Jätkame suvesaadet. Meie külaline on doktor luule Viilma Haapsalust, keda küsitleb Liina Kusma ja me rääkisime äsja heast ja halvast tarkusest ja rumalusest ning inimese hirmust, et teda ei armastata. Tüütakse armastust ära teenida, korjatakse endasse meeletu mass negatiivsust, nii et see närib sisemuse sõna otseses mõttes läbi. Ja haigused, mis tulevad, näitavad selle välja. Mina nimetan neid inimesi headeks halbadeks teisi tantsis ja teised on siis halvad, head. See inimene, kes käib, lärmab, sõimab, ei tea, mida nõuab. Pealtpoolt õudselt halb. Ja teate, kui tõeline häda on siis tuleb küsida sellise käest abi, sest see aitab, tema hea on varjul. Ja tema hea tuleb välja siis, kui on tõeline häda. Igasuguseid muid nutmisi see arvesse ei võta. Ta nende peale lihtsalt saab tigedaks. Aga siis, kui on tõeline häda sisse, halb, hea, tuleb tõeliselt appi, sest ta seestpidi terve, ta on seestpidi terve. Nii et sellega on jälle väga palju arusaamatust. Oi kuidas mõni mõni inimene, see, kes väga väga materialistlik õppelaadiga ja arusaamadega on läbi imbunud. Teate, kuidas ta on tige, sest Ta ei taha leppida kuidagi, et see hea inimene on nüüd halva haiguse sellepärast saanud, et temas on halb, olemas ei ole ja kõik. Aga noh, sellisel inimesel ei ole muud kui kannatada. Et siis targaks saada. Ma ma järjest rohkem lausa julgelt ütlen, et mulle meeldivad inimesed, kes oma halba ei pelga, kes tunnistavad, olen ja halb. Ja nüüd tahan heaks saada need muidugi, kes tulevad oma halvaga uhkeldama, need, see ei ole, siirus, tõelisus. Ja need inimesed, kes väga headena kõigile head tehes tulevad nutma ja näitama kõik, kes temale halba teevad, need neid nii on raske aidata. Ei taha kuidagi mõista, et see, mida nad räägivad, on enesepettus. Kui palju teie siin inimestega tegeledes neid vastu võttes neid aidata püüdes üldse kohtate seda siirust, ausust ja, ja seda, et inimene julgeb tunnistada endale ja teile neid, oma sisemisi puudujääke või või muresid või hirme. Oletan küll, et see, see siirus ja ausus on ikkagi kuskilgi juba aegade taha jäänud. Praeguse aja inimene, nii väga aus ei julge olla ega siiras, sest et ta on saanud selle eest võib-olla lüüa, on pihta saanud elus. Ega need pihta saamised ei tule, niisama, pistesaamised tulevad sellest, mida mina mõtlen. Kui ma kardan pihta saada, siis saan. Aga kui ma tark olen, siis ma õigel kohal, teen suu lahti ja vales kohas panin suu kinni. Ma ei karda pihta saamist ja ma ei saa pihta niidet, tark. See kas siiralt tunnistatakse oma negatiivsust ja tunnistavad oma nega aktiivsust, lapsed, mitte ükski laps ei ole eitanud oma stresse. Ainult et meie inimkonna tase praegu on selline, et me ei oska mõelda, ei oska iseseisvalt leida, kui loeme kuskilt või keegi ütleb, vaatame, silmad suured ja ütleme, on jah. Ja nii ütlevad lapsed ükskõik head või halba, nad tunnistavad siiralt, ausalt. Ja tunnistavad mehed eriti mehed kuskil 50-st edasi. Eluküpsemad mehed tunnistavad, kui me siin oleme kahekesi kõik tegelikult ja kui ta algul ei tunnista, siis tähendab, ta on õudsalt tahtnud sellest üle olla. Aga silm silma vastu inimesega, kes ei