Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 16.-st juunist. Stuudios on Kai Vare. Opositsioonierakonnad kritiseerivad valitsusliidu majanduspoliitikat ja eriti energiaaktsiise keskele. Osakond leiab, et aktsiisitõus jääb ettevõtjad raskesse olukorda. Rohelised ei ole rahul, et valitsus ei kasuta maksuhoobasid säästva majanduse julgustamiseks. Eestis, Lätis ja Leedus peedi täna üheaegselt ajalookonverentsi kommunismi kuritegude teemal. Konverentsil kutsuti rahvusvahelist üldsust üles moodustama riikidevahelist tribunali, mis kommunistlik režiimide kuritegudel oma hinnangu annaks. Piirivalve, politseiameti, keskkonnainspektsioon kontrollisid Peipsil veesõiduohutusnõuete täitmist ning kala püügieeskirjadest kinnipidamist. Õigusrikkumisi avastati oodatust vähem. Suure-Jaani muusika festival pakub elamusi sümfoonilised muusikast. Rokini tänavused muusikapäevad on pühendatud Artur, Villem ja Eugen kapile. Ilmateade lubab meile mitmel pool vihmasadu, öösel on sooja üheksa kuni 15, päeval 15 kuni 22 kraadi. Opositsioonierakonnad kritiseerivad valitsuse majanduspoliitikat, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rääkis erakonna volikogu istungil Pärnus energiakandjate aktsiisimaksude tõstmisest. Tema sõnul ei tohi kodumaist tootjat naaberriikidega võrreldes suuremate koormustega halvemasse olukorda seada. Savisaar juhtis tähelepanu ettevõtluse olukorrale, mis nõuab niigi firmadelt suuri täiendavaid väljaminekuid. Keskerakonna esimees hoiatas, et kiirkorras läbiviidav aktsiisitõus vähendab Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning aktsiisitõusud tingivad tõenäoliselt ka varimajanduse osakaalu kasvu. Erakond Eestimaa rohelised, kes pidas Saaremaal üldkogu, ei ole samuti rahul valitsusliidu majanduspoliitikaga. Roheliste eestkõneleja Riigikogu liige Marek Strandberg ütles, et erakond jätkab õpetaja õppiva tegevusega. Vaatamata asjaolule, et valimiste ajal kõik erakonnad kõnelesid sellest, kui rohelised need on siis valitsemispraktikas, mida me tänasel päeval näeme, on nagu selle mõistmine, et millisel moel keskkonnaküsimusi lahendada, on see jäetud tagaplaanile. Ja ma arvan, et nii-öelda meie jaoks on oluline selgitada jätkuvalt, et, Millistest tegevustest pidada keskne küsimus on jätkuvalt see, et meil on vaja väga selgelt osaleda keskkonna ja energiajulgeoleku probleemide lahendamises, need on Eesti jaoks olulisemad kui mis iganes saadiku palgad või kes teab mis tänasel päeval me oleme situatsioonis, kus ettevõtted Tal puudub nagu selge siht milliseid majanduslikke ja poliitilisi suundi tuleks võtta ja selle tõttu ei harrastada, et aga märkimisväärselt majanduse ümberstruktureerimist, võtke lihtsalt arvut. Me kulutame jätkuvalt neli korda rohkem energiat ühe dollari teenimiseks või euro teenimiseks. Kui Euroopa liidus keskmiselt meil raiskab vajadusi raiskavat majandust ei lõpeta, siis meie inflatsiooniprotsessid jäävad samasuguseks ja mitte mingisugust intuid stabiliseerumist ei toimu. See on nagu see noh, ütleme lühinägelik, kus, mida me tänasel päeval heidame ette ka valitsuskoalitsioonile, kui nad on otsustanud, et ökoloogiline maksureform piirdub ainult aktsiisi tõstmisega ja kõikvõimalikud muud toetusmehhanismid ei kuulu sinna sellepärast et selles nii-öelda aktsiisimaksu tõstmise kavas need puudusid. Ja ettepanekud, mis me tegime nii-öelda jätta keskkonnamaksud nagu mitmekesiseks maksustada nii tooted kui tarbijat, et anda nii-öelda väga selgeid investeerimise käitumissignaale. Neid aruettepanekuid ei arvestatud, nii et tegelikult me oleme täna Eestis situatsioonis, kus tõepoolest majanduses on täiesti kolm erinevat suunda, on need, kes ütlevad, et tühi puha maks tõstame ruttu üles, äkki inflatsioon pidurdub. On need, kes ütlevad, et mingit maksu ei tohi tõsta, kuna kuna siis kõik läheb väga kalliks ja kolmandad ehk meie, kes