Tere hilisõhtust hakatuseks kohe üks väike selgitus, mispärast me teineteisega sina räägime. Nimelt nii täna 75 aastaseks saanud Heino Tiik kui ka küsitleja on lõpetanud tollase Tallinna teise keskkooli praeguse ja kunagise reaalkooli. Ja koolivendade vahel kõlab ehk sina paremini, on nii heina, minule sobib täiesti. Daisy. Heino Tiik. Kas sa oled huvitava elukäiguga mees, oled olnud Eesti tipus kümnevõistluses samal ajal, kui sa tegid kergejõustiku ja kümnevõistlust tšikini juures Tallinna perioodil, samal ajal tegelesid sa riidel Raudsepa juures ujumisega ja oled nii palju siis Eesti meister ja oled ka ujumises tulnud Eesti meistrivõistlustel medalile. Hakatuseks mind huvitabki see, et kuidas on võimalik üheaegselt tegeleda kahe niivõrd erineva spordialaga niivõrd erineva spetsiifikaga alaga nagu kergejõustik, täpsemalt kümnevõistlus ja ujumine. Ma alustasin alguses ujumisega ja mulle tundus, et vesi on väga külm ja sel ajal olid basseinid, juh täitsa külmad ja ja siis hakkas nagu kooli poolt väikest nõudmist. Ta on vaja, tahab mitut ala ja ma hakkasin siis kergejõustikku tegema ja ja sinna ma siit end lõpuks jäin. Aga kuidas see võimalik oli siiski üheaegselt teha päris tõsiselt kahte sellist ala ja noh, ütleme tollane Tallinna teine keskkool, reaalkool on ju alati olnud ka kõva õppetasemega kool samal ajal alati on ta olnud ka kõva sporditasemega kool. No ja ma ei oska ütelda, kuidas see võimalik on, aga huvitav oli see, kuidas mind veeti mootorrattaga Mustamäe basseinist Kadrioru staadionile kergejõustikku tegema. Need olid samaaegselt koolinoorte spartakiaadil võistlused ja mul oli siis aga nagu väga-väga kiire ja autosid sel ajal oli suhteliselt vähe, nii et mootorrattaga viidi siis märja peaga ujumisbasseinist kergejõustikku. Mida see tähendas tegelikult tegeleda üheaegselt nii kergejõustiku kui ka ujumise kui ka veepalliga. Mida see tähendas näiteks nädalases programmis, ütleme esmaspäevast pühapäevani välja? No ma ei oska nüüd ütelda, varemalt ma pidasin küll päevikut oma resultaatide kohta ja ajad pandi kirja, mida saavutanud ja ja noh, hiljem ka muidugi sportlase ajal, kui juba oli tippspordi tasemel kümnevõistlust, siis pidi kõik need asjad nagu vähe kirja panema, et oleks Jahana analüüsida. Aga ma ei oska vastata, miks on võimalik, lihtsalt ei olnud ilmselt kedagi muud panna, et pandi siis Tallinna koondisesse sisse ja nii see oli. Jaksasid tähendab, ülepingutust ei tekkinud, õppida tuli ju ka õppida küll, aga noh, sellel ajal oli kuidagi võrreldes sellega, mida nüüd ujujad näiteks harjutavad, see oli olnud täiesti võimatu. Me käisime kolm korda või neli korda nädalas tund või poolteist oldi harjutamas, nüüd on lapsed juba lähevad kella kuuest välja ja minevat siis lähevad teist korda õhtul veel ja see oli täitsa eri eritase ja muidugi resultaadid ka vastavalt olid siis palju nõrgemad. Räägi palun natukene oma taustast ja sellest kuidas sa sattusid spordi juurde, kas see oli kool, olid nad vanemad? Ta võib-olla kõigepealt natukene natukene oma kodust ja varasemast lapsepõlvest. No ma pikka aega olin ainukene poeg, olin peres ja hiljem sündiski mulle õde, aga aga niimoodi oli, sõjaaeg oli, mina siis sai, sai kive loobitud ja karjas käidud ja siis läks käsi. Peaks vist odaviskes, mul oli üle 70 meetri, lõpus oli resultaat, see oli tänu sellele, et noorest peast sai palju kivi visatud ja ja joostud sai ja nii see algas. Tallinnas-käik, see oli Tallinnas ja Tallinnas elasin Tallinnas, siin Kunderi tänaval ei ole kaugel raadiomajas, põhimõtteliselt sa kuulud sellesse põlvkonda veel, kes sai näha ka eelmist iseseisvusaega, ütle, kui palju sellisele noh, kuue-seitsmeaastasele poisile nagu külge jäi sellest ajast mälestusi ja, ja millised nad mälestused olid? Mul jäi suhteliselt positiivselt, ma mäletan, mu isa oli, oli mereväes, oli piirivalveohvitser. Jaa, seal mul jäid meelde need õhtud või peod, kus siis lapsed võeti, perekond käis, seal olid uhked orkestrid ja pakuti siis ma siis võisin olla kuue-seitsme aastane, küll seal midagi meelde jäi sellest ja mulle jäi küll head head muljet sellest. Aga ütleme koolimineku aeg, see oli juba rasketel aegadel üleminekuaegadel, kui tuli üks okupatsioon, siis tuli teine okupatsioon ja lõpuks tuli tuli uuesti see esimene okupatsioon. Nii see oli ja seal oli veel nii, et ma käisin sõja ajal mitmes koolis. 