Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest. Meil ja mujal stuudios on Indrek Kiisler tulevane Eesti pension ja prognooside kohaselt ka edaspidi 35 40 protsendini keskmisest palgast. Nii kinnitavad uuringukeskuse Praxis analüütikud. Tollitöötajad tunnistavad, et on üha salakavala maid vorme võtma narkomaania levimise ees abitud. Veidi on olukord koolides siiski läinud paremaks. Riigikogu mees oli taas niinimetatud kobareelnõu, mis puudutas kahtekümmend kolme erinevat seadust. Tegelikult kinnitavad kõik parlamendi fraktsioonid, et kobareelnõud ei ole õigustatud kultuuriministrid. Jeerum, tegi Pärnu linnale ettepaneku olla asutatava Endla teatri sihtasutuse üheks asutajaks. Sihtasutuse soovib osaleda veel ka Paikuse vald. Tänasel Haapsalu lastekodu hoolekogu koosolekul selgus, et kolm lastekodu töötajad on jäänud hiljuti ametikohata. Samad inimesed olid tööl tänavu veebruaris, sellel päeval. Lastekodu põles ja nõudis 10 inimese elu. Ka kahe suurema parteijuhid on leppinud. Parlamendi spiiker Filippo spetsial. Niikus võiks saada uue vahevalitsuse peaministriks, kinnitasid erakondade allikad, kuid lisasid, et asjad võivad veel muutuda. Peaminister Papandreou kohtumine presidendiga lükkus edasi ja lubatud on ka peaministri avaldust. Loodusmuuseumi tasub alates esimesest detsembrist juhtima Heidi Vilu. Loodusmuuseumi direktor valiti avalikul konkursil. Püsib meil sajuta, öösel tuleb kuni kuus kraadi külma. Homme päeval on sooja kolm kuni kuus kraadi. Täna esitleti avalikkusele uuringud sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalustest Eestis. Uuringuid tellis rahandusministeerium, koostasuuringute keskus Praxis koostöös Tallinna ülikooliga. Mall Mälberg käis kuulamas. Vaadeldi koolime, suurt skeemi, pensionikindlustus, töötus ja ravikindlustus. Milline on hetkeolukord ja mis saab edasi? Töötuskindlustuses on meil põhimõtteliselt kõige parem olukord, ütles Praxise analüütik Ain Aaviksoo. Väljamaksed ehk kohustused ja see, kes sinna panustavad, liiguvad samas tempos, ehk kui on rohkem inimesi, kes töötavad, siis tekib ka potentsiaalselt rohkem inimesi, kes võiksid sealt ühel hetkel vajada mingit tuge, kuni neil töö otsa saab. Ja nii-öelda tänane skeem on jätkusuutlik. Pensionikindlustussüsteem on täna miinuses, samas ei ähvarda seda kui tervikut mingid suured ohud kinnitamades värk. Seesamasugune defitsiit, nagu me näeme praegu, kus me riigieelarvest maksame juurde esimesse sambasse, see jääb kehtima ka pikemas perspektiivis, jah, need kulutused riigieelarve jaoks isegi vähenevad, natukene, midagi hullu ei ole, kust riskid tulevad kõige suuremad riskid muidugi noh, kui nimetada riskiks on see, et me elame kauem ja lihtsalt kulud pensionidele lihtsalt kasvavad ja need võimalused, kuidas siis neid kulutusi katta, on siis mitmesugused, kas lihtsalt inimesed ikkagi töötavad kauem selle võrra, kas me tõstame, maksame naera kastme rahastusest muudest maksudest, nii et eks need on need valikukohad siin ei ole nagu ühtegi head lahendust ja ütleme, üks paradoks Eestis on see, et vaatamata meie oodatav elu ja pikenemisele, mis meil praegu on, me näeme, töövõimetuspensionäride arv jätkuvalt kasvab selle töövõimetusega peaks tegelema kompleksamalt praegu killustunud erinevate asutuste vahel tegelikult tihti asi ei ole mittetehnikate taga, vaid pigem poliitiliste valikute taga. Mida saaksid pensionisüsteemis ära teha automaatsed kohandumis mehhanismid, need seovad pensioni suuruse või pensioniea, rahvastiku või majanduslike muutustega. Lauri Leppiku arvates võiks Eesti neid lähemalt kaaluda. Kui mõtleme selle diskussiooni üle, mis ootamatult kerkis kaks, kolm nädalat, aga kus emotsionaalselt väideti, et Eesti pensionisüsteem kas siis kohe lähitulevikus või paarikümne aasta perspektiivis kukub kokku siis selliste automaatsete