Riideid. Nii et kes siis sendispiklisse senditsma suris Meeldiv kohtuda. Tänane muusikaprogramm on operetisõprade meeleheaks kelle huvid ja soovid on kahetsusväärselt ignoreeritud ja ahistatud. Eesti väheste muusikateatrite poolt pole nii algaval hooajal kui ka lähi aastatel midagi erilist plaani võetud. Praegu tundub, et operett on Eesti laval väljasuremisohus. Ilmselt on see ajastu märk, sest muusika selline maitse ja reaalsustaju on arenenud uuele tasandile. Kuid siin maailmas pole midagi igavest. Küllap leiavad järgmised põlvkonnad uuesti klassikalise tantsulise meloodilise. Tõsi, sageli naiivse sisuga, kuid mängimise ja kuulamise mõnu pakkuva opereti seni rahuldugemaga, raadiolainete abile ja kuulakem, aeg-ajalt omaaegsed hittlugusid nii Viini kuldse kui ka klassikalise ajastu parimatest teostest agaga prantslaste, sakslaste, inglaste ja teiste operetiäriga haaratud olnud rahvaste toodangust. Tänane programm on Viini möödunud sajandi lõpu klassikalise opereti kuldse, see aasta kolme suurmeistri ühel ja samal ajal elanud, loonud ja omavahel konkureerinud mehe Fransponsobee, Karl millikarija, Karl selleri parimatest töödest. Juhatuseks kõlast võet, Holdes seene, austerlase Franz bee parimast operetist pakatsia mis oli esimest korda näha Viini Karl teatril vabal esimesel veebruaril 1879. aastal laulsid Rudolf Jacques ja Renate Halm Berliinis sümboonikute saatel. Muide film sellest operetist Herbert massini realiseerimisel valmis 1936. aastal. Tänase aga muusikasaate, nagu vikerraadiol kombeks, on kuulamisvalmis seadnud killi tüli paanikas ja Tiit Made stuudios. Kuulakem veel ühte Bocatšiia peakangelase 14 10. sajandil elanud Firenze poeedi ja kirjaniku dekameroni autori ja vanni pokatsia ning kauni ja ihaldus väärse leiburiga kasutütred. Hea meetod võeti Miia Bella Flarentiina laulavad Rudolf šokia, Renate hol. Idioor jobu orbe Tiina. Ja käedega. Viaadi k o. 1819. aastal splitis Dalmaatsia sündinud Franson suppe. Passijärgne nimi oli uhke, kuid väga raskesti meeldejääv frantšesco tšehhile Hermen Hilda kavalere Supeedemelli 50 tähti ja üks sidekriips. Pärast oligi vaja võtta lühem ja meeldejäävam looja nimi. Supeele kuuluma au olla Viini klassikalise opereti esimene tegija ja traditsioonidele alusepanija. 1847. aastal tuli lavale esimene operett luuletaja ja talupoeg mille avamäng on tuntud ja palju kontsertidel mängitud. Kuni Straussi nahk hiireni 1874. aastal joondutigi Viini teatrites Supee tööde järele, ise võttist aga oma loomingus mõõtu klassikalise opereti Isasakoffenbachi tegemistest ja ainestikus segas prantslase opereti kirjutamise põhimõtteid austerlaste rahvamuusika Singsbiilide traditsioonidega. Ja nagu te kuulsite, lisas sinna ka Itaalia koomiliste ooperite rikast meloodiat ning Viini valsirütme. Operette iseloomustab hoolikalt läbi töötatud muusikaline dramaturgia lugude kangelane, kas te ise loomude täpne väljatoomine ning kindlasti ooperitraditsioonidest lugupidamine. Muusika, temperamentne, nooruslik, lõbusa alatooniga ja elastne. Kasvõi see tünnimeistrite lugu pokatsiast, mille esitavad Baieri Raadio kooria, saksa operetisolistid. Vaipa. Statistika 12 protsenti. Frans suppe oli belglasest isa ja austerlaste ema teine poeg. Nad elasid kaua Itaalias viiulimeistrite linnas kremonas. Juba lapsena oli tunda tulevase operetilooja muusiku talenti. Mängis võeti 10 aastaselt komponeeris lugusid ja seitsmeteistaastaselt, kirjutas missa Tallmaatika ning aasta hiljem oma esimese ooperi virsiinia. Pärast surma asus 16 aastane Franz koos emaga elama Viini. Esialgu praktiseerida arstina ja andis itaalia keele tunde. Teda peeti siis pisut imelikuks, sest kodus oli tal nähtaval kohal luukere ja hulgaliselt pealuusid. Voodiks kasutas Frans surnukirstu, mis tekitas selget võõristust noortes mehelemineku eas tüdrukutest, keda tulevane tipphelilooja armastas sageli oma koju seltsiks kaasa tuua. Franz asus õppima Viini konservatiivid tooriumi, võttis konsultatsioone tonitsetilt suhtes Rossini ja nooreverdiga. Pärast Viini konservatooriumi lõpetamist pidas ta dirigendi ja diaatri kompanisti ametid Viinis presburgis öödenburgise pahadenis. Orkestri juhtimise kõrval kirjutama avamängija ning kupleesid ja näidenditele saatemuusikat. 