naeruväärista, kes ei püüa sind süüdistada, alandada su üle irvitada, ta lihtsalt on siiras ja see on mehelik omadusmehed on julgemad, julge julgeb olla siiras. Arg ei julge seda kunagi olla. Ja näiteks väga äärmuslikus seisukorras olevad inimesed ei eita üks kõikkonnad, naised või mehed, äärmuslik vähihaiged, keda ei suuda enam keegi aidata, mitte keegi ei eita, et hakkavad tööle ja mitte ükski nendest ei ole ka öelnud, et ma ei suuda, hai. Mul pole aega, ei hakkavad tegema. Aga noh, naistega on olukord risti vastupidine. Naised tahavad väliselt nii head olla. Nad tahavad kõigest hingest varjata oma negatiivsust, sest nad ei mõista, et negatiivsus on inimese omadus. Tahad Eestiski varjata seda ka sellepärast, et nad kardavad, muidu nad ei ole väärt. Eks ta nii olegi, ongi see hirm, et mind ei armastata. Hirm, et mind ei mõisteta, hirmeteid tunnustata ei märgata, ei kiideta. Kõik see väline on naise jaoks väga tähtis ja see ongi naise õnnetus. Siin ei ole vist ka midagi parata, sest et kui me sünnime naistena, siis siis palju asju on siiski juba seal selle seisvusega meile kaasa pandud või eos olemas. Tähendab naine ongi selline oma põhiloomult. Muidu ta oleks ju mees? Jah, on küll, ta on mehe vastaspoolus, kõik, mis on mehel üle, see naisel on puudu ja vastupidi. Ei vaidle vastu, ainult ajastu nõuab, et me saaksime targemaks. Ainult emotsioonide vahus. Vaeveldes ei ole tarkust loota. Ja naine võib targana olla naine edasi. Ja see, kas me teeme õigesti või ei tee see on diskuteeritav, ainult keha ütleb meile üheselt, kui oled haige, siis oled valesti mõeldud. Ja kui naine on haige, siis keegi tema keha ei nõua, et ta mõtleks mehelikult. On vaja naiseks muutuda. Aga tänapäeva naise probleem ongi see, et ta tahab meheks muutuda, tahab valitseda, ta tahab olla mehest üle, ta tahab käskida ja keelata. Ja see ongi vale. See ei ole naise koht elus. Tulles selle juurde, kuidas inimkond ellu peaks jääma siis te leiate tõenäoliselt sellel seisukohalt lähtudes, et naine peaks muutuma eelkäija mõlemad peavad muutuma, mitte ainult naine, ei, kõik peavad mõistma hakkama. Kõik, kes on haiged, on valesti teinud, aga otsige mulle mõni terve praegu. Praegu on juba lapsed haiged, sest need on vanematest tulnud vead. Ja need üksikud noored inimesed, kellel midagi viga ei ole. Need lihtsalt on õnneseened. Kes varsti, kui nad ei mõista, kui nad ei õpi, mõtlema oma õnnest ilma jäävad. Paraku kahjuks. Ja ma usun, et praegusel hetkel need haiged inimesed, kes ei ole selliseid mõtteid mõelnud, võivad teie peale üsna pahaseks saada, sest selle peale on raske tulla, et ma olen ise süüdi, et ma haiglale hea pahandatakse palju. Aga ega see asja ei paranda. Mida rohkem inimeses on viha, mida rohkema pahandan, seda hullemaks asi läheb. Ja iga mõte iga sõna On tagajärjega, nii et kui ma pahandan selle peale, kes ütleb õige sõna, siis ma ise saan kohe varsti sellelegi kannatada. See ongi õppimine läbi kannatuste. Ja järjest rohkem on neid inimesi, kes kõike seda õigesti võtavad. 