Raadiokakk. Aken. Siin me oleme teiega, Tõnu ja Marise, meie ütleme nüüd tere, Rein, pakule. Tere, Reina ja tere, aga lähmegi nüüd selle teatri juurde kohe ja sedasama Jan Uuspõld ja tema elumeedias. Mida siis tõesti homme Tartus ja, ja siis ülehomme juba siin Tallinnas saada. Saab tulla vaatama, et see oli noh, mõneti päris selline dramaatiline või, või isegi natukene traagiliselt tepitud uudis, kui siis tuli see, et, et Jan Uuspõld ei saagi enamjagu esineda ja siis Rein sina kui siis loo autor ja lavastaja vist olid kaheksa just õigemini noh, selle peale, et et, et kui nüüd asendan Johni selle tüki mängimisest, siis see oli nüüd ainus asi, mida ma seni ei olnud selle triki juures veel teinud. Kõike muud juba teinud, et ma olin selle välja mõelnud ja kirjutanud ja lavastanud. Ei noh, veider lugu muidugi, aga, aga seda võib juhtuda, võib juhtuda. Juhtuski, mul on ka näiteks muidu nüüd olen ka Vanemuises näitleja, lavastaja ja Vanemuises on mul ka ühes tükis nimega helisev muusika, on, on üks niisugune stseen, kus aeg-ajalt võib mul juhe kokku joosta ja seda on juhtunud isegi korduvalt. Et seda nimetatakse lihtsalt selleks, et materjal avaldab vastupanu ja siis see tükk avaldas Jaanile nii kanget vastupanu nagu ta lavale astus, nii ta lõi pea ära vastu peavalu. Et ta ei saanudki jah mängida, niisugune täitsa täitsa täitsa huvitav küll jah, kusjuures initsiatiiv tuli ju tema enda poolt, ta ise väga tahtis ja talle meeldis ka see tükk, ega see ei olnud, lugu polnud selles, et tal ei oleks meeldinud, aga, aga Jan on ju tegelikult noh, me, need, kes ikkagi televiisorit vaatavad, mitte ainult arvutiekraani ju on, on väga kursis sellega, et Jan Uus põllul läheb praegu Jan Uuspõld on tantsusaates ja ega arstid ütlesidki talle, kui tal need migreenihood tulid, et tead, poiss, et nüüd on, nüüd oleks vaja sul midagi füüsilist teha. Siis ta läkski tantsusaatesse ja me kõik näeme tegelikult ju väga rõõmsat pilti sellest, kuidas füüsiline tegevus mõjub mehel hästi, Tani väga plastiline ja igati hüppab Johoppav seal. Aga see ongi siis vastus kindlasti ka paljude kuulajate küsimusele, et no mis migreenihoog tabab, et teatris ei saa enam teha ka tantsusaates läheb kõik nagu valutult. Jah, et see tõepoolest noh, ega tegelikult see migreen ju on lihtsalt üks üks ütleme, reaktsioon, et noh, päriselt-päriselt oli lihtsalt konflikt tekstiga ja ta ise ütleb, et põhiliselt ikkagi sellepärast, et see paljuski räägib temast endast, noh siis on, aga sellest ei ole mingit lugu, ei ole mingit lugu ja kusjuures, eks ole, kui me räägime jaanist praegu selles saates, et ma tea maris sinu silmale või kuidagi, et, et kuidas on, et, et ma saan aru, et väga See läheb nüüd ma eile vaatasin küll ja siis ütleski Mikk Saar lõpused Jani mõnusat loomastus lõpus, kui ta tantsis Tšaivi täiesti rockis seal, nii et see tuli tal nagu sees, nagu ta ei olekski seda nagu õppinud, vaid umbes tuli teistele näitama, kuidas. Tegema ja mulle tundub, et selles mõttes on kõik väga hästi lahenenud, Jan tantsib seal, mina tantsin tema asemel teatrilaval publikut tuleb aina rohkem ja noh, tegelikult see tükk räägib mitte ainult Jannist, vaid ka üldse meediast ja sellest mis meedias on või õigemini, kuidas sellesse võiks suhtuda ja et ma arvan, et see kõik kõik on õnnelikud. Lõpuks Rein, kas nüüd tuleb, noh, sina kui tegelikult näidendi ka autor kirjutaja, kas võiks ka midagi lisada sinna nüüd selles valguses, mis Jan nüüd parajasti nagu teeb, et mine tea, järsku tuleb finaali, et ega minagi näen küll potentsiaali, selles mõttes tantsu keerutab. Vaat mis puutub lisamise, siis tegelikult see tükk ongi kirjutatud välismaa keeles, tähendab comedy võtmes, mis eesti