Tere õhtust, kell on saanud kuus, võtame nüüd kokku pühapäeva kuuenda novembri olulisemad sündmused. Kreeka peaminister George Papandreou astub ametist tagasi pärast seda, kui jõutakse kokkuleppele ajutise koalitsioonivalitsuse moodustamises. Valitsuse esindaja sõnul on võimupartei opositsioon kokkuleppele lähedal. Pea aasta kestnud Narva Kreenholmi tekstiilitööstuse pankrotimenetluse käigus pole ettevõtet varadele uut omanikku leitud. Endised töötajad loodavad vabriku taaskäivitamist, kuid pankrotihaldur seda ei usu. Pärnu lahe merepääste selts sai oma kasutusse piirivalve vana kaatri, mida saab kasutada õppe SÕNA võibuksiirina. Alus on küll vana, aga ökonoomne ja töökorras. Pariisis kestab teist kuud Eesti kultuuri festival, mis sel nädalal on pühendatud Arvo Pärdi loomingule. Avatud arhitektuurinäitus buumi ajal ehitatud hoonetest. Rahvusooper Estonia mnjaa avas paides teatrilaada. Nädala jooksul pakutakse paide lastele ooperi- ja balletietendusi, toimuvad kammerkontserdid ja töötoad. Ja ilmast. Öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Õhutemperatuur on miinus ühest kraadist öösel pluss 10 kraadini. Homme päeval. Kreeka peaminister jorsas Papandreou astub ametist tagasi pärast seda, kui jõutakse kokkuleppele ajutise koalitsioonivalitsuse moodustamises ja see võib juhtuda juba täna õhtul. Nii teatas valitsusjuhi partei kõrge liige. Enne Papandreou tagasiastumist tuleb kokku leppida sellise administratsiooni peamine eesmärk võimuloleku aeg ja liider, ütles Pasok partei liige Kreeka riigitelevisioonile. Tema sõnul tuleb ennetähtaegsed üldvalimised korraldada pärast seda, kui Kreeka täidab oma kohustused eurotsooni partnerite ees tõenäoliselt järgmise aasta jaanuaris või veebruaris. Valitsuse esindaja ütles täna pärastlõunal, et võimupartei opositsioon on kokkuleppele lähedal. Opositsioonipartei Uus Demokraatia liider Antonis Samaras ütles täna varem, et ta on valmis aitama kriisi lahendamisele kaasa, kui Papandreou ametist lahkub. Papandreou palunud presidendilt luba kohtuda pärast kabinetiistungit veel opositsiooniliidriga. Neljapäeva hilisõhtul võttis Papandreou Barlow võitis Papandreou parlamendis usaldushääletuse, kuid ütles juba siis, et ei hooli oma positsioonist ja on nõus suurema koostööasjus opositsiooniga läbirääkimisi alustama. Kõige tõenäolisemaks uueks peaministriks peetakse praegust rahandusministrit Evangelos Venizelos. Kreeka televisiooni teatel on peaministrikandidaadid veel Petrosmoliviaatise Lukas papa maius. Euroopa Liit suurendas survet Kreekale, et see moodustaks kiiresti rahvusliku ühtsuse. Valitsuse ei rakendaks uut päästeprogrammi, ähvardades vastasel korral Ateena eurotsoonist välja heita. Kreeka valitsus on öelnud, et raha saab otsa Imre keskpaigas, kui Ateenale ei eraldata kaheksa miljardi euro suurust väljamakset, mille riik oleks algselt pidanud saama juba eelmisel kuul. Ja nüüd koduste asjade juurde. Aasta tagasi lõpetas töö Kreenholmi tekstiilitööstus. Pankrotivara on siiani müümata, endised töötajad ootavad vabriku taaskäivitamist. Narva linna võim kinnitab, et suurettevõtte sulgemine erilist vapustust endaga kaasa ei toonud. Jüri Nikolajev jätkab. Kreenholm seiskas tootmise mullu neljandal novembril, selleks ajaks oli kunagisse hiigelettevõttesse jäänud tööle veidi alla 600 inimese ning seitsmest vabrikust vaid viimistlusvabrik Kinnisvara Kreenholmile enam ei olnud. Ettevõttest jäi maha seitsme miljoni euro eest võlgu ning tootmisliinid ja valmistooteid. Peaaegu aasta kestnud pankrotimenetluse käigus pole varale uut omanikku tekkinud. Huvilisi on ostjaid, aga mitte. Olukorda, selgitab pankrotihaldur Martin grupp. Keeruliseks teeb selle