Tere ja kaunist keskhommikut rahvateenrite kuulajatele. Täna siis rahvast teenimas troika koosseisus Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Eesti rahvusringhäälingu uudistejuht, Urmet Kook ja mina Aarne Rannamäe. Vaadates üle need teemad, mida me täna ilmselt üle rehitsema hakkame, ehk siis mis nädala jooksul on juhtunud? Ilus ja tore, saab öelda ainult ilma kohta, mis on tõesti praegu eriti novembri alguse kohta väga, väga kaunis ja pisut tuuline, aga, aga, aga siiski võime rõõmustada, et, et lund ju veel ei ole. Aga, aga hakkame oma teemadega pihta. Sel nädalal oli siis küll tõsi, väga palju räägitud juba, aga, aga kunagi idele päikest, paat üle rääkida, meid on siis nüüd seitse miljardit selle selle maamuna peal. Uudis oli muidugi palju kajastatud, räägiti palju sellest, millal meid oli, kui palju ja, ja millal meid järgmine miljard juba täis saab. Igaüks võis siis ka näiteks BBC koduleheküljel vaadata, mitmes sündinud tema oli sõltuvalt siis oma sünniaastast ja Kuuste päevast. Mida konkreetselt ma vaatasin üle, muide, ma olin 2,9 miljardi ess tol hetkel minu need asjad minema, olin 41 vingerdas noot, sellest võib välja rutta, meie sünniaastate vahe edit ei ole seda vaadanud. Ja naiste vanusest seal oli ka veel üks tore asi välja olnud, mitmes inimene sa oled maailma loomisest olnud ja mina olen kuskil 70 miljardi ja mina olin 72 miljardist, nii et ta noh väga tore, nii nagu seitse miljardit sündis meil ka üheaegselt mitmes sünnitusmajas üle üle maailma ja Venemaale siis Venemaal muidugi pidime Filipiinidel oli vist Soomes ja, ja ma mäletan veel veel kuskohas. Aga tegelikult number on selles mõttes ju mõtlemapanev, et et vähem kui 14 aasta pärast on meil kaheksa ja ja mis siis, mis siis nagu edasi saab? Noh, seal võib-olla tuleks ka jälgida seda, et kus see kasv on olnud suur, et ta on ennekõike olnud Aasias hästi suurse rahvastiku kasv. Jaa, jaa, ja see, see nagu kindlasti üks olulisi aspekte, et nii-öelda vana Euroopas, Lääne-Euroopas on see olnud rahvastik vähenenud. Ja, ja teine asi, millest ka Economist hiljaaegu ju kirjutasin ju tegelikult see, et võib-olla rohkem kui rahvastiku kasv Avardab noh, kõikvõimalikele protsessidele mõju see, et Hiina, kes on praeguses maailma majanduses tõusnud vaat et kõige juhtivamaks riigiks Seal on rahvastiku jõukus oluliselt kasvama hakanud. Ja mis tähendab seda, et, et kui siin veel kümmekond aastat tagasi oli hiinlaste jaoks näiteks auto on niisugune luksuseda, mida mida ei saanud lubada siis nüüd on meeletult kõik võimalik sõidukeid juurde tulnud, see oma korra ta on kaasa toonud oluliselt suurema energiatarbimisega ja, ja lisaks sellele ka vajadus veel suurema vajaduse, üha kasvava vajaduse ja üha suurema keskkonnariski. Et võib-olla sellisest rahvastiku lihtsalt kasust nagu olulisemad ongi see, et mis nendes suurtes riikides sees nagu toimub. Mulle pakub meile väga suurt huvi jälgida seda, missugune on nagu need prognoosid toiduainete vajaduse suhtes ja, ja missugused need toiduainete hinna hinnaprognoosid on need. Et aga see on tõesti selline, need on kõik sellised filosoofilised teemad, et me ju täpselt ei oska prognoosida sedasama kütuste kütusevajaduste ja ka seda, missugused alternatiivkütused tekivad, aga, aga jah, et, et jah, see on rohkem selline filosoofiline Ma arvan, et tegelikult see, mis ütlesidki, et see toiduainete küsimus, see on tegelikult üsnagi nagu oluline küsimus, et on selge see, et toiduainete hinnad, sellised, mis nad olid siin neli-viis aastat tagasi kunagi enam sellised olema. Et kindlasti selles valdkonnas on nagu, väga selgelt nagu pidev, nagu hinnatõus nüüd ees. Ja samas ka sinna kõrvale fakt, et Eesti on juhtiv Euroopa Liidu juhtiv põllumajandusmaa selles kontekstis, et arvestades siis põllumaa hulka inimese kohta et Eestil on kindlasti siin võimalus ka, mis seal siis salata, kasu lõigata. Laias laastus seitse miljardit jaguneb siis nii, et üks miljard elab hästi meie nende hulgas. Kes ei pea nälga kannatama, üks miljard elab väga halvasti, kes on siis pidevas näljas ja põhimõtteliselt surevad nagu kärbsed kasutada niisugust allegooriat ja ülejäänud on siis seal vahepeal ja, ja need, kes elavad hästi, nendele on vähe lapsi, agent, kellel ei ole hästi, nendel on, on palju lapsi, mis tähendab iseenesest seda, et ka meile ka ütleme, kehva kliimaga. No ma juba kuulan, kuulan, kuidas hakatakse vasturääkivad, meil on suurepärane kliima, meil on neli aastaaega, aga aga põhimõtteliselt me oleme ju ennast lohutanud sellega, et juba kliima pärast ja külmad talved ja, ja suvi on ka, nagu on neid immigrantide tulv siis just nagu ei, ei, ei taba ja ütleme, kuna ka võrreldes Soome ja teiste Põhjamaadega. Me oleme majanduslikult noh, veel kehvemal järjel, et siis tulen tegelikult surve tegelikult on. Mina olen vähemalt umbes viimase aasta jooksul Tallinna lihtsalt linna Tallinna tavalises linnapildis muutust. Et, et Tallinna siukses linnapildis kindlasti on nende hulgas ka turist, aga, aga, aga ma tean, et see ei ole ainult turistid, on tegelikult see pilt muutunud märksa nagu värvilisemaks. Ma ei räägi nüüd otseselt mustanahaliste, kes siia tulnud on, vaid vaid siin on nagu selgelt näha, et meie meie, meie linnapildis on väga palju ka, aga noh teistsuguseid inimesi tulnud sellest. Ja see on nagu see on nagu silma torganud, et see selline tunne tekib, et vaatajad ei olegi tegelikult ju vahet, et kas sa oled nagu Helsingis või Tallinnas. Mina ei ole sattunud juttu ajama inimestega, kes on pärit Lõuna-Koreas, Singapuris sellistest väikestest edu ühiskondadest ja need, mida need inimesed räägivad, on see, missugune edu surve neil on, missugune konkurents nendes ühiskondades on tavaliselt väga hästi haritud, väga pikalt haridusele panustanud aja nagu oma elust ja vajaliselt ega nüüd noh, kas, kas ka ööpäevast selles mõttes, et nad on harjunud üles kasvanud selles selles teadmises, et nad Korea kaotas olles mitte hiljuti kuuepäevase töönädala ära, et nendel oli meil ikkagi mõõdetakse, kas sa tahad öelda, on see, et kodus on konkurents nii suurelt otsitakse nii-öelda uksi, rahulikum Puškin, kus saaks mujal olla, saaks