Tere, head kuulajad. Waltaria Jaak Ojakäär kutsuvad teid jälle 100 aasta laulude seltsi. Tänases saates on meil väga tõsine plaan jõuda juba aastasse 1972. Aga 71. aastaga ei saa siiski veel lõpparvet teha, sest kuidas saab sellest aastast ära minna? Mängimata Ta näiteks sellist lugu nagu John Lennoni imetlesin ja biitlid peale lahkuminekut hakkasid kõik soolokarjääri tegema. Kõige paremini õnnestus mõistagi John Lennoni ja Paul McCartney. Paul McCartney võttis ehk pisut rohkem aega siis, kui ta juba oli kokku pannud oma ansambli Wings seal 70.-te aastate keskpaiku. John Lennon oli võib-olla tõesti esimene biitritest, kes sai sellise superlooja superplaadiga hakkama, sellepärast et seesama plaat. Ime oli ju ka 1971. aastal esikohal nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides. Kantrilaulja ja helilooja John Denver kirjutas 1971. aastal laulu nimega Tekmi Haum kantri rauts. Ta oli vist ka pisut selliste vasakpoolsete vaadetega, sellepärast et miks muidu oleks teda kutsutud esinema ka nõukogude liit. Ja tollel sügaval stagnaajal käisid aga samas ka Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontserti andmas. Ma mäletan, et see oli küll väga suur sündmus, sellepärast et ta oli ikkagi üle maailma tuntud nimi ja tollal selliseid mehi siin eriti tihti ei näinud. John Denveri elusaatus lõppes kahjuks väga kurvalt. Ta hukkus lennuõnnetuses, aga seesama kuulus laul on jäänud populaarseks tänaseni. Ja Eestis on selle laulnud muide tuntuks Boris Lehtlaane nime all külatee. Me. Räägime rännak kaugel. Aasta noorte emade jaoks. Võõras mure linnado päev liiga vähe. Ja eestikeelse teksti oli kirjutanud sellele laulule Jüri Kõrgema. Aga mees nimega Rod Stewart püstitas 1971. aastal omamoodi rekordi olles samaaegselt nii Suurbritannia kui USA edetabelites esikohal oma albumi ja singliga. Seal olid siis kaks laulu every Bighertelsestoria mägi mai ja neist järgmist kohe kuulata. See oli siis Rod Stewart, keda 100 aasta laulude sarjas saame kindlasti veel kuulda või mitte, teisi laulusid seda kuulsat laulu nimega säilinud kindlasti, aga sinnamaani on veel veidi aega, sellepärast et see ilmustel aastal 1975 70.-te alguses olid väga paljud niinimetatud progressiivse intellektuaalse rokiansamblid, samuti juba esile tõusnud Emerson, Lake ja Palmer ja Genesis ja Jess ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma arvan, et nende paremad plaadid või vähemalt ütleme, tuntumad plaadid, igaüks võib ju öelda, et kõige parem plaat oli see kõige esimene ootavad samuti meid veel ees, nii et jätkame praegu veel 71. aasta muusikaga siia vahele mõned uudised, mis on sellest aastast jäänud lugemata ja mis võib-olla pakuvad ka veidi huvi. Sest tol aastal avati pärast üheksateistaastast vaheaega ida- ja Lääne-Berliini vahel ametlik telefoniühendus. Mõlemad Saksamaad sõlmisid ka läbisõidu kokku. Aga üldiselt muidugi see suhtlemine oli väga ja väga raske. USA ja Nõukogude liidu vahel jätkus kosmose võidujooks. Ameeriklased viisid kuu peale veebruaris Alan Shepard Edgar Mitchelli ning juunist David Scotti Jens hõõr veini. Seega oli kuul käinud juba kaheksa inimest ja nad kõik olid ameeriklased Nõukogude liidu kosmonaudid Georgi Tobrovolski, Vladislav Volkov, govia Victorpad, saajev ületasid aga seniste lendude kestvusrekordi, olles kosmoses kokku 570 tundi. Kahjuks kui Sojuz 11 maandus, leiti mehed surnuna ja Moskvas korraldati suur leinarongkäik. Võisteldi ka marsi pärast, muidugi seal inimesi veel ei käinud, aga 13. novembril, 71. aastal jõudis ameeriklaste mariner üheksa teha tiiru ümber Marsi. Päev hiljem oli platsis juba nõukogude kosmosesond. Mars kaks pillas taevakehale Nõukogude liidu sümboli