ütleme, tegelikult on maksumehhanism vaja. Me kesiseks majandus muutuks mitmekesiseks. Eestis Lätis ja Leedus peetidena üheaegselt ajaloo konverents kommunismi kuritegudest kiideti heaks pöördumine Baltimaade valitsuste ja parlamentide, samuti Euroopa Liidu Haagi tribunali USA kongressi ÜRO poole. Pöördumises kutsutakse üles moodustama riikidevahelist tribunali kommunistlike režiimide kuritegudele hinnangu andmiseks. Samuti peavad üleskutse autorid vajalikuks kommunismi võrdsustamist natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga. Konverentsil käis Vallo kelmsaar. Valdav osa neist, kes rahvusraamatukogus koos olid, on kommunismi kuritegusid omal nahal tunda saanud, neile pole selgitusi vaja. Küll aga näitasid aprilli lõpu märuliööd, et isegi teise maailmasõja valla päästnud sündmused vajavad meenutamist, tõdes professor Peeter Järvelaid. Kaheksakümnendatel aastatel me rääkisime kahel kolmandast augustist 39, kui tegelikult kaks suurvõimu jagasid Euroopa ja me oleme langesime nende ohvriks tegelikult needsamad aprilli lõppu, nõndanimetatud pronksiööd, kus kõiki meid ka teil kaasa arvatud, kes siin saalis istute, Kadeid nimetati fašistideks. See peaks meid veelkord meelde tuletama, et me peame uuesti Eestis hakkame rääkima 23.-st augustist juriidiliselt sest sellega kinnitati kuritegelik plaan. Samas küsis professor järvelaid, kas täna aastal 2007 oleme me kaitstumat kui varem, kui teame, et keegi tuleb meile appi, siis peame ka teadma, mida me ise peame tegema. Eesti kodaniku kohus on kaitsta oma riiki, rõhutada tõsta Srebrenica veresauna, meenutades seal jätsid hollandlastest ÜRO rahukaitsjat moslemid kaitseta ja serblased tapsid tuhandeid relvitud inimesi. Ma loodan, et see paneb meid mõtlema teemale, mida tähendab riigi kohustus kaitsta oma kodanikke, ei ole mõtet mängida sõjavägi, mis demorealiseerib täiesti ühiskond, siis lõpetame selle ära, ütleme, et me ei kuluta raha, ainult teeme ainult piiri ja kõik. Ja vaatame, mis siis saab. Aga küsimus on selles, et riik peab otsustama, riik ei tohi mängida Vi. Riigikogu saadik Ken-Marti Vaher tuletas tänagi meelde kunagi president Lennart Meri poolt välja käidud mõtet. See on rahvusvahelise kommunismi kuritegude keskuse ja muuseumi loomine Tallinnasse pagari tänaval ja ma arvan, et selle valitsusliidu ülesanne võiks olla säärase kommunismi muuseumi loomine lähima kahe aasta jooksul. Samuti korrati täna ettepanekut rajada sarnaselt Washingtoniga ka Eestisse kommunismiohvrite memoriaalprofessor. Peeter Järvelaid tegi aga hoopis teistsuguse ettepaneku. Me võime nende memoriaalidega ennast täiesti ära, kuna kui me oleme tark rahvas, siis me teeksime Moreaaliks kooli, kus lapsi kasvatada Keilasse. Sõja üks ausammas, mida ei saanud lammutada, oli kool. Juba 30.-te aastatel saadi aru, et, et ei ole mõtet teha sambaid, mille pärast me peame õiendama või teine kooli ja teeme sinna samba sisse või maja peale või see kõik teavad, et see on monument sellepärast. Me oleme tark rahvas, me oleme väike rahvas meiega üle. Mida arvab kooli kui mälestusmärgi rajamisest Peep Varju Memento Tallinna ühendusest. Mina arvan, et kõik need ideed on õiged ja heade töötada igas suunas mitte ainult ühte projekti ühte ideed pakkuda. Tõnismäelt välja kaevatud kopter Aleksei preancevi põrm maeti Venemaal ümber. Interfaxi teatel kogunes Rostovi oblastis kukkuvas keskväljakule sõjas langenute mälestussamba igavese tule juurde mitu 1000 inimest. Tseremoonial osalejad kandsid plakateid kangelaste mälestuse. Rüvetajate koht ei ole Euroopa ühiskodus ning ajal oma marotöörid ärge sõdigi inimeste mälestusega. Pärast jumalateenistust lasti kirst Bryancevi põrmuga au paukude saatel hauda. DNA-profiilide põhjal on tuvastatud veel kahe Tõnismäele maetud nõukogude sõjaväelase võimalikud sugulased. Leitnant Vassili Volkovi sugulane saabub