kahandamise mehhanismide olemasolu tegelikult tagab selle, et sellist kollaps, et ei saa toimuda, sest on nagu tagatud see, et tõepoolest, kui rahvastiku olukord muutub, kui inimesed elavad kauem kui meil tööealiste osakaal rahvastikus väheneb, ehk siis nagu paratamatult need süsteemid peavad kohanduma. Kolmas skeem ravikindlustus Ainariks. Tervishoiu ka nii et juhul Me eeldame, et meie tänane teenuste tase on hea ja meie hinnad, millest kõige suurema osa moodustavad palgad, ei, ei kasva kiiremini kui kui tavaline inflatsioon, siis tõenäoliselt siiski surve sellele, et ka tervishoius raha nii-öelda tänase taseme säilitamiseks ei piisa ja kindlasti ei piisa selleks oluliseks tasemeks tõstmiseks. Mõeldes aastakümnete taha, tuleb täna kohe alustada diskussioon. Uuringu tulemusi kuulas ka kunagine sotsiaalminister Eiki Nestor. Kolm teadlast selgelt näitasid ära, mis on süsteemi plussid ja miinused, toimuvad teatud muudatused. Jutt on see, kuidas neid asju rahastada. Selle üle on ka erinevaid variante, kuidas teda mõistlikumaks teha on erinevaid variante. Kokku ei kuku jumala pärast mitte midagi. Tänasel Haapsalu lastekodu hoolekogu koosolekul selgus, et kolm lastekodu töötajad on jäänud hiljuti ametikohata. Samad inimesed olid tööl tänavu veebruaris sellel kurval päeval, kui lastekodu põles ja nõudis 10 inimese elu. Ivar Soopan jätkab. Haapsalu lastekodu hoolekogu tuli täna kokku kuulama lastekodu direktori Eve kabina selgitusi, kuid kabiin on juba pikemat aega haiguslehel ega olnud seepärast aru andmas. Mõni asi sai täna siiski selgemaks. Üks tähtsamaid punkte, mida hoolekogu palus eelmisel istungil direktoril selgeks teha, oli see, kas kolm põlenud majatiivas tööl olnud kasvatajad täitsid oma töökohustusi piisavalt hooldusega. Hoolekogu esimees Sirje Rehkalt. Kuna enne pabinat ei olnud siis läbi tema asetäitja Anneli nupu tuli, meil siis selline info, seda hinnangut hoolekogu ei kuulnud, aga me teame seda, et nende kolme töötajaga on töösuhe täna lõppenud. Kas see tähendab siis siiski seda, et, et see ongi nüüd hinnang töösuhte lõpetamise näol, et midagi oli valesti? Seda ei saa hoolekogu öelda, et see, seda hinnangut ei ole andnud, hoolekogu ja hoolekogu seda hinnangut ka täna ju tegelikult ei kuulnud, need töötajad täna seal ei tööta, mis põhjustel nad ei tööta, et, et see informatsioon hoolekogul tegelikult puudub, et mis, mis see alus on? Kriminaalasja lõpetamise määrusest selgus, et lastel oli juurdepääs kasvatajate isiklikele asjadele, sealhulgas tikkudele, tulemasinatele edaspidi sellist olukorda vältida nõudis hoolekogu. Lastekodusse lukustatavate kappide hankimist jätkab Sirje Rehkalt. Need kapid on ka olemas, isiklikke asju seal lukustatud kappides hoitakse, see on täidetud. Eelmises hoolekogus otsustati, et edaspidise töökorralduse täpsemaks reguleerimiseks peab direktor kehtestama detailse töökorralduse dokumendi. Küsisin Sirje Recaltit, kas see dokument on nüüd valmis. Kuna Eve kabiin jäi haiguslehele, siis jäise temal pooleli ja nüüd täna sai hoolekogus otsustatud, et need peavad olema valmis hiljemalt esimeseks detsembriks. Sirje rekkati sõnul jätkab lastekodu direktor Eve kabin oma ametikohal. Pole kogu oli seisukohal, et direktor jätkab oma senisel ametikohal, sest kohtueelse uurimisel ei tuvastatud puudusi. Direktoril on välja öelnud, et ta jätkab kuni asutuse likvideerimise või et kui tal see võimalus antaks veeta, siis jätkab asutuse likvideerimise nii, et see on nagu see info, mida ta on öelnud ka välja meedias. Asutuse likvideerimine tähendab seda, et lastekodu laseb riigilt Haapsalu linna haldusse. Millal see täpselt juhtub, see pole veel teada, kuid tõenäoliselt lähikuudel. Lastekodu direktori vastu algatas politsei 28. septembril väärteomenetluse seoses tubakaseaduse rikkumisega direktoritega. Abi on ka ise varem