keeles võiks kõlada monokomöödia tähendab seda, et üks mees on, on laval, kes võiks ka ideaalis ollagi teksti autor, kes siis mina-vormis räägib igasuguseid nalju ja asju ja suhteid ümbritseva maailma kohta tegelikult, et olen ma selle teksti algusest peale niimoodi üles ehitanud, et sinna saakski kogu aeg lisada ja ma juba olengi päris palju lisanud, et ütleme, kui keegi käis seda vaatamas esietendusel, siis see, mis täna on, on sealt juba oma tubli 15 või 20 minutit uut ja välja vahetatud asja, nii et teda peaks hoidma töös. No Rein, see asi, et asendusliige kõlab võib-olla natukene nadi, no me teame, ütleme, eks ole, riigikogu asendusliige on seal vahet nagu ei ole, eks ole, aga, aga ikkagi püüne peal ei ole mingi noh, eks ole, ersatstäide, et üldiselt et see on nagu ikka midagi muud. Ei no tõsi, on see, et ega ma ei oleks läinud asendama lihtsalt ühte tükki teist näitlejat, ma läksin seda tegema ikkagi ennekõike sellepärast, et see oli minu enda kirjutatud tekst. Loomulikult sündis algselt nagu koostöös Johnnyga, sest et Jan pidi mulle rääkima ometigi oma pööraseid lugusid, mis, mida me kõik teame, mis on temaga juhtunud meedia ja tegelikkuse maastikel. Aga et see oli ainult materjal, tekst tuli luua, et kuna see oli minu enda kirjutatud ja kuna ma olen alati kuid unistanud just sellisest stand-up monokomöödia mängimisest, et ma väga olen tahtnud seda teha, siis ma võtsin selle riski ja läksin, eks muidugi, ettevalmistusaeg oli neetud, lühike ja nii edasi, aga sellegipoolest on põnev ja kihvt. No selle süzee üks osa on kindlasti iroonia küll arvata milles üks asi enne Jani elu ja Jani tegemised, mis ta ise on sulle rääkinud, aga noh, see, mis sul praegu endal juurde sünnib ja mis nagu täitsa enda seest võtsid, siis mis on see, millest sa kõige rohkem inspiratsiooni said? No meedia ja meediamaastik ise on ju tohutult inspireeriv valdkond, tarvitseb vaid Google'i abil lahti lüüa mistahes põnevaid uudiseid, nagu näiteks. Leiad sa üsna kiiresti uudise staarkoka nägu, pornotähe surnukeha leiti mägraurust. Mis nüüd sinna tükki on ka sisse jõudnud ja arutlus selle üle, kuidas selline uudis sündida võis? No see on ju ometigi nii inspireeriv valdkond põhiliselt, noh, kui kui rääkida meediast selles tükis, siis, siis meediast räägin ma nii palju kui palju on ta nagu looming ja kui palju on tal, sest noh, nagu siis tegelikkuses mingit tegelikkusega seost. Et meedia ju kajastab paljuski seda, mida ta ise tahab ja mitte tegelikkust, vaid meedia ju pigem dikteerib meile, mida nagu mõelda kas see on ja kas on nii ja, ja muidugi võtame vahepeal lükkame viisi ketta siis jällegi veerema ja, ja Rein on täna valinud meile siis muusikapalad välja, et mis see järgmine lugu on, esimene lugu, anne Anthony Johnson siis Paywerling, oskad sa midagi? Raamivad teadlane? Et kõigepealt see esimene lugu oli vana hea David Bowie, mida ma, mida ma kuulasin teismelise eas unistades saada poptäheks, aga aga noh, mul ei ole. Mul ei ole tegelikult füüsilisi ja ja muusikalisi eeldusi, selleks aga nüüd säntoni, kes kohe laulma hakkab, tema teda ma väga armastan muuhulgas ka sellepärast, et tal on, tal on natukenegi umbes samasugune välimus nagu minul, tõestab, et ka paksud ja kummalised poisid võivad olla popstaarid. Nii klassis Anthony Johnson sillugus Paivaling ja meie räägime edasi kohe juttu Rein pakuga ja sellisest näit tükist nagu Jan Uuspõld ja tema elumeedias, kus siis Rein on võtnud üle Janni kohused ja. Ja meist rääkisime eelmine siis enne seda muusikapala rääkisime sellest, kuidas tegelikult Rein pakkust hakkab üha rohkem saama, selline nagu popstaar või see vana ihalus lapsepõlveihalus hakkab saama nagu tõeks. Sest et ikkagi