Eestisse järgmisel nädalal. Piirivalve politseiameti keskkonnainspektsioon korraldasid täna Peipsi põhjaosas ühisoperatsiooni, et kontrollida veesõiduohutusnõuete täitmist ja püügieeskirjadest kinnipidamist. Ago Gaškov käis kaasas. Taoline operatsioon võitjate esmakordselt ida politseiprefektuuri korrakaitsetalituse politseidirektor Tarmo Nurm. Mare ohutusseadusest tulenevalt politseil on kohustus kontrollida nii merel kui siseveekogudel sõidu ohutust ja mõte oli selles, et tehase esimene suur ühisoperatsioon siis koostis piirivalve ja keskkonnainspektsiooniga, kuna nendel on olemas alused politseile on üks alus, millega isegi täna Peipsi lainetes oleks tekkinud probleeme harjutada, seda koostööd pärast hiljem terve regiooni peale teha, siis ka mere peal ja alates ütleme siis Lääne-Virumaa, kaasa arvatud kuni Narvani ja sealt edasi Narva veehoidla ja Peipsi järv. Kui möödunud laupäeval oli Peipsi ääres kaebusi, selle ületus, kuutri sõitjad häirivad teisi puhkajaid siis täna oli Peipsi põhjarannikul äärmiselt rahulik. Ka meile on laekunud teateid skuutritega, sõidetakse siin suht rannas ja ujujate vahel samuti tahetakse tulla oma transpordivahenditega, millega siis kas kuutreid või transporditakse siia luidete peale, meil oli ka maal patrullid väljas, nii palju, kui mul andmeid on maa peal, nagu saadi rikkujaid rohkem kätte selles suhtes, kui veeb. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna juhataja Andrus Simson, selliseid õigusrikkumisi, mis Keskkonnainspektsiooni menetlus pädevusse kuuluvad, neid me ei avastanud. Tänane reid oligi plaanitud koostöös piirivalve ja politseiga, et nemad saavad kontrollida nende kohustusi ja meie saame kontrollida neid ülesannetena täitmise, mida peaks siis nagu keskkonnainspektsioon jälgima veekogule esmaselt kalapüügieeskirjad ja rannal-kaldal siis hetkel Peipsi põhjarannikupiirkonnas olev eriti suur probleem on ebaseaduslik tõlkijad, parkijad ja, ja tuletegijad, see oli isegi üllatav, et kõik oli nii hästi tavapäraselt igapäevases töös muidugi alati nentida ei saa, ehkki laupäev või siis liigub info, võiks seejuures nii kiiresti, et kõik, kellel oli kuidagi paha plaanis, on nüüd põõsasse pugenud. No ei tee saladust, et nii kui siit alajalt kaatrid välja sõitsid, siis hilisem informatsioon tagasi on juba selline, et info liikus. Aga ka preventiivne töö on tegelikkuses see, mida me peame tegema, et alati ei ole ajada taga õigusrikkujat teda karistada, vaid ka selline töö, mis näitab võib-olla sellist positiivset tulemit lihtsalt rahvast hoiatada ja näidata seda, et, et me ei ole ainult karistamise peal väljas. Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on internet 21. sajandil täiuslik lahinguväliminister. Aaviksoo esines Pariisis rahvusvaheliselt globaalse julgeoleku konverentsil küberkaitseteemalise ettekandega. Ta märkis, et maailmas on lisaks tavalistele julgeoleku ohtudele tekkinud uued seni liialt vähe tähelepanu pälvinud ohud nagu kübersõda küberterrorism. Eesti kaitseministri sõnul tuleb küberrünnakute vastu luua tugev rahvusvaheline juriidiline raamistik ning töötada välja senisest tõhusam ja ühtlasem riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide küberkaitse poliitika. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas vanutab täna või homme ametisse uue peaministri erakorralise valitsuse. Senise äärmusrühmituse Hamas juhitud valitsuse saatis president laiali pärast seda, kui hammas kogu Gaza sektori enda kätte haaras. Tuhanded palestiinlased lahkuvad Gazast, öeldes, et ei taha elada Hamasi ülemvõimu all. Hamasi liider Ismail Khani ja ei tunnista enda tagandamist valitsusjuhi kohalt, kuid kinnitas prantsuse ajakirjandusele antud intervjuus, et ei kavatse kaasas eraldi Palestiina riiki välja kuulutada. Läänekalda aladel on olukord rahutuks muutunud. Tunud president Abbasi pooldajad on