Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 15.-st juunist. Toimetaja on Mall Mälberg. President Toomas Hendrik Ilves tegi täna visiidi Hollandi kuningannale. Kuninganna Beatrix külastab Eestit tuleva aasta mais. Lobaliidus valmistatakse ette otsust, mis tekitaks ausama konkurentsi elektri ja gaasiturul, keelates ettevõttel omada samaaegselt nii tootmist kui jaotusvõrke. See kehtiks nii Eesti energia kui ka Venemaa ettevõte Gazprom kohta, kes Euroopas aktiivselt investeeringuid teeb. Eestis viibib täna Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitikavolinik Nely Kruus Kinnisvara kontserni Arco vara esmasel avalikul aktsiamüügil kujunes aktsia hinnaks 38 krooni. Aktsiad märgiti 2,1 korda üle. Tallinnas. Koolitee viaduktil tehti täna hommikul koormustest, kuna sild on veidi kõver ja see tekitab kahtlusi, kas sild vastu peab. Teadukt pidas koormusele vastu. Lõplik analüüs valmib tuleval nädalal. Riikliku looduskaitsekeskuse ja keskkonnaministeeriumi tellimusel valmis fotoalbum Eesti kaitse all ladest. Raamatu koostaja ja loodusfotograafi Tiit Leito sõnul on Eesti kaitsealal viimase 12 aasta jooksul sattunud tõsise inimtegevuse surve alla ning reguleerida oleks vaja ka siseturismi Soomes. Poris algab Eesti-Soome laulupidu. Järjekorras teine ühislaulupidu kannab motot südamete laulu see, mis on kokku pandud Sibeliuse ja Veljo Tormise teoste nimedest. Eestist võtab peost osa 2500 koorilauljat ja pillimeest. Eesti spordis ajakirjanike liidu konkursil said aasta keemia Eesti raadioajakirjanikud Eerik Lilleoja, Tarmo Tiisler. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas määras erakorralise valitsuse peaministriks senise rahandusministri, Hamasi liider Ismail Khani ja kutsus oma toetajaid üles ründama rüüstama Fatah varasid ja tegi presidendile ettepaneku alustada lepituskõnelusi ilmast. Homme läheb taevas pilve, pärast lõunat hakkab mitmel pool sadama. Sooja tuleb 15 kuni 21 kraadi. Eestis viibib Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitikavolinik Nely Kruus, kes tutvustas siin oma seisukohti energeetikasektori ja muude valdkondade konkurentsi asjus. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Euroopa komisjon on energeetikasektori võtnud konkurentsipoliitika üheks prioriteediks. Ettevalmistamisel on seadused, mis ei luba elektri ja gaasiettevõttel enam omada samaaegselt nii tootmist kui jaotusvõrke. Neli grusi hinnangul peaksid võimaldama uutel tulijatel turule pääseda ja teha investeeringuid näiteks infrastruktuuri. Kui härra Putin otsustab tarned peatada, on üks meie probleeme see, et puudub alternatiiv, nii et me vajame uusi tulijaid, ütles Nely Kruus. Konkurentsivolinik rõhutas, et uued reeglid hakkavad kehtima ka Gazpromi kohta, mis praegu mitmel pool Euroopas aktiivset investeeringuid teeb ühendades nii tootmist kui jaotusvõrke. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on sama probleem Eestis ka elektriturul, kus nii tootmine kui infrastruktuur on Eesti energia käes. Arvestades, et energia puhul on olulised ka teised valdkonnad, nagu oleks tagatud julgeolek mängijad, olgu ennekõike elektrit ei oleks võimalik kasutada poliitilistel eesmärkidel ja teiseks ei oleks võimalik kasutada ka ärilistel eesmärkidel dumpingu mingil perioodil, siis meie ühine arusaam oli, et Eesti peab tegema läbi väga loogilise arengutsükli, enne kui osutada lõplikult energia tootjad ja põhivõrk. Küsimuse peale, mis konkurentsivolinikule Eestis silma hakkas, rääkis Nely Kruus kartellikokkulepete ohtlikkusest ja soovitas mitte valvsust kaotada. Mitte ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides on praegu tähelepanu all notariteenused, farmaatsia, samuti jaepangandus ja kindlustus. Eesti konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul on neil tõesti praegu käsil mitu uurimist. Notaritega on seal mingit probleemi, et tuleb vaadata, kas seal annab midagi seadustest teha, et ettevõtjatel oleks nagu parem ja kiirem notari kasutamine ja et võib-olla, et kas need notaritasud on mõistlikud või mitte sama nagu apteegikindluses oodatakse neid seadusi, kuidas need funktsioneerivad ja kas sinna nende uute apteekide turuletulek, et kui vaba, see on päris palju juttu olnud ka sellest, et Eesti pangad võtavad üle mõistuse suuri teenustasusid. Kuidas meil sellega nüüd lood on? Praegu eurokomisjon, seda ise uurib niukseid reaalsel tasandil ja siis tuleb nagu vaadata, kas seal keegi pank on nagu turuvalitseja või on pangad kokku leppinud võib-olla, ja et noh, et kas need tasud on nagu ühetaolised või on nad erinevad, oleme natuke nagu vaadanud, aga otsest seal sellist asja olnud, et noh, oleks just konkreetset seadust rikutud, seda pole veel avastatud. Kinnisvarakontserni Arco vara esmasel avalikul aktsiamüügil kujunes aktsia hinnaks 38 krooni. IPO hinnavahemik oli 37 kuni 44 krooni. Aktsiad märgiti 2,1 korda üle teadlas Arko. Kokku laekub ettevõttele IPO tulemusena üks ja 45 miljonit krooni, mida Arko kasutab uute projektide finantseerimiseks. Arco vara juhatuse esimehe Viljar Arakas sõnul on ettevõtte emissiooni tulemuste ja kogu protsessi kulgemisega igati rahul. Arco vara kvaliteet ettevõttena on väljaspool kahtlust, ütle särakas. Kutselistele investoritele jaotati pakkumisel 37 miljonit aktsiat, mis moodustab kogumahust üle 93 protsendi. Rahvusvahelises pakkumises osales 69 institutsiooni 15-st riigist ja rahvusvaheliste teemadega juurde. President Toomas Hendrik Ilves tegi täna visiidi Hollandi kuninganna Beatrexile. Tema majesteet külastab Eestit järgmise aasta suve alguses, täpne kuupäev on veel lahtine. Katrin Vaga teatab haagist Hollandis. Beatrix nii kutsuvad 27 aastat tagasi troonile asunud armastatud monarhi hollandlased ise. Tänasel kohtumisel Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega väljendas kuningannal soovi külastada Eestit järgmise 2008. aasta maikuus. Siiski ei lasta enamasti isegi ametlike visiitide ajal ajakirjanike kohtumiste juurde. Presidendi sõnul oli tema majesteet Eesti sündmustega, sealhulgas aprilli lõpus toimunuga hästi kursis. Hollandi kuninganna on väga hästi kursis kõigi sellega, sellega, mis Euroopas juhtub, aga ka sellega, mis toimub Eestis ja tegelikult tundis huvi meie arengute suhtes ja ma seletasin talle nii, et oli Meelis tunni aja pikkune vestlus. Järgmisel aastal oma seitsmekümnendat juubelit tähistav tema majesteet ei palju riigivisiite paar-kolm aastas. 2004. aastal otsustas ta, et külastab lähiajal kõiki uusi Euroopa liidu liikmesriike. Täpne Eesti visiidi kuupäev on veel lahtine. Hollandi kuningannal on kolm poega ja kaheksa lapselast. Ta on hoolimata oma 69-st eluaastast taga energiline ning kuigi sisepoliitiliselt monarh, kuigi mõjukas omata sõnaõigust välispoliitilistes teemades. Ta on ähvardanud näiteks ministri kohalt vabastada, sest too ei nõustunud Hollandi saatkonna avamisega Jordaanias Maieszteebilon kraad õigusteaduses ja ta on väidetavalt ka üks maailma rikkamaid inimesi. Hulk tema varadest on investeeritud Hollandi naftaärisse. Nüüd muudel välisteemadel Vallo Kelmsaar. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas määras erakorralise valitsuse peaministriks sõltumatu juristi Salamfiaadi, kes laiali saadetud valitsuses oli olnud rahandusministri ametis. Ready peetakse mõõdukaks poliitikuks, kellel on head suhted lääneriikide valitsustega. Palestiinlaste rühmituste Fatah ja Hamasi võitlejate vahel on viimastel nädalatel olnud ägedaid kokkupõrkeid. Läinud ööl teatas samas, et ta on võtnud kogu Gaza sektori oma kontrolli alla. Liider president Mahmoud Abbas kuulutas välja eriolukorra ja saatis omavalitsuse laialihammas ridadesse kuuluv peaminister Ismail Khani teatas seepeale, et jätkab valitsuse juhtimist. Mõned tunnid hiljem tegi Hanija uue avalduse, milles kutsus varade rüüstamist lõpetama ning tegi president Abbasil ettepaneku lepituskõneluste alustamiseks. Seoses kujunenud olukorraga jättis president Mahmoud Abbas ära järgmiseks nädalaks kavandatud visiidi Moskvasse. Euroopa Komisjon kinnitas täna oma täielikku toetust Mahmoud Abbas-ile oma toetuses tabassile, teatas niinimetatud Lähis-Ida rahuvahendajate kvartett. Neliku nimel tegi avalduse Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana, olles eelnevalt pidanud telefonikonsultatsioone ÜRO, Venemaa ja USA esindajatega. Samuti avaldas Lähis-Ida kvartett sügavat muret palestiinlasest elanike olukorra üle Gaza sektoris. Erakorraline konverents Euroopa tavarelvastusleppe taaselustamiseks lõppes patiseisuga Venemaa ja NATO vahel. Osavõtjad ei leidnud ühist keelt ühisavalduseks, ütles kohtumise korraldanud Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni esindaja. Delegatsioonid võtavad konsultatsioonideks oma pealinnadesse tagasi, kuid jätkuga kohtumist esialgu kokku lepitud ei ole. NATO riigid märkisid kohtumise eel, et Viinis on edu oodata vaid juhul, kui Venemaa on nõus oma väed Gruusiast ja Moldovast välja viima. Moskva väitel ei ole vägede väljaviimine ja Euroopa tavarelvastuslepingu ratifitseerimine Aga seotud. Sama Föderaalne Juurdlusbüroo algatas seoses oma endise agendi Andrei luga vōi avaldustega uurimise, mis käsitleb spionaaži, kelle suhtes uurimine on algatatud, keeldus Vene uudisteagentuuride allikas ütlemast. Ajakirjanduse hinnangul on uurimise aluseks saanud Rovoi avaldus, milles ta süüdistas teise endise agendi Aleksandr Litvinenko tapmises Suurbritannias elavat miljardäri Boriss Berezovski. Oi rääkis ka sellest, et Berezovski olevat andnud Briti luurele üle Venemaa julgeolekunõukogu dokumente. Aastatel 1996 97 kuulus Berezovski ei julgeolekunõukogu juhtkonda. Berezovski ise on need süüdistused ümber lükanud ja kinnitanud, et tal pole briti luureagentuuriga mingeid sidemeid. Ja uuesti Eestist Tallinnas Smuuli tee viaduktil tehti täna hommikul koormustest Kai Vare. Morris tulemusi Smuuli viadukt Tallinnas Lasnamäel pidi avatama liikluseks juba mõni nädal tagasi, aga kõigepealt venisid läbirääkimised Eesti raudteega, kes pidi oma rongid ehituse ajaks viadukti alt ära viima. Järel avastati, et Sildon veidi kõver ja tekkis kahtlus, kas see ikka liiklusele vastu peavad. Nii lõpuski, viadukti avamine edasi tellija Tallinna linn leidis, et on vajalik koormustest tänaviski sillaehitaja Merko Ehitus koormustesti läbi. Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas. Esialgsed tulemused on sellised, et sild käitus projekteerija poolt ette antud mudelile. Lõplikud andmed saabunud siin kolme-nelja päeva pärast. Millest tekkis selline kõverus, sinna silda? Oli mitmete asjaolude kokkulangemine, et see oli rippplakatitega valu, seal oli kindel tõusunurk, et anda see tõusunurk, võib-olla ei olnud päris see, mis oleks vastanud sellele, et ta hiljem ei oleks nagu nimede alla vajunud seal kõik need ühendused võib-olla natukene rohkem järgi, kui oli planeeritud ja seetõttu tekkiski väike kõverast sellesse alasse see koormus, mis me sinna keskmise samasse panime, et sellist koormust reaalelus ei teki. Et panime keskmisesse avasse 250 tonni, mis on kuskil 170 sõiduauto massi. Lõpliku vastuse annab küll Šveitsi firma, kuidas koormustest nagu kulges, aga täna võime täie kindlusega väita, et sild on turvaline ja, ja võib avada. Abilinnapea Deniss Boroditš ütles, et seal on Eestis ainulaadne, mis ta nii ainulaadseks teeb. Ainulaadseks teeb ta see, et raudtee kohal see ava on 85 meetrit, et Eestis niisurauaga silda ennem teostatud. Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš käis ise koormustesti vaatamas. Esimene test algas kell kuus hommikul, kui silla peale aeti neli raske veokit. Iga veok kaalub kuskil 30 tonni, siis mõõdeti, kuidas sild selle koormuse alla vajub. Vajumine vastas kõikidele normidele. Ja kell üheksa paiku siis suurendati koormus, ehk siis aeti peale juba kaheksa raskeveokid, mis seisavad seal üle tunni aega ja siis vaadatakse, kuidas silla vajumine on, kas on vastavalt normidele või mitte. Pärast kõik need tulemused saadetakse kas Šveitsi selle firmale, kes koormus testiprojekti tegi ja siis 20.-ks juuniks selguvad siis lõpptulemused ja loodan, et 22 saame siis kavada. Riikliku looduskaitsekeskuse ja keskkonnaministeeriumi tellimusel valmis fotoalbum Eesti kaitsealadest. Tõnu Karjatse käis raamatu esitlusel. Esindusliku fotoalbum eesmärk ongi anda ülevaade Eesti kaitsealade vormidest ja neile iseloomulikest liikidest ehkki kaitsealaseid tutvustavaid trükiseid on ilmunud ka varem, on sellises mahus fotoalbum esimene raamatukogu Kustas loodusfotograaf Tiit Leito, kes on kaitsealade ja nende pildistamisega tegelenud juba ligi 30 aastat. Leito kinnitab, et fotoraamatu väljaandmiseks on praegu sobiv aeg, kuna looduskaitsesüsteem on Eestis välja kujunenud ja kaitsealad samuti kaardistatud. Samas on inimtegevuse surve loodusele muutunud üha märgatavamaks. Tiit Leito. 95. aastaga võrreldes on muudatused väga suured, ütleme ühesõnaga loodus on salaurgastes on nagu öeldakse, on survestatud ja minu meelest on aeg hakata reguleerima seda protsessi ja Eestimaal teha üks suur ühiskondlik kokkulepe, mis jäädakse loodusele, mis jäetakse inimestele, et sellest on vähe, kui me kaitseala moodustamine, aga kui inimesed käivad seal matkamas ja ka luudega Laugaste peale sõitma, siis see ei ole kaitsealana. Keskkonnaministeeriumis looduskaitsega tegeleva Tiit Sillaotsa sõnul on Eestis praegu 403 kaitseala, nende juurdetulekut enam oodata pole. Nüüd tuleb aga seista selle eest, et me ise loodushuviga oma rikkusi ära ei hävitaks. See on muidugi niisugune, kahe otsaga asi, aga kaitsealad loodud selleks, et inimesed saaksid loodust vaadata, kogeda, õppida, sest selge on, et inimsurvega suure inimsurvega aladel loodustega veerub ja ta ei ole enam selles mõttes päris loodus. Sellepärast kaitsealad on ikka ka alati avatud olnud, seal tehakse ka selliseid ehitisi, mis inimese kulutavad, tegevust, gaasi hoiavad ja tegeletakse seal ka inimeste suunamisega. Et mitte igal pool ei tallata, aga generaal, ses mõttes kaitsealadel on meil valitsuse tasemel kinnitatud kaitsekorrad ja selle alusel on kaitsealad jaotatud erinevatesse tõenditesse. Nii et kus on ikka väga tõeliselt niuksed looduspiirkonnad, need on arvatud reservaatideks ja seal on ka liikumispiirangud, nii et seal üldiselt ekskursioone ega matkasid korraldada ei saa. Ja veel kord Tiit Leito, niikaua kui me elame, jäävad probleemid