21. keskkool rauakool oli üks nendest isegi sõjajärgselt paar aastat, siis oli kohale, viidi kooli veel Laitses, ma mäletan, oli niuke segakool, kus oli kolm, kolm klassi koos esimene, kolmas ja viies või mis seal olid või kogu kool oli ühes ruumis ja siis õpetaja seal üks õpetaja õpetas kogu kooli ja noh, head kogemused ja see siis nagu õpetas. Aga reaalkooli ma läksin siis õigesti see toimus. Ma käisin veel seitsmendas keskkoolis, las see oli tõni Tõnismäel hariduse tänaval, hariduseta ja hariduses enam, aga siis pandi koolid Kokkupoisid ühte koolitüdrukut teise kooli. Ja selle tõttu siis seitsmenda keskkooli poisid läksid teise ja teise keskkooli tüdrukud läksid, läksid seitsmendasse ja peale seda hakkas. Oli siis hea aeg, kus ainult poisid olid reaalkoolis ja see oli, see kestis neli-viis aastat, nii et mina olin viimased kolm aastat, olin puhtalt poiste klassis, käskis tegeleda 1954. aastani, sest mina läksin kooli 1953 ja minul oli au olla esimeses klassis veel reaalkoolis, kui poiste koolis 54. aastal, siis esimesel septembril tulid juba tüdrukud. Aga ütle palun, milline oli sõjajärgsete aastate reaalkool? Ma ütleksin nii, et seal oli väga erinevaid lapsi, noormehi me ei, ei rääkinud palju poliitikast, ilmselt igal pool oli hoiatatud, et ärge nüüd nii väga teravalt seda asja nagu võtke. Aga ma mäletan, kui me olime kahe kui Vene sõjavägi tuli Sist teisele okupatsioonide 45 ja ma olin siis siin rauakoolis ja mul oli vaja päästa koju Kunderi tänaval teise otsa laolaulu pähe, nurka. Ma ei pääsult siit läbi vene kool lasteaias ja meil siis toimusid väga tihti kivisõjad kahe kooli vahel ja mul oli kohustus sama kool vist, mis siit isegi isegi näha on. Seesama kool oli jah ja me ei pääse, ma ei päästnud sinna otse maitsvad liha, konderi, Nordea väga sageli ma läksin siitkaudu, läksin veel kaugemat ringi, et saaks koju, et aga see lõppes õige ruttu. Ma ei tea, kas kuu aja, kuu või poolteist, siis pandi sellele piir ja no me olime niivõrd paremad viskama, et meil oli selles kivis peas nagu veegeelis, aga muidugi see ei olnud kena tegu, aga, aga noh, noorte laste asi ja kui teised hakkavad nagu loopima, siis peab vastu ka viskama. Minul on niisugune mulje. Rasked ajad ei oskaks tol ajal tol ajal võib-olla jah, ei osanud, ei osanud hinnata ei osanud hinnata ega ei osanud nagu neid ohtusid nagu õigesti hinnata, sest meid oleks võinud ju lihtsalt, et ära Viiasid kogu peredega selle, selle eest, et me nüüd niukseid asju tegime. Aga reaalkool oli ikkagi reaalkool oma oma ka minu ajal veel eestiaegsete õpetajatega ja, ja oma traditsioonidega ja, ja kuidagimoodi reaalkooli traditsioonidest. Isegi meie ajal me saime ikkagi enam-vähem kõik teada, et mida ta endast kujutas, milline oli tema ajalugu, nõnda edasküllap teiegi ja küll jaa, aga meil oli see hea pool, et meil ei olnud suurt kiusamist, koolis oli seal paar paar niisugust õrnahingelist, et noormeest, keda vahepeal nagu kiusati, aga Niukest süstemaatilist kiusamist ei esinenud, nagu nüüd see mõnes koolis on õige niisugune traditsiooniks muutunud. Kuidagi kultuur on muutunud niisuguseks teravaks, milleks see hea oli, et oli ainult poiste kool vahepeal ja võib-olla milleks, milleks see hea ei olnud, ma ei oska ütelda, minu meelest see oli õige, õige, kena. Otsus, et oli üks, oli puhtalt poiste pool, sest ma olin olnud ka teises koolis. Ma ei oska ütelda, siin sel ajal ei olnud nagu eriti need tüdrukud nagu peas, aga koolis hakkas küll juba keskkooli lõpus hakkasid juba peol meeldima, tan tantsimas käidi siis seitsmendas või meil käisid siis tüdrukud ja ja niisugune ühiselu siis tutvumine algasid siis ja kui me nüüd räägime spordist, sest sport on sinu elus vähemalt teatud perioodil mänginud ikka väga olulist rolli, siis kuidas sa sattusid sellise legendaarse treenerina kolar Xander džiikini juurde, sest ka minul oli au Käia teatud raskes eas või sellises teismelise eas džiikini treeningugrupis tegeleda keskmaajooksuga, sina läksid siis nagu mitmevõistluse headžikin oli omaette huvitav kuju ta oli nii entusiaste, ta oli jätkuvasti staadionil, et hommikust õhtuni ja et sa võisid minna, Milla, millal sa lähed