Ahoi kõigile, kellele meri südamelähedane meresaade läheb Eesti merelaevanduse eest kastel. Meresaade ahoi on täna Eesti mere Muuseumis. Kui me tavaliselt oleme käinud vaatamas eksponaate ja siin, mis selles paksus Margareetas väljas on, siis tunneme huvi selle vastu, mida inimesed ei näe. Mis on teil aga olemas ja mille poolest teie väga rikkad olete? Muuseumi peavarahoidja Vaike Raudsepp ja varahoidja Katrin Sepp, Alan, nii et see, mis on väljas, on üks väike osa. Ja siin kehtib jällegi see vana hea võrdlus sellest jäämäest tema veepealsest osast, see, mis meil saalides väljas on, see ongi siis veepealne osa. Veealune on veelgi kappides kastides, mappides, kus iganes, fondides. Kui te ütlesite, et kastides oskate üles otsida, kus, No peame oskama ikka meil olla selle kohta ka vastavad märkmed tehtud, kus midagi hoiame ja kui palju, mis siis on üldiselt, ega ma fondid nüüd suurusega väga hiilata ei saa võrreldes nüüd ütleme linnamuuseumiga hääla muuseumiga meil on, praeguseks on mul umbes 56, no ütleme, 56 ja pool 1000 tähendab, tänavune aasta on meil veel nagu jult arvutamata eksponaatide hulk sellest, ütleme esemeid, mida need rahvas kõige parema meelega seal näitusesaalides vaatab, need on kuskil seitse ja pool 1000 esemetest on meil väljas võib-olla tõsteks, ütleme peaaegu 10 protsenti ja eks meil ole probleeme ka fondihoidlate ka sellepärast et meil on see üks maja, on meil ehitamisel, teine vajab remonti, nii et ega meil pole eriti koguda kuhugi. Kuigi jah, kogud täienevad meil aastas ikkagi kuskil nii ütleme avastan loto kuskil paari tuhandet. Oleneb, kuidas meil, kui mõni suur kollektsioon sisse tuleb, näiteks 95 oli meil juurdekasv oli 40000 möödunudaastase eest alla 1000, oleneb aastast, saak pole igal aastal ühesugune. Võrreldes teiste muuseumidega ma mõtlen ka üle maailma, kas väljapanekute protsent on seesama? Ma arvan, et eks ta enam-vähem olegi, võib-olla meil on isegi suurem, kuna meie kogud on väiksemad, tähendab melon üldinaldaste kuskil, ma kujutan ette, et poolteist protsenti kindlasti väljas kõikidest asjadest sealhulgas võrdleme fotod ja dokumendist fotokogu on meil kõige suurem, kogu saal on meil juba aastane, juurdekasv on ta seda juba niimoodi ka 1000 ringis, rohkemgi teinekord, nii et praegult on seal üle üle 31000 võib-olla isegi 32000 tuleb juba selle aasta lõpus. Fotomuuseumis väga tähtis asi Katrini hoole all on fotot, nii nagu öeldud, on see kogu väga suur. Kes neid fotosid toob teile? Vaata siit väga palju, lihtsalt inimesed astuvad läbi, nad on kast leidnud oma perekonnaliikmetest jäänud fotosid, aga nüüd ka väga palju antikvariaati kaudu nagu fotosid, nii et viimasel ajal me neid ka väga palju ostame. Ja meil 91. aastal 16. aprillil moodustati muuseumi juures Eesti mereväelaste kogu ja vot nemad on nüüd need inimesed ka, kes on meile väga palju fotosid toonud ja üldse meie fotokogu üheks suunaks, nagu 90.-test aastatest loetakse just seda väge sõjalaevad, mereväe koteedi, lõppe kompaniid, ühesõnaga kõik, mis puudutab just selleaegset merendust siin, kuskil kahekümnendates 40.