Oi kõigile, kes selle suvepalavuse sees merd naudivad ja kes ikka merele truud mere saada või läheb, Eesti merelaevanduse eestkostel? Tänaviibime. Suurel väinal ja uhkel saarlaste laevakompanii reisi parvlaeval Regula. Saarlased ei näita seda laeva kellelegi, vaid sõidavad sellega nii, nagu tegi seda kunagi Käina mees, kes oma kitsele suurt valget laeva Heltermaa sadamas näitamas käis. Meresaade on täna laeval, ta ei ole kuigi palju siin Virtsu ja Kuivastu vahel sõitnud praamlaev Regula kapten Jaak Kärmaks laev on nüüd teie poolt sisse sõidetud. Viimaseid, mis on Eestisse toodud sissesõitu Eesti lipu all sissesõidetud, võib öelda, suvistes oludes oleme vaeva karjunud nii palju, kui see võimalik on. Me oleme praegu kaptenisillal, see kaptenisild meenutab kõikide suurte laevade kapteni Sillu. Täiesti kinnine aparatuuri täis kõige moodsamat navigatsiooni jäätmed, välja arvatud vist automaatrool. Automaatrooli ei ole sellel laeval kunagi olnud ja ilmselt ei saagi, ei ole. Laeva on suhteliselt vana ja ta on sõitnud juba üsna kaua aega merd. Laev on ehitatud 1971 Saksamaal pappenburgi tehastes, aga 1985 on laevale tehtud kapitaalremont. Täielik ümberehitus sealt on pärit, kuna laeva sild, tiivad on juurde ehitatud, varem seda ei olnud ja masinad on ära vahetatud. Üldiselt võib öelda, et oma vanuse kohta on laev väga heas tehnilises seisukorras. See vahemaa Virtsu-Kuivastu vahel on suhteliselt lühike. Tundub, et see laev tahaks just pikemat sõitu saada. Ei ole päris nii, sest tegelikult on ehitatud algselt veel lühema maa jaoks. Probleem on võib-olla selles, et seal ta sõitis kahe linna vahel ja rahvast, kes siin lõbusalt aega veetis, oli nagu rohkem käepärast võtta, siin on reisijad tulevad autodega ühelt poolt teisele poole ja selleni sõit otsas selle vahemaa läbite poole tunniga inimene juurde laeva selle ja sees üldse tundma õppida ei jõua läbi käia neid kohti ja ruume, mis teil siin praegu on? Ta on ikka inimeste jaoks ehitatud, mitte nii, nagu need teised laevades praegu sõidavad. Bradvast seda küll, seal on ikka mõeldud inimestele. Siin on toitlustuskohad, baarid, kauplus, nii et inimesel on, mida teha selle poole tunni jooksul, kui ta siin sõidab. Mugavam küll. Selge see, et võrreldes raamidega ei olegi nagu millegagi võrrelda, see on esimene laev, mis on mõeldud reisijate jaoks konkreetselt siin liini peal olenud raamid on ehitatud sügaval vene ajal ja militaarsete tagamõtetega. Seal ei ole reisijatele neid mugavusi. Missi, kuidas kaptenil siin tööd teha on ikkagi võrreldes vanade laevadega, on see, et on märksa pingelisem. Esiteks laev, suurem, raske mõnda aega manööverdada ja eks alguses asi tahab rohkem harjutamist. See kõik mõjub esimese vahetuse möödudes võib-olla, et olen laevad rahul. Teil on kõik noor meeskond vist suhteliselt noor, kuigi on ka vanemaid mehi ega vanus määrav, tähtis on oskused. Kas kõik on saarlased või kust mehed kõik pärit on? Kõik ei ole saarlased, aga enamus kipub sinnapoole küll teise saarlane verekool lõpetatud ja teie teenistus kaptenisillale välja näeb. Peaaegu pool 1985 Tallinna kalatööstusliku mõra kuulsala peale seda suunamine saare kaluris. Kuni 92. aastani Saare kaluri, siis