Professor Jarmo Birma virdat tuntakse Eestis eeskätt Postimehe arvamusküljel avaldatud omanäoliste gonoomlide järgi. Need Corumneid puudutavad Eesti ja Soome poliitikat, Eesti-Soome koostööd ja suhteid erinevatel aegadel, aga ka maailmas toimuvat. Tegelikult on professor virma virda mees nagu orkester. Lõpetanud ülikoolis õigusteaduskonna peatoimetanud suuri päevalehti Turun Sanomat ja uusi Suomi. Olnud poliitika mõjutajate seas kirjutanud raamatuid muuhulgas Soome tango, kuningast Heino kraanist tegelenud kunstiga ja nii edasi ja nii edasi. Professori aunimetuse andis firma virdele tema vilja ka pikaajalise tegevuse eest. President Tarja Halonen. Niisiis, kuidas juhtus, et Soome professorist sai tõsine estofiil Eestis tihti avaldatav kolumnist? Ja sellel on kindlasti kaks pahjustate. Esimene on see, et mina olen Postimehe vaim kunagise edasil lõhega väga palju koostööd tehtud. 80. see ajalugu oli nii et edasi juhit Mart kadastik ja Vahur kaamraja. Aimar Jukaste võttis ühendust minuga. Mina olen sellel ajal ajalehe Turu ronoomite peatoimetaja. Turun Sanomat oli tollal ja on üks Soome olulisemaid päevalehte. Kolmandaks, suurimat vaat Helsingi Sanomat ja, ja töine jaamu lehti. Et see tiraaž on midagi 120000. Tollal minu ajal küll oli 140. See on teine lugu. No see, see ei tähenda seda, et minul oli väga palju koostööd. Edasi ei lähe. Olukorrast juba isegi kuuekümnendatel aastatel ja jällegi nüüd seda see oli minule uus kogemus ja uus vaade uus nägema täiesti elu. Ja sellest läks mitut huvitavat jooded. Aga räägi, Miksa huvitusid Eestist juba kuuekümnendatel aastatel mikspärast just see Eesti huvi, sest noh, ütleme ausalt, ega neid soomlasi ei ole väga palju, kes oleks Eestist sügavalt huvitatud? Jah olen mõtlenud isegi seda, seda, et kuidas see oli üks põhjus, on see Mis on mõjutanud minu elu ja minu loovust. Ja see unistus täitus küll. Kus sa vanalinnas täpselt elasid? No ma elasin ja elan ühe, mul on korter, korter Toompeal. Ühesõnaga, Tallinnasse kindlasti oma korteri säilitada, et vähemalt osa osa ajast osa aastast Tallinnasse. Kui sa Tallinnasse tulid, kas oli sulle ka mingi kultuurišokk, sest ikkagi saali tarinud, saamegi sõime ja saame kultuuriga või oli eesti sellel ajal juba ikkagi piisavalt tsiviliseeritud riik, sinu? No mis selles vanalinnas erilist oli, et sul oli lausa unistuse tasandil see, et sa tahaksid elada just Tallinna vanalinnas? Noh, see on see, mida, Ei ole, ei ole, ei ole terves Euroopas, et see on kompakti, keskaegne linna linnaosa ja hästi säilinud, et see on see põhiline tegija ärkides. Tuur on huvitava ja minu harrastusajalugu. Räägi pisut palun oma taustast ka, tähendab sa oled, et ikka väga pikka aega olnud ajakirjanduses ajakirjanikuna kolumnisti na peatoimetajana nõnda edasi, nõnda edasi, kas ajakirjandus on siis ütleme sinu tegevusala number üks, kuigi tegelikult me jõuame ka selleni, et ma võin väita ilmselt juba praegu, et Jarmo Birma verd on mees nagu orkester. Peatoimetaja turvanagu mõne ajalehe peatoimetaja Soomes. Aga on koolitus on juristi koolitus, mis on küll väga hea koolitusajakirjanikule. Aga miks sinust ei saanud juristi, miks sinust ei saanud advokaati. Aga see minu kutse esimene töökoht oli pangas. Ühe aasta töötasin pangas ja siis otsustasid, kui mulle tuli võimalus. Liimamisel minut et võiks olla, et. Samas öeldakse ju tihti, et vanematel oli kolm poega, kaks olid normaalsed, kolmas oli ajakirjanikud. Turu