sinna või Taali paigal, ta õpetas sind, ma ei tea, kui hea Ta oli võib-olla, et olid mõned paremat treenerit, ma usun, et et mõned treenerid panid enam rõhku tehnikale. Näiteks Vaiksaar oli Uno palu, treener, ta oli nagu õpetas rohkem tehnikat ja aga tšikin andis Niukest üldist treeningut ja ja sinna see läks ja siis ma läksin, ülikond oli arstiteaduskonda. Ja ma siis hakkas mind õpetama ja juhendama, kudu. Aga selleks ajaks ma olin juba päris hea vormis, ma tulin, kui ma mäletan Eesti meistriks odaviskes, see oli 58. aastal, kui ma kooli läksin. Siis olid puuodad, ma mäletan veel, et vahepeal kukkus otsalt ära, terav metall otsis, anti sulle uus katse puua, ta odad olid kõverad ja mäletan, ma viskasin suhteliselt hästi 65 meetrit selle puu odaga, mis kärises ja oli kõver, et nüüdsed mehed viskaksite teda ahjude lased, talased puutükid. No kui me nüüd räägime spordist veel, siis sinu ala oli kümnevõistlus, jah, tegidki odaviset ja hüppasid kaugust ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Aga kuivõrd palju kümnevõistluse valik sai tehtud, sellepärast et Eestil olid olnud väga suured traditsioonid ja sel ajal, kui sina läksid pärast keskkooli ülikooli, sellel ajal seal ju Heino lippel liikus, Lipp oligi libasuur eeskuju. Ja lõppude lõpuks ma sain punktide summas vähe parema tulemuse kui lipul olnud, aga lipp oli 10 aastat varem ka olnud ja nüüd praegused kümnevõistleja nagu ei oska neid vanu veteran ja nagu õigesti hinnata. Ma mäletan, Me kaevasime jooksurajale söerada oli Kadrioru staadionil. Me kaevasime omale stardiaugud maa sisse. Ja liivakasti pidas, oli vaja hüpata kümnevõistluses veel pikka aega. Nii teivashüppes kui ka kõrgushüppes ei olnud, ei olnud lubatud näiteks mingisugused havi õppedega flopid ainult oli siis klassik, kalline, hüppe roll, hüppe või välisjalg või sisejalg. Ja see oli köik muu. Oleks keegi hüppanud selliselt floppi oleks võetud maha kui mitte lubatud või kuulitõukeringis keegi oleks teinud talase pöörleva tõuke, ei oleks lubatud seda teha. Et tollane aeg oli jah, oli hoopis teistsugune, kuna kes tollal kudu treeninggruppi kuulusid, kes, kes küll kui sinu need paremad kümnevõistleja aastat põhiliselt sinna kuulus, õige palju Reina saun oli, üks nendest siis oli, kui ma ei eksi, Meitern Kalju. Siis oli, nemad olid sinust nooremad ja nad olid juba järgmine nagu sugupõlv. Seal ikka olime meid, aga no minu järgi ei olnud nii nagunii palju. Mul. Lipu järgi oli tegelikult üks neli-viis aastat, nagu olin mina, see nagu esimene viiul nii-öelda, aga siis tulid neid noori peale ja, ja palupalu periood algas, siis siis tuli aun. Et, et niimoodi see läks, ma tegin küll suhteliselt, tegin veel sporti edasi, ma viskasin vist viimast korda oda kuskil 68. aastal või 69 see aasta on, mul oli siis juba peaaegu 40 lähedal, et 38, seitse missa vanakesi ja tuled aga aga ei ole, oda lendas ja polnud häda midagi, aga nüüd on üldse profispordis välu, kutseliste spordis on need keskmised vanused ja tublisti tõusnud, ütleme palli mängudeski ei ole sugugi haruldane, kui seal 30 seitsme-kaheksa-üheksa aastased 40 aastased teevad täiesti tipptasemel tippliigades ei noh, seda, seda võib teha, miks see heideti, siis võib väga kaugele jõuda neis vasaraheites või kettaheites minu meelest neljakümneaastane ei ole mingi kuna mees, Veldi ja kui tal on tehnika käes, miks ta ei võiks seda seda teha. Teine asi on muidugi sprint ja niuksed, teravad asjad, ahvatuslikud alad, jah, et sealt seal võib hakata nagu see. Ja muidugi, mis siin on veel, et tüdimus ka tekib, lõppude lõpuks oma elu tahaks ka nagu saada, et väga paljud loobuvad varakult, sellepärast et elu jääb nagu elamata. Sest ülikoolis ka ei olnud mitte kerge õppida ja pidi hästi õppima, sellepärast et stipendiumi oli, oli sellest kinni ja ei antud niisama minna ka ikka õigesti. Palka ka polnud, tollal ei tasandil palk ei olnud kolm, ma mäletan, ma läksin ülikooli tööle, see oli 350 rubla ja see rahareformijärgselt oli 35 rubla sealis meie raha järgi siis kolm ja pool krooni. Kuupalk. Sa võid arstiteaduskonnas ja samal ajal tegid ikkagi Eesti tipptasemel kümnevõistlust. Kümnevõistluse isiklik rekord on 7127 punkti tollase punktitabeli järgi Ruuede järgi uue järgi jah, tollase järgi 7158, et kuidas