sai üle mindud kaubalaevade peale, et proovida teist masti tööd. Kaugsõidu Kalavik nagu kadus ära saare kalurist, sellega olid ka nagu perspektiivid otsas, oli vaja leida uut tööd. Oligi 92. aastal seesama Saaremaa laevakompanii ostis omale esimesed laevad, mis on nüüd juba ammu maha müüdud. Sai ka. See on alustatud oma teed Koboladele ja hiljem erinevate laevade peal põhiliselt mööda Euroopat sõidetud ja nüüd mõnda aega siin liinidel olengi enne sõitnud, põhiliselt kaugsõidus, siin olen esimest aastat. Kaugemad kohad on Lõuna-Ameerika Aafrika lõunatipud, India ookeani Vaikne ookean, see on nagu minu jaoks käimata kant, aga ülejäänud maa, kõik nagu läbi käidud. Siis tundub see meri siin väga kodune ja väike. Meri on meri, see, kui suur või väike ta on olla, ei mängi erilist rolli, tähtis on see, mida sa teed ja kuidas seda siis kas teie näiteks silduda saate siis ka niivõrd paks udumeetri kaugusele. Ei näe, saan küll, selleks on aparatuur normaalselt toorid pluss veel vastavalt siis seal saab mehed välja panna, et kui ise sillast ei näe, siis alt näed ikka. See liin on ikkagi nii pähe kulunud, et erilist probleemi ei teki. Praegu tuleb vastu just keset Väina kunagine, väga uhkelt Koguva, nüüd tundub ta nii väike ja armetu, väike vas küll, aga mitte armetu, ma usun, et oma tööd nii nagu jaksab ja halvasti. Siin laevas on selles mõttes ohutu sõita, et nii palju on. Automaatikat ja navigeerimisseadmed on kõik tänapäeva tasemel ja mitmed mitmed süsteemid häiritud ja kõige rohkem vast ütleb see, et kuni viimase ajani oli ikkagi töös Rootsi ja Taani vahel riigifirmadega käes, nii et seda laev on küllalt hästi hoitud, nii tehnikaga varustatud kui, kui ka remonditud ja igatpidi korralik. Ma vaatasin siin, kui Virtsuste rahakasid minema, siis televiisorist võis näha, kuidas seadmed töötavad ja kuidas vööriramp sulgus ja nii edasi. Et otsest mehe ettekandmist pole enam tarvis. Madrusetööd selle koha pealt selge ei ole tarvis, aga samas on pidev side kõigi naistega, kes parajasti töös on olemas. Juhul kui midagi kuskil ei klapi, saab sellest kohe operatiivselt teatada nii silda kui masinast. Kas teie peres on ka kaptenid olnud? On olnud? Isa oli rohkem nagu ei ole olnud. Isa soovitusel või millal see pisik verre tuli, et meri armsaks jäi? Isa soovitas, ta ei saanud olla, sest isa suri siis, kui ma olin kuueaastane. See on kuidagi selle asja märg võidu, millele võib-olla tähelepanu juhiksitlemission, silla suut andmine teistel laevadel ei ole, teistel paraamidel siin sõitvatel ei ole. Suitsetada ei ole vast paljutki, mis on siinkohal, siin võib juba võrrelda nende suuremate praamidega, mis Tallinna Helsingi Stockholmi poole sõidavad. Üks aparaat kindlasti selline lava peal ei ole automaatne treenimissüsteem laadimise ajal leiab automaatselt laeva otse, nii et madrustele laadimisega vähem probleemina teda nii kongist mõtlema, kuhu nad ühe või teise auto panevad, millega ta hoiab seda siis tasakaalus. Ballastitankid on selle jaoks automaatselt pumbatakse vesi ringi kohe nii et praktiliselt mingi minuti-kahega laevial, otsekui ta peaks kreeni minema, siis on keenud SS häiresüsteem olemas, mida siin teistel programmidel ei