olla esimene jala maha panna ja ja hakata toimetama. Just seal tasub vahel seda vahemaa pikkusele ei ole nagu erilist täpse ja need on inimesed siiski, kes on, kes on, kes on suunatud konkurentsile, kes on kes näevad siin nagu väga rahulikku ja mõnusat keskkonda, aga samas on valmis tööd tegema ja konkureerima ja mis minu meelest on ainult tervitatav, et. No Eesti televisioonis jookseb selline tore sari nagu köögikodanikud, mida keegi Priit Kuusk peab, jah, ma olen pannud tähele ka ja, ja mind isiklikult nagu see toidu tegemine väga ei, ei koti, sest et ma olen kõigesööja, ma silma kinni võin süüa. Aga, aga minu jaoks üllatus on muide see ma ei noh, kes see ikka kohalikud käivad nüüd valge linaga restoranides, gurmee restoranides. Kes see meie meie perekond käima? Ma mõtlesin, et Eesti Ekspressi kõrgepalgalise naernaray ei, reeglina ei, ei, ei käida, eesti inimene noh, käiakse jah, aga, aga, aga ütleme noh, mitte mitte nii nagu, nagu pubides või kohvikutes, eks ole. Ja põhjus ka väga lihtne vahe, tahaks ennast vabamalt tunda, mitte valge lina taga istuda ja muidugi hinnad, eks ole, noh, hinnad on, on, on võrreldamatult muude muude kohtadega No ma siin sekkuksin siiski, et see on suhtumise küsimus, et ma ei lähe pubisse, pigem lähen. Aga mitte söögist ei tahtnud ma rääkida minu jaoks üllatus see, kui palju on võõraid toidutegijaid. Et tõesti vaata, et varsti on see see, mida me oleme väga tihti ka ütleme siin mulle lähim koht tuleb meelde, võib-olla Taani, Kopenhaagen ja, ja USA-s on hästi-hästi palju, noh, loomulikult, kus, kus siis veel, eks ole, aga, aga kiiresti läheneme sellele, et, et meil on ka, me oleme siin saates aastaid tagasi igatsenud, et tuleks ometi selliseid toredaid välismaiseid iga iga maitse söögikoht, et saaks maailma kööki proovida ja nüüd vaata, et on juba juba lähen. Ja ega nad ei tule siia niisama mingisugust mingisugust kerget pappi teenida, vaid, vaid ikkagi kodune surve on see, mis nad, mis nad sealt välja surub eriti just ütleme Kagu-Aasia seltskond. Kusjuures sedasama köhid kodanike saates on ju väga paljud inimesed, kes nendes köökides töötavad, on sellised, et nad teevad siin tööd ja saadavad raha koju, et ja ma saan aru, et seal ütleme, Est-Aasia piirkonnas on see väga tavaline, et selline pere ülesehitus on, on väga, väga, väga tavaline, et üks, üks rahateenija töötab kusagil väljaspool ja ja peab oma perekonda siis kodus üle üleval. No vot, nii et see surve on nüüd kindlasti olemas ja see sõrme surve kindlasti palju suuremaks, mida rohkem meid siia planeedi peale sünnib? Kõik otsivad ju marjamaad ja igaüks otsib oma nišši ja, ja küllap siia tulevad, kuigi kliima võib neile olla alguses väljakannatamatu ja ja karvamütsi kandmine veidramast veidram asi aga, aga, aga, aga nii ta on. Nii et kui me vaatame globaalselt, siis iga iga sündiv laps oleks justkui nuhtlus emakesele maale, aga samas tuleb alati ikka vaadata väga-väga piirkonniti. Hiina muide ju rahvastik juba kahaneb, nii et mingit diagnoosina seda ütlevad, et mingil hetkel hakkab maailma rahvastik rahvastiku jõuliselt vähenema. Et, et ka see selja ühe lapse poliitika on nüüd siis viinud selleni, et, et tegelikult et tegelikult on nad õige pea võib-olla juba siin 15 20 aasta pärast väga suurtele probleemidele, sellepärast et et ühe lapse poliitika on juba aastakümneid kestnud ja, ja rahvastik vananeb ja ja värsket verd tuleb vähem juurde, kui tegelikult see meeletult suur riik vajaks. Aga loomulikult kõige akuutsem teema, mis, mis nüüd siin, vähemalt ma ei oskagi öelda, 48 või 70 kahe tunni jooksul olnud, on siis ikka seesama võlakriis ja Kreeka või õigemini antud juhul isegi juba teises järjekorras Kreeka ja võlakriis, sellepärast et Kreeka tembutused ja, ja Kreeka peaministri Papandreou mustkunst milleni ta on, on viinud ja kooma äärde viinud, peaaegu kogu Euroopa liidu juhtkonna. Aga selgub, et on tegu on tõelise Hudiiniga, et kõik on kõik, mis ta on teinud, on küll noh, raputanud maailma, aga, aga mees teab ilmselt, mis ta teeb, sellepärast möödunud ööl võitis ta parlamendis usaldushääletuse, napilt küll, aga, aga see, et ta napilt võidab, see oligi selge. Sellepärast et tema parteil et teil on ju tegelikult ainult 151 kohta praegu viimase viimase seisuga, enne kui kaks kaks saadikud jälle punuma panid valimistel hääli tuli ja valimis oli 160, aga hääli sai ta möödunud ööl siis 153, nii et et selles mõttes täiesti korralik, normaalne võit kolmesajase kohasest kolmesajakohalises parlamendis. Jah. No see tegelikult see, mis nagu kreeka ümber toimub, et sellest me oleme siin saates ja tegelikult ju peaaegu iga kord rääkinud ja, ja noh, ütleme selle nädala nagu sündmused olid küll sellised, ma kujutan ette, et et kõikide riikide poliitikud, finantsasjadega tegelevad ja isegi tavakodanikud hoidsid kahe käega peast, et mis nüüd jälle toimub. Et tegelikult see on ju noh, kui me võrdleme kas või seda, et noh, võtame näiteks pangast eluaseme laenu näiteks miljon krooni ja, ja sa näed selle maksmisel hätta. Ehkki sa oma elustandardit samal ajal ei muuda, käid ilusatel välisreisidel ja võib-olla ostad kõige kallimast poest nagu toitu ja võib-olla ka mõne uue auto selle kõrval ja siis sulle pank ütleb, et ta poole su sellest laenust, mis sa võtnud oled, millal sa tagasi maksta ei suuda, kustutaks. Ja siis sa kõigepealt teated, et, et see võib olla mingitel tingimustel nõustuda, sellega siis täitsa korraldad nagu oma perekonnas rahvahääletuse või kas, kas me, kas me hakkame seda teist poolt, mis me võlgu oleme üldse nagu tagasi maksma, et see nagu mentaliteet Need on ikka müstiline jah, aga viime selle võrdluse siis lõpuni, siis pank ütleb ka, et vaata, et su naine ostab liiga palju asju. Miks ta ostab selliseid asju, käigu jopega, mitte kasukaga ja üldse vaadake oma elektriarved üle ja vaadake oma kulud, Sa ei pea iga aasta käima kuskil välismaal reisil ja seab selle selle nagu tingimuseks, eks ole, siis siis on see analoogia täiesti täiesti kohaldatav. Aga jah. Ei, ma tahtsin nagu hoopis teisest nurgast vaadata sellest nurgast, et teed nagu sa, Urmas ütlesid, et on siin rahvateenrite peagu iga kord sellest