tänavatele üles seadnud kontrollpunkti ning otsivad Hamasi võitlejaid. Paarsada meeleavaldajat on kogunenud palestiinlaste parlamendihoone juurde. Palestiinast uue valitsuse etteotsa saab kunagine rahandusminister Salamfajaad, keda toetavad ka lääneriigid. USA, Iisraeli ja Euroopa riigid kavatsevad alustada Palestiinlaste vahevalitsusele rahalise abi eraldamist. Palestiinlaste toetamine peatati rohkem kui aasta tagasi pärast äärmuslikku Hamasi võimuletulekut. ÜRO uus Kosovo resolutsioon kutsub läbirääkimisi jätkama. Lääneriikidel on valminud resolutsiooni ees eelnõu, milles kutsutakse Serbiat Kosovo albaanlaste veel neli kuud läbi rääkimisi pidama. Kosovo ajakirjandus teatas Lääne diplomaadile viidates, et eelnõu edastatakse esmaspäeval Venemaale ja võiks nädala keskel ametlikult ÜROsse kooskõlastusringile minna. Serbia liitlane Venemaa on siiani blokeerinud resolutsiooni heakskiitmise, mis viiks Serbia provintsi Kosovo iseseisvumise. Nii märtsis jooksid serblaste ja Kosovo albaanlaste kõnelused ummikusse, kuid Venemaa leiab, et läbirääkimisi tuleb jätkata. Uues eelnõus nähakse, et osapooled peavad läbirääkimisi 120 päeva ning praegu kokkuleppele ei jõuta. Jõustub automaatselt senine plaan, mis näeb ette Kosovo iseseisvuse Euroopa Liidu järelevalve all. Suure-Jaanis algas täna muusikafestival Piret rist, annab teada Suure-Jaani muusika festival pakub tänavu muusikaelamusi sümfoonilise muusikast rokini 10. festivali kaheksasse päeva on planeeritud 17 kontserti. Avakontserdil esineb riiklik sümfooniaorkester Paul Mägi dirigeerimisel, kavas on Artur Villem ja Eugen Kapi looming. Nendele heliloojatele ongi ju festival ka pühendatud. Festivalipäevadel võib kuulata lõunamuusikatunde, kus esinejateks Villu Veski, Tarmo Noorma, Olav Ehala, kuid kontserdi annavad ka Andres Uibo, Mati Palm, Tobiase keelpillikvartett, Aavo Otsa muusikastuudio, rahvusringhäälingu tütarlastekoor ja Peterburi mungakloostri koor. Traditsiooniliselt toimub päikesetõusu kontsert. 23. juunil kell kolm öösel, esineb passaare soosaarel soo-orkester koos loodusmees Hendrik Relvega. Tõeliseks publikumagnetiks tõotab aga kujuneda 20. juunil toimuv Eesti rahvusmeeskoori ja rokkbändi metsatöll kontsert Lõhavere linnamäel. Esmakordselt toimub festivali raames Mart Saare nimeline laulukonkurss, räägib konkursi korraldaja Mati Palm. Mart Saar laulmine ei ole mitte lihtne, sest Mart Saar on alati siis kui väga nüansirikas ja sisutühjad, aga nüüd õnneks oma eesnimekiri esimesest voorust osavõtjate kohta ja siin ma loen välja 23 nime ja nende sees mitte ainult eesti nimed, vaid Andrei Bogatsia, Ksenja, kus koova ja Marina mo roosades tähendab mitte Eesti. Ja nad on võtnud vaevaks ära õppidega kuus Mart Saare laule, seda on kahe vooru peale kokku, nii et see on oodatust suurem osavõtjate hulk, mis meid võib ainult rõõmustada. Suure-Jaani muusika festivali korraldavad Eesti Kontsert ja Suure-Jaani vald. Festivali kunstiline juht Andres Uibo ütles Eesti Raadio uudistele, et nii suurejooneline muusika festival saab toimuda ainult tänu heale koostööle. Säärane üritus nii suure mastaabiga üritus, nagu see siin all seal uskumatult suur festival saab toimuda ikkagi tänu sellele, et kõik need teevad seda ikkagi armastusest ja väga palju sümboolse raha eest ja tänu sellele, see on säärased võimalik. Ja ilmast vihmasadu levib öö jooksul Lõuna-Eestist pikkamööda põhja poole, kohati on äikest ja sadu võib olla tugev. Puhub idatuul neli kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel üheksa kuni 15 kraadi. Homseks lubatakse paljudes kohtades vihmasadu, võib olla äikest. Tuul pöördub edelasse, põhjarannikul puhub valdavalt idatuul, tuule kiirus on kolm kuni üheksa, saartel puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja tuleb pühapäeval 15 kuni 22 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.