oli võimalik noh, ütleme sellisel tasemel sporti tehes, õppida ja õppida korralikult ka just Ma pean silmas arstiteaduskonnast, asi on nii, et mul oli ilmselt hea pea, mul jäi meelde. Sest arstiteaduskond esimehe paar kursust on küll tõsiselt rasked, ladina keel täiesti uuena tuleb Sulle pääle, kõik peab meeles pidama iga luu, kõbrukese, kõiki lihase kinnituskohad, kõik ladina keelde. Siis tulevad veel igasugused muud asjad, kus on vaja lihtsalt mehaanilist mälu lihtsalt. Ja see vajab aega, kellel, kellel on pahempea paha mälu. Nüüd ei püstiks küll nihukese asja õppima, hädav. Aga tollal tollal oli ja korstent olid lihtsalt. See kõik ei olnud, kellele kurta. Kas õppimise tõttu sinu arvates jäi seal, ütleme kümnevõistluses midagi saavutanud jäi ilma? Ma käisin, suhteliselt vähe. Oleks ma nüüd selliselt harjutanud, Mahlex õige neli 500 punkti oige kergesti saanud lisaoleks ma õige nagu korralikult teinud. Harjutanud oli ka sellel teemal vestluse, kas ta ütles ka, et noh, et, et võib-olla võib-olla sa peaksid, peaksid rohkem harjutama või? Kogenud silm nägi ta käia, erilised võimed on ta meil olid küll omad plaanid, aga muidugi need said enam-vähem kare. Need olid reaalsed plaanid, et. Ja muidugi, mis kudul oli, kodu oli väga suur organisaator aga ma ei oska ütelda, kuidas tema treenerile ma mõned asjad, mida oleks pidanud, oli lihtne olnud saada. Lisa näiteks teivashüpe, mul oli nõrk. Ma hüppasin kolm, 60 lihtne oleks, vaata seda nelja pääle või tõkkejooksus võtta, võtta seal sekund alla. Need oleksid andnud palju punkte, aga need on, kõik oleks asjad. Mida see sa tegelasi teise spordiga peamiselt kümnevõistlusega, aga ka teiste kergejõustikualadega on sulle andnud. Ja kui takkajärele mõelda distantsilt, siis mida, see, mida see võttis andnud ta ei oska ütelda, mida see on andnud, andnud on suhted ja tervise, ma olen nüüd 75. Mul ei ole probleeme, ma ei kasuta ühtegi ravimid. Mida ma muidugi, mis jätab ilma kõiki kõigi eest peab maksma. Mul on puusas on väike väike viga ja see on sellest, et see oli mõõt, tõukejalg, seal see sai, nii palju, mingid märgid on ikka-ikka-ikka-ikka-ikka, mis ma pean ütlema muidugi, ega see ei ole garantii, et sa noorest peast teed ja et küll peab ka vanemas eas nagu vähe hoolitsema oma eest ja vähemalt sööma korralikult vitamiine kasutama ja vähe nagu väljaski liikuma ja. Milline sinu eluviis on olnud läbi aegade pärast spordist loobumist ja kas või milline on see eluviis nüüd? Seal ütelda tormiline ma pean ütlema, aha spordijärgi läks vähe nagu käest ära see asi, aga korrigeerisin selle ära, et ma kaitsesin doktoritöögi ära. Ülikoolijärgselt. Autor, et vanaaegsed kandidaadid pandi kõik, need olid nii rasket tööd, mis sel ajal läbile läksid Nõukogude Venemaal, et või nõukogude liidus, et see Eestis ja väiksemate rahvuste esindajad seal oli õige, tugevat tööd vaja, et, et saada see ka kätte. Kas sa soovid lahti rääkida ka natukene, mida, mis oli selle tormilise eluviisi taga, kui kaua see tormiline eluviis? Ma ei oska ütelda. Ma ei tahaks ütelda, et ma viina palju võtsin, aga aga selle järgi, mis ma nüüd kolmekümneaastane ei teinud midagi, siis hakkas niisugune elu, et sõbrad tulid külla, teeme seda, ma hakkasin nõelravi tegema, siis inimesed hakkasid sisse sõitma, korteris, aita aita, pudel oli kaasas, no tee lahti. No niimoodi läks, aga muidugi see ei viinud kuhugi ja, ja nüüd on asjad siis nagu pikka aega ju kontrolli all kümneid aastaid. Aga sel aastal oli kombeks, oli töö töö, seal võisid panna omas näiteks sünnipäev püsti konjakid ja leivad laua peale ja, ja sinna see päev siis läks. Ja pidusid on ka ikka peetud, pan peetud pidusid. Jah, siin. No ma olin veel 10 aastat, Colin Liido koonduse arst, olin kudu oli liidu koonduseks peamisi treenereid ja ja noh, selles laagrites sai käidud ja see oli ka nagu selline. Mis sellest perioodist meeles on just liidu kümnevõistluse koondise arstina ja mida see nagu hilisema elukogemuse mõtest kaasas? See oli see aeg veel, kus doping oli täiesti sallitud. Ma mäletan, kuidas esimesed asjad olid veel sellised, et olid see, kui mina hakkasin tegelema arstina sel ajal olid veel hermafrodiit kes naistena võistlesid, kes naistena võistlesid. Hommikul tuleb sulle vastu trahast võidu, Actar. Naalse