sinu teine armastus, mis sinu esimene armastus? Nonii sinu abikaasa abikaasa turgu ja kolmas on ta sellises järjekorras kaasa turu ja ta kindlasti ei ole abielus olnud 40 aastat. Selge, et räägime nüüd pisut sinu ajakirjaniku tööst veel edasi, sa oled olnud peatoimetaja Turun Sanomate s. 1000 983990 siis ajalehes uusi Suomi olid seal lühikest aega ja nagu sa juba ütlesid, oled ka üleis raadios olnud uudiste uudistepealik. No milline, ütleme sellest perioodist ütleme milline töökoht ja, ja milline aeg sulle kõige rohkem nagu meelde on jäänud, oli see Turun Sanomat, oli see uusi Suomi, millest ma tahan veel natukene hiljem rääkida, sest minul on ikkagi küsimus, et miks uusi Suomi lõpetas ilmumise? Ta oli ju selgelt Parempoolse orientatsiooniga ajalehe. Ja loomulikult, see on elektrimehed ja nii see on. Ja see on rahvusvaheline. On siis parimad raadio või televisiooni? Poolele räägitakse toimetajad üldiselt. Turun Sanomat oli teistmoodi tururaamat. Siiski see. Raskused ja sõjaajalehe profiil ei olnud, hea et minul oli väge suur tost aastal profiil, aga on, istusin küll ja see oli nagu näide, et sellepärast see on minule armastaja. Mida sa muutsid Turun Sanomatele. Pärast uusi Suomi lõpetas ilmumisega Helsingisse. Hesarite kõrvale ei mahtunud teist suurt väljaannet, sest mina olen ka uusi soomit lugenud ja minu meelest tal oli koht, aga samas tema tiraaž langes ja noh, ilmselt majanduslikel põhjustel. Et järgmine number on üks olnud ülisada 1000, aga miks lõpetati, läheb profiili ja kõik see meeldis lugejatele, aga praegu peaks mäletama see, et milline on see Soome ajakirjanduse struktuur. See, see on, see. Helsingi piirkond on Helsingi piirkonna leht, et midagi 60 krossanti tiraažist läheb Helsingi piirkonna. Kui ma olin Turson, ammutas sellel ajal turu Lenna tuli umbes 4000 Helsingi Sanomat, kui turu ronoomite levik Turu linnas oli midagi. No see on see, Soome ajalehtede struktuur on selline, et terve maa on peidetud kästud Legiana ajalehtede hulgal ja see tähendab seda Uusi Suomi oli müüdud amuleti kontsernide ja uue Soome omanik, et mõtlesid, et see on see lahendus. Ja pidi kõik, mis oli võimalik realiseerida. Ja Užom Soomele üks kompakti kogumik, mis oli lihtne lobetada. Et see oli see ajalugu, see oli raske otsus. Mu lõhe. No Soomes on praegu kolm suurt päevalehte, võime öelda väga suurt päevalehte Helsingin Sanomat ahama lehti Turun Sanomat ja kaks suurt õhtulehte, need on siis ta Sanomad ja Iltalehti. Kiikame nüüd hetkeks ka Eesti ajakirjandusmaastikule, Eestis on alla poolteise miljoni elaniku, Eestis on kaks suuremat päevalehte, need on Postimees ja Eesti Päevaleht ja üks suur õhtuleht, üks suur tabloid. Mis sa nüüd arvad, kui sa vaatad neid liikumisi Soome maastikul üheksakümnendatel aastatel ja praegust seisu Eesti ajakirjandusmaastikul, kas see on optimaalne, et meil on kaks suurt päevalehte üks tabloid sellised, ütleme, suuremad üleriigilised lehed. Praktiliselt kõige suurem kaotus uue Soomega oli see, et Helsingin Sanomate toimetusel Tase laskis. Langes, langes kui ei olnud teda konkurent ja, ja mulle paistab, et laeva lõhe. Ja õhtulehega on igal päeval omad uudised. Et see uudine on oma Tegema, et see on nagu rohkem aktiivne kui Soomes ja kaik peaministrist Ülikooli professorid ja tavalised inimesed on valemit osalema Soomes ei ole? Ei, samamoodi on küll, aga see aktiivsus ei ole nii suurt. Aga siinkohal ongi minu küsimus, et