üksi püünel ja, ja üldse näitlejana ja, ja nii edasi. Sa sa ju tegelikult, et teed väga palju juba seda, mida siis teeb ka ütleme, Elton John või seesama Anthony, eks ole. Nii et, et ega seal suurt vahet ei ole või on ikka või ei, see on tõepoolest, see on. Ma olen alati unistanud ja noh, ma olen igasuguseid ameteid pidanud ja kõiksugu asju teinud ja proovinud ja kõigist neist väga suurt rõõmu tundnud. Aga ma tunnen, et, et tegelikult niisuguse monokomöödia või standard kommendi võtme siis mängimine on võib-olla kõige lähemal sellele, mida ma teha tahaksin. Ütle, mis nagu mis on nii-öelda hingele või milleks ma loodud olen, ütleme nõnda, et ta on, ta on midagi sellist teatri ja, ja poppi või popkunsti või siis popartisti vahepealset. Aga samas tundub ju kordades raskem olla üksinda laval ja kogu vastutus on sinu poole, et miks sul see rohkem siis meeldib kui see, kui sa saaksid teistega koos keegi ikka välja heita. Ei meeldib, see on see, mida ma olen tahtnud, mida ma tahan teha, aga raske on see muidugi, aga seda tuleb õppida. Kõige raskem on ikkagi luua see õige meeleolu ja õige suhe ja õige flow publikuga, et, et see on nii palju suhtlemine. Mulle iseenesest meeldib inimestega suhtlemine, aga, aga teha seda laval on muidugi kanda see ütleme energiatüki lõpuni välja, et see on päris keeruline asi. Aga iseenesest see tähendab comedy žanre, kus ta on alustanud, niuksed tegelased nagu Rowan Atkinson, kes seal mister piinlne tuntud ja Erik Higher veis kontoristaar ja nii edasi, et seda Eestis on suhteliselt väheviljeldud kunagi tegelikult oli seda päris palju. Ma just tahtsin küsida, eks ole, et Rein, kas sinul, võib-olla lapsepõlves võis olla ka sihukeste sangarite seas näiteks Ervin Aabel või Eino Baskin, meele? Meelejahutaja ju kõik kubises? Muidugi, mida oli vähe, olid originaaltekstid, et see on hästi oluline asi mis, mis, mis mind ka väga võlub, et selle, selle monokomöödia teksti loomine on hästi hästi vahva kirjutamisülesanne, sest et kui sa muidu pead hästi distsiplineerima ennast, et, et sa ei läheks oma nii-öelda mõttega laiali või kuskile uitama, mingisugused veidrad totrad, mis seal pähe tulevad, pead sa muidu kõrval lükkama. Aga niisukese monokomöödia teksti loomisel võid sa oled kõik sinna sisse panna, et sa võid nagunii-öelda improviseerida või käiama mõttega kurat teab kus ära. Aga need Baskini ja Abeli ja Nõmmiku aegadest Nad põhiliselt tegid Arkadi Raikini ja teiste vene tollaste staaride siis estraadisketše. Et originaalloomingut oli vähem. Ja ma ütlen lihtsalt me kui me räägime nendest vaata vanadest tegelastest ja siis me teame ju väga palju, eks ole, neid ameeriklane või Ameerikas on hästi populaarne, sest standard nagu comedy, et huvitav, kas seal on ka mingi juudi traditsioon, et vene Need koomikud olid kõik ju kuskilt, kas Odessast või noh, põhimõtteliselt juudi soost ja nii edasi, Ameerikas on palju see niuke kuidas öelda mingi mingi noh, tegelaskuju siis, kes, kes räägib nagu elust või mingisugune prohvet mis lohutab inimesi raskel ajal, nagu nõukogude ajalgi oli, et inimesed said seal kuidagi ikkagi lohutust oma elule, mingist hingepalsam? No kindlasti nali oli ikkagi üks võimalik veider prisma, mille kaudu sai inimestele siis nagu lohutust või väikest ise tõtt rääkida. Ma ei tea selle juutluse kohta, aga ma arvan, et kindlasti kindlasti. Nii nagu mina, nii ka kõik teised siuksed, monokomöödiad räägivad ju igapäevaelust ja püüavad siis seda elu läbi huumoriprisma inimestele kuidagiviisi nii-öelda tõtt selle elukohta rääkida. Nii et see oleks nagu lõbusam, kurb siis ta siis ta on vähem kurnavam, eks, ja et, et kindlasti mingi prohvetliku aspekt on seal olemas. No aga monotüki