on lahti eikellegimaal meie ees ja käes on 60 minutit muusikat ja sõna selles saates, mille nimi on eikellegimaa. Minu nimi on tiik, kus mets ning üle tänase saate muusika ning kõigis hädades siin tehakse säravat kolm tuli kirjast tähte. Key L F. Niisiis küsimus üks parimaid, mida eales ühe hea popp alapealkirjas on läbi aegade küsitud ootailis laava, lisa armastus. Ühtlasi olid need tänase kellelegi ma esimesed tosin minutit täiesti erakordne aeg ei kellelegi ajaloos, sest nii tihedasti, nii ohtrasti särava armu ehk Lemmet eikellegimaal ühegi avaveerand jooksus jooksul Raadio kahe eetrisse lastud. Võib-olla et seesugune sama tihe armuaeg saab tulema kunagi edaspidi, kui vahest võetakse jutuks uuendada, armastate kummalisi hipigrupi kunstipäraselt skisofreenne ise ansambli lav helilooming. Aga ta kunagine hipigrupp tuleb jutuks kunagi edaspidi. Teema on võetav kokku kolme tähte Key L F nagu saate alguses kuulutatud ehtiga mitmetesse muudesse nimelisse, mida kaks suurepärast briti mürakaru Pottfäärikut ja skandaalset strateegi džiimi tootja Bildraamalt nimelt on oma ühistegevuse jooksul tarvitanud pluusis nimesid teisigi, pealegi Elleffi. Kunagi 18. aastal alustasid need kaks mürakaru ja vigurivänta oma imelisi tegemisi popmuusika maastikul hoopis teiste nimede all. Nad olid küll Gruusia justiitsFaid eetions, Muumu Nad jõudsid olla veel kuni üheksandate alguse elu. Lihtsalt Key Foundation hiljem veel 19. aasta lõpus Key Joe. Vahepeal kandsid nad veel mitmeid muid nimesid, aga kõigi nende üleslugemine võib-olla et ei olegi tarvilik moodi, nagu ei ole vististi vaja läbi käia kõige suuremaid skandaale, mis tekkisid alati siis, kui koti abil Ramon keele või mis iganes löögirühma nimetust nad siis kajutid torkasid popmuusikaäri Ulertsesse kõhtu, teravaid Kidalisi küsimärke, mille peale tavaliselt ikka tekkis põletikulisi koldeid, pisikesi plahvatasid aadrilaskmisi ning hulgal mitmeti mõistetavuse, mis kõik oli toetatud nende skandaalide kummaliste veidruste, ettearvamatute tegude puhul väga heast popmuusikast sest tulid remondil sinu gooti, kuitahes suured vigurivändad, nemad olid. Ja kui tahes kummalisi pop strateegilisi käikenevad ette ei võtnud mitmete aastate jooksul peale kõige muu tegid nad vägagi head popmuusikat, kus lusti ja rõõmu jagus põhiliselt peaaegu igasse palasse kõigile nende iseärasuste juures oma luga lugupidamatuse juures, mu lusika, äri kui niisuguse vastu, mida nad igal sammul ilmutasid, oli ju tegelikult sellest samast popmuusikast ja selle tegemisest täiesti siiralt sisse võetada. Esimene pikale Te olete nääriplaat ilmus 1987. aastal, siis ei olnud Natel, kel LF ning tablood kallis. Vabbe, vabandust, fakt ei allu. Juba tollel plaadil tegid koodi tramond neid tehnilisi ja stuudiotrikke ning seesuguseid sigareid köike mis tolleaegses muusikas ja hiljemgi neile kurja kuulsust tõid ning samas võitsid neile ka miljonite popmuusika armastajate südamed, hinged ning alatised poolt hääledak kokku Luxiti ja tolleaegse tehnika piires, Salbliti tavaliselt mitmesuguseid muid muusikaid, mille autoriks Chimi gootja Pill. Tramm on teinud ju tõepoolest justkui pidada ei saaks. 