paralleeliseerimine võib-olla see, et Grönholm kas ei kuulu kinnisvaraseadmed asuvad redi Vidal ja see teeb potentsiaalsed investorid ikkagi ettevaatlikuks. Kuna voored iseenesest vanad ja amortiseerunud, ilma suurte investeeringuteta tootmist jätkata on suhteliselt keeruline. Martin Grupi sõnul uut oksjonit esialgu ei tule. Peetakse läbirääkimisi, mille tulemust peab veel ootama. Ma ise loodan, et selle vastu lõpuks vara kõigi poole pealt ta kindlasti arvustas statiive, aga julge nagu lubada, et seal ka tootmine jätkub. Kreenholmi endiseid töötajaid uue töökoha leidmisega ei kiirusta. Septembris ütles töötukassa Narva osakonna juhataja Jelena, kus mina meie uudistele, et suurem osa mullu koondatud enam kui 500-st Kreenholmi töötajast pole uut tööd leidnud ega otsinud. Kuna inimesed loodavad tekstiiliettevõte taaskäivitamisele sellest hetkest Holm taastootmist alustab, on teatatud juba kahel korral, kuid seni aluseta. Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes aasta tagasi muretses suurkoondamise mõju pärast linnaeelarvele ütleb täna, et Narva elas Kreenholmi kadumise üle ilma suuremate vapustusteta. Tegelikult need, kes tahtsid tööd leida, need leidsid tööd. Loomulikult, see oli ebameeldiv, ega siis keegi ei taha, et mingi suurettevõte kinni läheb, aga kui see niimoodi läks, siis oli nagu paratamatus, mis tuli üle elada ja ma arvan, et me oleme selle päris normaalselt üle elanud, et nagu mingit katastroofi ei tekkinud, mingit auku linna eelarvesse ei tekkinud. Sotsiaalset plahvatust ei tekkinud. Ma arvan, et see asi lahenes nii hästi, kui üks halvasilaneda saab. Kolm aastat enne pankroti maha müüdud Kreenholmi ajalooliste hoonete kompleks elab aga oma elu edasi, seal toimub kinnisvaraarendus ja kõigi eelduste kohaselt saab sellest kunagi uus Narva äri ja elukeskus Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Lääne prefektuur kinkis piirivalvele kasutuks muutunud kaatri Pärnu lahe merepääste seltsile aukartust äratavat 75 aastat vana alus on igati sõidukorras ning võimaldab vabatahtlikele vastutasuks piirivalvele, lihtsamatel päästetöödel ka abiks olla. Ülle Hallikult lähemalt. Vabatahtlikke ühendavad merepäästeseltsid on Eesti rannikualadel hakanud tekkima alles viimastel aastatel. Põhiliseks takistuseks on olnud tehnika puudused merel või järvel, hädasolijale jõuda. Ka Pärnu lahe merepääste seltsi käsutuses olid seni vaid väikesed kummipaadid, mis aitavad küll hädaliseni jõuda, kuid kui mõni alus pukseerimis peaks vajama, jääb nende jõust vajaka. Pärnu lahe merepääste seltsi liikme Norman Talsoni sõnul avardab kingitud kaater võimalusi oluliselt. Plaanis on kasutanud oma väljaõppevahendina ja siis vara päästjana ehk siis madalale sõitnud või siis mootorlikega teisi aluseid Pärnu lahe pealt ära pukseerida kol sadamasse, selleks anda, et väike süvis, ökonoomne väike kütusekulu, milline oli teie varustus, enne on väiksemad kummipaadid, millega saab ka kiiremini reageerida, aga nendega pukseerimistöid ja selliseid suuremahulisi tõmbetöid idee. Jah, olete tänasest juba valmis tegemist ikka Pärnu lahe päästeseltsid on praegu liikmeid 20 ringis, lootus on need, kaater meeldid, teeb uusi inimesi juurde. Lääne prefektuuri piirivalvebüroo juht Margus Toomsalu sõnul olnuks võimalus mahakantav alusenampakkumisel maha müüa. Merepäästjatele kinkides jääb see aga teatud mõttes piirivalvet edasi teenima, kuna osa väljakutseid saavad need vabatahtlikud merepäästjad enda kanda võtta. Margus Toomsalu. Arvestades selle kaatri manustatud kaater on välja lastud 36. aastal ja Eesti piirivalves teenib ta kuskil 90.