Kreekast räägitud ja see on saanud Eestis selliseks üldrahvalikuks kõneteemaks. Ainult Andrus Ansip on see, kes peab Kreekas toimuvad Kreeka siseasjaks, et kõik taksojuhid ja, ja tädi maalid tänavatelt leiavad. B see suhtumine on muutunud ajapikku, aga ta oli ka vist kerges šokis, kui, kui teisipäevases uudis tuli, et Papandreou tahab korraldada referendumi, aga enne enne seda ta puhkab kaks või kolm nädalat parlamendi kõnetoolist lausa kiitis kreeklasi kui, kui tuvad kärpida. Mõnes mõttes Kreeka tegelikult on kärpinud aga nende võla kärpinud samas mahus, mis Eesti kärpis, on ja neid tuuakse nagu eeskujuks, et vaata, kui palju me kärpisimoni Aga ma lõpetan oma mõtte ära ka näha, et see, mis ma öelda tahtsin, on see, et ma tulin. Eelmisel nädalal käisin Horvaatias, mis ei ole kaugel Kreekast ja, ja neide see Kreeka mure väga ei puuduta, nad ei ole Euroopa liidu liige, nad ei ole ka eurotsoonis ja see, see kindlasti Kreekaga toimuv ei olnud nende jaoks väga suur suur mure, et pigem nad muretsesid rohkem selle pärast, mis Itaalias toimub, nende majandus rohkem Itaaliaga seotud. Et see, et meie siin kaugel põhjas Kreeka pärast muretseme, see on ikkagi päris huvitav, huvitav ja uus nähtus meile. Ei no väga selgelt, siin on väga selge põhjus meie osalus SF-is, et meie rahakotist üle jah. Ja kui, kui, kui siin eelmise nädala Aktuaalse kaamera nädala lõpus olid väga kõnekad arvud sellel teemal, et millised on kreeklaste keskmised palgad, pensionid siis millised on selle kõrval nagu eestlaste omad on, siis loomulikult tekib küsimus, et, et kust see nagu solidaarsus nagu, mis hetkest oleval algama, et kui sul kui seda võrdluste rida numbrite jada, mis, mis siin jah, Lewis ja iga igaüks võib ju vaadata järele, millised need vahed on, seal ajab lihtsalt harja punaseks ega, ega, ega seal ei olegi nagu midagi öelda. Ega jah, on on asunud nagu kärpimiste teele, aga, aga noh, veel enam peaksid nad seda tegema. Nii et. Tegelikult noh, kui me vaatame natukene nii öelda rahanduse üleselt või siis seda protsessi nii-öelda kronoloogiliselt, ütleme, avad 80.-test. Ei, ei, ei, ei no ütleme, võtame viimase kui, kui brüsseli, no kaheksakümnendad seal seal teises toas. Aga, aga viimased nädalavahetusel nädal aega tagasi, eks ole, kui, kui Brüsselis ülemkogu koos. Ja, ja kuidas, kuidas riigipead valitsusjuhid töötasid hommikul kell viis sündis siis otsused, et et selline pakett tehakse, et pooled ulat lähevad korstnasse ja ja, ja siis tuleb Papandreou teeb oma pressikonverentsi, ütleb, et no näete, Kreeka on kõigeks võimeline, tähendab tänu Kreekale elab Euroopa edasi tore retoorika, eks ole, siis läheb mööda ja 48 tundi, kui ta teatab, et ta teeb referendumi ilma, kellelegi ütlemata, ilma rääkimata, et ta ei ütle, ei ütle ühelegi oma Euroopa liitlasele partnerile ta ei ütle omaenda valitsusele ega isegi omaenda rahandusministrile mitte, kes kuuleb seda uudist ka telekast. Siis läheb natuke aega mööda. Siis ta ütleb, et aga võib-olla ma ei tee referendumit, kui ma saan opositsiooniga kokkuleppele. Ühesõnaga noh sõna otseses mõttes tõeline, tõeline Hudiini, kes, kes kaela väljapressimise nimel ei kohku tagasi mitte midagi laiemalt, et jah, et sinna nagu laiema konteksti mõistsin, et mis ma selle kaheksakümnendat tõin või tegelikult me peaksime võib-olla isegi minema kuni teise maailmasõjajärgsesse perioodi tapandreoldon ju Kreekat valitsenud ju ju vist kolm põlve täitsa dünastia olnud, et ja eelkõige siis praeguse peaministri isa on võib-olla kõige kõnekam nagu selle puhul olnud, et just see, mille vastu praegu poeg valitsusjuhina peab võitlema kõik, selle ju omal ajal kaheksakümnendatel tema isa ju käivitas, et et see avaliku sektori meeletu ülemuisutamine koolilõpetajatele riigisektoris garanteeritud töökohtade loomine erasektorit pidevalt nagu noh, nagu maksukoormust tõsta selleks, et seda paisuvat avalikku sektorit ülal pidada. Et see kõik on ju tegelikult isand Papandreou isa looming ja loodu, et sisuliselt ta võitleb oma isa pärandi vastu praegusel hetkel ja see nagu selles mõttes ka väga nagu. Iseenesest seesama, millest Aarne rääkis, tegelikult on see ju väga hea sellise ühe populistliku poliitiku anatoomia või läbilõige või, või see, milleks ollakse valmis selleks, et enda nahka päästa, et seda, kui seda vaadata, nagu selles kontekstis on see tõesti see sinu toodud see aeg ja ta väga-väga põnev. Nojah, aga keegi ei tea, noh, nüüd on selge, et referendum jääb ära, kuna usaldushääletus on võidetud ja opositsiooniga on kokku lepitud ja aga mida referendum endaga kaasa oleks toonud, seda oleks tegelikult nii-öelda puht teoreetiliselt on, mitte, et me oleks ihaldanud seda näha selles mõttes, et et ilmselt oleks ikkagi tähendanud eurotsooni lagunemisest ehk siis Kreeka välja tea ainetes selles mõttes nagu mina selles 100 protsenti kindel ei oleks, et sa oled seal, oleks jah öelnud, et nad oleks jah või öelnud Euroopa tegelikult. Me oleme nagu harjunud nägema on ja teleekraanidelt neid rahvusvahelist telepilti kuidas kreeklased mässavad ja märatsevad. Aga tegelikult on valdavalt ju seal ju olnud see ju see avalik sektor, kes nautinud nüüd ütleme viimased 30 aastat neid suuri hüvesid, kes seal mässab. Inimesed, kes ei ole töötanud avalikus sektoris kui erasektoris, kes on kogu pidanud seda ülal pidama, seda üha kulukamaid masinavärki Nemad on olnud väga kriitilised, kui nende üksikud arvamused on üldse nagu meediasse jõudnud. Et me ei saa öelda, et Kreeka ühiskond on väga nagu homogeenne selles küsimuses. Et kuidas nagu edasi minna. Et pigem on olnud ju tegelikult Kreeka viimase kümnendi poliitika see, et, et no on püütud ju seda erasektorit veelgi rohkem nagu lüpsta, makse tõsta, mis iganes teha, et seda paisuvat avaliku sektori hoida samas mahus, onju. Kusjuures, või ma siin ütlen vahele, et, et umbes neli, viis päeva enne seda, kui tuli Papandreou teade sellest referendumi korraldamisest juhtusime CNN-is nägema Kreeka kroonprintsi Pauluse intervjuud, kes muuseas rääkis sellest, et, et Kreeka kõige üks ütleme vale valik oli, oli eurole minek, minek euroga kaasaminek, euro kehtestamine, et see tõstis väga