20. sajandi lõpp on äärmuslik kriis maailmas. Me jõuame kuude võnketasandisse. Me jõuame uude ajastusse, see on paratamatus. Ja meid selleks, et meie maamuna ei hävitaks meid, aidatakse kaasa. Kõrgemalt poolt kõrgematest maailmadest toetatakse meid pidevalt ja see meie hingevalu on läinud nii suureks. See ongi nagu piits, et me õpiksime oma mõttelaadi muutma. Iga päev tuleb siia inimesi, kes nad lausa jooksevad vaimsete tarkuste poole, kes tulevad, räägivad oma nägemusi, mõeldes, et nad on hulluks läinud. Täiesti normaalne inimene, mõni tore niisugune maamees tuleb hüüdini, justkui materjalist tuleb, istub, räägib siin oma muret, kuidas ta hulluks hakkab minema. Ja siis, kui räägid talle, et kulla inimene, see ei ole hulluks minemine, vaadake see, mis te nägite. See oli teie hinge peal, sest samasugune olukord oli teie eelmises elus. Ja siis te ei osanud väljapääsu leida. Ja nüüd te leidsite ennast samast olukorrast ja nüüd süda valutab. Räägid talle selle asja ära, teate see justkuinii, nagu meil on õpitud arutama, et maainimene, seal midagi nüüd teisejärgulist ei tea, mis kõik, et nemad ei ole ikka nii palju mõtlejad, nemad ei ole ikka intelligents. Vaadake see sama tore maamees, ütleb siiralt ja lihtsalt nüüd saan aru. Ja teate, kui hea on sellise inimesega rääkida tema justkui materjalist ei ütle, et tal ei ole hirm, et tal ei ole süütunnet, et temas ei ole viha. Ta ei eita, et ta kardab, et teda ei armastata. Ta püüdleb kõigest käes selle poole, et teda armastatakse, rabeleb, kui hull tööd teha, ööd jäävad. Aga näed, rikkus põrguline ei tule ikka majja. Ja kui ma ütlen, et teatekulla inimene ei saa rikkus tulla majja, kui te pidevalt kardate, et ta ei tule. No kui ta tuleks, no kuidas te kartma, kas saaksite. Ja siis need inimesed muudavad ennast ja nii imelik, kui see ka ei ole, rikkus, hakkab majja tulema. Nii paljud ütlevad, et kummaline, ma poleks iial uskunud. Aga asi saab korda, tähendab üsna palju asju, tõrjume me endast eemale oma hirmudega. Loomulikult. Me lihtsalt, et ajame välja õnne oma majast, kartes, et õnn ei tule. Teade jääb ainult üht, see, mille mina enda sisse võtnud, seda ma vajan õppetunniks, kui mina, mina olen võtnud endasse süütunde, siis mind peab süüdistama ju kuidas me muidu saaksin süüdi olla. Ma olen võtnud endasse hirmu siis ning peab hirmutama. Ma ei saa ju muidu hirmu tunda ja kui mina olen võtnud endasse viha, siis minule peab midagi vihastavad tulema. Täpselt samal põhjusel. Ja niimoodi, nii kaua, kuni ma saan suure katsumuse. Et targaks saan. Et see mõte tõmbas halba ligi. Vanasõnad ja, ja inimeste elutarkused on juba praegu juba laialdaselt ju selle teada andnud, et ära karda, kes kardab, sellel läheb halvasti, see on seesama tarkus ju, ainult et see on pandud kõik natukene süsteemi. Ja ka püüan võimalikult lihtsalt õpetada inimesi mõistma. Jaa. Õpetan lapsi, näiteks ütlen, et tead, süütunne teeb nõrgaks. Kes ütles, et ka ja süütunne teebki nõrgaks, eks siis tuleb hirm. Hirm tõmbab halba ligi, siis viha hävitab ära. Kui hirm on halva tõmmanud ligi, siis on halva aeg hakata mind hävitama ja lapsed saavad sellest väga hästi aru, sest nad on selgeltnägijad. Vahel mõne lapse käest, keda siia tuuakse, ütlen, et sa ju tead, milles su haigus on. Ta