-te keskpaigast siis tänaseks ei ole ta meile enam väga efektiivne just selle vanuse ja tere kõlbulikkuse poolest siis ja võtsime ta ekspluatatsioonist maha ja läks võõrandamisele ja tasuta võõrandamisega sai siis Pärnu lahe vabatahtlik merepääste selts selle omale. Laev on igati korras, jah, aga nagu ma ütlen, et see vanus ja arvestades sellega tormise merega on, siis on see alus meie jaoks nagu ebaefektiivne, küll on ta hea, et on ökonoomne ja ta on vaikses ühisega, et ta võimaldab minna kalda äärde. Praegu on piirivalve ja vabatahtlike merepäästjate koostööõiguslikult reguleerimata, kuid peagi peaks riigikogu vastava seaduse vastu võtma. Piirivalve loodab veel, et üle Eesti juba loodud vabatahtlike ühendustele veelgi lisa tekib. Näiteks on katmata Pärnu lahe Läti piiripoolne osa, kuhu Pärnust appi jõudmine paratamatult oma aja võtab. Raadiouudistele Pärnu stuudiost Ülle Hallik. Pariisis jätkub Eesti kultuuri festival Estonitonic, kus käesolev nädal keskendus helilooja Arvo Pärdile. Eesti filharmoonia kammerkoor andis Prantsusmaal ette Pärdi Aadama itku. Kultuuripäevade raames on Pariisis avatud ka mitu Eesti näitust. Lähemalt kadri kukalt. Eesti filharmoonia kammerkoor esitas mööduval nädalal Pariisis helilooja Arvo Pärdi loomingut. Reedel toimus kontsert koos ansambliga ohkest Haldepachiga, kus Olari Eltsi dirigeerimisel kanti Prantsusmaal esmakordselt ette Pärdi teos. Aadama itk jätkab Schummach Padov. Ansambli uhkest Haldeparii direktor. Kõigepealt olen pikalt olnud tuttav eesti dirigendi Olari Elts, iga kontsert on eelkõige võimalus temaga koostööd teha. Teiseks toimus eelmisel aastal Arvo Pärdi ühe teise teose sümfoonia number neli Prantsusmaa esietendus. Kui me saime teada eesti kultuurifestivalist, tahtsime mäe osa häda ja panna kokku programmi, kus oleksid nii Arvo Pärt kui ka prantsuse muusika. Et näidata meie kahe riigi sõprust, kõneles orkestreid. Edasi kõneleb dirigent Olari Elts. Tunnustus Prantsusmaal, ma arvan, on, on väga tähtis, kuna ajalooliselt me teame siin viimasel ajal prantsuse peagede ametlikke muusikaline joon on olnud hoopis teistsugune. See, et sellised muutused ka Prantsusmaal on toimunud, on, on väga, väga hea. Eesti kultuuri festival Pariisis kestab juba teist kuud ning selle raames on Parii Valdes Chani riiklikus arhitektuuri kõrgkoolis avatud arhitektuuri ehitusbuum ruum, mis tõstab esile buumi ajal Eestis ehitatud kvaliteetseid hooneid, jätkab Jean-Claude Moreno, Pareivaldesseni arhitektuurikõrgkooli direktor. Minu jaoks oli näitus eriti rikkalik ja huvitav, mind huvitas ennekõike küsimus, kuidas minna üle ühelt arhitektuurietapilt teisele ja kuidas lahendatakse eramajade küsimus. Oli huvitav vaadata, kuidas väljendatakse kultuuripärandit viimase 15 kuni 20 aasta jooksul Eesti arhitektuuris, kõneles Kultuurifestival. Estraniittonic lõpeb Pariisis detsembri alguses. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk, Paris. Tänase teatrilaadaga algas Järvamaa pealinnas paides Rahvusooper Estonia festival, ooper ja ballett südames. Nädala jooksul pakutakse paide lastele ooperi- ja balletietendusi, kammerorkestri kammerkontserdid toimuvad aga mitmes paigas üle. Järvamaa. Olev Kenk käis teatrilaadal. Festivali ooper ja ballett südames mängis avatuks Rahvusooper Estonia brassorkester. Kogu nädala vältava festivali sisse mahub mitmeid kammerkontserte, aga samuti opereti ja balletietendusi ja töötube. Festivalil esinemisega on seotud sadu Est toonlasi. Tänane festivali avapäev on heaks võimaluseks teha tutvust teatri köögipoolega. Toimus kostüümi laadsay, valmistada dekoratsioone, kostüüme selga proovida käia grimmitunnis. Ütle, mispärast sa siia tänasele Rahvusooperipäevale oli tulnud? Ma kuulsin, et siin-seal ka igasuguseid kleite