-te aastateni. See on nüüd suund, mida meil vahepeal üldse praktiliselt ei olnud, noh, väga vähe, ütleme ja mida ei kogutud, aga nüüd tõesti on see materjal, mida aastatega peaaegu kogu aeg juurde tuleb ja seda tõesti liigub ka antikvariaatides. Aga väga palju toovad just vanad meremehed, kes on mingil ajal mereväes teeninud ja nii edasi. Nii et neile ütleks küll suur tänu selle eest välja tavalisele ekspositsioonis pannakse väga palju ikkagi koopiaid originaale vähem, sest Ta on ju selline asi, et kui ta luitub ja kaob, siis teda ei ole enam lihtsalt kuskil asemele võtta. Ja muide, me hoiame neid samamoodi kotikestesse karbikestes, kus on numbrid peal, samuti negatiivid ja, ja nii, ja kui uurijad tulevad, siis nad ütlevad, mis teema neid huvitab, vaatavad kartotikist, küsivad meie käest ja siis nad saavad neid näha. Te ütlesite, uurijad tulevad. Me ütleme niiviisi, uurijad, need on inimesed, kes huvituvad teatud mingist sündmusest probleemist ja siis kui see puudutab nüüd merd või, või midagi merendusega seotud, siis nad tulevad meie muuseumi, kui ta on mingi selline noh, muu üldisema ajalooline, siis nad lähevad mõnda teise muuseumi ja siis me vaatame, kuidas me saadame neid aidata, kas siis otsime välja mõne eseme või too või dokumendi. Need on nagu inimesed, kes tegelevad mingi kindla uurimisteemaga ja siis nad käivad meie käest. Neid andmeid ja materjale vaatamas. Väga palju kunstnike tähendab, kes otsivad teatrikunstnikke, kes oma lavastuste jaoks otsivad abimaterjale ja niimoodi. Ja ka muidugi kasvad plakatite jaoks ja kujunduste jaoks päris paljude plahust. Ja isegi kooliõpilasi, kellel on vaja teha mingeid referaate merekooli noormehi, on siin mitmeid käinud kas siis kellegi eluloost või mingist konkreetsest laevast või. Aga üldse kustkohalt need eksponaadid tulevad esemelised. Esemelised on meil vanasti oli ikka inimeste käest üpris palju, aga plaagordi sihukene puhtal kujul need meremuuseumile annetamine, see on jäänud laste vähemaks, kui vaadati, et me ostame palju, küllaltki palju. Me oleme, saame huvitavat materjali antikvariaatides, näiteks need aasta lõpuski, me leidsime väga toredaid märke sõjalaevas roninud tähendab, oled nagu mälestus käeketid ja, ja rinnamärgid ja ja siis samuti jahtklubide märkele ütlesime antikvariaadist päris huvitavat materjali. Maale saime neli maali oleme ostnud isegi niimoodi sõjale Vambola, suurest Sooma purjekas parmas ning siis meie selle laevamaalija tammikugaks maali küll välismaa suurtest laevadest autor huvitus meid, tema kollektsioon on juba olemas Muuseumis, siis saime väikest laiend. Tavaliselt küsitakse, mis see kõige unikaalsemann Sellel on küll täiesti tähte, väga raske, praegu vastavat, meil on plaanis teha näitus nende vaat just niimoodi sellisel teemal, et mis on toodud kõige kaugemad, mis on kõige kallim, mis on kuskilt midagi selles plaanis võib-olla siis ma noppima sealt välja, kas selle kõigunikaalsemaga praegu tõesti on raske öelda, igalühel on oma, lemmiksin. Ja ta igal esemel ka on oma lugu. Ja kindlasti on näiteks hiljaaegu te, et meil väga huvitava looga Euroopas valmistatud kapten Evald Jakobsonile ja kes siis siit Eestist raaminne sõnastus Tanel kaasa võtta. Need olid tal Saksamaal pärast Ameerikas. Ta ise suri 75. aastal, kui eksam oli 73. Niisiis tema lesk saatis, nüüd näed eesti arhiivi kaudu, saades Eesti meremuuseumile tagasi sihuksed legendide, kasvavad värs. Huvitavaid. Fotod on ka ju muidugi erinevad, aga et noh, samamoodi on raske öelda, kellele väärtuslik sõjalaev, kellele reisilaev, kellele purjelaev ja nii edasi ütleme aga võib-olla väga suure kogu. Me oleme tihti saanud, kui