20 kuueaastaselt sai bee maineka Viini operetiteatriteater Ander viin dirigendiks ja sellel ametikohal palalisupee järjest 33 aastat. Tema käe alt käisid läbi kõik möödunud sajandi viimasel kolmandikul värskelt loodud Winja prantsuse operetis. Franskes, et mitte kunagi ei õppinud korralikult rääkima saksa keelt võttis lapsepõlvemälestustest johtuvalt sageli oma teatri repertuaariga Itaalia veel kanta oopereid, aga mis kõige tähtsam, tema auahnus sundis tal endale aina ise komponeerima ja looma. Mofo laulis galatia, aaria varsaks Frankfurt Supee teisest oma aja üle elanud ühe vaatuselisest koomilist mütoloogilisest ooperist kaunis galatia mis oli esmaettekandel Viini Karl teatris 14 aastat enne pokatsiat ja kus on palju offenbachtliku antiikparoodiat. Teatavasti rullub selles koos tegevus Küprosel. Taustaks on tuntud antiiklegend, mille järgi skulptor pigmaaljon on raiunud kivisse galati Jaaguju armulik, kuid piisavalt salakaval jumalanna veenus puhub kujule elu sisse ning tulemuseks on seksikas noor naine oma lihalike tahtmistega. Mõistet vähemalt on armastust ja intriige, segadusi, lõbu ja lusti. Franz on kirjutanud muusikat 200-le näidendile 180-le farsile mõne ooperi ja balletikantaat, sümfooniaid, kvartett, romanss, koorimuusikat ja marsse. Viimastest tõuseb üle teiste ülikuulus. Voor, väesmid Fryszemmut, mille noote trükite omal ajal koguni üle 350000 eksemplari. See on aga ehk muusikasõprade ringis kõige paremini tuntud oma kuulsa Eve kriin avamängu järgi 1866. aastal valminud militaar operetile kergeratsavägi, mille partituurist võib leida nii marsse kui ka Chardasseid. Viini klassikalise operetikoolkonna rajaja Franz von suppe oli sitke ja eesmärgi kindel töörügaja. Tunnustust ja tänu said aga kaua oodata, kuid see jäänud tulemata. Üle kõige hindas ta ise hõbeornamentidega kaunistatud eebenipuust. Valsikuninga taktikepi. Vanaduse päevadel tegi Supee ülla žesti ning andis talle valsikuninga tunnustusmärgi Johann Straussi-ile. Son Supeedeema, lõpetaksin musi duetiga kaunist galatajast, mille esitavad oma andega nii pillavalt ringi käinud Ameerika sopran Anna mofogalati hea rollis ja saksa metsosopran roosa vaagema skulptor pigmaaliani teenijanna kani meedina. Orkester on Müncheni raadio oma. P ja noorema Straussi kõrval olid liini klassikalise opereti hiilgeaastatel möödunud sajandi viimasel neljandikul kaks Karli millikarjad, seller. Selleks ajaks Meie opereti eriskeem paika pandud ja publiku maitse kujundatud. Üks uus operett järgnes teisele teatrite mängukavades oli korraga kümneid erinevaid teoseid ja kõik nad olid pea ühenäolised ja ühesuguse ülesehitusega. Kõikide Nonii menu operettide põhikomponendiks oli Viini operetist kuni tänase päevani tavaline, eriti mitte lugu pidavat iroonilist ameeriklaste meelest järgmine raudne skeem. Vōi myydsk voi pluusis Köl Vaigets ööl. Poiss kohtab tüdrukut pois, kaotab tüdruku. Poiss saab tüdruku kätte teistele rahadega, hea operett pidi olema kolme vaatuseline ja too konfliktne. Teine vaatus, kus poiss tüdruku kaotab, pidi lõppema pompöössus finaaliga, kus ilmtingimata pidi olema mõni hästi meeldejääv meloodia. Kolmas vaatus õnneliku leidmise ja sügava armastuse ning teineteise mõistmise vaatus. Seal on pila, nalja, armastust ja romantikat. Igas eas operetis pidi ilmtingimata olema palli või külasimmanistseen. Tegelast tegi, nomenklatuur oli samuti antud. Esimese armastajapaar oli kindlasti esikohal ja seda esitasid antud