ja alustas samuti selle ümbertiirlemist. Nüüd lähemale veidi muusikale. Ameerika heliplaadi kaubastajate rahvuslik assotsiatsioon avaldas aasta enim müüdud artistide nimed. Need on ansambel Chicago paartrich family ja karbenters. Ida-Pakistanis kuulutati välja Bangladeshi vabariik. Ent see otsus kutsus kohe esile ägeda sõja- ja verevalamise. Brüsselis avaldas 100000 põlluharijad meelt Euroopa majandusühenduse põllumajanduspoliitika vastu. Osavõtjaid oli kõigist ühenduse maadest, selle kohta võib ainult öelda, et pole midagi uut siin päikese all. Ja lõpuks, 11. septembril 71. aastal suri Nikita Hruštšov. Vanust oli tal 77 aastat. Ja 33 tundi hiljem ilmus Pravdas pisik ilma pealkirja ja fotota surmateade. Nii palju siis nendest Nõukogude Liidu sellistest suurtest juhtidest, kes hiljem langesid ebasoosingusse. Ta maeti mitte Kremli müüriäärsele aupaigale, vaid Novodevitšikk kalmistule. Matusel oli kõigest 150 inimest, kuid mitte ühtki NLKP, valitsuse või liitlasmaade esindajat. Aga nüüd siis tõesti juba muusika juurde ja veel mõned lood aastast 1971. Tuntud helilooja, kes kirjutas väga palju filmimuusikat, oli prantslane Michelle kraan. Ja järgmine pala ongi tema sulest. Koostöös on veel ka Merilin Alan Bergman. Loo nimi on Sammer knows ehk suvi teab ja see on pärit filmist 42. aasta suvi ja pakume teile siin Nanamus kuuri esituse. Tüüpiline legraan, tuleb öelda ja väga kaunid, sellised mosoori noori vaheldused. Aga nüüd läheme neile suure lombi jälle Ameerikasse, püsime veel veidikene aastast 1971 sest tol aastal kirjutas mees nimega Don Mcliin ühe laulu American Bay. Ja sellest tuli tõesti selline kultuslaul, võib isegi öelda. Seal on tekstil muidugi väga suur tähtsus. Noh, see on võib-olla ameeriklastele rohkem selline läbi tunnetatav tekst kui meile. Aga nii või teisiti, see on üks laul, mida lauldakse tänaseni väga erinevates esitustes, võib-olla pakume siis kõigepealt selle originaalvariandi Don Mcliini ehk autori esituses aga peale seda üht hoopis uuemat versiooni Madonnalt. Loo autor Don Mcliin on ise öelnud, et selle pala tarvis sai ta inspiratsiooni madi Holly õnnetust surmast, aga samas tegelikult kogu Ameerika elust tol 60.-te 70.-te vahetusel mis ju kandus Vietnami sõjast üle selle kuulsa Mootergeeti afäärini. Aga nüüd tagasi Euroopasse, täpsemalt Inglismaale ja aastal 1971 tegi ansambli sleid laulja nodi Holder väga tugeva sellise avalduse. Ta ütles nimelt, et fännid on juba ammu ära tüdinenud sellest, et nad peavad rahulikult oma kohal istuma vaikselt ja vaatama muusikuid, kes absoluutselt publikule tähelepanu ei pööra. Tegelikult oleks rohkem vaja sellist pidu panemise atmosfääri. Nadi Haulder pidas silmas muidugi just nimelt neid pompöösset progressiivse roki ansambleid kus siis publikuga eriti kontakteeruma pikajuukselised ja habemega mehed mängisid oma soolosid pead pillide kohal ja ei tundunud üldse huvi eriti palju selle vastu, mis seal saalis sünnib, kuigi tihtipeale ka nende kontserditel sündis saalis üpris palju. Ja tegelikult nende ansamblite looming ju liigutas ka miljoneid ja miljoneid eel peesid. Aga nähtavasti siis selline noh, kuidas öelda, et töölisklass tahtis ka oma muusikat. Ja seda oli nõus pakkuma näiteks ansambel sleid, kes 1971. aastal tuli välja oma esimeste hittidega. Need olid just sellised slängis ja selles Londoni Kopnim murdes ja ilma igasuguse ilutsemiseta ja tõesti selliseid peopanemisele laulud. Üks neist, mis jõudis tol aastal edetabelis väga kõrgele kohale, kui nüüd täpsustada, siis oli see koguni number üks. Ja selle nimi on koos I love you ehk pikoosail laviu tuleks öelda muidugi sellises korralikus inglise keeles. Aga number üks, ta oli aastal 