ütleb ära, millest on haiguski õigesti ütleb ainult et ta pole seda oma vanematele osanud öelda. Nemad pole osanud küsida, nemad pole osanud küsida. Ja muidugi, kui laps seda niimoodi ütleks, siis nad nad ehitaksid, neil ei ole selle teadmisega midagi peale. Ei, ei, selles ongi asi. Ja vot niimoodi käies läbi neid haiguste põhjuse otsimise rõdu, niine, avastane, mina isiklikult avastan järjest rohkem, kui targad on lapsed ja kui rumalad on täiskasvanud, sest nad on kõik pööranud risti vastupidiseks, eks see ole see, see niisugune praegune hirmus rahutu elu, tähendab, otsitakse midagi ja kogu aeg käib mingisugune rabelemine. Noh, niisuguste asjadega, mis tegelikult ei vääri üldse seda inimjõu kulutamist, selle mõttekulutamist, selle pere tähendab ikkagi see, see meelerahu, see hingerahu. See peaks olema juba väga varakult selge, mille poole püüda, tähendab, et see on mis, mis midagi siin elus maksab, mis midagi tähendab, mis midagi inimesele annab. Ei see, see igapäevane sõda parema positsiooni pärast või rikkuse ja raha pärast, see ju kõik on tühine. Filosoofid on selle asja ära Kyriegi pannud. Et mida suurem on rikkus, seda väiksem on hingerahu. Ja hingerahu on tarkus. Sinna püüdleme, aga paneme endale Teele hästi palju raskusi ette. Ja selle tsivilisatsiooni raskused. Materialismi õppetund. Mida tähendab rikkus, mida tähendab vara ja selle õppetunni inimkond saab ikka väga korraliku. Ma tahaksin teie käest küsida veel paari üksikut asja. Räägitakse üsna palju viimasel ajal needmisest. Needmine endast kujutab, ajalehtedes on sageli sageli kuulutusi, et keegi võtab ära kurja silma mõju ja kaotab needuse ja tähendab, kui niisugused asjad välja kuulutatakse, et nende vastu saab kusagilt abi, siis nad tegelikult ikka peavad olemas ka olema. Ja olemas nad on mitte just vähe, aga mitte nii palju, nagu ka räägitaks. Needmine sajatamine, tagarääkimine, keelepeks, see üks ja see sama, ainult et tagarääkimine keelepeks on natukene kergem variant aktiivsuse energiakogumikust kui nüüd needus. Needus on lihtsalt suunatud tahtlikult sihipäraselt, aga on ka inimesi, kes alalõpmata muudkui aga uju kasvõi nii, olgu neetud tjah, vaadake teated, kui ma olen näinud siin korduvalt inimesi, kes on tervision käest ära läinud, nad on nii vihastanud, et nad on midagi tegemata jätnud, süüdistavad ennast, jäävad siiski ära, võtavad iseenda, olgu ma neetud, et ma niimoodi tegin ja teate than momendil niivõrd hingelisest kriisist, käbid on midagi väga kaotanud, ta on tühi, vastupanu võime on tal väike ja nüüd ta saatis selle iseenda needuse niisuguse kärtsuga endale kõige nõrgemasse kohta. Et ta sai. Nii, et sõnu ei tasu loopida. Mõnel inimesel on muidugi väga tugev energia väga valusad sõnad. Iga inimene võib tuletada meelde kellelegi, kelle pisikene ütlemine nii kui piitsahoop tabab. Vot need inimesed on need, kes peaksid väga oma keelt talitsema, oma tundeid, mõtteid talitsema, sest võib juhtuda, et ta saadaks selle valesse kohta, mitte needuse jaoks oleks valet kohta, vaid kui inimene lihtsalt sõnu loobib ja tahab tuulde neid lasta. Siis ta võib tabada tõesti kedagi. Neid inimesi, kes