kui sa suudaksid selgitada, et millised on siis kõige suuremad erinevused eestlase ja soomlase vahel peale selle, et Soomel on väga pikk demokraatia traditsioon, Soome on olnud väga pikalt iseseisev ja et meil on see tegelikult, see iseseisvus alles väga-väga noor ja demokraatia kultuur, samuti. Aga need eestlase ja soomlase erinevus Eestis. Kadedus võidab ka kiima ja. Aga see on seesama Eestis ka. Sõjas esimene tegi, aga erinevused on kõige esimene on minu meelest. Eestit mõjutab nauti Saksa traditsioon ja see tähendab seda, et Eesti on nagu rohkem euro pane maha kui Soome ja üks tegija, selles on see avalik-kuse. Nii et eestyles rahvuse No Eesti läheb sinnapoole, et soomlasele on iseseisvus ja demokraatlik riik loomulik ja täiesti loomulik, täiesti igapäevane nähtus. Ja igapäevane tegija ja et ei oska tausta tasedane kõrgel moi olla, et demokraatia. Aga samas ma tooksin ühe mõtte paralleeli, täiesti võitles kätte iseseisvuse vabadussõjas, aga Eesti kaotas iseseisvuse ilma ühegi lasuta. Soome võitis kätte iseseisvuse talvesõjas jätkusõjas see, et Nõukogude liit oma tankidega ja relvadega ei rullinud Soomest üle. Vot minu jaoks on see moment, mis Eestis puudub ja mis Soomes on eesti omad, sõjakangelased jäävad liiga kaugesse minevikku ja see, et me püüame ka teisest maailmasõjast leida oma sõjakangelasi, on hea. Aga Eesti tervikuna ei võidelnud. Ja no ma olen küll tähele pannud seda, seda, et Eestis räägitakse paleus teise maaosa saatusest ja sellest, et ilma ühtki laskumist see iseseisvus läks ilma ühegi lasuta ja, ja mammardleva ainult niimoodi, et et selle perearst ei peaks praegu seda laskumist, jätsime ära, et see oli teine olukord, aga see Soome ajalugu on suuresti tõene, kui hästi, et aastal 2000 9200 aastat. Teine asi oli, et siiski kui Soome oli Venemaa osa nik aikse administratsioon oli pärit See oli tõest moodi kui Venemaal ja see oligi tähtis punkt, kui see mõte iseseisvuse perest ei, nii suur rooma soovinud, et alles kui hakkas olema see surve Vene surveaeg. Et siis tugevnes ka see iseseisvus Välisballetiga läks teistmoodi kui, kui enne sõda. See oli Soomele puhtpraktiline poliitika, puht puhtpraktiline. Praktiline pole teiega siiski peaks mäletama, näete, skekune, kes on, seal pole teiega, söön pool põhimõtteliselt küll esimeseks hõimu maad mees ja nagu sellise rahvaliku polediga toetaja. Et Kekkose pöördumine uuele liinile. Vene balletiga mõtlemist praegu, et see teise Kas on sinu arvates üks asi ka selles, et venelased siiski ütleme kuna teine maailmasõda talvesõda jätkusõda on värskem kui kunagine vabadussõda ja kus oli bolševistliku väga nõrk Venemaa. Et soomlased on nagu väärilisemad vastased, et nad võib-olla soomlast hindavad vastase ja samas partnerina rohkem. Kas võib-olla selles ei oska, ei oskagi arvata. Ja suurriigil on omad mõtted sealgi väikese riigi ei heaks keeta räägimad arealismi, et nonii. Aga mida võiks teha sinu arvates kõrvaltvaatajana, ütleme Soome-Eesti suhete arenedes just see, et ka Eesti võib-olla Venemaa teljel midagi muutuks, sest sa oled kirjutanud Postimehe kolumnis, et Soome-Eesti koostöö kodanike ja ettevõtete tasemel laienenud pidevalt ka kultuuririndel toimub mitmesuguseid ettevõtmisi. Ometi ei ole koostöö vennasrahvaga poliitiliselt seksikas teema. Poliitikud oleksid justkui rongist maha jäänud, tegelikult elu läheb oma teed, poliitika lohiseb järel. Nii oled sa kirjutanud Postimehe kolumnis