Ahoi kõigile, kes merele truud, kes teda tundma tahavad õppida. Merisaade läheb Eesti merelaevanduse ja Tallinna sadama eestkostel. Meresade. On täna jälle merehariduskeskuses ehk meie ainukeses meremehi õpetavas rakenduslikus kõrgkoolis. Rektor Peeter Kenya õppeprorektor Toomas Morašov, teie praktikabaas, kus teie kadetid, seda merepraktikat saavad, on üsna lai või on ta siis kitsuke, piirdudes ainult meie laevaomanike laevadega praktilist ka baas, kui selline on teoreetiliselt maailmalaiune, siin piiranguid keegi ei aseta, praegu on võimalus sõita sõitega, valis lippude all, aga eelkõige muidugi me eelistame praktikad oma laevades, siin on kahjuks ainult võimalused mingil määral piiratud. Kuna eesti merele rabanduse uutel laevadel näiteks on juba kajutikohti nii vähe, et sinna enam ei ole füüsiliselt praktikante võimalik majutada ja see on nagu samas kergelt probleem, et kes peab hoolitsema kadettide merepraktika andmisest, sest kuna merepraktika, see on selle õppeprotsessi üks eriti oluline osa. Kuna praktilised oskused on meremehele sama vajalikud nagu autojuhile, ilma õppesõiduta ikka autojuhiluba ei saa. Sama on ka meremeheametiga, et kui juba noor tüürimees või mehaanik saab oma töödiplomi kätte, siis tal peab olema nii teadmised kui ka oskused. Ja see oskus on just see, mida antakse praktika kaudu. Väga mitmekülgne laevastik meie Eestis on meie reisib parvlaevad, mis on tänapäeva kõrgemal tasemel sisustatud navigatsiooniseadmetega automaatikaga on väikesi kaubale, laevu, mis seal ühemehe, firma Amad, ühe laevamehe firmad võib-olla vanad ja ümber ehitatud, taastatud mis üritavad, kuna vetes võisin Läänemere piirides meresõitu teha, aga see on meresõitja, vajalik on konteinerveolaevad, uued, mis tulevad vooru laevad. Nii et tehniline baas on väga mitmekesine pluss siis kogu meie kalalaevastik kalalaevastikust. Ookeanipüügilaevastik on, on kahanenud üsna väikeseks meid laevu kümmekond kaks tegutsevat firmat ookeanipüügiga meil tegutsevad aktiivselt veel rannasõidurannapüügilaevastik Väike-tral, vaid neid on palju ja väga mitmekesine gamma ja kindlasti rannapüügilaevastikule olnud tulevik, kuna meie merepiir ja elumereressursid kalavarud on küllalt rikkalikud, selles plaanis tööd jätkub ja, ja ka meresõitu jätkub, nii et seda merepraktikat võib väga-väga mitmes plaanis ette näha. Pluss sellele faktilisele meresõidule tööga seotud praktikale on meil oma purjespordikeskus Jahtklubi, Pirital melon, kuusk, korraliku avamerejahti on päästepaadid, kassid, millega saab sõudevõistluse tehase õudmist õppida, harjutada ka purjede all sõita nende paatidega. Nii et merebaas meil on, meil on olemas ja noortele võimalused ka Pirital väljaspool merepraktikat nii-öelda vabal ajal kooli juures tegeleda merega ja seda vett käega katsuda, nagu öeldakse lähedalt ja väikesest laevast. Millal see praktika peale õieti algab? Esimene praktika mere erialadel nagu tüürimees siiamaani praeguste õppekavade järgi on toimunud peale esimest kursust, nüüd käesoleval aastal tekkis väike muutus seoses sellega, et me läksime ühisele esimesele kursusele, kus siis kõikide erialade kadetid õpivad ühisõppekava alusel seoses sellega on lükkunud tüürimeeste praktika ka peale teist kursust, et inimene kui laevale läheb, siis ikka mingisuguse ettekujutuse teoreetiliseltki laevast oma. Sest esimese kursuse õppekava koosneb põhiliselt ikkagi üldhariduslikes ainetest, meie kõrghariduseta, ütleme mis on ette nähtud kõrghariduse standardi järgi nagu matemaatika ja füüsika, tutvustada lained mereerialade