passi rahvanime all ja hiljem läksid need siis nagu välja rahvusvaheliselt hakati seda kontrollima ja need nagu lõpet, aga neid oli suhteliselt palju. Ja sul ei olnud muud midagi teha, sa võisid nagu sa teadsid seda, aga aga arstina oleks saanud kohe gei kinga. Valeks võta lõpuks. Noh, see see oli väike periood, aga see, selle järgi tulid veel dopingu need hormoon, dopingut hakati naistele andma meeshormooni. Ja seetõttu siis Läsultaadid olid ka nii kõvad mehed ja võtsid kõik hormooni alles 72. aasta järgi. Tokio järgi hakati dopinguks nimetama ka hormoon dopingut ja nüüd on siis muidugi nimekirjad hoopis erinevad. Seal olid nii, et siin ei saa kedagi nagu hukka mõista, ega, ega ega see oli nagu, mis ei olnud keelatud, see oli sallitud ja mis asi on keelatud, see on lubatud ja see, see oli nagu loomulik, et noh, et miks, miks ei oska kõik kasutavad siis? Ma ju nägin vist, mis toimus, kui me tegime maavõistlus sakslastega ja sakslased Me võitsime tavaid liidu liitus, oli suurt kõlapind ja saksa föderaalime, võitsime. Aga ükskord kaotasime. Ja siis põhjus oli see, et nad olid kõik hormoone söönud, mis meil üle, isegi kui me tahtsime olla võrdsed, siis meil oli vaja ka seda teha. Nii et niukseid asju on ka kokku puutunud, ma olen näinud. Aga kuhu sinu arvates sport oleks liikunud, kui, kui need asjad oleks ka pikemat aega lubatud olnud, ei oleks lubatud ka tänapäeval, sest noh, tänapäeval ikka vahel see dopinguküttide tegevus on ka selline, mis juba nagu kipub vastuollu minema inimõigustega. Nojah, see on teine, see on nüüd eri eriteema täiesti see dopinguküsimus. Aga asi on ju nii, et küsimus keemias, võtame kasvõi hiina jutu. Hiinlased võivad kasutada oma droon, tooge. Nii palju, kui nad tahavad oma töövõime tõstmiseks, sellepärast et neid ei ole nimekirjas ja nende nende kontroll on praktiliselt võimatu. Sellepärast detaimsed, taimsed ained on niivõrd komplitseeritud ehitusega ja et neid on raske saada kinni. Ma ei väida midagi, et hiinlased oleksid palju kasutanud, aga nende hea hea tulemus näitab küll, et no see oli pöörane ju Pekingi olümpial, mis nad tegid, kui palunud medaleid seal pöörane. Ja see oli, see oli täitsa. No, ma ei ütleks üle mõistuse, aga aga see, ma olen Hiinas käinud, ma olen näinud, kuidas nad harjutavad, ma olin Hiinas õppimas kolm kuud nõelravi ja seal on umbes lauadeni tennisist, mängib nii kaua, kui on valge hommikul siis läheb valgeks, ta läheb siis laua taha ja õhtul tuleb ära, kui pimedaks läheb. Ja neid on palju, kes nii valik on ju neil meela on ja 1,3 miljardit kogura. Nojaa, aga sellest on veel vähe, aga neil oli ikka planeeritud antud kohe käsud kätte, kes midagi peab, valmistame ette ja, ja see ei olnud mitte aasta ettevalmistus kestis vähemalt 10 aastat. Süstemaatiliselt ja hiinlastele peab au andma selles, kuidas nad suudavad oma plaane siiski täita. Sest no see kontingent, mis neil on käsutuses, ei pruugi olla nii hea, olgugi et on. Me arvame, et hiinlased on lühikesed või midagi, ei midagi sellist, seal on piirkondi, kus on õige pikad inimesed, suured inimesed ja ja statistilise jaotuse järgi muidugi on igasuguseid kasvuga ja on olemas. Olgu, et keskmine on väiksem, kui ütleme aga ikka mõned alad jälle soosivad neid kergemaid ja väiksemaid inimesi, kui teised selle võetakse või korjatakse vanemate käest lapsed ära lapse eas juba, kui need skaudid näevad, et nendel on mingile spordialale teatud eeldusi sellistesse kinnistesse spordikoolidesse ja samal ajal on ju niimoodi, et noh, et võib olla, millest üks jõuab tippu ja üheksa kõrvetatakse läbi või nende saatused on traagilised, noh, see on väga karm Sänni, see on nii. Ja eks seal igal pool nii ega, ega nõukogude liidus või Venemaal on ka sama, samad, hakkavad jälle olema sellised. Samas meiesugused väikeriigid? Ei teie lootus on leidnud Ta niisugused head mehed kanter või, või siis mõni odaviskaja, kes või mõni kümnevõistleja kes, kelle me saame, kui viia meid, ei ole lootustki, et me saame viie suure hulga inimesi medalitele, et see on väga, väga raske, et Eesti on oma ülesande väga hästi täitnud oma medalite poolest. Et medaleid üldse tuli. Mis sa arvad geenimanipulatsioonide eest, millega, millest tegelikult räägitakse, et järgmine suur samm selles nii-öelda