puhul on ju kindlasti see, et sa näed päris alguses ära, kas publik tuleb sinuga kaasa võidule? Tegelikult ei ole. See ikkagi publikut, kes kohe ei tule kaasa, mida mina olen juba päris palju kogenud, sest väga paljud tulid ju alguses, kes olid veel pileti ostnud Jani vaatamas ja siis noh ikka näed nii, siukesed natukene vidukile. Pahuralt, rahvas saalis ja veel prožektorid näkku ka hästi ei näe ka. Ja siis nad istuvad seal, liiguvad silmad vidukile, noh, mis sa siis nüüd siis teeb ja et tihti on see alguses, kuule jah, kaasa, aga see ei ole otsustav ikkagi noh, läheb aega, pingutad, püüad olla lõbus, püüad nagu soojendada seda kontakti ja juhtub, et 15 20 pärast ikkagi tulevad kaasa. Ma just tahtsingi küsida, et mis on see, kui sa näed, et peab, peab hakkama natukene üles kruvima seda tempot või seda meeleolu. Sama asja, siis tahtsin ka küsida, et kas sul on mingi sisse lähevad improviseerid, jätad mingid asjad, mis sul nagu alguses olid, võib-olla ära lükkad kõrvale võtad midagi, kuul lõbusamat? Mõnevõrra ikka, aga tihti on asi selles hoopiski, mis minu puhul on ka, et ma olen selline üsna nagu ekstaatiline kiire rääkija, et vahest ma teen lihtsalt siukse lolli vea, et ma räägin liiga kiiresti, teen mingisuguse naljaga, ei jäta publikule üldse ruumi selle üle nagu naerda ja muudkui aga põrutan edasi, siis mõtlen ise seda, mis neil viga, mis nad ei naera, siis mul tuleb A neil tuleb selleks väikene paus anda. Vahest võib see ka selles lihtsalt asi olla, tahtsin lihtsalt mõeldud, et kas, kas, kas on või noh, põhimõtteliselt kuskil mingites telekomöödiate tihti on, eks ole, vaata Klaköörid või noh, ütleme seal, paneksin keeratakse plaksutamised peale. Et see võib-olla see aitaks ka inimestele vahel. Vaata, paljud ei tule selle peale või, või siis publiku seas võiks olla Klakööriks. Paraku ja võiks küll, paraku minu teada ei ole monoteatri palgal umbes neljakümmet plaksutavad, kes sõidavad kõik igale etendusele. Teles telesaadete puhul on need publiku mänedžeri, kes siis annavad märku, et vot nüüd karjume, nüüd plaksutame, et äkki teeb, on sihuke 140 aseme 40 Klakööri asemel saate endale ühe ergutaja. Nojah, see on praktiline selles mõttes, et tatar, osadel on, noh, kuidas öelda, mina neid pikemad juhtmed, eks ole, ja, ja, ja siis, kui hakatakse plaksutama, siis ahhaa, ahhaa, ahhaa. No muidugi, see oli, noh, see oli seal oli noh, ühesõnaga, et see aitab nagu kuidagi isegi avada võib olla. Tahan, et mida rohkem ma mängin, seda, seda paremini inimesed, publik harjub nagu selle mõttega, et et võid ise loksutada, et ma loodan, et me saame ilma hakkama. Aga lähme siis kohe siis selle, selle meedia kallale ka neid vaikselt, et hakkame siis seda sakutama või lükkame siis. Võtame pärast soosikal järgmine lugu, mis sa lähed valinud täna Reinan lehv käts ja Wondid. Et miks või jah, sellepärast, et selles bändis mängib minut tütar trumme ja laulab ka ja vot nüüd tema siis näed, siis teostab ometigi seda unistust. Tal silindril on see kuulmine ja viisipidamine, mida mul ei ole, tema saab ometigi päris popstaar olla. See oli äge ja testi, Rein Pakk meil külas ja Rein, sinu tütar, siis mängis trummi ja laulis ka niimodi äge nagu Gunnar Graps ja et seda oli vahva muidugi. Kuulge, tüdrukud on tartust. Bändi tobe on, see on üks asi, mida testisin kohe maha hüüda või manifesteerin seda, et et täna on siis see tore päev jälle, kui omel küloni kaugelt. Siis noh, mitte küll kosmosest, aga Tartust meil on noh, enamus on ikkagi kipuvad nagu pealinnast olema või siis eks ole, inimesed, kes on tulnud siia pealinna elu ja tööasjus, eks ole, et Rein, sina olid vist ka ikka vahepeal siin täitsa Tallinnas, siin keerutasid ringi, üheksa