kohta küll on esimesel korrusel, aga noh, see ei anna veel alust nüüd saata kõiki laeva peale. Nii et peale teist kursust toimub siis otsene tutvumine laevaga laevatööga. Ja mis puudutab nüüd madruse töö, stamisti, harjutamist ja oskuste omandamist, siin on võimalusi päris palju, juba oli nimetatud meie jahtklubi purjejahiga merel käimine ja seal on ka kaater, kaatriga sõitmine, mitmesuguste tagasitööde tegemine, värvimistööd ja nii edasi ja nii edasi, mis otseselt madrusetööd nendega saab. Savini toime on kergem kindlustada võimalusi raskemal ajal juba vanema kursuse Kadettidega kes siis peale kolmandat kursust aastaks lahkuvad hoopis meie seinte vahel, et sõita ükskõik missis merele okeanil ükskõik missuguse laeva peal, kellel veab, saab koosseisulise madrusekoha või siis peab Kadetina sõitma, aga see aasta on vajalik selleks, et ta meie kooli lõppedes saaks siis kaldtüürimehe pädevust tunnistuse ühtlasi meie kooli diplomiga korraga kätte, et no praktiliselt peale kooli lõpetamist saaks ta tüürimehena laevas sõita, mitte ei peaks madrusena sõitma, siin on kindlalt ettenähtud aeg 12 kuud peata oleva madrusena sõitnud, et saada tüürimehe pädevustunnistust ja nüüd pillimehe praktikaga ongi aja jooksul selle organiseerinud reisimine läinud raskemaks seoses sellega, et Eestis on ju palju laevaomanikke täpsemalt 200, suurem osal on nendel üks väike laevukene ja siin on nüüd võimaldada inimest hoida pead inimest, kes on tüürimehele dubleeriks, ütleme et ta läheks, vaataks kõrvalt, osaleks selles tüürimehed ühes otseselt seda natuke raske läbi viia uuemate laevadega ka ja suuremate laevadega. Laevanduses on jälle teine probleem, et jälle kohti lihtsalt, kus neid elama panna, nii et siin väikesed raskused tulevad ja muidugi suur unistus oleks koolil endal omada korralikult suur ja hästi varustatud õppelaev, kus siis saaks terve grupp kadette peal tööd teha. Nii tüürimehe tööd, harjutada, mehaaniku tööd harjutada masinaruumis ja samal ajal see laev ka toimetaks kaupa ühest sadamast teise. Nii et nad saaksid ka osaleda kaubadokumentide vormistamisel kauba laadimisel, lossimisele kõigis sellega seotud töödega. Kahjuks lähitulevikus ma säärast võimalust meie riigis küll nimelt just selle ülalpidamine läheb rohkem maksma, kui sellega võimalikul natuke teenida. Selle kaubaveoga peab isegi ütlema, et päris rikkade Lääne-Euroopa riigid, mereäärsed riigid, kus on mereharidus ka auses. Nemad ongi juba loobunud sellest, et verekoolidel oleksid oma õppelaevad lihtsalt finantssellistel kaalutlustel ei õigusta ennast ära. Peame ikkagi rohkem vähemalt koostööd tegema kõikide laevaomanikega, et leida võimalust oma Kadettidele võimalikult mitmekesisemat ja head merepraktikat saada. Niisugune merepraktika nõuab ka vahendeid, kas laevaomanikud on huvitatud, kadetid, laeva tulevad, see on sama küsimus, mida ma juba kergelt puudutasin. Taan diskuteeritud paljudes riikides laevastike ja selge on see, et ilma korraliku praktika ilma praktikabaasid, ta ei saa, need laevamehaanikud ja tüürimehed korralikku ettevalmistust, sest see on niivõrd oluline see praktilise õppuse osa. Ja nüüd ongi see praktilise merepraktika aasta jaoks on valmistatud ette spetsiaalsed õppepäevikud õppeprogrammid, kus on kohe ette nähtud kõik ainega mõned ainepunktid, mida nad peavad läbima. Ja neil on vaja selle töö juures juhendajat. Ja küsimus ongi põhimõtteliselt sellised, kes on laeva juhtkonnast see kassis tüürimees või kapten või mehaanik, kes seda noort kadetti juhendada, sest tal on vaja nõu küsida, teda on