1971 ja ansambel on sleid. Ja aasta 1971 lõpetuseks jälle üks hoopis teistsugune lugu mis näitab seda, et ka selline vanem ja romantik sellisem suund ei olnud kuskile popmuusikast kadunud. Sellepärast et väga tuntuks sai veinija Manson, Eero laul, it's Impaatsel. See on võimatu ja Perry Como oli vast see esimene tuntud esitaja. Praegu pakume seda teile kuulamiseks rai Konifi koori ja orkestri esituses. Ja mis siis muud kui nüüd, tere tulemast 100 aasta lauludest sarjas aastasse 1972. Võib-olla alustame spordiuudistega, sest et see oli olümpia-aasta, tollal toimusid samal aastal nii tali kui suve mängud. Talimängud toimusid Sapporos jaapanis. Osa võtsid 35 maad kokku 1232 osavõtt ja aga suur skandaal lahvatas juba enne mängude algust. Nimelt Austria mäesuusatamise maailmameister Karl Franz kõrvaldati kui proff. Austria ähvardas isegi osavõtust loobuda, kuid frantsi enda palvel jäi siiski võistlema. Muidugi me teame kõik seda, milline on profistaatus praegu või tähendab praegu sellele enam üldse ei arutleda. Sest peale iga suusavõistlust olgu see siis murdma või mäesuusatamine seal poodiumil ju kõik võitjad kallistavad oma suuski ja näitavad nende firmamärke, nii nagu oleks nad nende parimad sõbrad, mida nad kindlasti ka on, aga aasta 72 seda ei tohtinud teha ja nähtavasti kuskil saanud, siis lasi ennast pildistada või mine tea, mis seal muud oli, aga nii see läks. Ja muidugi väga suurepärase sportlase puhul kahtlemata ebaõiglane otsus tagantjärele mõeldes sellepärast, et ta oleks võitnud seal kindlasti päris mitu medalit. Edukaimad olid aga sellel Sappor olümpiamängudel Galina kulakova, Vene suusataja ja Hollandi kiiruisutaja Artšenk, kumbki võitis kolm kuldmedalit. Jäähoki maailmameistrivõistlused võitis tol aastal Tšehhoslovakkia, lüües Nõukogude liitu kolm, kaks. Ja eks siis olid need pinged vistikaga päris kõrged, sellepärast et Tšehhi sündmustest 68. aastal ei olnud ju veel eriti palju mööda läinud. Suveolümpiamängud toimusid aga 72. aastal Münchenis Saksa liitvabariigis ja seal tehti mitmeid suurepäraseid tulemusi. 400 meetri tõkkejooksus näitas Ugandalane Jon Aki Wuo. Aafrika mandrilt on tulemas väga palju tugevaid sportlasi ja tegi seal oma alal siis ka maailmarekordi. 10000 meetri jooksus võitis muidugi meie põhjanaabrite soomlaste rõõmuks lasse vireen isegi hoolimata kukkumisest ja tegi veel kuldse duubli. Võitis ka 5000 meetrit. Ning 1500 meetrit võitis Pekka vasak, nii et soomlastel oli tõesti Müncheni jooksualadel väga suur pidupäev. Saksa DV naised tegid kolm maailmarekordit ja muidugi tagantjärele arvatakse. Mida kõike nad juba võisid tollal kasutada. Mine tea, praegu on seda ilmselt võimatu tõestada. Aga kõige edukaim oli Ameerika ujuja Mark spets, kes sai koguni seitse kuldmedalit. Eestlastel on samuti põhjust rinda ette ajada, sellepärast et Jüri Tarmak võitis kuldmedalikõrguses kahe, 23-ga ning Jaan Talts tõstmises 110 kilogrammi kaalus tulemusega 580 kilogrammi, siis kolmedaste kokkuvõttes. Meeskondlik hõbe oli vehkleja Georgi Sašitski ja kogu aasta sportlasteks valiti ka just eelpool mainitud ujuja Mark spetsia. Nooruke Olga Corbud, kes võlus kõiki võimlemispõrandal ja Müncheni olümpiamängude juures, oli üks selline tume vari ka sellepärast, et araabia terroristid vallutasid Iisraeli sportlaste eluruumi. Pess kaks sportlast, nõudes ühtlasi ka araabia vangide vabastamist. Iisraelis neile muidugi järele ei antud, aga lõpuks ikkagi asi lõppes väga kurvalt. Lennuväljal said surma veel mitmed inimesed, üritades siis terroriste tappa ja pantvange vabastada. Nii palju Müncheni olümpiamängudest, aga nüüd on aeg minna muusika juurde ja nagu on juba traditsiooniks kujunenud, alustame siis uut aastat. Tolle aasta Eurovisiooni võidulooga. 