teatri armastatud primaadid. Tallinna ja noor ning suurepärase väljanägemisega noor publik ootas pikisilmi koomikutest Subreti Taarja ehk teist armastajate paari. Samas kohustuslik paar pidi olema vanapaar, kes väljendas inimliku elutarkust, oli varakas ja oma tegutsemisel tasakaalukas. Reeglina oli selle vanapaari meespool kergelt ohmu. Veel pidi laval olema küla elanikest hotelli või palli, külalistest suur ja suur hulk mitmesugust masti sõjaväelasi. Kuul tooli tärdset Karl Meliaceri menu operetist, kerjus, üliõpilane esitasid Berliini saksa ooperi orkester ja solistid. Kirjus üliõpilas oli teater on Darwini laval esmaette neljandal kuuendal detsembril 1882. aastal ja menu oli tohutu. Pealegi vedas millektril libreto ka, mida peetakse üheks paremaks tuntud libreto autorid Fredy Shell ja Richard, see need nimelt said korraga valmis kaks. Vaat ja andsid esimese valiku õiguse Straussile tavalise öö Veneetsias, mida ta kohe kahetsema hakkas. Kerjus, üliõpilane läks millekerile. Strauss kahetses kahel põhjusel. Veneetsias libreto oli viletsam ja töö saabunud teiseks millekkel sai varem omadega valmis ja tulemus oli tunduvalt parem kui Straussil. Täitsa lendur kooria Berliinis, sümfoonikud esitasid ooberst allendarfi esimese vaatuse etteaste ahkutamaistelenteris. Kerjus, üliõpilased, sündmused rulluvad Krakowis, mis oli seitsmeteistkümnenda sajandi alguse Poola pealinn. Kaunis poola krahvinna Lauranovalska on alandanud ja jätnud pallil halba valgusesse saksa vallutusvägesid Krakowis kamandama, uhke ja ennast täis kommendandiooberst. Hollendarfi krahvinna nimelt andis sõjamehele alluvate nähes kõrvakiilu, kui too püüdis teda õlale suudelda. Loomulikult nõuab asi kättemaksu ja seda plaanitakse teha nurjunud armastuse kaudu. Selleks võib-olla Endarf vangiks oleva Poola tudengi Siimon remonovisii kuulutama end miljonär printsiks kosima. Krahvinna Laura arenevad ja tuleb teise vaatuse finaal. Holland arh marsib oma sõdurite saatel lavale ja teatab, et noormees ei olegi miljonär ja prints, vaid on hoopis kerjuse stiili õpilane. Muidugi ei meeldi see grafinnale ja eesriidele langedes on poiss kaotanud tüdruku. Kolmandas vaatuses lähevad asjad aga joonde. Poolakad vabastavad Krakowi allendar, võetakse vangi ja poiss saab oma tüdruku kätte. Rae. Tibu. Ta. Oli. See oli Millukeri tipp, opereti kerjus, üliõpilane, üks populaarsemaid ja võiks isegi öelda surematumaid lugusid ansamblist temas saarte bande. Esitasite liini operettide eerikaga, suudoshoughrid, funderlisse, teised. Kiidetud on maestro partituuri mitmeid laule nimetatakse haarjateks, mida operettide puhul tavaliselt ei tehta mille Göran suutnud ühte operetti osavalt kokku sulatada marsse lüüsi, armastusduette valss, rahvuslikke meloodiaid ja optimistlik kupleesid. Igal juhul oli menu märkimisväärne. Kõigepealt Viinis ja siis kogu operetist lugupidavas maailmas. Kerjus üliõpilasest on tehtud koguni viis filmi tummfilm 1928. aastal kus muusika mängiti kinosaalis klaveril või väikese orkestriga juurde. Mustvalged helifilmid 1932 ja 36 ning kaks värvifilmi 1956. aastal. 36. aastal tegi ühes filmis peaosa kuulus Ungari operetiprimadonna Marika Rec, kes veel 74 aastaselt operettides esines ning hoogsalt tantsu vihtus. Kuulame veel ühte osa kerjus üliõpilase esimese vaatuse finaalist, mille esitavad Berliinis foonikud küntena teooria saksa operetiprimadonna Erikaga. Karl milleker sündis 1842. aastal Viinis kullassepa perekonnas ja samas linnastaga 57 aastaselt, möödunud sajandi viimasel päeval manalateele lahkus kullast, panin varakult tähele oma poja musikaalsust ning saatis ta õppima flöödimängu. Juba 16 vastaselt mängis Karl Joosep staati teatri orkestris, kuid löödi mängu kõrval pakkus suurt huvi laulude komponeerimine Franz von Supeegolis noormehest laagreid ja õhutas teda esialgu õppima dirigendiks ja hiljem