aastat elasin ma vahepeal ka tallinnas, aga muidu lapsepõlv supilinnas ja nüüd jälle supilinnas ja et noh, Tartu ja nii ikkagi pole üldse paha, paha linn, ütleme ma olen kuulnud selle elada on seal väga hea. Et isegi seal oldud natukene aega, et seal on mõnevõrra muidugi, vahest natukene see inimeste ettevõtlikkus on pisut uimasevõitu, ma mõtlen ettevõtlikkuse all üldse mitte siis nagu äritegemist kui ettevõtlikkust, noh et nagu selleks, et üks üks bänd teha või et või et üks teatritükk teha või midagi sellist, oleks ju ka vaja ettevõtlikkust, seda ma pean silmas, et vahest on ta natukene selline loitse. See Tartu vaim on niisugune natukene niimoodi, mis õhus ripub ja siis, kui sa, kui sa tuled rõõmsalt kodust välja hommikul, siis sa võid sellesse nagu takerduda pisut ja minna nagu sellise väga madalakäigulise režiimidele jääda. Aga vahest vahest teeb ta jällegi imet. Minul üks tuttav, kes on Tartus sündinud, ütles kunagi, et iga kord, kui ta jõuab Tartusse, kui ta on sinna vahetult sisse sõitnud, siis ta tunneb, kuidas tal vererõhk langeb ja midagi sellist. See on sedasi, teeb, kuidas seal see Akiteeringutega on, kas seal nagu ikkagi liiguvad ringi, nagu omal ajal Königsbergis Immanuel Kant tegi kindlal kellaajal jalutuskäigu, sihukest elustiili ka ikka on, olgem ausad, alma materi ja, ja Tartu ülikool ikkagi annavad, ei ole väga tugev, eks ole, ikkagi pitseriga linnale jaanis üksi alli viltmantli ja valge habemega väga tarkasid, hästi paksude prillidega Mehhika liigub siiamaani väga boheemlane on tal seal, eks, eks ju. Volkonski peaks veel olema seal ja igast Volkonski on seal ja kõigi nende vanameeste vahel käivad ringi hästi toredad niuksed punaste sukkade ja tanksaabastega tüdrukud. Noored reipad, sihukeste suurte märssidega. Neid kutsutaksegi tihti märsilohistajad, eks. Ma olen kuulnud, et Tartus on salli tallajad ja need on mõlemad need, need on needsamad. Ma jään ma ausalt, aga need on needsamad mängi, iga kord mõelnud, et mis see tähendab, et mul on küll püütud selgitada, aga ma teinud tarka nägu lõpuks. Mina võin küll öelda, et see tähendab seda, et isikul on nii pikk sall, et see nagu otsapidi maas ja teine isik tema selja tagant, näiteks märsilohistaja astub sellele sallile peale. Ja märsilohistaja taga olev isik astub nagu märsile natuke peale, aga kõik on rõõmsad, kõik on õnnelikud, see on rebasel, Tartus on suvel ikka tohutu, on vilgas ja vahva ja lõbus ulaelu. Kõik see Rüütli tänav on täis mingisuguseid särasilmseid noori suhteid. Jah, et vanasti, siis kui mina olin, siis oli ju Tartu Ülikooli raamatukogu, kus sai vaadatud siis noh, tüdrukuid ja ja, ja, ja muid asju ja siis oli Ülikooli kohvik, aga ma saan aru, et see pandi kinni, et see, see ei ole jah, praegu ütleme kõige kuumem sellisel ja ülikooli kohvikusse ära hakka minema, kui juhtub tulema Tartusse. Aga jah, samas Rein, sinna teile Tartusse on ehitatud uhkeid kõrghooneid olen kuulnud ja mõned on inetumad, mõned ilusamad. Et ühesõnaga, elu läheb edasi, sest teine tigumaja elab seal nagu maja elab. See on hästi ilus maja, aga kuna ta saadi valmis just siis, kui kinnisvara enamasti liikunud, siis ta on väga ilus, aga õhtul põleb seal umbes kaks, paremal juhul kolm aken jõuda. Nii kurb, ma olen seal käinud sees tegelikult ägedad korterid. See on mõnus, et noh, Emajõe teema, nagu siis Tartut tuntakse, et see jõgi ikkagi seal on ja vaata Tallinnas saab sellest puudu, et see Pirita jääd kuidagi liiga liiga kaugele. Ühelt poolt, eks ole, ja siis nagu jõena liiga lai ja üks jõgi, mis siit läheb, on oma all kuskil kollektor, et ta ei ole nagu päris, see läheks siit lähedalt mööda minu ajaja? Ei ühesõnaga sina väidad, et Tartus on ikkagi