vaja abistada ja suunata. Tema seal on vahel vaja ka, võib olla kõva sõnaga midagi meelde tuletada, et kuidas mereelu ja merekombed nõuavad käituda, elada ja, ja töötada ja selliste meeste töö tasustamine eri riikides eri moel kohandatud ka varem meil Nõukogude Liidu laevastikus oli ette nähtud sümboolne ja väike tasu küll selle praktika juhendajale, aga see oli siiski ette nähtud ja oli määratud isik, kes sellega tegeles. Praegu meil Eesti seadusandluses või pikas ka sellist sellist selget kogemust ei ole, et kui oma heast tahtest laeva omanik võib maksta sellele praktika juhendajale kadeti abistajale, siis midagi siis ta võib seda teha, aga keegi teda selleks ei kohusta. Samana seal on mõnedes laevandustes ja riikides juba ette nähtud seadusandlikul teel, et kui uusi laevu ehitatakse ja projekteeritakse, siis seal nähakse kohe ette kohad kakatettidele ja laevaomanikele on pandud kohustused kada nende kadettide juhendamine, õpetamine ja arendamine, et tagada see merehariduse järjepidevus ja nende kadettide korralik ettevalmistus, sest ilma selleta ei, ei ole kõik merendusega. Ja ikkagi juba merespetsialist, tüürimees või mehaanik, kes taga on, on niivõrd vastutusrikas töö, et tema kätte usaldatud väga suured vabandused ja väga väikese hooletuse või vea tõttu võivad tekkida väga tõsised nii materiaalselt kui ka puht inimelude näol kahjude õnnetused, meri on väga tõsine asi ja sellega nalja teha ei saa ja seepärast see on väga oluline probleem, mis ka ilmselt Eestist kunagi lahendamisele ja uut laeva ehitatakse, siis mõeldakse selle peale, et seal ikkagi bar kajutit oleks tehtud ka kadeti võimalikku paigutamise jaoks teda õpetada missugustel, laevadel on teiega settings siis nüüd käinud ma praktika saanud. Siin on skaala küll väga suur, alustades kõikidest meie laevaomanikest, nii kaubalaevastikust kui ka kalalaevastikus ja väljapoole, siis küll Taani laevadel, saksa laevadel, küll Küprose lipu all sõitvatel laevadel ja veel palju muudki. Nii et praktiliselt minu andmete järgi on sõidetud kõikidel ookeanidel meiega kadettide. Poolt kui hea meelega välislaevadesse meiega võetaks. Mul on nii palju andmeid näiteks Taani mõne laevaomaniku kohta saksa mane laevaomaniku kohta, kes siin kolm aastat tagasi väga ettevaatlikud suhtusid sellesse võtsid ühekaupa kadette ja peale poole aastast tööd, seal olid põhiliselt kõik positiivsed hinnangud ja praegusel ajal on juba rohkem nõus neid abistama ja võtma tööle nii et siiamaani minuni jõudnud iseloomustused on kõik olnud positiivsed ja Tahavad tööd teha ja mida ei oska, seda õpivad ruttu, omandavad ruttu, nii et negatiivseid hinnanguid pole olnud. Loomulikult näe, oleme ka võõraste lippude alla ikkagi neid, kes, kellel on geel hästi ära õpitud, kellel on geel hästi ära õpitud, see näitab, et ta tunneb asja vastu üldse huvi. Rohkem on tublim. Nii et oleneb juba igaühest endast juba siin kooliseinte vahel, kes on ikke tublim, seisab paremaid võimalusi. On kuulda olnud mitmesuguseid arvamusi Eesti meremeeste kohta sageli välismaa laevafirmad ja ametiühingud juba kipuvad tegema Eesti meremeestele takistusi, näevad neid konkurendile, see on tõsine signaal ja muidugi siin vahel kasutatakse ära ka meie Estonia tragöödiat, mida olematuks ei saa, ei saa muuta, mis andis muidugi tugeva tagasilöögi meie merenduse ja meremeeste prestiižile. Aga sellest hoolimata Eesti meremees on tasemel. Ta on nõutud mõlema laevades ja kui me hakkame tulevikus konkureerima tööturul siin Indoneesiast, Philipiinlastele ja teiste lõunamaalastega, siis