Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, seitsmendast novembrist stuudiosse Kai Vare. Kreeka peaminister järgus Papandreou ja opositsioonijuht Antonis Samaras on kokkuleppele jõudnud uue valitsusliidu moodustamises. Kõnelused jätkuvad ja õhtul peaks selguma uus valitsusjuht. Andrei enam tõenäoliselt peaministrina ei jätka. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi lükkas ümber kuuldused, nagu astuks ta peagi valitsusjuhi kohalt tagasi. Sõnum viis Euroopa aktsiaturud langusesse ja kergitasid Itaalia riigivõlakirjade intress seal. Riigi kinnisvara. Aktsiaseltsi arvates suureneb lähikümnendil üüripindadel olevate riigiasutuste arv, sest nende majad on maha müüdud. Suurtele keskasutustele hoonete ostmine pole praegu reaalne, ütles riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit. Eesti kultuuri ja spordiürituste korraldajad on hädas vaesematest riikidest pärisosavõtjate taustakontrolliga. Korraldajad kardavad, et nende üritus on vaid ettekääne Euroopa liitu sisenemiseks ja siia elama jäämiseks. Võrdse kohtlemise volinik peab seda ka diskriminant keerimiseks, kui teatud riikide kodanikud kõrvale jäetakse. Nüüdisaegseid võimalusi ära kasutades võiks tuua osa jõukamate riikide rahast meie tervishoidu ja hoolekandesse, selle asemel, et lasta arstid ja õed mujale selle raha järele, leiab Praxise tervishoiupoliitika programmidirektor Ain Aaviksoo. Soome tervishoiu ja hoolekandeasutuste esindajate hinnangul oleks Eestis vaja parandada hooldustöötajate väljaõpet ja muuta hooldekodud väiksemaks. Selle aasta Konrad Mäe medali ja preemia rati una Roosvaltile preemia žürii liige Jaan Elken ütles, et Roosevelt on erakordselt viljakas kunstnik, kelle maalid meenutavaski Conrad loomingut. Ilmateade lubab kohati vähest vihmasadu. Sooja on öösel kaks kuni kaheksa, päeval viis kuni 10 kraadi. Börsid olid tänagi rahutud, Kreekalt pöörduvad pilgud üha rohkem Itaaliale ja Prantsusmaale. Liisu Lass võtab sõnumid kokku. Kreeka peaminister Jorheos Papandreou ja opositsioonijuht Antonis Samaras vestlesid täna telefonitsi ja jätkavad valitsusallika teatel kõnelusi uue valitsusliidu üle. Õhtul, mil peaks selguma ka uus peaminister. Ühtsusvalitsuse loomise suhtes, jõudsid sotsialist Papandreou ja konservatiiv Samaras kokkuleppele eile hilisõhtul. Papandreou nõustus eile, tema ajutist valitsust juhtima ei hakka. Ajutine valitsus juhib riiki kuni ennetähtaegsete üldvalimisteni, mille võimalikku kuube vana on pakutud. Üheksateistkümnendat veebruari Brüsselis kohtuvad euroala rahandusministrid arutavad Kreeka mullusest ehk esimesest abipaketist tuleneva kaheksa miljardi euro suuruse laenumaksja eraldamist. Euroopa komisjon teatas, et Kreeka peab enne uue abi saamist andma selge pildi riigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast. Ateena sõnul jätkub valitsusel arvete maksmiseks raha detsembri keskpaigani. Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos ütles täna, et kokkulepe rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks tõestab, et Kreeka on otsustanud laenuandjate nõutud. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi lükkas ümber kuuldused, nagu astuks ta peagi valitsusjuhi kohalt tagasi. Berlusconi sõnum viis Euroopa aktsiaturud langusesse, mis kuulduste tõttu Berlusconi peatsest tagasiastumisest olid juba tõusma hakanud. Itaalia riigivõlg on praeguseks kasvanud juba 120 protsendini rahvuslikust kogutoodangust. Oletatakse Itaalia parlamendis uusi säästumeetmeid. Arutelule järgneb ka valitsuse usaldushääletus, mida Berlusconi valitsus tõenäoliselt ei läbi. Paljude vaatlejate hinnangul on Berlusconi tagasiastumine möödapääsmatu, kui arvestada riigi finantsolukorda ja 1,9 triljoni eurost võlamäge. Prantsusmaa tegi täna teatavaks leppeplaani, millega järgmisel aastal kavatsetakse kas ta seitse miljardit ning 2013. aastal 11,6 miljardit eurot euroalas majanduse poolest suuruselt teine riik. Prantsusmaa üritab kärbetega vähendada eelarve defitsiit ja säilitada oma krediidireitingud Prantsusmaa peaminister François fil. Loo tegi teatavaks meetmed, mille hulgas on ka pensionireformi kiirendamine ning käibemaksu ja ettevõtlusmaksu tõstmine. Kokku loodab riik vaata ka 2016.-ks aastaks säästa 65 miljardit eurot. Mitu olulist riigiasutust ootab kolimist uutele üüripindadele, miks aga riik ei osta asutustele püsivat riigile kuuluvat maja, seda uuris Indrek Kiisler. Statistikaameti ja maksu- ja tolliamet otsivad endale konkursi korras uut üüripinda. Statistikaameti juht Priit Potisepp ütles, et nende maja müüdi eraomanikele juba 2009. aastal. Alates selle aasta novembrist on hoonel aga taas uued omanikud. Nüüd isikud, kes volikirjadega esinesid nädal tagasi käisid külas, päris omanikke näinud ei ole ütleme, komplikatsioonidest või, või siis edukast koostööst saab rääkida siis, kui me vaatame nüüd kuu aega paar kuud, kuidas koostöö toiminud on seal, noh, asi on selles, et meil ei ole ju oma koristajaid oma valvureid enam, vaid et, et see on juba palju aastaid niiviisi olnud, et rentnik pakub ka need teenused ja nende teenuste toimimine, on äärmiselt tähtis, et iga omaniku puhul tuleb nagu mingil määral, ütleme niiviisi, et olla valvel, et need igapäevased olmeteenused on väga hästi toimiksid. Kas poleks mõttekas osta ikkagi riigiasutustele, mis jäävad aastakümneteks tegutsema näiteks statistikaamet oma riigile kuuluv maja? Uurisin seda riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimehelt Jaak Saar niidult. Lähiaastatel riigi võimalused kinnisvarasse investeerida on suhteliselt piiratud, nii et praegu on siis leitud võimalused leida see üüriraha ja kindlasti mitte päris kolmeks viieks, pigem 10-ks kuni 15-ks aastaks. Mida arvab asjast aga statistikaameti juht? See on poliitiline küsimus, ökonomistina, mina muidugi ise tegelikult ikkagi toetaks seda ei lase mu isiklik arvamus, et need riigiasutused, mis tegutsevad ajast aega, et need asutused võiksid olla ikkagi riigile kuuluvates majades, aga aga igal asjal on oma plusse ja miinuseid, et noh, et et nüüd nagu riigi rahade eest maja ehitada, see on selleks tuleb nagu korraga ikkagi võrdlemisi suuri summasid välja käia, mis mõjutavad riigi rahanduse tasakaalu ja need on jällegi see on argument, mis räägiks rentimise kasuks. Jaak Saarniit rõhutas, et põhimõtteline otsus vähendada riigi käes olevat kinnisvara tehti juba 2007. aastal. Praegu tehakse ettevalmistusi nelja ministeeriumi ühishoone ehitamiseks Tallinnas. Rahandusministeeriumi taha. Tänane ajaleht Meie maa kirjutas võrdõiguslikkuse voliniku algatatud menetlusest kahe jooksu korraldajad vastu, kes jätsid mõni aasta tagasi võistlustele kutsumata Aafrikast pärit jooksjat. Nüüd uuritakse, kas tegemist oli rassilise diskrimineerimisega või mitte. Indrek Kiisler veel kord. Jooksu korraldaja Tõnu Vaher ütles, et ta ei tahaks sellel teemal eriti enam rääkida. Kui nüüd otse öelda, et ma olin sihuke sinisilmne uskuja, et mõni aeg tagasi aastased ühed Vahtrik jookski