palju hindasid, seadis väga paljud inimesed vaesusesse. Selle paljude inimeste keskmine sissetulek on, sissetulek on, on 600 eurot kuus, et sellises kontekstis ei ole euro olnud sobiv, et mulle tundus ka sellel hetkel, kui see referendumi teade tuli, et järsku siin on mingisuguste selliste ütleme teavet või teavitus nagu ette valmistatud Kreeka sellise, võib-olla siis ka euroalast lahkumise suhtes või siis ütleme, et mingi mingi mõte on selle poolega Kreekas endas liikumas. Nojah, seda ma tahtsingi öelda, et, et kui see referendum oleks olnud, jumal tänatud, teda ei tule, sest et ta oleks olnud igal juhul hukatuslik, aga aga oleks lihtsalt rohkem saanud teada Kreeka ühiskonnale nagu kohta me oleme näinud märatsevaid kreeklasi. Me oleme näinud noh, meie jaoks nagu naeruväärseid tüüpe, kes, kes võitlevad selle nimel, et ükski nende hüve ei kaoks, aga, aga missugune, nagu tegelik see, see pilt Kreekas on, seda oleks siis see referendum nüüd kindlasti andnud. Aga nagu öeldud, jumal tänatud, et seda ei tule, nii et aga muidugi ka ega sellega kõik nüüd Kreeka probleemid ju murtud ei ole, ega ka Euroopa Ulardisi probleem ei ole ju kaugeltki mitte mitte saanud oma lahendust, nii et kindlasti oma mõju avaldab see kreeka ühele peamisele sissetuleku allikas on turism ja, ja noh, kui vaadata, kas või neid, kes ei ole Kreekas käinud, ise siis vaatab ju seda seda pilti, mida, mida, mida televiisorist tuleb, näeb kas või seda, et kui, kui kehvas olukorras tegelikult on ju nende kõik need vanavanakreeka muistise alates akropoli, sest mis on nüüd suletud üleüldse, et ta kokku ei kukuks ja, ja ühesõnaga Nad on ikka elanud tõeliselt päikselist elu, et nad ei ole, ei ole viitsinud isegi nii-öelda oma oma tulevikku kindlustada ja ja see on, noh, niisugused asjad on ju tegelikult riikidele kui esimesed, kas või rahasid nälgida, aga need asjad tehakse korda nad, et näidata turistidele turistid, tuleksid. Kreeka saari muidugi, noh muidugi see kõik ei puuduta Ateenasse, noh, reeglina satutakse vähem kui võib-olla puhkereisidele saartel, aga, aga, aga ikkagi Nonii, Kreeka, tuleme siis koduste asjade juurde. Üle tüki aja on siis kas see on näiline või mitte, sellest me kohe räägime, aga meie juhtiv erakond on õigustanud oma nime. Ehk reforme tuleb nagu küllusesarvest. Sa ütled seda nagu läbi iroonia prisma, tõsi või? Ei tea, kohe-kohe räägime, ühesõnaga haldusreform, Aarne pole üldse iroonia. Haldusreform on võetud nüüd nagu siis vähemalt sõnades ette on antud ühe ühe ministri haldusalast teise kultuuriminister ei väsi meid üllatamast jällegi reformid, nii et rohkem nagu Vändrast saelaudu. Alustame selle haldusreformiga, mis siis? Paljuräägitud, aga, aga vaata, vaatame nüüd tänasest selles kontekstis vist sellel lõppeval nädalal on toimunud? Jah, et ma ei mäleta, mis päeval Postimehes artikkel ilmus, et reform kui erakond on otsustanud ise jõuliselt haldusreformist kinni haarata ja paneks justkui selle justiitsministri õlule see asi läbi viia, et et esmapilgul kõik selline tore ja, ja õige ja ettepanekuga, aga mida enam nagu kass võis kuulda neid intervjuusid, mida justiitsminister ise jagas ja ja et tal ei olnud seal mitte midagi, nagu tegelikult sisuliselt öelda ei, tähtaega ta ei põhimõtete kohta, kuidas seda teha, ja siis nagu minus kinnistub üha enam nagu arusaam, et see oli üks väga osav poliitiline spinn, mille Eesti ajakirjanduse alla neelas. Et täpselt nii nagu ju Arne, viitasin eelnevalt, et Reformierakonda on viimastel aegadel üsna palju nagu sarjatud selle eest, et see erakondi õigustama oma nime, et reforme sellest, kuna seda enam nagu juba ammu pole tulnud. Ja eriti just nagu see suur vastuseis haldusreformi poolt on saanud ju tegelikult ju õiguskantsleri riigikontrolöri siis tööandjat, kes on olnud traditsiooniliselt olnud Reformierakonna selja taga poolt väga-väga suure nagu kriitika osaliseks, et haldusreformina tehtud. Ja, ja tegelikult on ju see Reformierakonna Kritiseerimine selles valguses olnud viimased ikkagi mitu nädalat päris jõuliselt üleval. Ja nüüd selles valguses vaadata seda, et et läheb nagu õhku see väide, et justkui viiakse see justiitsministeeriumi alla, et ministeerium hakkab sellega tegelema. Siis olgem ausad, koalitsioonivalitsuses ei ole niimoodi, et koalitsioonipartneriga läbi rääkimata viiakse üks oluline valdkond ühe ministri, eriti kui ta on teise erakonna minister haldusalast, selle ministri ministriministriga ja tema erakonnaga läbi, rääkimata üle sest asju koalitsioonivalitsuses toimub. No ei, jah, ei ole nagu normaalne, aga, aga, aga ega see koalitsioonipartner ei ole ka mingit piiksu teinud, selles mõttes minu tükke kaameras küll Siim Kiisler üsnagi nagu teravalt kommenteerides jah, aga ütleme partei erakonna tasandil on ikka ikka suhteliselt. Et minu meelest hinnangu küll nagu Reformierakond suutis selle selle endalt pihta suunatud tule väga osavalt kanaliseerida kuskile sohu, et enam ei räägita sellest, et mis on Reformierakond, kas ta tahab siis seda haldusreformi teha või mitte, vaid räägitakse sellest, et noh, mingites täiesti kolmandajärguliste küsimustes selles kontekstis see meenutab tegelikult miks ma ütlen, et see on nagu selline osa poliitiline spinn, sest täpselt selline asi on korra toimunud. Mäletate siis, kui majandusminister Juhan Parts asus jõuliselt tegutsema selle nimel, et ülikõrgeid taastuvenergia toetusi kärpida siis õige pea tuli Reformierakonnast selline signaal meediasse, et konkurentsiamet, kellel kes allus siis majandusministeeriumile ja kes kellele Partsist selle ülesandeks pani sellega tegeleda. Et selle võiks viia rahandusministeeriumi haldusalasse. Ja kogu see arutelu taastuvenergia toetuste suuruse või, või mikspärast Reformierakond nende kärpimisel vastu seisab sumbus hoopis ühte teise vaidlusse selles kontekstis, et kas, kas tuleks siis viia siis konkurentsiamet, majandusministeerium, rahandusministeeriumis või mitte, et see on selline tegelikult päris nagu osa nagu poliitiline spinn. Et millega on tegeletud poliittehnoloogiad, et selles mõttes on Reformierakond on selles valdkonnas tugev Eesti ajakirjanduses natuke nõrk. Ja seepärast