raha ja dopinguvõidujooksus ongi geenimanipulatsioonid? Ma ei tea, see geenijutt on, on vähe. Keeruline, ma ei oska ütelda. Me võime ühte teist, küll see on, see on kauge tulevik muidugi. Sest see idee, et me saame neid kõiki geneetiliselt muuta, ei ole nüüd enam nii õige kui see alguses paistis, sest näib, näib nii, et me ei suuda ikka lõpuni seda värki lahti mõtestada, sinna jäävad veel asjad, mis, mis on veel peenemad, kui need geenid või, või kromosoomid, et siin, et see ei ole nii. Nii lihtne. See on sama, nagu oli utoopia, et no et kõik südamed vahetame ja maksad vahetama ja pane uued kopsud ja uued ajud. Asi on selles, et ei ole ju raha, kui me hakkame neid südameid vahetama, siis peaks pool pool elanikkonnast tegelema meditsiiniga ja peaks olema arste 10 korda rohkem, medõdesid 10 korda rohkem ja kogu kogupitset läheks siis selle peale, et vahetada osasid, et see utoopia jääb nüüd nagu kaugele. Jah, need varuosad, noh, see pole päris teatud varuosad on võimalik inimese juures, aga teatud lähevad. Airi okei, aga läheks nüüd selle juurde, kuidas sa jõudsid oma teel just nõelravi nii sellepärast et nõelraviga oled sa ikka väga-väga tuntuks saanud ja mitte mitte ainult Eestis. Asi on nii, et, Mul oli, Ma käisin eelolümpial, käisin Münchenis 71, ei millal see oli, oli? Jah, 72. Ja suvel 71, ma käisin eelolümpial ja oli kõik räägitud, et ma lähen siis 72 ka arstina sinna, aga eks sinna läks mõni KGB mees siis. Ja arst oli see, kelle võis kõrvale lükata, massöör pidi olema, eks ole, treener pidi olema, aga arst tidest võib teha nagu vähendada arstide määra võistkonnas ja eks sinna pandi siis mõni kindral kindral sinna ja mulle sai siis asjast ka kõrini ja teiseks oli veel nii, lol, lapsed kasvasid ja väga palju tuli olla kodus 71 läks ju niimoodi. Läks totaalseks kogu see ettevalmistussüsteem, seal oli plaan, et kolm nädalat ühes laagris nädal aega lastakse koju ja siis jälle ka kaks kuud üksteise järgi ja kuna palka ei olnud, palka ei makstud. Mul oli ülikooliga. Mul oli hea leping, et noh, ma teen oma oma tööd ära. Teen järgi, võid teen ette, jätad, päästavad mind kuuks või paariks kaks-kolm korda aastas liikvele koondvõistkonna arstina. Sest kirja tulid võimsad, mis nad tahtsid saada. Ja no ülikoolile auasi, et noh, nende, nende inimest kutsutakse niukse koha peale. No ja siis ma mõtlesin, mida ma hakkan tegema, et et ja mõtlesin, mõtlesin, et õigesti peaks hakkama nõelravist tegema. Ja oled nüüd rahul sellega, et sa väga rahalisid selle väga rahul, väga rahul praegu ka tegeleb edasi selle, ma tegelen edasi, jah, sellepärast et kui korra on omandatud asi, siis miks mitte. Oled minu andmetel kas viimased umbes 15 aastat elanud põhiliselt Soomes, mispärast? No asi on nüüd nii, et see oli siis, kui läks vabaks liikumine. See oli 90.-te aastate alguses või 89 lõpul. Kui annetti võimalus minna siis nagu välismaale, kui oli viisa teiselt poolt olemas, ilma et sind oleks maha lastud või vangi pandud selle eest, kes oli sel ajal arstide puudus ja ma mõtlesin, et ma lähen korra proovima, et kas ma saan siis nagu arstina hakkama ja ja läksin sinna, tegin oma kohustuslikud eksamid ja, ja nihukese orienteeruva perioodi läbi, mida seal nõuti ja mõtlesin, et ma jään ajutiselt sinna. Aga ta väga sageli ajutiselt, et asjad on, on õige pikad. Ja nüüdki ma olen nagu kahe maa vahel. Kuidas aeg jaotub Soome ja Eesti vahel aastas? No ma ütleks niimoodi, et eks ma käin siin iga kuu nädala võrra või kaks? Ei, täitsa poole ei lähe, aga enamiku jääb ikka sinnapoole, aga üks kolmandik võib-olla, et Eesti poolel Helsingis on elukoht ei, Tamperes, Tamperes ja Soome ühiskonda sisseelamine võttis palju aega. Öeldakse, et Soome ühiskond on, mõnes mõttes on natukene, on raske suletud, ühiskond on suletud, ühiskond on. Aga mind see palju ei häiri, ma olen inimestega kohanud ja mul on niisugune amet, et ma kes tahab, see tuleb ja ma ma olen, olen üksi eraarstina töötanud ja ma olen küll reklaami teinud, mul oli siin hea reklaam ja ma läksin Soome maalin, olin Soomest hästi tundma. Mul käisid soomlased siin juba 10 aastat enne seda, kui ma sinna läksin, käisid siin ravil Georg Otsaga, tuldi üle ja käidi, käidi ravimas nõelravi. Sest Soomes ei olnud. Ja seetõttu oli mul hea baas