jooksnud olla, eks ole, ja meelsest algul sihuke väike hea meel ka, aga me ei mõtle loogiliselt. Ja noh, tõesti, et nüüd tuleb Aafrikasse jooksmi pisikesele küla jooksul, eks ole, et teised hakkasid ütlema, tunud kuule, siin on mida, mingit muud eesmärgid ja siis me jäime neid uskuma ja. Küsisin kommentaariga soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperilt. Sepper ütles, et ta kahjuks kommentaari anda ei saa. Volinik annab arvamuse võimalikes diskrimineerimise asjades. Selleks, et seda õiguslikku arvamust anda on ette nähtud kirjalik menetlus võetakse ühendust, võimaliku diskrimineerida, palutakse dokumendid veel ja selgitused ja nende pinnalt siis volinik annab õigusliku arvamuse nüüd nii kaua, kuni seda õiguslikku arvamust ei ole, ei anna volinik mingisuguseid sisulisi kommentaare, siis ei ole võimalik. Kas te saate öelda seda, kelle avalduse alusel seda menetlust alustasite? Loomulikult, ma ei saa seda öelda, ma ei saa, ma ei saa teile ka kinnitada ega ümber lükata seda, et mul selline avaldus on menetluses, siis ma juba ju avaldaks sisulisi andmeid selle oma töökohta. Võru folkloorifestival on üks neid Eestis toimuvaid üritusi, kus on väga palju külalisi väljastpoolt Euroopa liitu. Uurisin festivali peakorraldajalt Peeter Laur sonilt, kas mõnes taotlusest on ka kohe näha, et soov ei ole mitte osaleda festivalil maid tahetakse saada Euroopa liidu viisat. Nendel kõigil on olnud oma koduleheküljelt on olnud küllaltki atraktiivsed ja nad on ka kirjeldanud, kus nad on käinud, aga jah, muud informatsiooni meil ju ei ole, nii et, et võib-olla noh, kui see asja on, ju läheb väga konkreetseks, selle, nad läksid lõpuks ära, kaovad meie festivali andmed on kõik üle maailma erinevates kohtades üleval, siis tõesti tuleb igasuguseid pakkumisi meile. Tõnu Vaher nimetas tema suhtes algatatud menetlust absurdseks. No tundub küll, sest see ei ole nagu sihukese asja peale nagu mõelnudki, mingit rassismi peal lihtsalt. Eesti ja Soome tervishoiu ja hoolekandeasutuste esindajad arutasid Tallinnas piiriülese ettevõtluskoostöövõimalusi näiteks investeeringute patsientuur ja tehnoloogia vallas jätkab Riina Eentalu. Praxise tervishoiupoliitika programmidirektorile Ain Aaviksoo seal oli rida ideid, mida kahe riigi koostöös lahendada võiks. Üks neist on tervishoiuteenuste eksport ehk selle asemel, et meie arstid ja õed ja hooldusala töötajad Soome pageksid tuleksid patsiendid Soomest siia, aga on ka keerukamaid lahendusi. Ain Aaviksoo. No ma olen tahtnud siin Soome näidet on näiteks väga hästi ja kõrgel tasemel väljaarendatud spetsiaalkliinik endoproteesi meeste peale suured liigeseproteesid siis miks mitte ei võiks Eestis olla mõnes muus valdkonnas selline tippkeskus, mis keerukamaid probleeme suudab lahendada ka näiteks koostöös Soome kolleegidega, et noh, minu poolest Eestis võib võtta, meil on tõesti väga tugevasti arenevad mõned ortotonte hambaraviasutused, Pariaatrina kirurgia, tean, mina olen täna selline, kes, kes suudab väga head teenust pakkuda, see on siis väga tugev Ülekaalulise kirurgiline ravi keerukamate koostöövõimaluste puhul ma arvan, et viis aastat on küll horisont, mille, mille hulgas noh, me näeme, et seda võib juhtuda, tean siin niisugust ele meditsiiniprojekti Irtu nimelist, kus telekommunikatsioonivahendeid kodus, televiisorit kasutades, vanematele või kodus olevatele inimestele pakutakse erinevaid teenuseid, kuni siis selleni, et on mingisugune tervisemonitooring, need vanemad inimesed