87. aasta fakk albumi muusika koosnes suures osas mitmete tuntud teiste artistide loomingust. Bildralongelczimi kooti vaatamata oma mitme aasta pikkusele karjäärile popmuusikas, mida nad seni läbi olid käinud, ei sisaldanud tuntud artistid. Eks tol ajal veel kuidagi nimetada. Koka luksid klubitleid, kui Aabat vahele torgati aegseid masina, muusikalisi klubi rütme. Kõik see käkiti kokku seesugusel moel, et Pill Raimond omal ajal kunagi isegi imestas, miks nende tootja pil remondi tehtud muusikaga baasides kasutatud muusika päris autorid neid kohtusse pole kaevale vaevalt sõidab mälestust tol ajal avaldada, kui varsti needsamad kohtukutsed tulidki. Keeeffiga Valdo, ehk siis kopraid Libération But üks tolle täheühendi võimalikke tõlgendusi oli esialgu just nagu veendunud või tegid ainult nägu, et kui nad, kui kunstnikud kunstnikega kõnelevad, see tähendab rõhutavad kontakti kas või tollesama apaga, kelle juristid kõige kibedamad kurje valdasid keeelleffi kaksikamando imelike tekkide puhul siis saavad nad ehk ju omavahel kõigi nende Andersalu-Ulve ustega asjad sirgeks räägitud. Toobki saavad aru, et nemadki, see tähendab aba on kunagi kasutanud ise kehaverelised skandinaavlased, olles usinasti muusikalisi idioome väljendusvahendeid, mis hoopis kusagilt teistpoolt ookeani teistelt mandrilt pärit, et pluss siis Nevad kaks, kaks britti, Chimi tootja pil tramon ei võiks tarvitada kõikide Nõukogude maade muusikute loomingut, jätma alla seda oma käe järgi kokku. Aga kõik see kaunis mõtteis, kui see üldse oli siiras Nõnda nagu gootjad remondi paar seda lootis, jutule ei võetud, kuigi nad reisisid rootsi sabas Väike-saatkond Briti muusikaajakirjanike luugist klaarimisest ei tulnud mitte midagi välja ning nende heliplaatide tiraažid, kus seesuguseid muuhulgas muusikatükikesi keeles mehed oma nimel avaldada tahtsid. Väidetavasti kas põletati tootja Pill Raymondi eneste poolt ära või siis teise versiooni järgi lihtsalt sündisid ülemaailmset muusikaäri juristid, seda, seda ettevõtliku paari likvideerima ja tootmisest maha võtma, nende teoseid. Aga seesugust kollaaži, sämplimise vigureid varastasid gootide usinasti edaspidigi kõige poolest nende kõige esimene kõige edukam Pala aastast 88, siis tegutsesid nad korraks jälle Nile altim loors ei olnud ka miskil muul moel kokku. Valdu lõnga andis nimelt aktorinud stardis ning seal topiti otsimine kokku kärgliteri kunagised praktsionile. Tõsi, džunglitrummid hoopis teistsuguses tähenduses, kui räägitakse džunglist üheksakümnendatel aastatel. Nähvasse pisteti ka BBC populaarse teleseriaali doktorfoo nimi, meloodia üks politseisireen ja mida kõike iganes. Aga oli siis edasPille keelev, tollane taim lood aastal 88, kui nad briti singlitabeli esimesele kohale trügisid. Taktoriidethaadis oli, toovad lugu. Head kuulajad kuulate Raadio kahe korralist Cameroni muusikasaadet, mil nimeks ei kellelegi need kaks kellest tänases saates jutt. Rotüüpil Ramon kunagised keele nii ja muude loominguliste ühenduste servid nimesid kandnud ühenduste, nagu otspäis, diskand, sound, geid kehvoundeisin, mitmed teised liikmed, nende kahe vahele istutatud muusika ning selle popmuusika ümber ja koos sellega tekitatud mitmed skandaalihõngulised ettevõtmised. Ilmsesti on suures osas tuttavad kõigile, kes 80.-te lõpus üheksakümnete algusest midagi internatsionaal tavalisest popmuusikast mäletavad ning arvatavasti tuletada tulevad paljudele kuulajast ette mingilgi määral tuttavad need lood, kus kõneldakse sellest, kust need kaks härrasmeest miljon naelsterlingit inglise rahatähtedes endaga kastiga kaasa viisid ning need ühel Šotimaa inimtühjal rannal põlema vaid see, kuidas nad üheksandate aastate alguses võtsid vastu Briti muusikatööstuse auhinnad. Tollesama priisimin nimeks võtta voor ja korraldasid samasuguse skandaali, ehkki mitte raha põletades, vaid õnnetu lambukese surnukeha vedelema, jättes. Kontserdisaali trepile, kus nad enne kui nad auhinna kätte said, juba jalga lasknud, olid selle mänguautomaadist paukpadrunitega tulistanud kõiki kuulsaid kohalviibijaid ning lasknud ühe oma tuntuma pala kallale koos endiga briti kurja punk metal bändi yks drill naiste ääre peal olid need kaks meest kes 93.