tõepoolest ütleme, haldusreformi haldusala muutmine näib nagu sellisena, et, et Reformierakond enam ei jaksa tõrjuda neid reformi ettepanekuid, mis tulevad ja lihtsam on nende nende reformide algatamise noh, nagu joon enda kätte võtta, ehk siis neid enam üldse mitte algatada. Et tõesti nagu kanaliseerida see, võta see toru nagu enda kätte, et, et see, see Reformierakonna jäikus haldusreformi vastu, see, see jäikus juba nagu nõuab nende poolt mingit seletust. Et sellest enam ei piisa, et Ansip ei ole nõus. Reformierakond ei ole nõus, et see retoorika, retoorika aeg on läbi, et nüüd oleks vaja ka seletada seda Ega siis ju retoorikas ei ole ju midagi muutunud, alles see oli, kui me saime teada, et Eesti Haldus, tuul on retoorikas, on pärast seda natukene muutus toimunud no imeväike, aga millal see oli, see oli ju alles oktoobri lõpuks, kui me saime teada, et see 1500 aastat vana aastalt oma asja ei saa hakata nüüd ometigi lõhkuma, et noh, see on ju, ongi kahju vana aparaat puruks lüüa. Et noh, mis, mis me räägime siis, siis tulid ju need nii õiguskantsleri kui ka riigikontrolöri ettekanded parlamendi ees. Puudutati jälle haldusreformi aktsiis, hakati rääkima kõva häälega sellest, et et see on tegelikult juba mingil määral kuritegelik, sest see on, see on riigiressursi raiskamine ja keegi peab selle eest vastutama ja, ja vot siis teatas peaminister, et et midagi ikka tuleb täpselt. Nonii, nüüd häda, see oli kaheksandaks, tagasi. Midagi tuleb. No mis, mis jutt see on, mis tähendab mis, mida, mida tuleb selles? Tavad on, on laua peal valmis, et on vähemalt neli tükki, põhimõtteliselt on nad väga sarnased, on modifikatsioonidega sõltuvalt sellest, missugune minister. Siis on hakanud mingeid Reformierakonnaga seotud inimesed avaldama mõtteid, et haldusreform ei pruugigi üldse seisneda nagu valdade liitmiseks või lahutamiseks, et see võib-olla hoopis midagi muud. Kuuldavasti toimub valdades tugev Reformierakonna positsioonide kindlustamine reformi käes on peaaegu pealt kahe pealt 200-st olemasolevast vallast vist umbes 80 85 kohta ja ei tasu unustada, et järgmised kohaliku järgmised valimised Eestis on kohalike volikogude valimistel mis kindlasti sellele tegevus on Venemaa ühest küljest nagu valimiste ette valmistanud, teisest, teisest väga paljudes väikevaldades on kohaliku omavalitsuse kõige suurem tööandja. Jah, ja võib-olla ongi nii, et, et omasid kaitsta, siis see on praegu nagu ringkaitse ja viiakse, viiakse see teise ministeeriumi alla ja, ja seal võib ta seista nüüd ju tükk aega, nii et et ei ole ka kuulnud, et Kristen Michal oleks nüüd väga usinalt hakanud seda asja nagu edasi ajada. Aga ma ei taha rohkem, nagu ütleb Allar Jõks, et tema sel aastal sõna haldusreform suhu ei võta. Jäta sinna kohta. Ma arvan küll, paljud ajakirjanikud on seda endale lubanud, et nii need enam ei ole, mitte midagi. Süüde spinni kui nii palju kui tahavad, aga, aga tõepoolest see asi on nii ära ära tüüdanud enne kui sisulisi samme ei näe. Ei, ei, ei, ei viitsi regultzi jutuks võtta. Aga kultuuriminister on meid üllatanud, need küll viimasel ajal ikka kohe-kohe jõuliselt ei mäleta, millega algas, vaevalt, et Tartu kunstimuuseumi lugu oli esimene Niguliste oli igal juhul järgmine, siis tuli raamatukogud ja haapsalu muuseum ja Rosenberg ja Rosenberg suvel ja suve lõpul. Rosenbergi võib-olla algaski see, aga noh, see on, see on need, mida see Rosenberg natuke natuke teisest ooperist, aga, aga ütleme, see käitumisviis on täpselt seesama, mina otsustan ja teie ärge kobisega vabariik, te võite rääkida, Vaba rahvas, te võite rääkida nii palju kui tahate. Ja ongi kogu kogu ministri kommentaar olnud. Mina võib-olla siinkohal erine on paljudest oma kolleegidest, aga mina ütlen, et mulle pigem sellised poliitikud sama tegema, kus annab põhjust vaidlusteks kriitikaks kas või sõimamiseks või kiitmiseks, mis iganes. Et minu meelest on nagu väga mõttetud selliseid poliitikuid, kes istuvad tursa näoga, täidavad ametnike ette pandud ettekirjutusi, kirjutad oma allkirjad sinna alla ja ongi kõik. Et selles mõttes, kui me võtame Rein Langi, siis noh, praeguses valitsuses teema sinna kõrvale võtta Jaak Aaviksoo, Jürgen Ligi, et noh, vähemalt on ühiskonnas, kui me räägime, et Eesti ühiskond on nagu selles mõttes nagu, mis on ka inimarengu aruanded viimased ette heitnud on nagu, nagu noh, põhimõtteliselt tardumus on ja Eesti ühiskonnas sa arvad, et see nüüd raputab ta mõnes mõttes ta sunnib arutama, kas siin, selles, et kirjandus üle, millal viimati meil räägiti Eesti Eesti avalikus siukses meinstri meedias kirja, sest raamatutest lugemisest, kas keegi mäletab seda, et selles mõttes on, on see see arutelu toimub minust väga hea nüüd on teine teema on see, et, et noh, mis on seal konkreetsed ettepaneku sisu, minul on alati meeldinud värvikad inimesed ja reljeefsed, väljendused. Absoluutselt, aga ma kuma korraks, üritan ennast panna vaese mingisuguse muuseumitöötaja või sees kirjastaja või, või raamatukogutöötaja või, või, või mingisuguse teatritegelase rolli ja sa tuled tööle hommikust õhtuni pead muretsema, et, et mida see minister nüüd siis jälle korraldama hakkab. Tähendab et, et mõni hommik võiks tulla ka nagu rahulikult tööle ja ja mõelda sisuliselt 10 aastat juba rahulikult tööl käidud, et nii reljeefselt kultuuriministril pole ammu olnud. Ma olen näinud reljeefse telejuhte ja ausalt öeldes vahel oleks, oleks röövega puur, siis oleks hommikuti kabuuri järele haaranud, et, et tavaliselt öeldakse ikka hea ülemus on see, kes ei sega nagu töö tegemist. Aga, aga kui sind kogu aeg raputatakse, kui kogu aeg on niisugune kolm vähemalt neli magnituudi jalgade all ja sa ei tea, kas, kas sellele järgneb tsunami või, või ei järgne siis. Ja räägime sellest raamatu loost ehk siis kahest ettepanekust siis diktaator, kultuuriminister teatas, mina riigi raha eest massikultuuri ei levita. Nii on vähemalt Eesti Päevaleht pannud oma artikli pealkirjas on tsitaat ja seal ees on ministri nimi, nii et ju see siis vastab tõele. Mina riigi raha eest massikultuuri ei levita mina, mina, see võrdunud ministeerium, mina, ministeerium võrdub riik ja, ja