olemas. Endised patsiendid ja vähe laiendasid, ma sain, oli kergem läbi lüüa ja. Aga kas sa praegu näiteks Soome ühiskonnas oled selline omaks võetud eestlane? Noh küll ma olen jah, niikaua kui teravusi tekiks. Näide näide on olnud, no ei, ma ei ole nagu konflikti otsinud kellegagi, mul ei ole palju. Olen pidanud madalat profiili, ahhaa ja selles mõttes, et ma ei ole kritiseerid paljude tervishoid süsteemi ja ja ei ole nagu liiga peale surunud, et peaks ka alternatiivseid neid ravima teed kasutama, seal on väga suur vastuseis selle nagu alternatiivse meditsiinisuusad, et meil on ka on-on ja, ja ja kõvasti on veel, eriti taimsete preparaatide suhtes. Öeldakse, et neil ei ole mingisugust tähtsust, need, need on tühjade ja ei ole mingisugust mõju, samal ajal keelatakse neid ära, lubatakse ainult korjata nõgeselehti ja kaselehti, võid vaid korjata, kõik muu on ohtlik. No aga mis me räägime ravimitest, kus on üks kemine molekul, mis teeb nii pahajälge organismile, sellest me ei räägi. Kas sa Eestis ei ole tahtnud sel teemal sõna võtta? Ma olen võtnud sellel teemal Maalehes, ma kirjutasin ühe artikli nende. Aga ma võin võtta sõna küll. Aga noh, kus sa ikka võtad seda sõna, aga samal ajal on täiesti selge, see on täiesti tõestatud, olgu see Eestis või Soomes või kuskil mujal, et alternatiivmeditsiinil on oma kindel roll ja ja ka juba leidub neid nii-öelda klassikalise koolitusega arste, kes on selle omaks võtnud õnneks ja minu meelest on ja ja mõnes riigis on see nagu organiseeritud isegi koolitus. Ma olin viis aastat olin ühinenud rahvaste organisatsiooni traditsioonilise meditsiinikomisjoni vaatleja ja me käisime siis kord aastas Genfis või Prantsusmaal neid asju arutamas. Ja, ja praegune seisukoht on selline, et iga maa peaks neid ise nagu ette valmistama. Suured riigid, Saksa Prantsusmaa valmistavad oma spetsialistid, et Eestis on selline olukord, et arstiharidust nõutakse, selle puhul aga ei nõuta erikoolitust. Välismaal võid saada või praegust, on seisukoht, et tähtsam on see kooli tundida, mida sa õpid, sul peab olema põhi all mingisugused meditsiinilised teadmised anatoomiast, füsioloogiast ja siis õpid peale seda nõelravi neli, 500 tundi. Aga meil on siin selline olukord, et arstidiplomi aitab, et saad lahti, mul oli Soomes niisugune olukord, üks mees helistab mulle, et kuule mul on nii kiire, et mul ei ole aega lugeda, sest akupunktuurist ja sa oled nii spetsialist, et kas sul leiduks aega üks pool tundi, et teeksid mulle selgeks, et mis haiguste puhul seda kasutatakse, mis punkte sa kasutad, mis filosoofia seal on, kõik, ma ütlesin, ei, mul ei ole ka nihukest aega. Pool tundi, kui inimene arvab, et ta poole tunniga saab selgeks ja hakkab tööle, kuhu naelad tuleb panna ja see on absurd, et see on absurd, aga ju ta siis leidis niukse inimesi, kes tal pool tundi asja selgeks tegi, et ta nüüd teeb tööd, on nõelravi spetsialist. Millal sina tundsid, et sa sellest valdkonnast nõelravist akupunktuurist juba juba midagi tead? Kunagi ei saa öelda, et ma tean sellest kõike ja see on absurdne ja ma võiksin öelda niimoodi, et no Felixmann, ma käisin Inglismaal, käisin. Käisin esimest korda, mõned on küsinud, kuidas sinna pääsid, sel ajal oli Inglismaaga selliseid sõitsid 50 77, see on niuke kahtlane värk, mõni mõtleb. Aga ma hoidsin neid partei ja valitsuse mehi ka, oli patsient, oli patsient, aga ma ei võtnud neilt raha teistelt. Ma vähe võtsin, sest nõelad maksid ja kõik. Ja siis üks tervishoiu üks minister, solinorak rahandusminister küsis, et kuule, sa hoiad meie inimesi nüüd ilma mingisugused tasuta, et kuidas me saame sulle tasuda. No ega ma talt raha ei küsinud, ma ütlesin, et ma tahaks kuskile minna, ennast täiendama ja vali jumal koht välja, me organiseerime ja ma siis valisin Inglismaa ja sain seal kokkuleppele, et ma võin minna sinna ja siis Eesti Eesti riik maksis, mulle. Maksis mulle kinnisel poeg Toomase näol on ju tegemist puhtalt selles vallas, sinu tegevuse professiooni jätkaja on ja, ja ma toomas on üks paremini koolitatud mehi Euroopas üldse, sellepärast et ei ole ju sellist süstemaatilist koolitust. Arstiteaduskonna haridus ja kolm ja pool aastat veel siis seda Hiina meditsiini peale, see on kõvapagas ja sellist koolitust ei ole nii lihtne