-le sel aastal, kui mälu ei peta pakkusid välja oma alternatiivse kunstiauhinna siis, kui neil vahepeal lusikategemisest just nagu pisut villandali saamas. Nad hakkasid seda alternatiivina tiimina briti kaunikesti prestiižile kunstiauhinnale. Meil oleks töövood ning korraldades enda jutu järgi küsitluse, et teada saada, milline on kõige kehvem, viletsam kõige mitte arvestada nüüdiskunstnik. Mõeldud oli siis aastate alguse briti maad kes võiks selle auhinna saada. Siis suutsid laad ametliku tööneri auhinna auhinnasummad 20000 kaela omalt poolt kahekordistada. Muutusime 40-ks 1000-ks, kandes selle artistile, kes siis nende meelest oli kõige halvem. Kurioossem seisnes selles, et nii hästi briti kostistaablismeni poolt valitud auhinna saaja ja auhinnaraha saaja kui ka tramondi ja gooti ja toetajaskonna poolt välja pakutud haljun briti kunstnik osutasid üheks ja samaks inimeseks. Auhinnaraha vastuvõtmise lugu ei olnud skandaalsem vähel sugugi kõikidest kõikidest muudest maistest uperpallidest, millega gootide tramond seotud olid. Seesuguseid lugusid tuleb ette veel ning arvata võib, et kõik see, mida draamandi kvooti tegi, mis põhimõtteliselt oli edukas sissetung, muusikaäri kõige kõrgemat nendesse edukas olek ning samas avalik põlguse väljendamine kõigi kehtivate reeglite Hääde kummete vastu popmuusikamasinavärgis. Kõik see ei olnud tegelikult algusest peale hoolikas, läbimõeldud ning tegemist ei olnud küüniliste enese reklaamiate või Viimse vindini. Lihvitud tegevuskavaga. Toimetavad popstrateegiaga üks inimesi, kes arvatavasti kõige lähemalt teab, mida Rammude gooti aeg-ajalt tegid ning kuidas nii muusika kui kõik need skandaalid ilmet võtsid või nende kunagine pressiesindaja Mikk ootel nii Thompsoni arvates pole küll tramm gooti peale siis päris täpselt ette teadnud, mis tulemustega üks või teine üritus lõppeb. Üks muusikalisi üritusi aga 99990.-st aastast, millega Ramon SIM-kaardi hakkama said, Ligee lehvi nime all avaldatud kollaaže album, pikk plaat nimega chill out mis kirjutas kirju Järvilisse kolmveerand tundi kokku. Miks siis läbisegi rongi, rataste lõginaid, lammastele räägimist, ojade kulinaid, sünteetilisi industriaalseid, kahinaid, igasugu muid konkreed, muusikalisi mürasid, lugematuid mitmene, baasihitud popkultuurilisi sarkasmi torkeid tulles, muuhulgas jäid remondile kootile ette ka sellised prokurörid kondid nagu pink Floyd Genesis ehk esimese nimetatu suhtes ei ole kumbki muusikalist huvi ja poolehoidu tegelikult vajanud. Ja vaatamata tegelikult tšillaudi plaadi üldisele unenevale unenäos laadile ja suhteliselt nappidele masinamuusika rütmidele peetakse ometigi teda plaat üheks moodsa paremaks tantsumuusikaürituseks vähemasti briti popmuusikakriitikuna chill auto nõnda esile tõstnud. Rohkem kui ühel puhul chill out oli ja on ilmselt jäävadki üheks ilmekamaks ja vaimukamaks näiteks 90.