mina olen niimoodi otsustanud. Kuidas seda teha, ütleb ta, ta veel ei tea. See lõhnab selle järgi, et on vaja ikkagi tsensuuri komisjoni, kes hakkab, tuleb kokku ja hakkab arutama, et mis siis nüüd täpselt on massikultuur, kas Harry Potter on riigi raha eest väärikas osta või ei ole Barbara kartland sealhulgas et see muidugi lõhnab? Räägi mulle ära, seletas, kes on Barbara kartlan, siis see, see kurikuulus näide, mida, mida mina eile käisin. Kuidas te ei tea, mina tõesti internetist paarisime TEMA raamatu tutvustust, et noh, siis see on umbes umbes kujutan ette, miks omanik, naisterahvas temal magus lääge naistekas, kes on kirjutanud sadu, sadu, sadu sadu armastus. Kui me räägime sellest sellest, et noh, nagu tegelikult kust läheb esimesed, kes filosoofilise küsimuse kust läheb piir, ma tea, masinad kõrgkultuuri vahel kus on selle vahel, siis ma ütlen, et selle vahel muidugi me ütleme, et võib-olla kaartlased on ained nagu me ütleme massikultuurina Christian teises servas, kusjuures nii-öelda kõrgutud, aga selle vahel on, ma ütlen, et väga suur hall ala selleks ei ole võimalik. Langi. Kas Aaviksoo kaitse seda paganat tähtede sõda, eks ole, ja koomikseid. Mineerib, kes ütleb, kas, kas Mihkel Raua Simonjan, Mihkel Raua Musta pori näkku maa raamatukogudes, meeletud sabad selle lugemisele? Mihkel on andnud selles muide mitmeid tiraaže välja samades kutsunud ka, kas see on nagu, kas see apollos ja Rahva raamatus loetu mainitud Kivirähu Rehepapp, Bon massikultuur või on ta nagu elitaarne, kuid minu meelest nagu üldse mõtelda selles kategooriates, et see nüüd massi ja siis nagu kõrgkultuur ja hakata selle põhjad nagu kuidagi midagi ära keelama on nagu vale, nagu filosoofia. Mina olen seda, et kui on vaja mingit kõrgkultuurilist tegevust toetada, millel ei ole nagu massitarbijad taga aga mis on nagu mingi rahvuse püsimiseks olulised, siis tuleb sellele teha mingeid soodustusi. Aga mitte nii, et keelame selle teise kõrvalt ära. Sest vahel ütleme niimoodi, et Harry Potter on, on massikultuur, sellel ei tohiks panna. Aga ütleme nii, et, et kui, kui keegi tuleb Harry Potteri läbi saab sellest innustust lugeda näiteks Indrek Hargla Apteeker Melchiori lood läbi. Siis ta võtab pärast seda veel omakorda ette. Ma tean Eco Roosi nime, aga arvamused keelame siit selle esimese asja ära ja siis hakkab inimene kohe lugema Jaan Krossi. No tule taevas appi, see naiivne ei hakka siis üldse. Ja inimeste vajadused on erinevad, inimestel on erinev kogemus elus haridustase, vanus, mis iganes, ühel eluetapil loetakse üht ja teisel teist mind sinna intervjuus oli veel üks huvitav koht, see küll ei lähe nagu otseselt selle selle teemaga, aga lang ise on selle üles tõstnud, et paneme sildi juurde siis nendele raamatutele, mida siis nagu tohib raamatukokku osta ja niisugust täielikku vabadust, et meil on raha, võtke ja tehke, mis tahate, ostke kasvõi main kamp, me kindlasti ei luba enam sellest, et miks ei võiks mõelda, mis see siia vabandust puutub? Ei, aga, aga miks, miks ei võiks vain kampsun olla olla müügil, kui kui, kui, kui hoiatus koos avaldas, siis ta nii-öelda natoonerigeerina või kommenteerituna. Minu meelest võiks sama hästi olla müüduga siiani targad ja, ja kõik muu, eks ole, Gaddafi roheline raamat või mis igavest või Türkmenbashi raamatud ja, ja see on ju seni osa osa maailma narrusest, et et inimesed võiksid neid teada, mitte ainult lugeda seda mingit mingeid katkeid, mida kuskil ajaloolased neile toovad, on antud juhul main kamp oli võib-olla noh, ministri ebaõnnestunud selline võib-olla selle Rosenbergi nagu sooloo järg, mis, mis vajas siia intervjuusse panemist. Aga selle ettepanekul või sellele reformile on siis ka teine teine selline haru. Ehk siis hakata ära Eesti raamatuid kinni pidama, et sundida inimesi poodidest väevõimuga Eesti raamatuid Eesti kirjastuses välja antud raamatuid ostma, et ei saaks minna raamatukokku 200 tormata ja hakata. Ma ei tea mõnda minutit lugema ilma rahata? No see on umbes sama kui noh, väga paljud inimesed ei suuda endale lubada ajalehtede ostmist ja maaraamatukogudes käivad inimesed. Need inimesed, kes on töötud, tulevad tihti raamatukokku, peidavad seal pool päeva lähevad kõik ajalehed läbi. Et see on umbes sama põhimõte, et siis ärme toosis, need ajalehti ka on ja on ja kui nad ilmuvad, vaid toome näiteks ajalehed nädala pärast. Et, et siis võib-olla ostetakse rohkem ei osteta, ei osteta neid kirjastuse raamatuid sellepärast rohkem kui neid hoida kaks või kolm kuud pärast ilmumist raamatukogudest eemal. Et see ei ole aita kuidagi kirjastustele kaasa ja tegelikult sedasama põhimõtteliselt toetas eile aktuaalses kaameras ka Krista kaer. Kust mina jälle seda ei viskaks, seda prügikasti, seda ettepanekut, sest iseenesest filmitootjad ja seda kasutavad, et filmid, mis jooksevad kinos, ei jõua kohe kassettide nagu laia laiatarberingidesse, et aga jõuavad väga ruttu just, et, aga see, see on tegelikult ma ütleks, on see kirjastuste kirjastuste enda küsimus, et kui kirjastused oleksid huvitatud sellest, et nad üksnes fotongist, kui kirjastused ei ole huvitatud, siis, siis on see teine asi, et see mulle tundub, et see ei ole nagu, nagu kultuuriministri reguleerimisalas ja et see on tegelikult on see kirjas. Kui on kaks eri asja, et sa räägid filmides, räägid sellisest mingist suurest nagu Hollywoodi toodangust on ja kui me räägime eesti kirjandust turust, kus on juba 1000 eksemplarini raamatu tiraaž on juba suur siis noh, see on hoopis teised. Ei, mõtlen, kui kirjastused on huvitatud, kui kirjastused näevad selles mingisugust võitu, siis palun väga, ma ei näe selles probleemi, et raamatukogudesse jõuab mingi raamat, see olete tõesti ajalehtedes, on raamat jõuab näiteks kuuajase kahekuise hilinemisega, miks mitte tõsi, on see, et raamatute tulevad turule, siis, nendel on selline nii-öelda müügi tippinud suhteliselt kiiresti, nagu langevad nende nende müük ja, ja väga vähestel raamatutel püsib nagu see müük stabiilsena nagu läbi pika-pika-pika aja, et et noh, tõesti, kui kirjastused oleksid huvitatud, siis, siis miks mitte. Kirjastused on ümber ka mina olen kirjastuses inimestega