ma olen päris kindel, et Eesti meremees igal juhul on eelistatud ja samal ajal me üritame neile anda ka sellist haridust, et see oleks natukenegi kõrgem oma üldettevalmistuse ja tehnilise taseme poolest kui see, mida nõuavad rahvusvahelised standardid. Et on muidugi selge need standardid, rahvusvahelised konventsioonid panevad paika selle miinimumtaseme, mida tingimata peab oskama. Aga meie üritame anda sellest natuke enamat. Ja see tagab muidugi konkurentsivõime. Kindlalt. See asi muidugi on see, mille kaudu me Eesti merenduse prestiižeid tahame tõsta, see on osalemine näiteks rahvusvahelistel üritustel kasvõi näiteks väga kuulus Cartisarki regatt, kuhu me sel suvel oma tormilinnu Me oleme ja me teame, et varem ka meie Eesti meeskonnaga Eesti merelaevanduse finantseerimisel ja toel see Ma jah, tormilind osalenud Katizarkeri kattidele, võitnud seal auhinnalisi kohti, saanud eriauhindu raskest olukorrast väljatuleku puhul eesti merele, mehed on saanud seal ülimalt kõrge hinnangu. Sellistes asjades osalemine ja selle asja propageerimine aitab meil kindlalt taastada ja parandada meie meremeeste prestiiži. Merehariduskeskuse neljanda kursuse kadetid, ehkaa diplomandid, juba peaaegu valmis, tüürimehed, Artur kajevia, Andres Veske, teil on nüüd ka merepraktika läbi tehtud, kuidas teie merepraktika on läinud ja kus sattusin Taani lipu all sõitval Avadala Elizabeth klipper? Olin lõppkokkuvõttes üheksa kuud abistati, sinna vahepeale saamisega kooli poolt ikka pakuti, oli oht, et kas soovid sellist praktikat. Ja kuna seal oli trump laev ilma kindlate sihtsadamate ta siis oli huvitav ka riistapuid oli uute inimestega kokku saada ja loomulikult inglise keelt produtseerida. Täitsa olen küll, kui sattusid võõra lipu all sõitva laeva, siis oli natukene kohmetus, aga see kadus taastra ja tee. Mina sattusin ka koolisidemeid kasutades Küprose lipu all sõitvale laevale. Laev oli täpselt samuti ilma kindla marsruudi laev, mõnikord sihtsadamasse minnes ei teadnud, mis meid ees ootab, mis on järgmine sadam ja nii seilasimegi ümber maakera. Pragi liia tärselt sõitsin seal Kadetina, rohkem eestlasi seal ei olnud, laeva meeskond oli internatsionaalne Euroopast, Aasiast suhtlemine käis loomulikult inglise keeles, inglise keele koha pealt veel nii palju, et koolis saame küllaltki hea inglise keele põhja alla. Peale praktikat tunneme ennast veel kindlamini loomulikult kus see sääre seisite põhjapoolsetest koordinaatilist valiks välja portlani. See, mis on Oregoni osariigis USA-s ja lõunapoolne vist oleks polekvaatorit. Lima pealinna lähedal Peruus. Kokkuvõttes suutsime 17 riiki läbi käia. Me alustasime oma reisi Euroopast, tegime paar otsa Lõuna-Ameerika ja Euroopa vahet ja siis läksime Lõuna-Ameerikast Lõuna-Aafrikasse. Lõuna-Aafrikas sõitsime Rita kaugidast, läksime üle Vaikse ookeani teisele poole Lõuna-Ameerikasse, nii tuligi ring täis väikene osa mandrist, mis jääb siis Tšiili alla. Kui ma isegi Argentiina sinna piirneb, sellega see osa siis see nagu läbimata, muidu oleks nagu otseselt ringi peale saanud. Vahel pidite tegema kõiki sõitsid Ma sõitsin Kaletina, mul ütleme nii palju otseseid töökohustusi ei olnud kohe madrustel selle eest see nagu rohkem võimalust õppimiseks üldiselt. Töögraafik on siiski tihe. Ma sain ikka natukene, on võib-olla rohkem tööd, sellepärast meil oli ainult seitse inimest meeskonnas. Kapten, tüürimees, kokk, mehaanike, kolm madrust ja vahepeal oli sellel sellist tüüpi laevadel 1500 tonni ja 67 meetrit pikali isegi vahepeal. Madrust juhtus tõesti kõiki töid