ole. Ja ei ole siin Eesti seaduste järgi tegelikult nõutud radoritest Narpa süsteem laevade lahnemis variante läbi mängida ka siin, teistel ei ole sellist. Juhtimispult on mitu tükki sillas, mida teistel ei ole, teistel on ahtripulte vöörikult, siin käib juhtimine mõlemast vardast ja veel vaeva keskelt on ka võimalik kolm juhtimispulti teistele nagu kaks sellest, et laevade ehitus on erinev, kõik toimub siitsamast sillast ja kogu juhtimine, manööverdamine toimub siit, sillast ei pea lahkuma, tööd tehes. Nonii, moodsat seadet teil vist ei ole, mida nimetatakse elektronkaardiks? Ei ole ja siin ei ole sellel ka mõtet. Kaardikamber on seal, pelgasin väga olemas, eks ole, kaardile puud on siin ka laupäeval, see on siin-seal taga, on lihtsalt selline kontor, kus saab paberitööta kaardi number selline on, kes oli seal Rootsi, Taani vahel, nii ka siin üks kaart on laua peal ja selle järgi siis on vaja kohta kontrollida, saab seda alati teha selle aja jooksul, kui te nüüd siin seda vahet sõitnud olete, inimesed eelistavad teie laeva või vastavalt graafikule ikka lähevad sinna teise praami peale ka. Ei ole ausalt öelda, kui Ma ütleksin, siis võib-olla valetaksin või ei ole. Kellelgi on niimoodi konkreetselt rääkinud. Aga, aga palju ikka sõidab sellega paljud käivad vaatamas lihtsalt, aga ma usun, et noh, kellel on kiires, elab ikka selle peale, mis parajasti on sadamas ja kohe-kohe väljumas. Vittu reiside teete päeva jooksul olenevalt taevastava nii keskeltläbi seitse, 18 reisida, nii palju siin võib-olla rohkem siin jaanipäeva, Voika tuli 22 läbi ja rahvast oli. Kas isegi ajalehes on sellest kirjutatud, aga siis oli laev täiesti rahvast täis ja võib-olla noh, rahva jaoks ikka ruumi on nagu autosid täiskogu aeg seda ei olnud. Selle aja jooksul vaata et oleme juba tuvastusse laad tööks, kapsa hakkab jälle tööle. Võtsid juhtimise üle siia, ühe nupulevajutusega kogu juhtimine siin puldis ja ükskõik millise puldi juurde minnes. Üks nupulevajutusega kogu laeva juhtimine on kohe seal, kus sa seisad siis vasaku pardapulk kus te näete siis ka tegelikult laeva külge täiesti. Ja see ongi meil põhiline töökoht, sest mõlemas sadamas. Me sildume vasaku poordi meil nagu töö variant. Kuivastu pool, lähme Vahtrega kai äärde ja virtsalõõriga. Ja praegu meil rohkem võimalusi ei olegi kai ehitus, ei, mis peaks siis olema juba konkreetselt, sellele tabab arvestatud. Kaija sildumiskohad peaksid sinna tulema. See on tunduvalt suurem kui teised. Laeva pikkus on suurem, mingit varju siin põhja ja lõunakaarte tugevate tuultega leida, siis tehakse see kai pikemaks. Oleme jõudnud kuivastusse väga mõnusa sooja ja ilmaga oleme istet võtnud Regula vanemtüürimehe, Ain Pulk, ain pulgaga. Siin teie mõnusas baaris Dannyt ja Bella Vista nimeline. Nii paar nimi ei rootsist Rootsit talle külge ja ei hakanud teda ümber nimetada. Nii et rootsinini Päevalgi käisin küll kõik ruumid läbi, inimestel on palju mõeldud, ruumi on palju, kohti on palju, kus lõõgastuda, kus pool tunnikest aega veeta. Siin on neid, kus me praegu istume siis Bella Vista kohvik reisijate jaoks, alumisel korrusel on bistroo suur söögisaal. Ja siis on meil kauplus ja müügipunkt, kus siis