Soome-Eesti koostööst, mis võiksid olla Need momendid, mida selles koostöös võiks praegu ikkagi mõlemad poolt edasi arendada. Ja Eesti peaks vist olema sellest koostööst rohkem huvitatud, kui saame. Et ma näen seda, kui ma praamiga Helsingist Tallinnasse tuleb on raske saada autole kohta praamile, sellepärast et. See on see kummaline olukord, et näete Läänemereküsimuse. See eesti ja soo. Ma ei usu, et Venemaa on, on selles maades Läänemereküsimusest innustunud huvitatud. Minu meelest on, see on poliitiline küsimus, aga ma ei näe poliitilisel tasemel, praegu ei ole sellest innustust. Mis sa arvad, mispärast? Noh, üks põhjus on see, et ta euro balleid võtab liiga palju aega, kui sa vaatad, voliniku kalendreid, käik on lennukes Brüsselisse ja tagasi. Ja midagi lennukis asju ei otsusta ja NASA lennukifirmadele hea Ennist oli juttu, et sa oled mees nagu orkester ja ütleme siis, et sa oled kõigi oma tegemiste kõrval leidnud aega tegeleda kunstiga, oled akvarell list ja oled teinud puuskulptuure, siin vaal galeriis on olnud ka näitus. Oled kirjutanud raamatuid ja nagu selgus, oled sa suurt tangoarmastaja soome tango kuningast Heino Grööni stra vaata kirjutanud, võibolla räägiksid natuke oma sellest küljest? Aga sulle, sa ütlesid, sa oled ebamusikaalne inimene, miks sulle tango tähtis on? Soomlastel on üldse tango. Väga tase on, ma olen selles eas, et kui ma olin noor, Tangolise meie tants ja see on Ja ja nii edasi, et see on shopping grammastel jõngele ja, ja on on veel see, et tango on huvitava ühiskondlik. Lähis-Idas tead ka, et see oli esimene. Teine oli Ali 50 nende lobul kuine, suured jääklassid. Tuli uus tangobuum ja milleks see tuli sellepärast et oli ehitatud suured kultuurimajad saamas ja pluss veel vabaõhulaval, nii need vajavad, vajavad seda estraadi. Aga kui see võimalus oli kasutada estraadisõja Ni Eino Könia Et seal on sellised põhjused ja tegijad, millest mina olen, huvid on olnud ka? Loomulikult see moosiga agane, tõelised tegijad ka milline võiks Soomes järgmine buum olla, kui on, no ma ei tea, et ja minule on see tango piisavalt, ma olen selles eas mäe midagi oode naertsi. Miks Eestis midagi sellist ei ole nagu soome tango, minule paistab tango Ta on ka, on, on need tulemast Villu Veski ja tõesed on uurina teda Argentina tango, ma misel talvel Estonias kuulnud, aga ilusad etendused ja aga Eestis on oma muusikatraditsioon. Ei ole liiga palju, aga alati on midagi huvitavat. Tuseks Jarmo, ma küsin sinu käest, kas sul on olnud elus mingi läbi mõte või kuidas öeldakse moto, mille järgi sa oled püüdnud oma oma elu seada. Noh küll ja nii-öelda tule kaks lauset. Aga nad on soome keeles, ütle soome keeles saede radil varem peaminister järsku aha tema ise Matto, et nii on, hüvin, kunn käel. Nii on hea nagu läheb ja et tehakse, mis ette tuleb, see kõik tuleb ja, ja see peaks ka elu korraldama. Nii. Ja teine on, on Amar Kaiami lauset. Nii et mitte mõelda liiga palju eilsele vaid mõelda rohkem homsele. Nõeliga pole ju ka ja mitte liiga palju homsele. Ehk siis elada ka tänases päevas täiel rinnal. Jah, nii see on minu meelest väikesele inimesele aga ka väikesele riigile. Aga väikestes riikides ei pruugi ju ilmtingimata elada väikesed inimesed. Väikestest riikidest võivad tulla ka suured inimesed, nagu ka Soome ja Eesti ajalugu. Asutab. Aitäh, professor, virmawirda ja saadet jäävad lõpetama. Laulud Eino grani esituses. No vaat sätte soovitu ja kaiga Usku.