kõik täitsa tipp-topp intellektuaalseks eluks on kõik infrastruktuurid olema, kui hästi siis Tartu rahvas teatas, käib, kas seda mõtlesid ka, et natukene laisk olla? Ei, tegelikult käivad väga hästi. Näiteks Vanemuises on minu kirjutatud ja koos Ain Mäeotsaga lavastatud tüki nimega Don Juan, kus ma ka ise mängin seda keeksi siiamaani rõõmsalt vaatamas, alles äsja oli näiteks täitsa täis saal. Tegelikult tartlased käivad. Natuke on ju niisugune lugu, et kui Tallinnas on umbes mingi 400000 inimest, siis Tartus vähemalt Tartu teatrite jaoks on täpselt samamoodi, sest Tartu ümbruses niukses poole tunni kuni tunniajase autosõidu raadiuses on ju hästi palju linnu, kus tuleb ka kokku umbes umbes k mingi 400000 inimest, nii et tegelikult seda nagu publikut on olnud ja, ja, ja elu ja rahvast ja turundust on küll ja küll. Samahästi no Rein, sa oledki nüüd lavastaja ja näitleja, Vanemuise sise- ja kui enne siin rääkisime, et üks sinu nii-öelda nagu unistuse stand-up koomikuna on täitunud, siis kas plaanid äkiva, mingisugust stand-up komöödiat, mingit järgmist tüki lavale tuua? No mõtteid on, aga esialgu veel ei ole nad konkreetselt konkreetselt kirjutama praegu hoopiski ühte kolme inimese siukest armastuse, kolmnurga, draamat, millega siis kavatsen hoopiski Vanemuise väikeses majas esietendub ta. Viimasel märtsil tuleb välja, et ise kirjutan, ise lavastan, no kui sa ei mängi, Eime ei armastaks jälle pale. Aga okei, armugalork, põnev teema, kus selle jaoks inspiratsiooni? See, muide hästi veider küsimus, kust tuli mõte? Kust, kust ma tean, lihtsalt tuleb kosmosest kuskil üks hommik, ärkasin üles ja siis oli niisugune skeem peas ja siis hakkasin kirjutama. Ei no tõesti ei oska öelda ei no aga kuidas, kuidas sulle endale see omaenda nagu eraeluga, kas, kas vaatad oma naise kõrvalt siis või kuidas? Sealne tellimus peab ju olema, eks ole, et, et sa teed, on siginenud sulle armuke näiteks. Noh, inimestel on niisugune asi nagu kujutlusvõime. Ja et kõik ei pea tingima aega juhtuma selleks et sellest nagu mõelda, armukest endal ei ole, siis läbi selle välja mõelda, võiks ta luua. Ma arvan, et sa peaksid praegu võimalust kasutama ja mingi erilise sihukse dramaatilise tausta siia juurde rääkima ja siis kõik juba hakkavad, millal piletid tulevad ja peaks, aga ma ei suuda selleks talongi. Kas Vanemuises ei ole mingit turundusinimesed, kes need asjad maatilisi töötavad? Vaata palju igavamalt kõlab, see tuli kuskilt ei tee, noh, ma ei tea, aus enam minuga ei ole juhtunud. Räägi vastupidi, kohe huvi tekib. Vaata, siin on hea nõuandega. Lähen suure nõuande märssi, koristan Tartu poole pärast. Nii, aga nüüd on küll selline lugu, et jälle grammofon tahab mängima hakata lausa juba ma vaatan, et, et siin on mängima minemas, aga mis plaadsena enne kui ta veel kirjutab? Mängima läheb nii Worderi ruind, ine tei. Mis, miks see lugu? Nojah, ma ei suuda vastu panna sellele, et ma olen lüürilise meelelaadiga inimene ja see on ka üks üks siin ütleme, noorepõlve lemmikuid, noorepõlve kõlab nagu ma oleksin vana, sa oled ikkagi juba olla 40 olgem ausad, oleme au, ei ole kõigi, et noh, elu küll algab neljakümneselt vist kuskil ma lugesin aga aga et mandril on alati ka nagu minu jaoks olnud niisugune bänd, mis suudab hoida ja tekitada hästi mõnusat ekstaasi oma muusikas. Jah, lüüriline lugu oli see ja siis me tegime siukse nagu pausi, mis oli siis kuidagi täis seda tüüpi nagu tähenduste Rein, kui tihti sa selles lüürilise meeleolus või kuidas sa siis välja näed, kes tulebki väike pisar vahel silmanurka ka? Ei tarvitsenud ennast ei, tuleb, tuleb, ma olen väga ebatüüpiline eesti mees. Ma vahel lasen silma niiskeks. Meeleldi. Ühesõnaga, Rein