ütleme, mingi meremeest sureb ja siis tema lesk või perekond kas siis müüva annetab meele ja näiteks 17 albumit saime me endise meremehe Theodor lõbaseleselt Elsa lõõbastelt. No mis on iseenesest, seal on küll purjelaevad aurulaevad sadamad väga palju Pärnust Pärnu sadamast, Pärnu laevadest, noh iseenesest lihtsalt suurkogu ühelt inimeselt korjatud, et see on küllaltki hinnaline, tal oli kodust peale fotodega margid kogutud ja mitmesuguseid raamatuid ja kõik nagu merendusega seotud, et osa siis sellest kogust nagu tuli, tuli meile Ma tean, et on veel inimesi, kes tahaksid meremuuseumile ühteteist annetada, aga kuidas need kätte saad, kas nad toovad ise või lähete järele või? Nii, ja teisiti me loodame, et ikka enamus inimesi juba ikka teab, kus meremuuseum asub ja meid külastanud ja kes on käinud, kese ka oskab välja pakkuda. Aga noh, muidugi kui ma ise midagi kuulama või kellega tal on ikka ise kohale ka. Aga välismaalt välismaalt on meil tulnud päris palju plaagolt, tähendab niimoodi osad väliseestlaste kaudu näiteks eesti kalurite koondis Rootsis tema saates arhiivimaterjalid ju nad tegevuse lõpetuses saatsid meile, sealt tuli päris päris palju need toimikud, igasuguseid protokolle, elamatuid ja asju ja ja nemad, mitmed teisedki organisatsioonidega ja ka eraisikud on saatnud oma oskusi. Ma tean, et Ameerika ühendriikides elav üks baltisakslane tahab saata teile Eesti sõjalaevade mudeleid, mis ta on ise teinud, ainult ta tahab, et talle sinna järgi minnakse, annab otse muuseumi inimesele kätte. Lähete ütles kohe tulev plaan, sõidame kaatriga käiaväelased, kui meil raha leitakse. Suurima heameelega. Ma vaatan, et siin on praegu talvine sadam, üks foto, mis aastasse 30.-te aastate algul ja siin on väga palju peal meie sõjalaevu lennuk Lembitu, Ristna, Suurup, Laine, kompassi ja nii edasi, need on miinisadama pildid siin laua peal ikkagi väga palju antikvariaadi kaudu ja väga palju ikkagi, kui keegi tuleb ja toob, ega siin ei olegi muud varianti ja meil on väga aktiivne fotode korje, on meil praegu majandusjuhataja teadur Tiit Einberg, kes meil pidevalt jälgib seda, mitte antikvariaatides, müüakse ja tunneb asja, toob meile samamoodi. Ja muidugi ma elan selle telefoninumbri, teatud kassa antigi pood, ega ausalt öeldes Esnad VKG, noh, helistavad kaja, ütlevad kõnel midagi tulema, käisin nüüd aasta lõpus käed sinu vastu telefoninumbreid ja ma usun, et kui midagi huvitavat tulema. Ta helistas, et enne, kui nad selle välismaalastele maha müüvad See suhe on meil päris kena, need antiigi ja komisjonipoed, et nad küllaltki kiiresti alati teatavad, et neil on midagi müüa. Muidugi alati ei hakka ka meie rahakott sellele peale, aga enam-vähem ikka vahest kompromiss leitakse. Me ajame juttu praegu siin päris kõrgele, kolmas korrus, neljas korrusfondid on teil kusagil all. Fotokogu on siinsamas toas, nendes kappides, mis küll ka juba kitsaks jäänud, nagu näete, on siin ka mujal pool juba väljaspool cape elektrit mattasid aga. Kõrvaltuppa on meil niimoodi ära paigutatud, siis fondi raamatukogu ja dokumentide kogu jaga osa maalikogus on tibatillukene toakene küll, aga noh, ega seal eriti ümber saagu ühe kapiuksed on lahti, siis enam keegi teine seda kapi vahele ei mahu, suuremad esemed on meil siis hoovi peal, seal on meil ka üks maja. Kuskile me ikka suudame veel ära panna. Nüüd kõige