proovida ja kaunistada. Mis sind selle teatri juures nii väga huvitab? Lähen, igasuguseid põnevaid etendusi ja Läti ja kui nüüd tulite isegi paidesse, siis see on väga suur asi kelleks sa tulevikus saada tahad näitlejaks ja lauljaks. Pildi sisse ja pintsliga näo peale, siis läheb kohe ära kattuma. Meigikunstniku juures on lausa järjekord tekkinud. Mille poolest siis teatrimeik ja tänavameik erinevad krim Eiki eesmärk on inimest laval teha, kas ilusamaks, koledamaks, vanemaks või nooremaks peale lähete, sellepärast et meeldib endale peale lihtsalt ilusam välja näha. Miks te sellele noormehele kummimütsi pähe pani, ta? Poiss tahtis kiilaks saada, aga ilma juukseid lõikamata, siis läheb hästi palju mingit roosat värvi värv peale, et oleks loomulikult näoga ühte tooni. Mart Mikk Rahvusooper toob paidesse ka päris tõsist kunsti. Selle nädala jooksul. Esmakordselt on rahvusooper tulnud tõesti mu südames ja selleks, et teisipäeval mängime siin lausa kaks korda Silvad ja kolmanda päeval, siis on balletiõhtu toimuvad kammerkontserdid mõisates Järvamaal, loomulikult ka Türil, Koerus, Järva-Jaanis, nii et selles mõttes ma arvan, et see ongi rahvusooperi üks funktsioon. Minna rahva juurde. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Arhailise meestelaulu selts korraldas ka sellel aastal kontserdisarja videviku aja laulud, mis propageerib algupärast pärimusliku, rahvalaulukultuurirahvalaulikuid ja laule. Tänavu sai kuulata rahvalaule betoonist ja Lätist kuni seto ning harjuni. Viimane kontsert toimub just praegu Võrumaal Kaika koolimajas, jätkab Piret päibrist. Nelja päeva jooksul on saadud kuulata algupärast rahvalaulu, osaleda õpitubades ja ühislaulmises, kus on olnud võimalik õppida eesti setu Bretoonialeti arhailisi laule, jätkab arhailise meestelaulu seltsi eestvedaja Lauri õunapuu. Võrdleksin seda endale väga toredate külaliste kutsumisega. Ühtlasi on võimalik ka selle külasolek ojale külalistele ennast mõnusalt tunda ja kohapeal olevatele inimestele mõnusalt tunda. Ja selleks ei ole paremat variantigi kutsuda kokku need inimesed, kes oskavad oma aega sisustada näiteks lauludega sellist iluaega nagu praegu käimas on. Mille poolest erinesid tänavused videviku aja laulud teistest Eestimaal toimunud pärimusmuusika kontsertidest? Tänapäeva inimene harjunud kontsertidel käima, siis peale selle, et enda juures väga mõnusasti ära olla saab, võib korraldada selliseid õhtuid, et teised inimesed julgeksid ka tulla laule kuulama. Viljandi pärimusmuusika aidas said nii-öelda kokku Bretooni ja seto arhailine rahvalaul kontserte kuulanud ansambli lauda ukse käeksutajad liige Kairi Leivo ütles, et videviku aja laulude põhisõnum tema jaoks ongi ehedast mõttega laulmisest. See kihistus, kus need laulud tulevad, on ilmselt sama. See traditsioonide edasikandumine oli neis mõlemas ühine, et need olid väga-väga vanad lood, mis on kuidagimoodi jõudnud tänapäeva ja räägivad meile lugu võib-olla meie emadest isadest, esivanematest, sellest tarkusest, mis seal on olnud. Kuid kas videviku aja laulude kontserdite kuulamine annab ka muusikutele hingelist pidet? Kairi Leivo. See on ju nii armas, et meil ei ole mingit müra nende laulude ümber, vaid need laulud räägivad ise kõik, mis neil öelda olla. Ja nüüd veel ilmast, öösel on meil pilves selgimistega ilm, kohati on udu, hommikul võib rannikul sadada vähest vihma. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa, öö hakul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on üks kuni seitse, Kagu-Eestis miinus üks kraad. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme neli kuni kaheksa, saartel kuni 10 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.