Pakk, näitleja tähendab siis koomik, ütleme nii ja lavastaja kirja kirjamees selles mõttes kirjutab tekstid ise ja teeb, valib endale siis meeldivamad rollid, nagu meilgi siin selgus. Tegelikult sellesse armukolmnurgast ta vist ikkagi ei ütlesid selle nalja, et, et seal ei ole armastaja. Nii, aga meedia, meedia, mis on siis tegelikult üks peateema võib-olla isegi peateema Jan Uuspõllu kõrval ja kindlasti, eks tükk oligi algselt kirjutatud Jan Uuspõld selles mõttes, et tema oleks laval ja räägiks endast ja meediast nüüd, kui ta laval ei ole, olen seal, mina ei räägi iseendale, et ma ei mängi teda, vaid et, et seal on nagu meediast kui niisugusest päris palju juttu. Minu meelest ei ole see meedia küll mingisugune niisugune hirmus koll, keda tuleb hurjutada. Minu meelest on ta väga värvikas ja väga loominguline valdkond, et et kõik, mida kollasem väljaanne seda veidrat veidramat loovust arendab, et, et kõik see, mis seal sünnib, lihtsalt inimesed peaksid nagu suutma säilitada mingisugusegi, võime vahet teha, mis on sõge väljamõeldis ja mis mitte siis on kõige, kas Rein, mis sa arvad, et kus seda võiks oskust, eks ole, meediat tarbida, lugeda nii, et su enda vaimne tervis säilib ja, ja see just, et lihtsalt osa saaksid sellest ikkagi rikkusest, mida siis noh, meedia tegelikult ju annab, et see, see mitmekesine pilt on ju tegelikult täiesti olemas seal. Et kas sina, mis sina arvad, kas võiks lausa juba koolis kuskil algkoolis hakata lastele juba rääkima, et kuidas, mis meie ümber on kirjandus, kohustuslik, kollane kirjandus. Ja analüüsime selle, et vaata, mis igal juhul toimub, eks ole peal kirjandust lahti võtma, et, et ei pea alati siis nii-öelda kohe selle põhjal ma ei tea, mida siis tegema? Ei noh, see võiks tõesti midagi niisugust olla tekstianalüüs nagu iga teinegi, nii nagu nii nagu analüüsitakse, Tammsaaret võiks ju ka mingit näidetena muidugi noh, võib-olla mitte nii uhkelt pjedestaalile tõstes, aga ikkagi võiks analüüsida ka ütleme siis ajakirjandusakte, et teha vahet, mis on nagu tõsiseltvõetavad, mis mitte mis on nagu päriselt uudiseid ja mis on interpreteeritud uudised, vaid on loodud või? Jah, et mis on võib-olla see meelelahutusmaailm ja kus on võib-olla suurem mängulisus ja nii edasi, kus nende piiride ületamine ei ole võib-olla alati kõige isegi hullem kuridega. Jah, aga ega see, kust kust õppida vahet tegema, ega sinna ei oska ikka mingit paremat soovitust anda, kui kui meeletust, maailma kultuurivaramust, lugege häid raamatuid, vaadake häid filme, kuulake head muusikat ja te hakkate taipama, mis, mis maailmas te elate. No Rein, Rein Lang, siin kultuuriminister ikkagi siin vist eelmine nädal soovitas ikkagi väga konkreetselt vist isegi mingit mingit teosed nagu välja võtta või mitte enam välja laenutada raamatukokku, emakat selekteerima. Mis, kuidas sa selle asja paika paneksite, sa räägid heast kirjandusest ja headest raamatutest? Mulle tundub, et, et mingisugune uba või point, et on selles olemas, et tõepoolest noh, miks peaks raamatukogu oma eelarvet kulutama sopaga sopakate peale. Olgu, aga ma kardan seda, et kahte asja. Esiteks ma tahaks väga näha, kes on need inimesed, kellest moodustatakse komisjon, kes hakkab nagu sopakaid kullakatest eristama. Te ei kujuta ette, kellel see kompetents olla, kuigi kompetentsi võib alati luua, aga teine asi on see, et ma kardan, et need raamatukogud jäävad lihtsalt kangesti tühjaks. Sest et seal nende Tammsaare riiulite vahel liigub ikka väga vähe inimesi, enamus istub lugemissaalis avatud Sobakatees ja ja kohalikud väiksed poisid taovad arvutis mingit ette mängida ja nii edasi, et, et ei tea, vaata kus saab, aga raamatukogudega on minu hea sõber ja