Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva olulisemad sündmused veel kord kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Euroopa liidus valmistatakse ette otsust, mis tekitaks ausama konkurentsi elektriga gaasiturul keelates ettevõttele omada samaaegselt nii tootmist kui jaotusvõrke. See kehtiks nii Eesti energia kui ka Venemaa ettevõte Gazprom kohta, kes Euroopas aktiivselt investeeringuid teeb. Eestis viibib täna Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitikavolinik Nely Kruus. Vasta mais tuleb Eestisse Hollandi kuninganna Beatrix. Valmis on saanud fotoalbum Eesti kaitsealadest. Raamatu koostaja ja loodusfotograafi Tiit Leito sõnul on Eesti kaitsealad viimase 12 aasta jooksul sattunud tõsise inimtegevuse surve alla. Palestiinlaste president määrasena erakorralise peaministri kaitseministri vahetas välja ka Iisrael. Ilmast. Homme läheb taevas pilve, pärast lõunat hakkab mitmel pool sadama. Sooja tuleb 15 kuni 21 kraadi. Eestis viibib Euroopa Komisjoni konkurentsipoliitikavolinik Nely Kruus, kes tutvustas siin oma seisukohti ja energeetikasektori ja muude valdkondade konkurentsi asjus. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Euroopa komisjon on energeetikasektori võtnud konkurentsipoliitika üheks prioriteediks. Ettevalmistamisel on seadused, mis ei luba elektri ja gaasiettevõttele enam omada samaaegselt nii tootmist kui jaotusvõrke. Neli grusi hinnangul peaksid võimaldama uutel tulijatel turule pääseda ja teha investeeringuid näiteks infrastruktuuri. Kui härra Putin otsustab tarned peatada, on üks meie probleeme see, et puudub alternatiiv, nii et me vajame uusi tulijaid, ütles Nely Kruus. Konkurentsivolinik rõhutas, et uued reeglid hakkavad kehtima ka Gazpromi kohta, mis praegu mitmel pool Euroopas aktiivset investeeringuid teeb, arendades nii tootmist kui jaotusvõrke. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on sama probleem Eestis ka elektriturul, kus nii tootmine kui infrastruktuur on Eesti energia käes. Arvestades, et energia puhul on olulised ka teised valdkonnad, nagu oleks tagatud julgeolek nägijat olgu ennekõike elektrit ei oleks võimalik kasutada poliitilistel eesmärkidel, teiseks ei oleks võimalik kasutada ka ärilistel eesmärkidel dumpingu mingil perioodil, siis meie ühine arusaam oli, et Eesti peab tegema läbi väga loogilise arengutsükli, enne kui lahutada lõplikult energia tootjad ja põhivõhik. Küsimuse peale, mis konkurentsivolinikule Eestis silma hakkas, rääkis Nely Kruus kartellikokkulepete ohtlikkusest ja soovitas mitte valvsust kaotada. Mitte ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides on praegu tähelepanu all notariteenused, farmaatsia, samuti jaepangandus ja kindlustus. Eesti konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul on Neil tõesti praegu käsil mitu uurimist. Notaritega on seal mingit probleemi, et tuleb vaadata, kas seal annab midagi seadustes teha, et ettevõtjatel oleks nagu parem ja kiirem tarri kasutamine ja et võib-olla, et kas need notaritasud on mõistlikud või mitte sama nagu apteegikindluses vaadatakse neid seadusi, kuidas need funktsioneerivad ja kas sinna nende uute apteekide turuletulek, et kui vaba, see on päris palju juttu olnud ka sellest, et Eesti pangad võtavad üle mõistuse suuri teenustasusid. Kuidas meil sellega nüüd lood on, praegu eurokomisjon, seda ise uurib niukseid globaalsel tasandil tuleb nagu vaadata, kas seal keegi pank on nagu turuvalitseja või on pangad kokku leppinud, võib olla ja et noh, et kas need tasud on nagu ühetaolised või on nad erinevad. Me oleme natuke nagu vaadanud, aga ei ole otsest sellist asja olnud, et noh, oleks just konkreetset seadust rikutud, seda pole veel avastatud. Jätkame viimaste välisuudistega Tõnu Karjatse. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas määras erakorralise valitsuse peaministriks sõltumatu juristi Salon Faiaadi, kes laiali saadetud valitsuses oli seni rahandusministri ametis. Vajaadi peetakse mõõdukaks poliitikust, kellel on head suhted lääneriikide valitsustega. Palestiinlaste rühmituste, Fatah ja Hamasi võitlejate vahel on viimastel nädalatel olnud ägedaid kokkupõrkeid. Läinud ööl teatas siinsamas, et on võtnud Gaza sektori oma kontrolli alla. Euroopa komisjon kinnitas oma täielikku toetust Mahmoud Abbas ile. Iisraeli peaminister Ehud Olmert kinnitas riigi uueks kaitseministriks endise peaministri Ehud baraki. Asjaga Tööpartei juhiks tagasi valitud Barak astub ikka oma parteikaaslase Amir BRC asemele. Peret sattus avalikkuse surve alla juba aasta tagasi peetud sõja pärast Liibanoniga. Iisraeli valitsusallikate sõnul oli kaitseministri väljavahetamise tõukeks ka Gaza sektori langemine Hamasi relvaüksuste kätte. Praaki kandidatuuri peab esmaspäeval heaks kiitma Iisraeli parlament, kin Esset. Erakorraline konverents Euroopa tavarelvastusleppe taaselustamiseks lõppes patiseisuga Venemaa ja NATO vahel. Kohtumise korraldanud Euroopa julgeoleku ja koos organisatsiooni teatel lõpes viini kohtumine sellega, et osavõtjad ei leidnud ühist keelt ühisavalduseks. Delegatsioonid pöörduvad konsultatsioonideks pealinnadesse tagasi ja jätka kohtumist. Esialgu kokku lepitud pole. NATO riigid väitsid kohtumise eel, et Viinis on need oodata ainult siis, kui Venemaa on nõus oma väed Gruusiast ja Moldovast välja viima. Moskva ei soovi aga siduda vägede väljaviimist Euroopa tavarelvastusleppe ratifitseerimisega. Euroopa Liit lõpetab soodus reziimi kaubavahetuses Valgevenega lähtub edaspidi rahvusvahelistest standarditest. Euroliidu kaubandusvolinik Peter Mandelson ei sõnul muutuse põhjus tööliste õiguste rikkumine Valgevenes. Mandelson teatas, et Valgevene ei järgi ilmselgelt rahvusvahelisi standardeid töötingimustele ja keskkonnanõuetele. Vastava hoiatuse andis opoliit Minskile juba detsembris, jättes pool aastat aega puuduste tunnistamiseks. Täna teataski Rahvusvaheline tööliste õiguste eest seisev organisatsioon ILO, et Valgevene pole neile antud ettepanekuid järginud ja tööliste olukorda on seal jätkuvalt halb. Tõnu Karjatse käis päeval ka uue fotoalbumi esitlusel. Album on Eesti kaitsealadest. Esindusliku fotoalbum eesmärk ongi anda ülevaade Eesti kaitsealade vormidest ja neile iseloomulikest liikidest. Ehkki kaitsealaseid tutvustavaid trükiseid on ilmunud ka varem, on sellises mahus fotoalbum. Esimene. Raamatu koostas loodusfotograaf Tiit Leito, kes on kaitsealade ja nende pildistamisega tegelenud juba ligi 30 aastat. Leito kinnitab, et fotot raamatu väljaandmiseks on praegu sobiv aeg, kuna looduskaitsesüsteem on Eestis välja kujunenud ja kaitsealad samuti kaardistatud. Samas on inimtegevuse surve loodusele muutunud üha märgatavamaks. Tiit Leito. 95. aastaga võrreldes on muudatused väga suured, ütleme ühesõnaga loodus on salaurgastes on nagu öeldakse, on survestatud ja minu meelest on aeg hakata Järgneva seda protsessi ja, ja Eestimaal teha üks suur ühiskondlik kokkulepe, mis jäädakse loodusele, mis jäetakse inimestele, et sellest on vähe, kui me kaitseala moodustamine, aga kui inimesed käivad seal matkamas ja ka luudega Laugaste peale sõitma, siis ei ole kaitsealanud. Keskkonnaministeeriumis looduskaitsega tegeleva Tiit Sillaotsa sõnul on Eestis praegu 403 kaitseala, nende juurdetulekut enam oodata pole. Nüüd tuleb aga seista selle eest, et me ise loodushuviga oma rikkusi ära ei hävitaks. See on muidugi niisugune, kahe otsaga asi, aga kaitsealad loodud selleks, et inimesed saaksid loodust vaadata, kogeda, õppida, sest selge on, et inimsurvega suure inimsurvega aladel loodustega veerub ja ta ei ole enam selles mõttes päris loodus. Sellepärast kaitsealad on ikka ka alati avatud olnud, seal tehakse ka selliseid ehitisi, mis inimese kulutavad, tegevust tagasi hoiavad ja, ja tegeletakse seal ka inimeste suunamisega. Et mitte igal pool ei tallata, aga generaal, ses mõttes kaitsealadel on meil valitsuse tasemel kinnitatud kaitsekorrad ja selle alusel on kaitsealad jaotatud erinevatesse vöönditesse. Nii et kus on ikka väga tõeliselt niuksed looduspiirkonnad, need on arvatud reservaatideks ja seal on ka liikumispiirangud, nii et seal üldiselt ekskursioone ega matkasid korraldada ei