jõudnud põgusalt rääkida sellel teemal. Et nad ütlevad seda, et, et raamatut on noh, eriti praegusel ajal. On on kallid need, kes neid raamatuid ostavad, need ostavad ja need, kes ei osta ei hakka ja kes, kes käivad raamatukogudes lugemas? Ei hakka neid sellepärast ostma, et see raamat jõuab raamatukogu kaks või kolm kuud hiljem. Ja, ja seal on veel see mõõde, et, et vähe on ju tegelikult neid raamatuid, mida sa tead, et, et ta nüüd kohe-kohe ilmub ja ma ootan seda ja lähen poodi ja ostan. Pigem pigem on ikkagi niimoodi, et, et ma tahaks nagu läbi lugeda ja ma tahaks palju raamatuid läbi lugeda ja võib-olla tõesti mõne ministri endale ostaks ka koju. Sest lõppude lõpuks korterid on väikesed, raamatud on kallid ja mis ma tast ostan. Eriti puudutab see ilukirjandust, et, et loen, loen korra läbi, löristan nutta, vaatan, et väga tore ja ta jääb mulle igaveseks seisma, sinna riiulisse ja digiraamatuid ostma. Ja selles me võime ka rääkida, aga, aga et, et järgmine võib olla lapselaps, kes 20 aasta pärast kuidagi juhuslikult sama raamatu ei tule. Minu arust selle, kui see, kui see asi niimoodi ellu viidaks, oleks tulemus see. Et kui praegu ostetakse vähe, siis ostetakse pärast veel vähem. Sellepärast et, et ei, ei ole, ei ole lihtsalt võimalik ja raamatut noh, on, on lihtsalt kallid ja, ja noh, need, kes raamatuid jõuavad osta, see on teatud grupp. Ma ei tea, kui suur grupp on, aga, aga, aga ma tean, et, et veel suurem grupp on neid, kes ei jõua neid osta. Ja kelle jaoks raamatukogu on ainukene välja pääsenud, et üldse midagi lugeda. Absoluutselt muidugi on raamat raamat muutunud selles mõttes ühele seltskonnale inimestele, kellel on võimalus neid otsa tegelikult noh, nagu selles mõttes laiatarbekaubaks nagu seal Ameerikas, et nad viskavad selle ära või siis laenutavad uuesti välja või see läheb nii-öelda sõpruskonda ringlema ja tegelikult seda nagu väga ei oodatagi koiva riiuli peale tagasi, et, et seda, seda on tõesti väga-väga palju. Ja ma olen nõus, nõus sellega, et, et need inimesed, kes ostavad, need ostavad niikuinii ja need, kes laenutavad, nad jäävadki laenutama. Et need laenutajaid tõenäoliselt ostmise juurde saada on, on väga keeruline. Ja digiraamat, e-raamat ma olen mõnda aega sellise riistapuu omanik, kus on võimalik lugeda e-raamatut ja, ja ma olen mõned e-raamatut ostnud, nad on natukene odavamad kui, kui paberraamatud. Ja, ja selle aja jooksul ma olen nagu hakanud jälgima, et mis ilmub, aga kahjuks ma pean ütlema, et ikka suhteliselt vähe ilmub Eestis raamatuid ennustati siin tohutut plahvatust ja revolutsiooni ja ja noh, siin mõned ütlesid juba, et oh, paberraamat kaob nagu üldse ära, aga, aga Eestis on no see selgist Amazonis kas aasta või, või poolteist tagasi, kus e-raamatu ostmine esimest korda ületas, ületas paberraamatu ostmise. No Eestis on see see väga-väga kaugele ja, ja ma vaatan, et e-raamatuna müüakse põhiliselt reisiraamatuid. Noh minu see sari on, on täiesti olemas ja, ja head head ilukirjandust ainult ainult näpuotsaga, et et ma, ma ei ole asja spetsiaalselt uurinud, aga, aga ma ei kujuta ette, mis võiks olla selle juures nagu selleks takistuseks või piduriks, et et see e-raamatu väljalaskmine ei võiks meil ka plahvatuslikult nagu suureneda küllaltki suurenebki. Ta on seotud lihtsalt sellega, et kuivõrd palju tekib see kriitiline mass, kes raamatu lugejaid endale lugeja soetanud selle ajaga. Väädid ja muud ei ole ju enam ja tääbid ei ole ju enam enam. Noh, nii nii hirmus kallis. Kokkuhoid raamaturiiulis on ikka ju tohutu. See väike riistapuu mahutab endas ikka hirmus palju ja, ja, ja see on, see on ikka hea, mitu meetrit raamatuid? Kusjuures me ju tegelikult räägime hästi lühikesest ajaperioodist, ütled aasta tagasi sai Amazonis nagu e-raamatute osakaal suuremaks kui paberraamatu paberraamatut oma, et ma arvan, et me näeme siin suurt suurt liikumist lähemate lähemate aastate jooksul. Ongi niimoodi, et noh, võib-olla mingid nagu arengud, nagu jõuavad meile lihtsalt hiljem, et väidetavalt on USA-s ka praegult vaadatakse telesaateid arvutitest ja mobiiltelefonidest juba summa summarum rohkem kui tavaliselt teleekraanilt, et et kas ekraani mõiste nagu annab nagu muutumas, et et eks, võib-olla ma arvan, et Eestis ikkagi on see valdavalt ikkagi sellise klassikalise teleri suhtes kaldu praegult vaatamine, et mingid asjad tulevad meile, võib lihtsalt väikese ajalise nihkega. Kõige rohkem on muidugi, kui, mis puudutab nüüd neid lugejaid või siis tääbe, siis ma ootan kõige rohkem muidugi heade sõnaraamatute ilmumist sinna, sest et neid ju praegu peaaegu et ei ole ja eriti eriti reisidel ja eriti ajakirjanikel ja need, kes tegelevad nagu võõraste keeltega, on aeg-ajalt vaja nagu midagi vaadata, kontrollida aga seda head ei ole, siis pead otsima netti, et minna sinna kuskile. Aga, aga võiks olla üks korralik, korralike mahukas raamat sellesse, et siis selle järele tunneme tõelist vajadust. Küllap nad tulevad ja seesama, mis sa ütled, et ma arvan, et Eesti ei ole väga enam teleka poole kaldu, et, et neid ekraane nähakse mujal ka just seoses selle digi digipöördega, mis, mis, ma arvan, viis paljud inimesed nii-öelda selle klassikalise teleka tagant ära ja tõi nad igasuguste teiste monitoride teiste ekraanide juurde. Nojah, aga sellest väikesest ma ei tea, kui mitu mitme kahe tollisest kahetolliselt ekraanilt vaadata, nüüd siis telekat, see on rohkem nagu lukuaugust piilumine, et ega telekasse teleka vaatamine. Iseasi. See on lapsed kodus, siis nad nendes telekas. Sõltuvus on ikka nii suur, et iga pilu, kus tuleb liik Päevas keskmiselt aga, aga, aga põhimõtteliselt ikkagi tugitoolis ja mõnusalt teleka juurde kohaldatava seadmed, mis saate panna kõik salvestama ja mis teevad sinu eest ära, seedivad ära, jääb pärast tarbed täidavad välja ka või kui vaja, nii et et see on nagu noh, tulevik ja, ja väga-väga mugav. Kusjuures lugerite juures oli üks suur revolutsioon, mida, mida näiteks mina väga ootan, on, on õpikurevolutsioon, et, et seda, seda ikkagi kirjastused ei raatsi anda välja neid Aipäädi õpikuid või neid lugeri õpikuid, et ja see, see kindlasti nendesse pea, need