saada. Tavalise sti piirduvad kolme-neljakuulised kursused ja sinna ei kuulu siis üldse need Petroogide või asjad ja et see on ikka ja ma ise olin Hiinas, ma nägin, kuidas seal Hiinas ikka õpetatakse ja õppima peab. Hiinas oli mul küll selge olla, sest nad seal akupunktuur on kunst, nagu nagu on kunst ja teadus ühes üheskoos. Ja kui ma seal nõelu pistsin, teine arst võib kohe ütelda, kas see mees oskab. Ma ei oska anda spetsialist või ole mis punktita valib, mis tehnikat ta kasutab. Asi on selge. Et sul ei tarvitseb mingisuguseid diplome ega, ega mingisugust selle ära 30 sekundiga sa näed lihtsalt põhimõtteliselt ära, kas oskab. Et sellisel kujul nii et Toomasega läks ja hästi selles mõttes, et ta sai korraliku koolituse kätte, aga selleks peab omada, mis ka oleme ka sinna alla. Ega see lihtne ei olnud see, mida, mida seal kolme kolme poole aasta jooksul oli vaja töötal vähe teha. Tema läheb minema, hakkasin küll selle koolitusraha, aga, aga, aga elamisraha ja perekond ka veel pidi tegema tööd ka sinna kõrvale. Poeg Madis, arst, aga tema vestlen arstina natuke teises suunas. Madis on suur organisaator, doktor Madis on, on mu pojad, on, kõik, on teise keskkooli kasvandikud ja ja Madison rohkem organisaator ja, ja organisaator. Adis pääseb organisaatorina õige kaugele, Mousconneta. Niivõrd, ja ta on, peab olema häid organisaatoritki, kellel on meditsiinihariduseta asi, läheks edasi ja ideid, mida realiseerida. Praegust ongi see, kogu süsteemid jäävad selle taha kinni, et kõik on nii jäigad ja, ja rutiinsed ei mingisuguseid nagu radikaalseid muutusi kogu süsteemid lähevad nii keeruliseks ja komplitseeritum, et enam jäävad lihtsalt oma raskusega oma jal jal. No ausalt öeldes, minda, ütleme inimesena, kes kasutab ka meditsiiniteenust, kui vaja vaja on ja, ja, ja mul ei ole öelda eesti arstide kohta ja ütleme, meditsiinitöötajate kohta ühtegi paha sõna, aga kui nimetatakse seda registratuuri töötajad klienditeenindajaks ja kui patsiendist saab klient, siis see muudab ka võib-olla nende organisaatorite mõttesuuna selliseks, et see pole enam meditsiin, vaid see on mingi kuradi bürokraatia. Siin on keeleliselt, peab olema täpne. Kes tarvitseb arstil abi, on patsient kindlasti ja kliendid on need, kes tellivad sult mingisugust mööblit või, või ostavad sult aparaadi, need on su kliendid. Aga meditsiinis peab siiski olema patsient võib-olla ka meditsiinis kliente, näiteks kui ma olen massöör ja, ja siis mul võivad olla patsiendid, kes on nagu haiged, keda on arst suunanud ja mul võivad olla ka kliendid, kes tulevad lihtsalt, et mingil muul põhjusel ennast nagu masseerima, siin on vaja teha selge, selge vahe. Aga teisest küljest, kui registratuuris ta ei ole patsiendi teenindaja, ta on, siis on ta klienditeenindaja, siis talle meditsiiniline haridus ei ole, on kaugvähe kaugemal ja et siin on keeleküsimus, aga tema juurde tuleb ikkagi arsti patsient ja, ja, või siis või siis tulevane patsient, tulevane sealt ja kas sul on elus olnud ka mingi põhimõte, millest sa oled püüdnud kogu aeg kinni pidada ja võib-olla mingisugused piirid, mis on sinu jaoks eetiliselt sellised, et nendest nendest üle ei astuta, kui sa kui võib-olla püüda seda suhteliselt lühidalt sõnastada, no ma ütleksin niimoodi, et ma ei taha kellelegi kohta midagi paha öelda ega, ega mõelda. Ma tean, inimesed on, meil on kõigil pahesid, aga me ei ole mitte niimoodi nagu kuskilt turunaised räägivad, et vot vot see on nii, see teeb seda ja see teeb paha ja see on selline ja selline, see ei ole minu rida, et see on üks asi, mida, mida siis. Ta mõtlemine peab olema selles mõttes puhas, et sa ei mõtlegi teisest nagu halba või üritad olgugi, et sorry, mõtelda head, see on nii raske. Mõnikord, kui sulle tehakse lihtsalt külma ja, aga noh, see ka tuleb lihtsalt leppida. Ja mis sind veel üks filosoofiline asi on, on selline, et kõigel on väga suur tähtsus. Teine pool sellest on see, et mitte millegi ei ole mingisugust tähtsust, see on nagu hane selga vesi. Et kui sa nüüd sellise filosoofia saad omaks võetud, et ka väike asi on, on kaunis ja hea, hea, hea, hea ja samal ajal seal ei ole mingisugust tähendust, siis sa oled vaba. Selles mõttes oled vaba. Stuudiokülaline oli täna 70 viieseks saanud Heino Tiik. Küsitlus.