suuremad vist on ikka kogu aeg väljastelsin. Ankrud jale Toomela trastele soovida. Kaurete kollektsioon, see on lausa Rannavärava mäel äkki ära viia ei taha? Siiamaani vist ei ole hammaste alakalotavastenadoniga naljadega võtta sellest mehhanismid kohale, toomast neil liigutud ja nad ise juba oma Loovi tõstnud, aga see käib ka meile üle jõu. Tüüp ehitate juurde, kuhu tähendab uus tänav 37 on meil praegult juba mitu aastat on meil seal taksot pooleli, on veel üks üsna suur hoone antud ja selle perspektiiviga sinna tuleb fondihoidla, ainult laugud pole salvesele sisekliimaga olemas, aga väljastpoolt on, ütleme niimoodi. Ta tahab veel drenaaži ümber sena äärtel, sealt vesi siis see valguks ja toestamist müürida, tähendab, sead jooksevad piki kanalisatsiooni vanalinna kanalisatsiooni liivakiviseina südama, teostavad kaslased veed alla ja need kipuvad ikka sinna sisse tungima. Raha on selle jaoks. Mid natukesehaaval ikka antakse riigi poolt ja need on seal ikka juba paar aastat käinud tänaval suvelgi tehti seal ühte, teist täna oli tagantpoolt oli ta kuni katusel aastane mullas vees ja, ja see on nüüd kõik lastegamatud sinna torustikku pandud juba, nii et loodame ikka parimat. Teie muuseum on omapärane ja unikaalne, võib isegi arvata, et teised meremuuseumid ümber Läänemere on teid aktsepteerinud ja ega te nii halvas kirjas vist ei olegi nende muuseumide seas. Arvata võib jah, ega nad saadavad Mele kutsed igale konverentsidele ja ikka ikka. Ja mädanevad meil, kui me kutsume ja, ja kui on mingid huvitavad näitused ja noh, muidugi selle sõitmisega on kuidas on, aga no näiteks väga hea ja läbisaamine on meil Helsingi meremuuseumiga, sel suvel käisime meie oma väikese mootorlaevaga Mare neil külas meie muuseumi personal ja samas nemad käisid meie konverentsil nüüd sügisel. Ja nemad on ka oma väikese laevaga meil külas käinud ja vot selline väike vahetus ja tutvumine vastastikku muuseumitega ikka toimub, samuti Rootsi meremuuseumi, Norra ja jah, ikka ümberringi võimaluste piires. Kevadeks on meil nagu ühisprojekt, tähendab meie jäämurdja Suur Tõll nende Tarmoga näidata, mida mõlemad Helsingis ja siis siin Tallinnas alla, see vist vääriks omaette jutu omal ajal juba. No see on seotud Eesti vabariigi aastapäeva teha. Need olid Eesti vabariigi 80. aastapäevaga ja kui kõik läheb hästi, et siis meie jäämurdja Suur Tõll saab minna Helsingi ja seista seal oma üheksa-kümme päeva ja samas mai alguses jälle tuleb nende jäämurdja Tarmo siia ja siis seisavad kõrvuti Nevad meie linnahalli kai juures, aga noh, see on kõik praegu ainult tulevikulootuste jutt, sest muidugi jälle raha rahaks. Omapärane muuseum seetõttu, et teil on laevad üsna kallid, laevad. Ja eks nad laevadele callida iga igas mõttes kallides, nad nõuavad raha ja, ja muidu hinnalised. Kahjuks olime ühe laeva juba õnnitud ära andma, tänavu suvel läks. Ega Soome. Kuna ma ise suutnud teda remontida, kippus juba meelsasti kani lõplikult lagunema, et poleks olnud siin elandada mõtet pidada, ka seal oli siiski tehti siht, asutus annetati seal küllaltki palju raha ja nii et ilmselt sealt remonditakse ta ära. Nad on muidugi see ei ole mitte nii, et päriselt andsime ta kaasa, läheks, meil jääb ikka mingisugune õigus selle laeva peal, noh, ikkagi teda kasutada teda meie noore võetakse sinna, kui seal sõitma hakkab ja ühesõnaga see on veel lepingud, veel