nagu nagu musta maagiaga tegeldes või, või tõesti needis kedagi ekstra suure vihaga seda teevad, teate neid, ma arvan, et on siiski vähe. Aga jälle need sensitiivide kuulutused ja mis need ajavad minul ka ihukarvad püsti. Ausalt öeldes ma olen näinud siin inimesi, kes tulevad ja ütlevad, et tal on noh, viis, kuus või 10 korda needust maha võetud. Ja noh, ikka on tal kõik pahasti. See on täitsa normaalne nähtus juba. Need inimesed on teate nii hirmul, nad on nii vihased selle peale, kes needis näete, mida me siin siis selle kohta saame öelda, teete, see on hullumaja. Sest ei saa öelda iga halva suhtumise energiasideme peale, et seal sajab Tartusse on needus, vaadake, kui inimene istub seal, ütleme kas või nõupidamise laua taga ja kui üks ikka nõuab midagi rusikaga laua peale, käratab asja huvides ja teine on momendil, võib-olla tal on kodus mingi tüli olnud ta nõrk, ta vihastab, ta tunneb, et ta on solvatud. Siis tekib kohe negatiivne side nende kahe vahel. Nüüd see nõrgem pool, kes tundis, kuidas ta on solvatud, see läheb, otsib endale kellegi, kes vaatab, siis öeldakse talle, et seesama, näed needis su ära, see pole see, neid aetakse segi, tähendab neid selgelt nägijaid, kes selgelt tõesti mõistavad, et see on needus, neid on ikka vähe jäänud, kaetakse kõik lihtsalt teate selliste halbade suhete kaela ja kasvatatakse sellega vihavaenu inimeste vahel. Neid olukordi, kus käib ühe sensitiivi juures näiteks minia siis ämm siis veel nendest hargnevad, eks lapsed ja kõik. Ja seesama sensitiiv ütleb hele, sind needis, minia, siin eelis, ämm, siin needis ema siin needis ükskõik kes naabrinaine. Tõde. Nii ei tohi. See on kuritegu. Ja näiteks on olukordi, kus on inimene ise endale pannud eelmises elus needuse peale. Kui inimeses on midagi valesti ja kui ta ütleb endale noh, nagu karistuseks Olguma igavesest ajast igavesti. Teate, kuidas on läinud paika? See on, noh, need on pikad näiteid, ma ei taha neid ümber jutustama hakata, aga see on. See on sõnademäng, mis võib väga valusasti kuhugi jääda. Sõna on ikka väga tähtis sõna, on väga tähtis, kui sõna on veel tunde selge väljendus, mitte nii, et tunne üht ja teist, räägin vaid, kui ma mõtlen ühte ja räägin sedasama. Ja kui mulle see emotsioon veel seal taga on, see on nii nagu naelale veel haamriga pähe, vaat siis ta pea minema sisse ja sinna jääma näiteks emad, kui palju ma olen praegu näinud, kuidas emad oma sooviga, et laps ei peaks kannatama, mina olen last kasvatades nii palju kannatanud. Ma ei taha, et mu laps kannatab. Ma väga soovin, aga kui laps arvab teisiti, siis ema vihastab. Ja tema soov kasvab teate nii suureks, et seda võib panna tõesti needuseks või sajatuseks. Ja see on tema lapsi sees. Ja see laps ei saa lapsi ravida kuidas tahes. Tuleb välja, et ema hea soov justkui jõudis halvana paika kassas. Ema tahtis head, aga mõtles valesti. Viga on ränk. Ma natukene räägiks siin isa ja ema probleemi. Üks inimene sünnib ilma õppima õpib ta läbi halva valib ta endale vanemad. Ainult nende halba armastades mitte head otsima ei tule me siia nii nagu pärast täiskasvanuks saades arvame vaid halba. Ja kui me seda