peaksid tulema ja see muudaks väga palju õpetamiseks. Ekspress siin on läinud selle digilehtedega. Muuseas, täitsa täitsa hästi, täitsa hästi. Ma, ma ei oska sulle arve tuua, aga, aga ma näen meie ülemuste suhteliselt rahulolevaid nägusid. Et need ei ole nagu, ütleme, et kuna need numbrid mulle midagi ei ütle, siis ma arvan, et ka enda jaoks registreerinud, aga, aga Nendest numbritest rääkida, sest ma näen, et mu ülemustel ei ole mitte nagu kulmud kübaras ja, ja nad ei ala, miks me sellist õudus teeme, vaid pigem vaatan, vajatakse seda nagu positiivselt. Nonii ühte teemat mõtlesime veel rääkida ja meil on täpselt parasjagu mõned minutid aega, et seda ka teha. Suusateema suusaEesti suusakoondis ja iga ei kao kuskile, sel nädalal oli siis tuli nii-öelda mingi lahendus, mis tundub lähemalt sisse vaatamisel, et ei ole nii väga lahendus. Ehk siis Mati Alaver suusakoondise peatreenerina, jaa, jaa, suusakoondise peasekretär said nii-öelda kinga. Peatreeneriks pandi või kaod, teeks, pandi Raul Olle, kelle esimene üks esimesi lauseid oli, oli selline, treenima ikka ei hakka, ega ma kedagi treenima ikka ei hakka, mis viis mõtlesin kohe sellele, et mis asi see siis oli, mis, mis toimus. Meil pole sellist, toimus on, ma arvan, paljud ütlesid selle selle, selle lause ka, et see oleks pidanud toimuma juba ammu. Jaanus vaieldamatult tuli ta hilja aga enam vist kauem ka Sandor Liive ei saanud teda edasi lükata, sest et isegi need intervjuud, mis ta andis päev või ütleme, kolm-neli päeva varem olid ikka juba juba suht tobedad, tähendab selle selle asjake kinni hoidmine, et et noh, kõik õudselt armastavad ja austavad Alaveri ja ei ole teist jumalat peale Alaveri Eesti suusatamises see hakkas nagu muutuma väga-väga niukseks paroodia eksima. Minu meelest üks üks väikene ala nüanss kogu selles asjas minu jaoks nagu huvitav, et Sandor Liive intervjuust rahvusringhäälingu spordiportaalile see koht, kus ta rääkis, et suusaliit ja laskesuusatamise liit võiksin nagu ühineda. Et tegelikult, kui vaadatagi nagu seda, millised arengud on olnud nagu siukses murdmaasuusatamises laskesuusatamisel see viimase ütleme kümnekonna või natuke vähem Aja jooksul, siis selgelt on ju laskesuusatamine olnud see, mille vaadatavus ja sõge atraktiivsus on plahvatuslikult kasvanud, et kui vaadata, vaadata maailmakarika etappe, kus, kus võtab osa ja ma ei tea laskesuusatamise teatesõitudest 25 võistkonda või et selle kande mind on noh, aladel Hiina võistkond on olemas ja, ja ja noh, niisugused riigid, kes ja noh, nagu klassikalisel nagu murdmaasuusatamises kaasa ei tee. Et võib-olla siin selle selle Sandor Liive ettepaneku taga on ka mingid sihuksed, sügavamad muutused ka meie koduses nagu suusatamises enam, et on juba sellise Otepää maailmakarikaetapi üle aasta toimumise taustal ju räägitud sellest, et seal võiks hakata siis nendel teistel vaheaastatel toimuma näiteks laskesuusatamise maailmakarikaetapid mis loomulikult eeldaks seda, et meil ka kodus laskesuusatamise tase oluliselt nagu tõuseks. Et võib-olla mingi selline nihe murdmaa suusatamisel laskesuusatamisele on võib-olla praegu mingi allhoovus, noh, on selge ja see on ju tõestatud, et laskesuusatamine on televisiooniala ja murdmaasuusatamine, kui ta ei ole, ühisstart väga ei ole. Laskesuusatamine on niivõrd atraktiivne ja püssipaugutamine, kui sa näed märklauda suures plaanis on, on, on midagi sellist, mis sind tõesti naerutab nagu, nagu telekal iga tiiru järel muutub midagi, kogu aeg muutub, midagi, toimub nii-öelda gladiaatorite heitlus, aga, aga tuim tuim nühkimine eraldistardist on, on selge, et see ei ole, ei ole ju nii-nii televisiooni ala. Aga noh, see, see on asja asja nüüd nagu järgmine asi, et võib-olla võib-olla on eliivel mingeid mingisuguseid plaanid. Aga jah, Priit Simson tõi oma lehes näole, siis oli viitsinud välja otsida need, need argumendid, miks siis ikkagi ütleme, veerpalu juhtumi puhul tõde varjati ja ja, ja valetati hoiti, olite infot kinni, on, on väga-väga kenasti kokku pandud nendesamade meeste Kalaveri lausetega, siis kui oli mäletatavasti Kristiina šmiguni dopinguskandaal, mis, mis õnneks siis vaibus ja ära jäi, et ei olnud dopingu kasutamist, et need olid nendel, need olid risti risti vastupidised lausungid, ühel puhul oli see siis nagu rahva informeerimine ja, ja tahtsime Kristiinale ainult head. Kui võtta neid aluseks see lause, siis huvitav, miks Alaver veerpalul ei tahtnud head ja kohe. A-proov oli positiivne, nii et noh, ühesõnaga näotu ja inetu lõpp ühele suurele perioodile Eesti suusatamises on ta on ta igal juhul. Ja kusjuures kogu see juhtum ju olnud on olnud ju avalikkuse jaoks väga palju, usun ei usuteema, et kas ma usun sellesse Veerpalu puhtusesse nii-öelda või ei usu, siis ilmselt nüüd see käik pidi näitlejanna näitas ka kõige suurematele uskujatele seda, et veerpalu juhtum on kahjustanud Eesti suusatamise mainet niivõrd palju, et siin oli vaja ka, ütleme, avalikkusele nähtavaid samme ette võtta. Terve ühiskond oli koomas, mäletame, kui palju meil neid allkiri oli, kasvõi 50 Facebook'is, eks ole, 50000. No ei usu, et on kangelane, heerosei ei saa, ei saa niimoodi kukkuda, ei saa nii madalale langeda, ei saa dopingut tarvitada. Noh, see ka siinkohal nagu selles siiski nagu öelda, et ükski kohtuotsus ei ole lõplik, seni kui ei ole viimasel ajal, ei ole lõplik jah. Aga osaliselt spordi Järbitaažist on tulema. Jah, aga, aga kujuta ette, missugune, mis nägu oleks eesti suusatamisel, kui ütleme kas nüüd seda otsust, kus, kus siis peasekretär ja peatreener ei oleks nagu nagu lahkunud ja oleks venitatud sinnani, kuni kuni see arbitraaži otsus tuleb, noh mulle tundub, et vahepeal see kava oli. Aga, aga nüüd nüüd õnneks sellest loobuti ja seal natukene suusatamise nägu on, on, on päästetud. Nonii lõpetame siis tänaseks väljas paistab endiselt päike, soojakraade on vähe, aga aga novembri kohta väga tore. Heidit Kaio, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja ma võin peaaegu midagi ära süüa, et olla kindel selles, et järgmises järgmisel laupäeval räägitakse näiteks jalgpallist aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.