-te alguse briti tantsuklubide puhkenurga muusikast stiili nimetusega ämbinud Hous. Aga samahästi võiks chill out'i kirjeldada ka kui kuuldemängu ja tollest kaunist kuulda August Mägi. Meie ei kellelegi manete umbkaudu ühe kolmandiku kuus stseeni. Või kuni viis seeni järjest ja veerand tundi kokku ning need stseenid, mis tulevad ärakuulamisele kohe kannavad nimetusi, kui nendest nimetusest kellelgi abi seda klaasmuusikat kuulates või siis kuus tundi. Luis Tal on nii musta kohvi jahtudes une aegleid, checzonis madrugaadaid terna õigeks mõistetud. IZ kõik näib olevat olnud. Ning Elvis laulab raadios. Stiil, kitarr, mu hinges, palun, see on keele chill out, eikellegimaal veerand tonni kollaaž kuuldemängu. Head kuulajad ei kellelegi ma, kuuldemänguminutid on täna selles saates selleks korraks otsas. Küll aga läheb muusikasaade edasi nii palju, kui me veel ruumi on, et mängida muusikat. Selt kummaliselt tuult kuulusid kunagi Simmigaatia vil raamandamis kandis nimesid keeelleff, mitmeid teisigi. Nii mis kuuldemängumeister, diste ja pop muusikaliste läbilöökide kõrval jõudis tekitada mitmesuguseid skandaale. Muuta küsitavaks enesestmõistetavuse, mis muusikaäris justkui igiammustest aegadest peale kihtivat näisid ning suutis alati üles näidata täielikku lugupidamatust ja aukartuse puudumist selle muusikamaailma vägevate kutsutud ja seatud ees. Mida õigupoolest tähendasid kõik need erinevad ettevõtmised ja millisest, milliseid konteksti nad endast sisaldasid sellele all pärast kee lehvi kõikvõimalikke tegemisi päris kõvasti murdnud erinevaid seadusi pakkunud mitmed kultuurikommentaarid, trid, popkultuurikriitikud ja muusikakriitikud ates postruktoralistest postmodernist idest kuni marksistidenia ja Adorla koolkonna esindajate nii välja. Meie läheme edasi muusikaga ja mängime seesugusena, mille puhul kommentaariks tasub öelda, et kui pärast 1988. aasta Briti edetabeli esilugu nime all toimub looduses tehtud pala taktoringathaadis olid kood kirjutanud kogunisti käsiraamatu, kus nad avameelselt irooniliselt ja vaimukalt õpetasid kõiki, kes vähegi kuulata, lugeda viitsid, kuidas kõige kergemini jõuda popmuusika edetabelis number ühe koha peal hääle siis varsti õige varsti juba aastal 89 ei suutnud nad singli valakaalisse Cheissel avaldades ise omaenese headest nõuannetest just nagu kinni pidada. Too oli üks noid singli lugusid, mis keeellechi meeste poolt meisterdatud edetabelis sugugi mitte ilma ei teinud. Võib-olla ka seepärast, et Briti saartel näituseks pani veto peale ole BBC raadio ja üks mõjukamaid jaamu, kes seal maal üldse popmuusikalist ilma teeb ning mine tea, ehk oli põhjusi teisigi. Kui on tegu, ei ole see saatsi, oli too lugu olnud nende varjamatu austusavaldus muusikaliselt hoopiski Pet Shop poisile ja siinkõneleja arvates ka kunagi selle suurepärase disko sallessik. Muuhulgas kui, siis keeles vast sellest, mida Kaili ütles Chationile tegemist mõistagi lande nimede puhul. Kunagiste seebiooperitähtede ja väikest viisi popmuusikutega ilmioloogi seisnenud Alomaniga. Keeleffi kaksikud muusikutepaari pill, romandid, Jimmy gooti üleilmne rahvusvaheline kummardajate kogudus tundub olevat võrdlemisi rohkearvuline, sest tundub olevat tõepoolest miljoneid inimesi, kes nende kahe kummalisi vigurivända Bobstrateegi ja, ja ülekasvanud marakrati puhul alati küünaldele pikema vaheaja, nii nagu üheksakümnete teisel poolel oli jälle välja ilmuvad, tunnevad ilmlõpmata suurt rõõmu mõjudes tähendid, keele on ei keegi selle saate tegija tihtipeale märganud inimestena kellest seda justkui võiks oodatagi. Kui näole mitte ilmuvat lausa kõrvuni laia rõõmsat naeratust, siis ikkagi muhedat, muljet või iseäralikku seletamatut sära silmis ning keele