mõistame, andestame oma vanematele, siis saab meil kõik korda. Inimene ei saa enne hingerahu, kui ta vanematel ei ole andestanud. Inimene ei saa enne terveks, kui ta vanemad ei ole süüst tema ees puhtad ja tema enda hinge rahu ja vanemate hingerahu on nii kaua saamata. Ja kui mina suudan andestada oma vanematele kõik nende halva siis vanemad nende tervis, nende elu, nende hingerahu, nende iseloom, absoluutselt kõik muutub. Inimese isa on inimese luustik selline, kui on luustik, selline on isa. Isa on minu pea, isa on minu mõistus, kisa on minul luustik ja isa on minu vaim. Nii et peahädad inimesel on isaga seotud. Ema on inimese pehmed koed, ema on inimese hing. Ema on inimese kael. Ema on see, kes mu elu rahutuks teeb. Mida rahutum on elu, mida suuremad takistused minu ema eluteele paneb seda suurem on minu õppimise võimalus. See inimene, kes suudab andestada oma emale selle hingerahu tuleb tagasi ja selle inimese õppetunnid saavad üks selgeks, siis ta hakkab oma ema tänama just selle halva eest, mis ema on talle andnud on viimseni kõigi nende kõige suuremate katsumuste pärast õnnelik. Ei ole üldsegi võõras mõte, ainult et ta on pisut lihtsustatud kujul ju ammu käinud meie rahva teadvusest läbi, tähendab, et oma vanematele ollakse hauapõhjani tänulik nende raskuste eest, millest nemad on õpetanud üle saanud. Ja need tarkused, kõik ongi vana. Ei ole ilmas mitte ühtegi uut asja, kõik on vana kordus ainult et sügavuti peenemalt targemal tasemel ja uuesti sageli uuesti lihtsalt ja ikka ikka kõik kordub kogu aeg, sest elu ongi nagu spiraal, mis ju tegelikult aina kordub kõrgemal tasemel ja peenemalt. Ja nii peabki käima, midagi ei ole teha. Ja need naised, kes ei ole mõistnud, et isa on lapsi, ei pea, isa on lapseeluustik, isa on mõistus, isa vaim. Need naised, kes tahavad olla ise nii tugevad, elusaid, ainult üksi kasvatavad last. Need on teinud ränga vea. Laps valib omale isa. Ja kõik, kes selle isa autoriteeti on alandanud, on teinud halba. Aga ega mina ei pea vastu võtma teiste halba oma isa aadressil. Kui inimene suudab oma isa halba mõistusega võtta ja oma süda Ames säilitada oma isa hea siis ta suudab andestada, siis ta mõistus on klaar, siis ta vaimu kodus. Siis ta ei lähe hulluks. Ta läheb elus edasi, sest isa funktsioon siin ilmas on minek, isa, kõige tähtsam asi on, mine mingu või kaugele, aga peaasi, et läheb, mingu või tigedalt, aga peaasi, et läheb. Sest kes seisma jääb, see hävib. Paigalseis on häving ja kui lapse isa laseb ennast paigale panna, kui ta nukrutseb, nutab, kui tal on alaväärsus kompleks, siis ta on juba takistanud lapseevaimu minemast. Ta ise määrab ennast hävinemisele ja ta lapse elu paneb seisma. Nii et kui kellelgi on selline isa, siis andke talle andeks. Teie ise olete võtnud selle elu õppetunni. Andke talle andeks, et temas on hirm, et teda ei armastata, mis tekitab talle alaväärsus kompleksi. Andke talle andeks kõik tema vead, kõik tema vigurid, kõik tema rumalused ja teadki. Teie isa on see, kes armastust häirib. Ja kui te taastate iseenda jaoks oma isa autoriteedi, siis teie luustik saab tugevaks. Aga luustikul püsib üleval terve teie