72. aastal oli selleks Klaus Munro ja Iideeskaa laul nimega Apretuaa ehk pärast sind esitaja Vicky Lean roos. See laul tõi siis 1972. aastal Edinburghis peetud Eurovisiooni lauluvõistlusel esikoha Luksemburgil. Eestis toimus iga-aastane võistluskontsert ja nagu ikka, oli juba järgmise aastanumber talle peale pandud, sellepärast et aasta lõpus sai siis seda kontserti kuulata ja vaadata. Tol aastal oli see nimega Tallinn-Tartu 73. Ja nii žürii kui publikupreemia läks laulule unustuse jõel. Helilooja Arne Oit, teksti autor Heldur Karmo ja esitaja Jaak Joala. Chris O. Pean tunnistama, et ma panin praegu esimest korda tähele just seda, et Arne Oit on selles laulus kasutanud ka seda trioolidega pooler rütmi, mida aastaid hiljem ju Tõnis Mägi oma kuulsas Koidus väga edukalt kasutas. Aga 70.-te alguses ja konkreetselt aastal 72, kus praegu oleme, tundub, et olidki vist Jaak Joala ja Tõnis Mägi just sellised lauljad, keda heliloojad kõige rohkem oma loominguga pommitasid. Tol samal võistluskontserdil sai eripreemiaga pärjatud Gennadi Taanieli laul, mille teksti autor on helmik, karjahärm, Laul verelilledest, ta sai lisaks ka veel ELK nii preemia kui ühiskondliku kaaluga laul. Ja eks ta selline sõjavastase hoiakuga ju oli küll. Ja selle laulu esitas just nimelt Tõnis Mägi. Onu Stanton. Kuule, luud koorega, oksapeolt langeb, vaik kiirgab täitlikesepi sugu kiirgab. Kes ei saa? Nõnda nüüd nutab see liik ta nüüd nutab see. Nõnda nüüd ta palun tuules. Udu. Sees tuhanded viime. Lilledest, pakitseb silla. Gennadi Taniel sai tol aastal hakkama aga ka ühepalju lõbusama lauluga. Ja see oli kirjutatud haaralt Suislepa tekstile nimega linavästrikut laul. See sai tol võistluskontserdil Loksa kolhoosi eripreemia ja esitajaks jälle Jaak Joala. Mul on nii, see on minu uue kaasaga rattake rändabitu vabaduspallis, ka naisi ei ole Lumen tagasi ja ka kurja naist. Sander. Vaatan kündja kurba kuju, mees kui Sakkoomakina bukerdabel toopi märga mätast pihlapuu armastus jääb ahjuroopi tullagi. Nõuna sisukerduminist, nurgases Lukerdamist jumala Kärda vees. Kõrgteistmoodi, kuid mismoodi juuriks eemalka vahel õnneks küljel loodid oota kaissu. Võtaks paksu Källoniakse, kuid kestvaks kontakti ka kardari ka, mis siis saab? Magusa kärbseseened kärbe, isegi mõni preili, et me ei tule meeldegi, jätan lakka lahjale nurka. Märksa lähiajal oma armsale väiksele Iraavest. Sismikerdaminist pole nurglasest Lukerdabist. Kärdamine. Lõpmata laen rätame kahe. Arvas kaljulaul saab armuks, armastan. Väikseid Krinaavest. Aastal 1972 oli ka Eesti raadio kontsertvõistluse korraldaja, selle nimeks oli tippmeloodia. Ja seal võitis raadiokuulajate preemia Aarne Oidi Heldur Karmo tuntud tandemlauluga, nii kaugel kõik, mille esitasid Jaak Joala ja Heidy Tamme. Armastus leidu nagu olema. On armastuse idu nagu olevat. Aga see, see, siis on see idee? Ei ta ei keela. Ei kao veegoya veele. Ja tänase saate lõpuks veel ka üks väike vigade parandus. Rein Rannapi laul tema enda tekstile nimega sa tule nüüd tuli tegelikult võitjaks juba eelmise 71. aasta tippmeloodias. Aga mõistagi oli ta ka 72. aastal väga uhkelt poplaulude seas tegelikult kuni tänaseni päevani välja. Nii et lõpetame siis tänase saate Rein Rannapi lauluga Sa tule nüüd, mille esitajaks on Tõnis Mägi ja Valter ning Jaak Oja, ker kohtuvad teiega jälle järgmises 100 aasta laulude saates. Kõike head. Me ei keegime veega. Klavani merevaik laulab kaasali naerada, päike süüa, tule piinanud möllo telli teele ja. Tuule. Enam ei peaojad. Mille peale ta oli ta eikeegi? Kuulavaid Mere vaiksed laulab naeratab päike. Tule murema tellida. Ei. Käime me.