naabrimees Tartu linnaraamatukogu juhataja rääkis, et tema on näinud näiteks Taanis niisugusi, raamatukogusid, kus saab laenutada ainult raamatuid, vaid igasuguseid asju saab laetuga, tööriistu, võtad niukse ostukäru, lükkad sisse, võtad, mis vaja on, et noh, miks mitte maksumaksja raha eest võimaldada. See on hea mõte, et miks mitte jah, et ka nõukogude ajal, mis tulid, mingisugused plakatid olemas kuskil, aga, aga, aga meil on see asi unarusse jäänud vist et tasub, tasub edasi kerida seda mõtet. Jah. Rein, nojah, me rääkisime seda, et koolidesse võiks seda teist ja kolmandat õpetust juurde anda, aga me teame ikkagi, et, et nii või teisiti on, on need õppeprogrammid üle koormatud ja, ja nii edasi, et, et noh, eks hea hea siis nii-öelda lastetuba on ka üks, üks üks eeldus, et kui, kui hea lastetoa siis sina oled oma lastele nüüd valmis meisterdanud, noh ma tegelikult juba üks näide oli juba olemas. Võisid kuulda, kuidas sul tütar tagus trummi ja laulis ilusasti, et mis, mis võtta, need on, et kuidas kuidas sina teed, et sa oled noh, tõesti kolme lapse isa siin meil tublilt, et vadki teised eeskuju, et mis, mis võtteid sa teed, et lapsed ikkagi õigele rajale juhatada? Ma ei oskagi öelda, eks selle üle, kui hea lastetuba neil lõpuks on, otsustavad nad siis, kui nad on ise täiskasvanud, siis saab näha. Aga üks põhimõte on küll, et ma olen nagu iseendale öelnud, et et ärgu ma kunagi vihasta kui igasuguste miks-küsimuste peale, et kui laps midagi teada tahab, siis ma püüan, ükskõik kui keeruline see ka ei ole leida mingisuguse vastuse talle, et, et rääkima inimestega mitte ainult lastega kõigi inimestega, ka lastega, iseäranis et ära ei saa, vastused oma küsimustele teete küsiks võib-olla järgmine kord jälle. Ja nende vastuste juures ei pea täiskasvanu või lapsevanem mitte häbenema seda, et kas see on nagu subjektiivne vastuse, mitte muidugi subjektiivne. Ja siis seda, et ära nüüd tüütaja, mis sa nüüd seletad ja palju kordi segusid, aga oled sa ise rohkem selline vabakasvatuse pooldaja või oled rangemise? Ma arvan, et ma tahaks olla pigem rangem isa, sest see oleks mugavam. Eino, mis päris vabakasvatus on sõge ja väljub kontrolli alt, et ma arvan, et reeglid ja piirid on lastele ja noortele inimestele väga vajalikud, see on nende enda huvides. No Rein, kui sulle stand-up koomikuna öelda näiteks naljamees, siis kuidas sa sellesse suhtud? Nalja heina naljanina, naljamees on natuke paremini. Ei. D Suht on, minu meelest on nali väga võimas asi selles mõttes, et tal on vabastav, võib-olla isegi nagu lunastav toime, et inimesed vajavad läbi nalja. Me saame vabaneda väga paljudest pingetest. Minu arust on see nagu noh, tore ja üllas asi, kui sa suudad kedagi naerma ajada, nii et minul ei ole naljamehe vastu küll mitte midagi. Tore, aga naljajutt juhatab hästi sisse meie järgmise laulu, mis tegelikult jääb selle tunni viimaseks looks. Meile oled sina valinud ja see on Elvise Preslilt harjun, nõunsam tsunamit. Jah, see on üks kontsertsalvestus, kus kus saabki nalja selles mõttes, et taustalaulja oli seekord Presley valitud nisugune paist ise palun valinud talle oli antud kuskil kontserdil keegi, kes siis nagu väga kummaline kummalises helistikus ja võtmes seda tema taustalaulu seal luuga peas lihtsalt täiesti pidurdamatult ajab vana ja Elvise nii naerma. Ta saab suurte raskustega laulu lõpetatud. Nii et naljalaul No aga Rein, aitäh sulle tulemast ja rääkimast, aga jõuan siia otsa veel küsida ühe küsimuse, mida sa soovitaksid tänasele päevale eesti inimestele? Tänasel päeval Eesti inimestele üldiselt selline, noh varsti tuleb talv, mõelge selle peale, mõelge, mitte ainult südame peale. Äkki midagi, seda läheb talvel vaja.