ei liigu kuhugi. Aga see teenuste osutajate võrgustik, miks mitte, ei võiks tulevikus sellisel kujul toimuda, kui nüüd natukene nii öelda nupukamalt ja kaasaegseid võimalusi ära kasutades võimalust pakkuda, et siis nii-öelda jõukamast riigist osa rahast tuua siia selle asemel, et saata meie inimesed sinna selle raha järele. Aga hoolekandetööst rääkisime Kimi Joen Hoiva tegevjuhi Tiina punganeniga. Kui rääkida hoolekandetööst Systina Ponganeni sõnul peaksid Eesti hooldekodud olema väiksemad ja hooldustöötajate koolitustase on Eestis väga erinev. Soome nõudmistest Eestis on tihti koolitus piirdunud vaid paarisajatunnise kursusega. Mistina põngani meelest ei ole piisav. Rääkides Eesti arstide ja õdede minemisest Soome tei. Diftina punganen, et palk on vaid üks asi, mis inimesi kinni peab. Eestis on ehk vaja mõelda ka töötingimustele töökeskkonnale. Eestis on tööstressi ilmselgelt palju rohkem kui Soomes, leiab Tiina. Punganen. Kadrioru kunstimuuseumis anti üle selle aasta Konrad Mäe preemia. Seekord sai kõrge tunnustuse osaliseks maalikunstnikuna Roosvalt. Indrek Kiisler käis preemia andmisel. Konrad Mäe medalit võib saada vaid ühe korra elus, see on eesti maalikunsti ihaldatud tunnustus. Seekord sai preemia mees, kellel on olnud 2011. aastal juba neli isikunäitust. Palusin žürii liikmel Jaan Elken eelne selleaastase laureaadi Uno Roosevelti töid iseloomustada. No ta on nii, et kui nüüd võtame Konrad Mäega etaloniks, siis nad on kõige lähemal konnad mäele, sest nad räägivad värvistnud, räägivad maalikunsti igavesti väärtustest, nad räägivad. Nad räägivad maalilisuses kui fenomenist, nad analüüsivad värvi, Nad on maastikud. Kunagi oli Konrad Mäe preemia maastikupreemiad, tuletan meelde, ja nad tegelikult kõnetavad uusi generatsioone. Samavõrd ma tean tegelikult selliseid tõelisi fänne uute maalijate hulgas, näiteks nagu Kaido Ole või Elin Kard, kellele Uno mehelikkus selline väga tõsine suhtumine oma loomingusse väga töömahukad tööd ja, ja see on, mis on nagu avanud talle uksi ja, ja tegelikult teinud. Kas sellise üldise lemmikuga. Mida aga Uno Roosvalt ise oma tööde puhul oluliseks peab? Minule töö puhul on eriti teatist nagu kompositsioon ja selline niuke paigutus ja siis sinna lisandub veel nisuke värvide valik, koloriit, mis peaksid nagu andma nihukesele tundele niux oma laengu. Loodusest võtan oma niuksed inspiratsiooniallikad ja siis käin ja matkal ja noh, kõigepealt olid Eestis varred ja siis edasi põhjamaad, mis mulle on eriti südamelähedased ja siis selle materjaliga hakkan nagu ateljees tööle siis sellest nagu tekivad teatud seeriad ühe teema kohta ja nii on juba kogu elu läinud kellega ta ennast eesti kunstis võrdleksite. Ma ei oskagi võrrelda, võib-olla kõige rohkem inspiratsiooni juba noorusest oli Johannes Võerahansu ja siis eriti Eerik Haamer just tema niuksed lähenemine rannatemaatikale ja muidugi Kristjan raud ja paljud looduse maalijad, samuti ka kondat mäest olen võtnud just eriti tema Norra Ahvenamaatöödest. Ilmast öösel on mitmel pool udu, üksikutes kohtades võib tibutada vihma. Puhub läänetuul kaks kuni üheksa, vastu hommikut, rannikul loodetuul kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaks kuni kaheksa kraadi. Päev on muutliku pilvisusega, õhtul võib mõnel pool sadada vähest vihma. Puhub lääne ja loodeõhtul loode ja põhjatuul neli kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on homme oodata viis kuni 10 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.