tulevad sellel teemal. Peale selle on meil muidugi allveelaev Lembit Pirital, kus on ilmselt väga palju inimesi käinud ja kus ka käib, mis on, ütleme niiviisi siiski suhteliselt heas korras tema peal on komandör Vladimir koppelmann, kes väga on selline fanaatiline inimene, hoolitseb laeva eest laeva kõrval, kai peal on korjatud tõeline mereväerelvade kogu meie arvates siis Suur Tõll, mis on praegu tehases veel remondis, seda vaadatakse seal Eesti tagantpoolt üle ja ja siis on meie mootorlaev Mare, millega palve arheoloogia osakond töötav, käiakse sukeldumas ja mis on ka niiviisi kenasti korrastan oma kapteni Vello mässile. Ega teil niisuguseid laevu ei ole, mis nii seisma pandud, et keegi ei näe. Emele oleks laeva ikka seisma pandud, aga teda iga kestaapsena. Mis meil on Orissaare sadamas tegelikult ju majanumbreid ja on, on lukud saaga seal ikka on lubatud teda ise näidata, ütleme, kes seal on, kohalikel on seal olemas võti ja seda ikkagi, kes oskab küsida, huvilised pääsevad sinna ligi, aga ta niimoodi ametlikult ta eksponeeritud ei ole, praegult. Mida te sooviksite nüüd aasta lõpuks või tahate meelde tuletada näiteks kuulajale või huvilisele, kes merendusest huvitatud on. Mida te tahaksite südamele panna? Ma isegi ei oska sellele huvilisele öelda, aga mõtlen inimesele, kellele juhtuvad tõsti olema kodus, kas leiab mingi vanavanaisa või ükskõik kelle pabeldusest või isa või kuskilt? Võib-olla tundub, et seal on tõesti kõige tühisem dokumendiks olevat. On ta koltunud kole, mingisugune nimekiri, vaadake teekonna tulgu, näidake Usgikas, meie muuseumile, mujal, sest niimoodi läheb ikka väga palju niisugust huvitavat materjali kaduma, sest on küllaltki palju teadlik inimest, kes tulevad ja toovad siia, aga, aga oleme väga palju kuulnud, kus me oleme jõudnud kohale. Ah, meil oli küll sõda, aga jah, lapsed mängisid juba viskasime ära, ahned olid nii koledad, koltunud umbes niiviisi. Fotode juures on väga tähtis see, et oleks peale kirjutatud aeg millal foto on tehtud. Aega ka muidugi tihtilugu, kui seal on peal lihtsalt ütleme, meremehed või siis oleks muidugi kena, kui seal oleks mingi legendi juures, et kes ta on või millal ta sõitis või kustkohast ta sõitis. Aga muidugi väga palju, ütleb ka foto ise, kui ikka tõesti ei tea, siis sellepärast ära visata ikkagi tasu, meile tuleb näitama ikka tulla, sellepärast et. Meil on palju inimesi, kes teavad, tunnevad, üks vaatab, seda ütleb oi selle mehega, mina teenisin seal koos ja sellega olin seal kuskil koos muidugi ka neid, millest ei tule välja, aga sellegipoolest me oleme väga huvitatud kõikidest nendest fotodest, esemetest, mis kuskil leitakse. Ja meil on ka ikkagi väikene raha, et kui inimene tõesti tahab teda müüa, ta ei pea minema kindlasti antikvariaati, ta võib tulla ka meile näitama, sellepärast meil on oma ostukomisjon, meil hinnatakse asi ära ja me oleme võimelised kõike üht-teist natukene ostma. Aastalõpu soovib, olid teie poolt antud, mis te iseendale ja oma muuseumile soovitus. Jah, ja et kõik need ilusad, kas või needsamad ilusad unistused laevade vahetustest Soome Helsingi-Tallinna vahel ja et need kõik täide läheks. Täna viibisin selle aasta eelviimases Meri saates meremuuseumis peavarahoidja Vaike Raudsepa ja varahoidja Katrin sepalane jutul. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast, seekord jõululaupäeval.