keha, terve teie materiaalne ilu. Isa, ausse tõstmine ka emade poolt on ääretult tähtis. Kes seda ei tee, peab kannatama midagi parata. Täpselt sama on vaja emaga teha. Ema ülesanne siin ilmas kõige suurem tähtsus, mis naine peab tegema, on armastada oma meest. Mitte tahta maailmalt armastust ära teenida, mitte maailmale head teha, head nägu näidata, mitte laste järel joosta, armastada oma meest on tarvis. Mehele on kõige õrnem koht kõige nõrgem koht, selg. Seal asub tahtejõud. Naise kõige tugevam koht on naise süda, seal asuv armastuse allikas ja see naine, kes elus kõnnib oma mehe järgi, kes näeb kõigepealt oma meest, teavet tema on see, kes mehele jõu annab. Siis saab mees olla tugev. See naine seob mehe endaga üheks tervikuks täiuslikuks tervikuks, mis tõmbab ligi sarnast. Ja täiuslikkus tõmbab ligi täiuslikku last. Ei ole vaja joosta, lapste sabas, tuleb armastada oma meest, siis lapsed armastavad, laps ei jää tulemata ja laps ei kao kuhugi ära. Laps õpib oma elu õppetunde. Tuleb alati koju, sest vanemate armastus tõmbab neid ligi. Ja selline täiuslik tervik, mille naine loob, see on naise osa elus. See täiuslik tervik tõmbab ligi täiusliku elu. Aga täiuslikkust teatavasti ei ole hea, vaid see on liikuv, hea ja halva tasakaal. Üks uudishimulik küsimus teile konkreetselt, tähendab teie, kes te näete eelmisi elusid, kes te ise olite oma eelmistes eludes, geno neid eelmisi elusid on palju olnud muidugi näiteks eelmises elus päris viimased, siis ma olin rändmunk. Inimene, kes tahtis teada, aga ei saanud teada, otsis terve elu. Aga teada ei saanud. Nüüd tulin edasi otsima, eelmine elu otsisin füüsilisel tasandil selle elu siia, Omaani jätkasin ikka füüsilist tasandit, niikaua kuni jõudsin sinna, kus pidin jõudma ja nüüd Lähen ülespoole, niipalju kui selles elus jõuan, siis lähen edasi. Noh. Kes ma veel olen olnud? Ma olen olnud nii hirmus inimene, et nime ei saa öelda. Aga ma olen olnud ka nii hea inimene, et häbi on öelda. Ja ma olen olnud näiteks 14. sajandil. Prantsusmaa vabamüürluse üks suurkuju Madam Teppikiti ja sellega seoses on mul eelmise aasta jooksul ma olen palju reisinud eelmisel aastal. Ja see kõik tuli välja seoses Euroopa ja Rootsi reisiga, kus ma leidsin ühest järvest verekivid mis on nii nagu ehtsad lihatükid. Ja sealt hakkas hargnema see teadmine. Ma olen kogu aeg midagi otsinud, pidevalt elanud kaksikelu. Kõik see, mis on olnud, see on noh, need on minu elukogemused. Mul on hea meel, et nad on olnud. Kas neid inimesi, kes siit uksest sisse tulles on abi saanud on palju neid inimesi, kes on abi vastu võtnud? Ma ei nurise, neid vähe oleks. Aga minul on ka stressid. Ja minu ükstressidestan süütunne inimkonna ees. Miks see on minu eelmiste elude üks ränk katsumus. Ja Ma tahaksin, et kõik saaksid kasvõi midagi. Ma tean, et nad midagi saavad ja mõni inimene on tulnud paar aastat hiljem siis kui ta esimest korda ära põlgas. Selle nüüd kaks aastat on ta möödaminnes selle asjaga ikka kokku juhtunud ja ta on nüüd alles mõtlema hakanud ja nüüd ta tahab edasi minna. Nii et isegi need, kes siit tigedatena väljale, Sa pead mind ka needis Jesajatades. Küllap