ja, ja kõik on ajas ja ruumis muutuv. Tegelikult looduskaitse ei saa mitte kunagi valmis seal niikuinii, kui ühiskond areneb, nii muutuvad suhtumiseni, muutub loodus ja siis vastavalt selle peab kogu aeg reageerima, aga samal ajal minu meelest on ülioluline ja viimane aeg on reserveerida loodusele teatud kindlad piirkonnad, mis lepime kokku ja need jäävadki looduse ise taastootmiseks. Soomes poris algab Eesti-Soome laulupidu, Eestist on kohale sõitnud 2500 lauljat ja pillimeest. Tõnu Karjatse ajas juttu peo Eesti-poolse kunstilise juhi Heli Jürgenson iga. Esimene Soome-Eesti ühislaulupidu toimus seitse aastat tagasi Tallinnas, tänavu on poris toimub laulupidu peaprooviks noortekooridele ja väljundiks neile täiskasvanute kooridele, kes Tallinnas toimuval noorte laulu- ja tantsupeol sel aastal üles astuda ei saa. Milline on siis peo moto, räägib Eesti poole kunstiline juht Heli Jürgenson. Kuna siin on soome helilooja šansid kõõluse sünniaastapäev, siis laulupeo moto kannab nimetust südamete laulusild ja šansi teenusel on selline tore segakoorilaul, nagu südamelaul ehk selle motolause esimene pool tuleks siis Sibeliuse laulust ja laulusild on Veljo Tormise üks tore segakoorilaul mis oli kavas ka esimesel Eesti-Soome laulupeol. Ja see on teatavasti soomekeelne lugu kasutatuna siis Kalevala ja ka eesti eepose teksti omavahel. Et siis nüüd sellele tormis Sibeliuse laule Ilu sellistest märksõnadest on kokku saanud selle laulupeo motosüdamete laulusild. Peokava koosneb kahe maa heliloojate lauludest, et enam-vähem on peaaegu et proportsionaalselt pooleks eesti soome autorite repertuaari vahel. Nii et esindatud on meie Eesti sellised klassikud, siin Mart Saar ja Veljo Tormis, Uno Naissoo, Alo Ritsing ja siis ka Soome kuulsamad heliloojad ja silma paistab see laulupidu ka selle poolest, et Soome autorit on kirjutanud selleks laulupeoks päris mitu uut tellimusteost, et, et leiavad siin oma ettekande nendel päevadel. Ja osa neist lauludest, ehk tuleb ka esitusele siis meie koolinoorte laulu-tantsu? Jah, meie muusikalises kontseptsioonis oli selline plaan, et kui meie koorid, lastekollektiivid osalevad sellel peol, siis me kasutame ka noortepeo repertuaar ja tegelikult siis poistekoorid, lastekoorid ja neidudekoorid laulavad ühe oma noortepeo laulu selle soomepeo raames lihtsalt et koormust nagu natuke hajutada. Kas toovad nad mõned uued lood ka neile? Eks see Soome repertuaar on see, mis nüüd neil on selgeks õpitud ja ma küll tahaksin loota, et, et need laulud ei ole õpitud mitte ühekordseks kasutamiseks, vaid et need, mis siin soomepeoks on ära õpitud leiavad rakendust ka veel Eestis edaspidigi, nii et minu meelest on see tore muusika, mis siin kõlama hakkab ja usun küll, et neid laule lauldakse ka edaspidi. Eesti spordiajakirjanike liidu konkursil said aastapreemia Eesti raadioajakirjanikud, Erik Lillo ja Tarmo Tiisler. Preemia said nad naiste suusavahetusega sõidureportaaži eest Torino olümpiamängudel. Sellel võistlusel sai Kristiina Šmigun oma esimese olümpiakulla. Nüüd ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel kolm kuni üheksa kraadi, maapinnal näitab kraadiklaas mõnes kohas nulli. Homme päeval pilvisus tiheneb, pärastlõunal sajab mitmel pool vihma, paiguti võib äikest olla. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni üheksa, rannikualadel kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on homme 15 kuni 21 kraadi. Metsades on paljudes kohtades suur tuleoht. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16847. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.