poolehoidjaid, pöidlahoidjaid nende poolt hääletajaid ja neile kaasaelajaid endistviisi tundub olevat ohtrasti. Õigupoolest tegid, on küll arvata, et tegemist on nende puhul nagu ennemgi öeldud, kindlasti enesereklaami valijatega lihtviisiliselt või siis tõepoolest pisut nupust vigastatud tüüpidega Luubainejate, kuutõbiste või pagan teab kellega veel. Neid on nimetatud uuema aja popmuusika Robinho uudideks ja postmodernistlikes vigureid ränderdajateks, kes suutsid teha seda, millest mitmed nii-öelda vasakpoolsed popp tegelased Provokaatorid on tihtipeale unistanud ja kõnelnud, aga mida teoks teinud on vähesed nimelt olles sisenenud salakavalalt süsteemi ning seal end edukast küljest näidanud minnakse, hakatakse süsteemi seestpoolt õõnestama laiali lammutama. Vähemalt küll oma sõnutsi, ühest 97. aasta intervjuus Briti muusikaajakirjale on tunnistanud, et tema seisugust mõttekonstruktsiooni ei pea kuigi kindlaks üldse tõsiseltvõetavaks ning et nad tegid tõepoolest lihtsalt lustiga muusikat ning ei olnud, nagu arvas nende kunagine pressiesindaja ootangi mingit suurt meisterlikku pikalt kavandatud usinasti lihvitud plaani, mille järgi tegutseda. Nad enamasti võtsid kõiki neid asju ette uudishimust, sest neilgi endil polnud olemas valmis vastuseid. Voodipõhimõtteliselt nad siis seal ehk tõeliseks jutule, kui nad põletasid 94. aasta suvel seal Šotimaa ralli ära lood 1000 vabandust, miljon naelsterlingit paberrahas. Nad tegid sellest filmi ning käisid sellega mööda haiglaid, koole, mitmeid muid institutsioone igal pool, näidates seda filmi ning küsides vaatajatelt, mida teie arvates tähendab kas on tegemist kliinilise juhtumiga, et inimesed nõnda toimivad, raha põletavad, kas seal on oma õpetlik iva, noh kas see kuulub pigem psühhiaatria valdkonda või kas tahaksite teiegi vaatajad midagi seesugust korda saata, kui teil on võimalus oleks. Ning nagu arvab igal pool igasuguses auditooriumis iga publiku puhul, olgu siis tegemist keeleffi kunagiste üsna suurearvuliste publikuhulkade kaasa elama saatel möödunud kontseritega või nende kummalisemad ette võtnud võtmistega on vähemalt seal publiku poolel 10 protsenti, kes neile õhinal kaasa elavad ning meelsasti vahetaksid nendega kohad. Aga vaatamata kõigele sellele, et keele 90.-te teisel poolel tõepoolest pikkadeks aastateks vahepeal ära kadus, et siis jälle mõne nagu tundus hästi organiseeritud läbi mõeldud, lavastatud skandaalis korraks lavale ilmuda, taas kaduda ja tihtipeale kuulutada Chimikootja London muusikaärist jäädavalt lahkunud. Ikka seda teinud tavaliselt piisava efektiga edukalt aplombikalt ning tirides enese järel suurt tähendustest sleppi, mille, mille võnked arvatavasti jäävad kestma veel sinna järgmisesse aastatuhandesse, isegi vahepeal kõneleja korraks veel valges ruumis albumil vaid lehvilt, kus kõneldakse vägahest, illu, illusiooni, konide lahkest, võib-olla samas võib-olla utoopilisi sihte kenast olemisest, seesugusest, kus muret pole miskit ja pisaraid ei vala keegi. Nõmmoties keeles. Just iraaž valgesse puhtasse ruumi, kus keegi pisaraid ei vala, kus on tore olla, kus kärbsed ei hammusta, miski neid ei häiri. Lähed, kuuled, kuidas vähegi soovite, veel natukeseks mõneks hetkeks selle, jällegi ma saate lõpuni. Sest rohkem võimalust keele koos olla, mine tea, millal jälle tuleb. Eikellegimaal võib-olla ainult mõneks hetkeks kunagi. Aga nüüd jälle kuulmiseni, te kuulete, saadeti kellelegi ja järgmisel nädalal jälle mina lindid, kus need jälle kuulmiseni.