saa. Ja veel kord Tiit Leito, niikaua kui me elame, jäävad probleemid ja kõik on ajas ja ruumis muutuv. Tegelikult looduskaitse ei saa mitte kunagi valmis seal niikuinii, kui ühiskond areneb, nii muutuvad suhtumise, muutuks loodus ja siis vastavalt sellele peab kogu aeg reageerima, aga samal ajal minu meelest on ülioluline ja viimane aeg on reserveerida loodusele teatud kindlad piirkonnad, mis lepime kokku ja need jäävadki looduse ise taastootmiseks. Hollandi kuninganna Beatrix tuleb järgmisel aastal visiidile Eestisse. Täna haagis kohtunud president Toomas Hendrik Ilves ja kuninganna kõnelesid kuninganna visiidist Eestisse, mis on kavandatud tuleva aasta maisse, samuti Eesti Hollandi suhetest ja Euroopa tulevikust. President Ilves oli kohtumisega rahul. Hollandi kuninganna on väga hästi kursis kõigi sellega, sellega, mis Euroopas juhtub, aga ka sellega, mis toimub Eestis ja tegelikult ta tundis huvi meie arengute suhtes ja ma seletasin talle nii, et Meelis tunni aja pikkune vestlus Haagis toimub täna ka dirigent Neeme värvi juubelikontsert. Järvi tähistas möödunud nädalal oma seitsmekümnendat, sünnipäeva oli suursaatkonnas toimunud vastuvõtul, viibis president Toomas Hendrik Ilves, kes oma õnnetlus õnnitluskõnes nimetas Neeme Järvi ainulaadseks Eesti muusika- ja kultuuri suursaadikuks maailmas. Katrin Vaga annab edasi. Maestro Neeme Järvi kinnitab, et oma seitsmekümnendat juubelit tähistades on ta andnud kontserte juba poolteist kuud. Kõigepealt kaks nädalat Ameerikas New Yorgi sümfooniaorkestriga, mille muusikaline juht on seejärel oma dirigentidest poegade flöödimängijast tütrega Eestis, ERSO terrigeerides ja nutsin Hollandis. Geo orkestri peadirigendina. Järvi on haagis äärmiselt armastatud ja hinnatud. Sellest annavad tunnistust nii suured plakatid kontserdimaja fassaadil kui siinses Eesti saatkonnas toimunud pidulik vastuvõtt. Neeme Järvi ütleb, et ta võttis juba Eestist lahkudes eesmärgiks tutvustada laias maailmas meie helilooja, et eeskätt Arvo Pärdi, Eduard Tubina loomingut. Praegu Heino Elleri 120. sünniaastapäeva puhul rõhutab ta just Elleri muusika propageerimise vajadust. Mis on maailma ühe tunnustatuima dirigendi need unistused, mis veel teostamist vajavad. Neeme Järvi. Ma kogu aeg mõtlen, kuidas, kuidas Eestit maailma viia näiteks Eesti laulupeod ei ole veel maailma viinud. Räägi nüüd, 33000 inimest kõlavad koos, kuidas see võimalik on seal ja kõik teevad seda nali. Aga tegelikult ei ole nali tühiasi. Minu meelest on vaja teha niisugune asi võtta haagi orkester, Windows või täiesti maailmaorkester, Eesti riiklik sümfooniaorkester seal ka on väga hea sümfooniaorkester Arenat kokku tuua laulupeole laulupeos eraldi koolid, kus oli umbes 10000 inimest, laulab, ütleme, eesti laulupidude laulu kvaliteet on kõige kõrgem ja ütleme järgmisel laulupeol kanda ette Mahleri kaheksanda sümfoonia. Mahleri kaheksanda sümfoonia kirjutatud tuhandetele. Kuuldakse tuhandete sümfoonia Mahleri kunagi oma elu jooksul ei saanud üle 600 kokku polnud just kohta, kus teha Eestis lauluväljak, haruldane asi, kus saaks teha Mahleri kaheksandat sümfooniat, mitte 1000-ga 10000 inimese. Aga mida me teeme tegelikult Me propageerime Eesti kunsti, Eesti laulupidusid ja eesti muusikat läbi maailma muusika. Jäänud on rääkida ilmast ja enne veel Elliste raba põlengust. Päästjad koos kaitseväelaste ja vabatahtlikega jätkavad kustutustöid, heliste rabapõlengul levikule on pandud piir ning põlenguala suurenenud ei ole. Siiski ootab päästeamet kustutamisele jätkuvalt appi vabatahtlikke, soovijail palutakse end kirja panna päästeala infotelefonil üks viis kaks neli. Eeloleval ööl on meil vähese või vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on öösel kolm kuni üheksa kraadi. Pool võib kraadiklaasmaapinnal näidata nulli. Päeval pilvisus tiheneb, pärast lõunat sajab mitmel pool vihma, paiguti võib äikest olla. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on meil homme 15 kuni 21 kraadi. Metsades on endiselt suur tuleoht. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg, kena õhtu jätku.