nad hakkavad ükskord mõtlema. Sest see inimene, kes praegusel vaimsete teadmistega kokku juhtub, kasvõi juhuslikult ja kui ta ei võta seda vastu siis elu teeb talle lihtsalt vingerpusse ja ühel heal Päeval peab ta oma viga tunnistama. Ma tahaksin, et inimene ei peaks läbiga matuste seda tegema aga ei ole minu õigus käskida keelata sundida see minu tahtmine. Ja kui alguses esimene aasta, kui ma töötasin, kui ma töötasin füüsilisel tasandil, panin energiat juurde tegin terveks, lappisin kokku ja nii edasi. Teate neid inimesi, kes siinsamas kabinetis paranesid silmnähtavalt. Neid oli ja need tekitasid ja selle edasimineku tuhina, neid andsid lihtsalt elujõudu. Aga ega inimesel vaimselt ikka minna tahab ja ma tahan kaua rumalusi teha ei lasta. Ja nii. Ja see, et inimese häda teine ära võtab, seal rumalus, see on kuritegu, sest mitte kellelgi pole õigust teise elu õppetundi ära võtta, teine jääksid rumalaks. Tahtsin teie käest küsida, tähendab, et, et kui te aitate inimesi sel tasandil, et ta tuleb oma häda ja haiguseta siia ja ta ei saa aru, miks see asi talle tulnud on, kuidas sellest ise suuta vabaneda, siis tegelikult ta jääbki teadmatusse. Üks asi, et ta jääb teadmatusse, teine asi, ta hakkab kordama neid samu vigu, ta elab sama elu edasi, ainult ta mõtleb samuti edasi. Ja mõni aeg elades sellest teise inimese antud energiast, see ole teise inimese energia, vaid teise inimese poolt antud kosmiline energia. See kulub ära, sellepärast tullakse sensitiivide juurde ikka ja jälle tagasi mõeldud ja, ja siis mõne aja möödudes on see asi läinud veel hullemaks ja see ongi karistus rumala tegemise eest ja seda viga ma ei taha korrata, sest kõik, mis mina valesti teen, pean ju mina enda nahal ära kannatama. Aga miks ma pean kannatama nii, et ma järjest vähem seda teen? Ja järjest rohkem õpetan inimesi, et nad mõistma hakkaksid. Ja järjest enam torkab kõrva, kuigi mitte enam ei aja mind vihaseks, ei aja nukraks need inimesed, kes telefoni teel, ah ei võetagi häda ära? Ei, endaga küll tööle ei hakka, ei, mina seda raamatut ei usu. Aga hädast tahab lahti saada. Nii et neid inimesi aidata ei saa, nii kaua, kuni nad ei mõista, et ei tohi. Ja see on tema elu õppetund. Nagu alguses juttu oli, ilmus doktor luule Viilma sulest tänava laadal raamat nimega ellujäämise õpetus. Kuuldavasti praegu seda enam müügilt ei leia. Võib-olla vaid üksikutes plustes. Aga peatselt peaks ilmuma kordustrükk. Nii et kell nende asjade vastu huvi võib selle raamatu siiski endale saada. Varsti peaks ilmuma ka teine osa. Ja nagu doktor Viilma kinnitas, võtab ja edaspidi vastu ja püüab aidata neid, kes selle raamatu on eelnevalt läbi lugenud ja selle üle mõelnud. Olgu siinkohal veel öeldud, et tänane saade püüdis pakkuda üht maailma nägemise võimalust. Hea, kui see teist kellelegi sobis või andis mõtlemisainet. Ühte ainsamat tõde pole niikuinii maa peal leida. Ilmselt pole see ka vajalik. Aitäh neilegi, kes vastu vaidleksid. Aga siiski meid ära kuulasid, vaatamata hilisele kellaajale. Doktor luule Viilmaga. Liina Kusma. Muusika valis Jaak Ojakäär ja lindid seadis saateks Eda Prillop. Kõike head teile.