ka komponeerima operette sest viimaste järel oli tohutu nõudmine. Tänu Supee toetusele sai ta kapellmeistrikoha vaat siis seejärel Budapestis ja hiljem kasubee kõrvalteater Ander Viinis millega ta on kirjutanud kokku 20 operetti, millest kerjus üliõpilase kõrvale on ajaproovile vastu pidanud krahvinna tubari ja eriti Kasparoone. Antsul. Hätsid protsistas kätsingeeemmend. Siis viidi surra. Ai-ai Tim tuuluva Schmitt instroib Kristiina körner Hans happe, Janne-Liis Rosenberg ning Müncheni Kärtnerblazz. Teatri koor esitasid ansaletas Ankam ja mölla. See on kindlasti operetisõpradele hästi tuntud meloodia 1884. aasta jaanuaris teater Ander Viinis esietendunud Kasparoonest. Libreto on taas sellilt ja see neelt ning sedagi on kiidetud. Myllyker ise pidas seda oma operetti parimaks. Väga rahul, sest oli suutnud põimida kokku Viini meloodiaid ja Itaaliale laulud ning Tarantellad. Ühte Tarantella maigulist lugu just kuulasimegi. Kasparoone tegevus toimub Sitsiilias ja nii mõnigi pani imeks, miks seal viinlastele meelepärast muusikat lauldi. Kuid millal, kellel oli kombeks mitte võtta aluseks opereti faabulla toimumiskohta ja püüda luua sealset muusikat. Vaid Viini valsid kõlasid kõikjal, ükskõik mille kohta oma operetti ei kirjutanud. Libretistil olid andnud maestro-le salakaubaveo ja smuugeldajate teemalise töö ja pannud kangelased tegutsema nii lossides kui mägionnidesse. Kaspar hoonest on tehtud kaks korda filmi mustvalge 1937 ja värviline 1955. Saksa mainekas ooperi bariton Herman Prei laulab omal ajal väga kõrgelt koteeritud seltskonnalaulu tumepunane roos, tunkel roote roose. Kas paruness lustitakse kuulajaid-vaatajaid ka 100 aastat tagasi üldist heakskiitu saanud teemaga, mis kandus ühest operetist teise? Teatavasti on Soomet, igale mehele on tema naine väga tähtis juht, õpetaja, korraldaja, targad ja ilusad, kuid valitsemishimulised naised oskavad elegantselt kasutada ja käsutada oma pehmeloomulisi sageli saamatuid, pisut kahtlasi mehi ning keeravad neid ümber oma tillukese kuld- ja briljantsõrmust ega ehitatud sõrme. Küllap teema ka tänapäeval aktuaalne. Millekar avas seda elu tõsiasja oma operetis. Lavamuusik salembelises Eestiski hästi tuntud dueti mees oma naisele kaudu. Tulevad esitavad Kristiine körneria ains happe. GM-i toel. Siis sahmitakse, siis imbub. Task. Karl-Johan Adam Miller sündis kirurgi perekonda 1848. aastal, kui Karl neljaker, kuid varises oma kolleegist poolteist aastat varem manalasse. Arstist isa saatis musikaalselt kalduvustega 11 aastase poja Viini kus leidus lauljatööd õukonna kapell i juures ja ka kuulsa Viini poistekoori juures. Finnish sai noormees suurepärase muusikalise ja üldise hariduse tippoperett. Linnukaupleja on kõrgelt koteeritud Viini klassikalise opereti kuldse ajastu teos mida eriti saksakeelne publik meelsasti kuulab tänase päevani. Rohkem kui kellegi teise selle perioodi helilooja tööd loetakse Johan Straussi traditsioonide jätkamiseks. Omal ajal pandi imeks, kui professionaal reaalselt suutis muusikat otseselt mitte õppinud inimene tabada üllast publiku maitset ja anda edasi igatsetud armastus. Romantikat. Lane operetitund on otsakorral. Külli tüli oli foonikas ja Tiit Made stuudios. Kohe hakkab kõlama selleri linnukaupleja kõige parem, kuulsam ja meloodilisem lugu. Daami palle vaat kui mu vanaisake liidetud kokku pea rahvalauluks muutunud meloodiaga. Felix kord. Sa nauditavas teise vaatuses alistus taas poiss oma tüdruku kaotab tirooli linnukaupmehe Adami rollis laulab Adam tallapolsa koor on Viini riigiooperist ja dirigendipuldis seisabki libasgowski. Soovin teile edu ja kordaminekuid, avaldage ühiskondlikku survet, et Estonia ja Vanemuine ikka vahetevahel ka operette viitsiksid lavale tuua. Kohtumiseni kuulmiseni. Oot, ma, Saen saal. Lask, mis siin? On? Lannu. Norra. Vangi sant. Olla. Ei ole. Ei? Ole ka.