tegema, kuigi oli soov otsane rohkem roolis võib olla seista lihtsalt taas põhimõtteliselt proovida, aga kuna oli kõik auto, siis peale selle vist kõik tööd said tehtud. Värvimine, otste valmistamine peale kokkupõrget. Meil oli väikeneks juhus, Inglismaal tegime. No põhimõtteliselt kõik parandustööd ära, mis see tähendab peale kokkupõrget? Meil oli üks niukene hoos, tulime imingemi sadamasse laevaga 30. detsembril lootsime küll kaptenilt, palusime ka, et jääks sadamasse uueks aastaks. Ei olnud eriti nõus, nagu ma ei tea, kas meie õnneks laeva omanik õnnetuses täielikult, see on mingi õnn, õnnetus loomulikult. Järgmine 31 detsember hommikupoole tuli sisse Norra laev, mis oli, ütleme kergelt, viis-kuus korda vähemalt meie omast suurem, kuna nad ei võtnud puksiiri purje minna pärast suur ja tuli meie laevale peale, nii et ajas ütleme ühe parda mõlemad kraanad täielikult maha. Pardas oli ikka parajasti Lõmegi lauku sisse küll ei tulnud, aga noh, mõnes kohas läksid, keevits läks lahti küll natukene, et kõrs saime küll pärast palaga Avadalt pärast kohe loomulikult oli kapten, tegi pildid ja pärast firma maksis kinni seisimentaanis, pärast pidi Lätisse tulema laeva remonti. Kas te ise olete pärit mereäärsetest paikadest, Eestis oleme jaht Artur Haapsalus ja mina olen Tallinnast ise kogu aeg mere kokku puutunud. Kolmas põlvkond juba võib-olla ütleminaadi märal. Ah nii, et isa ja vanaisa ka merd sõitnud isa on jah. No siis on see veres võistivad kutsuma, võib-olla tõesti, mul lisa on küll olnud merel, aga minul sai vist ilmselt määravaks hoopis seik, et sõjaväkke minnes siis NSV Liidu sõjaväkke veel sattusin hoopis mereväkke. Seal tegin karjääri nii palju, et suutsin madrusest Ostaabibotsmaniks laevas tulles siis tagasi demobiliseerudes, arvasin, et miks mitte. Saate ju ennast võrrelda ka nende meremeestega, nüüd, kes siis nendes teie laevades sõitsid. Missugune tase teil on, kuidas te iseennast tunnete, nende teiste keskel võrreldes tühimehel ütlema? Teadmised ikka on kuigi mõnest ütlema tõesti, mõndadest asjadest jääb napilt puudu. Ikka üldised teadmised on ikka peaaegu kõiges olemas. Mul oli grupikaaslane, eks veel, koos minuga ja üks noormees oli tegelikult tüürime paberitega siis võib-olla mõnda asja ta teadis paremaga proosnik ära õppida ja alla küll jäänud hooliga taseme annab. Ma leian Jaagolana taseme sellised, mis puutub, ütleme spetsiifiliselt kas või navigatsiooni, siis ma ei usu, et välismaa tüürimehed sellist kaarditööd teevad nagu meie siin koolis. Ma ei usu, et nende sees isegi mingisugust aimu oleks veel üks vanem kapten küll laevas, kes oli üle 50 aasta sõitnud juba palju rohkem, mis isegi tema siis mõnikord võttis minu meelest iga kahe päeva tagant seal paranduses päikse järgi, aga muidu õieti kõik, ainult elektroonika abil tehti kõik, nii et ma usun, et meil on tasa ikka midagi algel. Võib siis arvata, et meie kool, merekool või merehariduskeskus annab ikka niisuguse hariduse. Te olete ikka tugevalt konkurentsivõimelised kõikidega maailma meredel, ma ei kahtle selles. Ma ei kahtle ka ja laevas, kus mul juhtus olla seal Tanel aas peale seda, kui meil kontraht lõppes ära madrus, täna siis nii kapten kui ka firmast soovitad edu ja tõesti otseses mõttes kutsuti tagasi juba tüürima laeva Moosel. Nad võtavad enne inimesi, kes tõesti teab seda ja ma usun, et eestlasest Zetan eestiveeris kuulas igasse sadamasse kokku eestlastega. Tavaliselt öeldakse seitse jalga vett kiilu alla niivist Häida sooritama. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.