saab infot ja, ja meeneid osta. Samateemalisi ja suveniire. See on siis reisijatenuia all see autode salong, seda vist võib isegi nii nimetada soni, uhke, suur ja avar. Jah, autotekk on küllalt suure mahutavusega võrreldes teiste raamidega, jaa. Jaa. Võtab palju palju sõiduautosid ja ka suuri autosid peale, nii et kokku on siin üle 70 sõiduauto, pluss siis veel suuri võid võtta 16 ja rohkem hästi pikad 16 meetri siit, nii et mahutavus on suur. Sõiduautosid esindaja peaks kuskil 100 ringis minema, oleneb siis auto tüübist sellist laevani siia liinile vaja ja siis autode vool aasta-aastalt suureneb ja Saaremaale sõitjaid on rohkem, iga aastaga. Aga inimesi, kui palju peale võtate? Siin leidvate peal 600 reisijad, milles te peate kinni hoidma väetised 600 reisijad ohutult ühest kohast teise viia, see on puhtalt neid päästevahendite olemasolust laevas ja see määrab meile palju ära. Ta kirjutas ainukesele pähe nüüd 600 inimese jaoks on teil kõik päästevahendid olemas. Saarlased võivad väga uhked olla selle laeva peal. Ma usun küll, et ega esialgne sissetöötamisaeg, mis meil praegu eelmine kuuel oli ja see võib olla tekitasime nikest kahtlus selle laeva suuruse ja, ja vajalikkuse kohta siia. Aga kui me suudame juba graafiku järgi ilusti sõita ja, ja inimesi normaalsel viisil üle vedada, siis ma arvan, et see on väga teretulnud lahes miinile ja see on vist esimene täiesti saarlaste oma laev. Kuigi võlaga tehtud, aga ikkagi oma laevakompaniile tammitest esimene oma omal ajal, nagu kapten enne mainis. Kunagi olid laeva Afanelia kaubalaevas kolm tükki, kui firma alustas tööd üldse, osteti kolm puiduveole. See on siis nyyd esimene selline parvlaev mis salvestama. Aja jooksul on see laev ka nüüd pilgeni autosid ja rahvast täis olnud? Jah, on küll olnud, ja jaanipäev pani siin oma punkti, sellele näitas, näitas ja et see laev on tõesti vajalik siia. Päeval sai praktiliselt neli päeva veetud Saaremaale rahvast mandrimaad ja siis juba inimestel oli muidugi vaja pärast või tagasi minna, tekkisidki vas suured järjekorrad, sest tõesti inimesed vist arvestada sellega, et seal suur vaev suudabki ja vanarahva ära viia, aga kahjuks ei suutnud, järjekord venis üpris pikaks, nagu ajakirjanduses on läbi lipsanud, 4,7 kilomeetrit vist oli see järjekorra pikkus, on, ikka jagub autosid ja rahvast ka. Muidugi siis oli siin laulupeole stiga ka reis. See rahvas oli ka meil peal ja neid on iga tervibraamideist tuleb välja, et siia liinile, kuigi lühikesele liinile on vaata et veel ühte nisust laeva tarvis. Jah, ta aitab suuresti kaasa kindlasti arvatavasti tulevikuperspektiivid ja Nad ongi sellele veetud, et siia vahele võib-olla siis ka Hiiumaa ja rohuküla vahele sellist samasid praami. Ei midagi sarnast, suuremat harva on see laev mõeldud ka talvel sõiduks ja on küll, tal on olemas jääklass, kirid järgida ja nii kui võiks sõita kuni 60 sentimeetrise jõega eks me vaatame talvistes oludes, kuidas siis hakkama saame. Kuidas ta käituma hakkab, see neile endale ka huvitav ja uus kogemus, nii et jääme siis talve ootama ja vaatama, mida ta teeb. Kuidas te ise meremeheks Aitest olete saarlane saarlane ja pärast keskkooli lõppu siis otsustasime minna Tallinna kalades Saare kalur suunavusena ja sealt juba siis merele ja jah, 81. aastal lõpetasin taanlane kaladest merega oli kuna mul oli Saare kalur, no mis siin tööle Saare kalur kaupigi laevadele kalalaevadele esimesis atlandil kala püüdes. Kahting ütlesid kalandusperfekti igatahes ära ja siis tulin ka Saaremaa laevakompaniisse üle siis kui nad otseselt laevad, puiduvedajad sellest ajast töötan Saaremaa laevakompaniis, maailmamered ja meri ära kasutatud. Jah, põhiliselt ongi käidud Atlandi ookeanil Barentsi merest, kuni siis Angolane välja. See rannik on nagu tuttav, öeldakse, meremehe elu on rahutu ja kuigi siin peaks nüüd olema küll rahulik vesi ja lühikesed otsad, aga vist nii nagu näitas jaanipäev ja võidupüha ei ole rahu siin midagi. Ei, seda ei saa öelda, et siin rahu on, sest töö intensiivsus on küllalt suur. Riisuda läheb palju taevast. Tonnine väljaminek tähendab ka seda, et sellega kaasnevad sildumisoperatsioonid ja see nõuab küllalt tähelepanelikkust ja suurt närvipinget. Päeva lõpus oled ikka päris ilusti väsinud, ega teda lõpetad. Kui suur teie meeskond on? Meeskond nagu 11 meest, plussis teenindav personal, laeva liikmeskond on ikkagi kuuluvad laeva, kes laevaga navigeerida ja laevamehhanismide eest hoolitseb, see on siis puhtalt 11 neist kui võrreldes teiste laevadega, kes sedasama liini sõidavad. Ega selge vist eriti palju vähem inimesi ei ole. Jaht teised parvlaevad, seal on isegi rohkem mehi, seal on 13 neist meeskonnas vahetuses, et selles suhtes on meil isegi väiksem meeskond ja laev mugavam inimeste jaoks hubasem võib öelda küll, sest ta on ikkagi reisiparvlaev nimigi ütleb, et ta on ikka reisijaid, teda enam ei siis teise talid, nii sai rohkem autode üle mädane siis reisijad siis nagu kaasnes sellega, seal oli reisijatel vähem ruumine, paar sõna veel laeva pikkusest ja suurusest ja tekkide arvust ja nii edasi, sest kui ülevalt kaptenisillalt vaadata, siis need teised vanemad või siiani liinil olnud tunduvad üsna pisikesed ja vaatad ülevalt alla. Jah, seda küll, laev on nüüd 71 meeter tik suuruselt järgmine oli siis kogu temast on 16 meetrit, kõige laius on 16 meetrit, tekkida värv, on tal viigis, istekki, süvis on 4,2 meetrit, siis maksimaalne mootorite võimsus, antud tunnistuses on tal siis neli masinat. Masina võimsus on siis 710 kilovatti ehk ehk siis teeb umbes 960 hobujõudu iga masin. Ja vööri võtke siis võimsuses 500, hobujõud. Pöördus, võime on üsna hea jah, seal põhimõtteliselt peaaegu koha peal ringi keerata. Prantslanna ta küll Estmasinate määrsel ära, kuigi tal laeval on purjepind, suur on tal manööver sisse võimalused väga head. Mis ta kiirus võib olla maksimaalne kiirus seal 14,800, meie siin töökiiruseks nii suurt kiiresti sõidame kuskil 10 sõlmega 10 11 ja siis jääb rahval aega ka, muidu on nii, et ta mu üles kohe aga käiku maha võtmed. Ohutut silda. Mis veel lõpuks laeva iseloomustamiseks tahaksite öelda? Ta on ilus ja suuri puhas lahendusi, et ilusti Sa said ja ta ikka ilusti siin edasi töötakse. Rahwest olge ikka meiega sõitma, küll me kuidagi ikka saaremon ära veame kõik rahva. Kas ei ole vist sõita, kui on vaja? Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.