tunnistanud, et lubas töötajatel lastekodu territooriumil suitsetada. Politsei ja piirivalveameti Lääne prefektuuri pressiesindaja Kristi kais ütles täna rahvusringhäälingu raadiouudistele, et väärteo asjus menetlus veel käib. Ivar Soopan, Haapsalu. Tallinnas rahvusraamatukogus räägiti täna narkoennetustööst meie koolides, Tõnu Karjatse räägib edasi. Narkomaania koolides on väga tundlik teema, millest rääkida ei soovi ei kooli töötajad ega ka lapsevanemad. Probleemi ulatusest on nõus rääkima vaid need, kes on väga julged või tõepoolest need, kelle koolis on olukord kontrolli all. Sotsiaalpedagoog Antonina min hakkava Tallinna 53.-st keskkoolist tõdeb, et koolid tunnevad end narkomaania leviku ees abituna. Abi pole ei politseist ega ka munitsipaalpolitseist, kes on kanepit suitsu sisse topivate poisikeste vastu võimetud. No mis nüüd komisjon, litsi mullu põrsas on ajud, oleme abitud, lapsed jäävad meist hoopis rohkem, räägib sotsiaaltöötaja. Näiteks hiljutise juhuse, kui tüdrukutelt võeti särapõsktubakat, mida liigitatakse kerge narkootikumi alla. Selle olid nad saanud poistelt, kes sellel olid omakorda tellinud Rootsi vahet sõitvat laevalt. Tüdrukute sinod olid udused ja käitumine ebaadekvaatne sest põsktubaka närimine võrdub nelja sigareti järjestikuse suitsetamisega ja võib vaid ette kujutada, mida see teeb noore inimese tervisele. Sotsiaaltöötaja uimastiennetuskoolis on meeskonnatöö, mis vaid sellisena annabki tulemusi, räägib Tiiu Kaarjärv. Kopli ametikooli sotsiaalpedagoog. Kui sa hakkad tähele panema, et nad millegagi tegelevad ja tegelikult väga paljud õpilased jäävad puuduma, kuna pöörame puudumisele väga suurt tähelepanu, siis tänu nendele puudumisele tulevadki välja need õpilased, kes tegelevad väljalangemise, on selle tõttu olnud. Aga aastast aastasse on meil nagu paremuse poole läinud, et meil tegeldakse vähem selle asjaga. Niimoodi turvamehest, politseinike nagu siin suurematel koolidel ei saa endale lubada. Me oleme ise turvamehed ja politseinikud. See ongi see koos. Välisuudistes teeb nüüd ülevaate Riina Eentalu. Kreeka kahe suurema parteijuhid on leppinud kokku, et parlamendi spiiker Filipp aspetsial Nikos saab uue vahevalitsuse peaministriks kinnitasid parteide allikad nii, vahendab Reuters. Allika sõnul on nad leppinud kokku, et seal nikkuse suhtes, kuid asjad võivad muutuda praeguse hetke ja selle vahel, kui peaminister Papandreou kohtub presidendiga. Peaminister Jarhas Papandreou tegi just äsja avalduse pärast seda, kui ta oli lükanud edasi oma kohtumise presidendiga, mis oli määratud kella viieks Eesti aja järgi. Avalduse üks sõnumeid on, et Kreeka poliitiliste jõudude koostöös koostöö peab tooma riigi kriisist välja ja et riik teeb kõik, et jääda eurotsooni ja Traskustele vaatamata suudetakse moodustada uus valitsus ja ta soovib uuele valitsusele edu. Papandreou kohtumine presidendiga ka lõikus siis edasi. Tõenäoliselt läks ta presidendiga kohtuma just praegu. Arvatakse, et valitsus on tõenäoliselt moodustatud, kuid ikka veel ei teata seda nime, kes peaks hakkama seda uut vahevalitsust juhtima. Itaalia kümneaastaste riigi võlakirjade intressimäär tõusis järelturul üle seitsme protsendi. Kui Portugali ja Iirimaa võlakirjade intressimäär kerkis üle seitsme protsendi, olid nad sunnitud taotlema rahvusvahelist abi ehk odavamat laenu. Itaalia puhul see võimalus riigi suuruse tõttu välistatakse. Euroopa majandusasjade volinik Olli Reena nimetanud Itaalia olukorda murettekitavaks grupp Euroopa Liidu ametnike suundub Rooma, et jälgida kudesid. Dahlia kavatseb üha kasvavat võlakoormat vähendada. Berlusconi astub tagasi pärast seda, kui Euroopa Liidu nõutud majandusreformide kärped on heaks kiidetud ja järgmise aasta eelarve vastu võetud. Berlusconi arvates tuleks hiljemalt veebruaris korraldada ennetähtaegsed valimised ja Berlusconi kinnitas, et ta ise ei kandideeri. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel teine niinimetatud kobareelnõudest. Uku Toom käsitleb seda teemat pikemalt. Esimene kobareelnõu, kuhu kuulusid põhiliselt rahanduskomisjoni kompetentsi kuuluvad seadusemuudatused, oli parlamendi suures saalis esimesel lugemisel kaks nädalat tagasi. Tänasega on tegelenud põhiseaduskomisjon ja see on pea sama mahukas, hõlmates asju kõrgemate ametiisikute palgatõusuaastasest edasilükkamisest, intellektuaalse omandi koondamisest justiitsministeeriumi alla kuni algvariandis kunstliku viljastamise küsimusteni. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste nendib samuti, et kobareelnõud ei ole tegelikult lubatavad. Põhiseaduskomisjon arutas seda situatsiooni, et kas kobara viisil menetlemine on korrektne või mitte ja me leidsime, et sellist praktikat ei tohi aktsepteerida. Seda tuleb edaspidi vältida, sest see võimaldab mitmesuguseid vigade läbiminekut peale selle eriala. Valdkonnakomisjonid ei ole kohaselt informeeritud oma sõna öelda nii, et seda viga kõrvaldada. Me oleme tõstnud sealt välja näiteks prokuratuuriseaduse eelnõu, mille põhiseaduskomisjon eraldi algatas. See läheb oma rada, nii et siin on natukene lahti arutatud, et eelnõusid Tegelikult kui kuulata arvamusi, näib, et koalitsioon on üksmeelselt seda meelt, et kobarseadusi ei peaks olema IRL-i liige, sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Me oleme Riigikogus otsustanud, et me lahutame kobarseadusest, siis need sisulised eelnõud, et osa on läinud põhiseaduskomisjoni ja päris mitmed seadused, on tulnud ka sotsiaalkomisjoni, näiteks kunstliku viljastamise seadus, mille, mille suhtes. Me ei olnud valitsusega nõus nende kärpeid tegema ja tegime hoopis teistsuguse otsuse, nii et ma arvan, et see kobarseadusest sisuliste seaduste arutelu väljatõstmine on väga mõttekas. Aga kindlasti peab see liikuma samas tempos kui riigieelarve üldine arutelu. Ka rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ütleb, et tegelikult on mõlemad kobarad suures osas lahti löödud, aga edaspidi võiks asjad teistmoodi käia. Ma usun ka, et järgmine kord tõenäoliselt on praktilisem kui ka eelarvega seotud seadused esitatakse valitsuse poolt eri seadustena, oleks riigikogu juhatusel kohe võimalik nad suunata kõikidesse komisjonidesse laiali. Samas on erakordselt tähtis, et kõik need seadused saaks vastu võetud enne riigieelarvet. Kui Rait Maruste nendib, et riigieelarve menetlemise ajaraamistiku sees ei ole praegu võimalik asja parandada ja see pretsedent lastakse läbi, siis keskfraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et asi on olnud eelkõige valitsuse mugavuses. Keskerakond toetab siin vabariigi presidendi seisukohta, et aastaks 2011 peaks riigikogu olema nii. Küpseta enam õigus praaki ei tee ja kobarseadus välistab tegelikult selliste muudatuste sisulise arutamise. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor täiendab omalt poolt Teema on selles, et ühte ennus siis lükatakse, erinevate seaduste muuda, mõtlesime omavahel põhimõtteliselt mitte kuidagi seostatud ei ole, teate seda mugavusest, arvatakse, et nii on ratsionaalne kõik, mis näid ratsionaalsena, ei ole sisuliselt mõistlik ja ei ole ka teisest küljest noh, minu meelest ütleme demokraatia jaoks koha, nii ei ole ilus käituda. Esimesest detsembrist asub Eesti loodusmuuseumi direktorina ametisse Heidi Vilu. Loodusmuuseumi direktor. Valite avalik võistlusel. Heidi Vilu omab keskkonna valdkonnaga kõrgharidust, eelnevat muuseumi töö koordineerimise ning inimeste ja projektide juhtimise kogemust tähendab keskkonnaministeerium. Leping loodusmuuseumi direktori ametikohale on tähtajaline senise direktori maris. Laja volitused lõpevad 30. novembril. Ta juhtis loodusmuuseumi tööd viis aastat. Kultuuriministri heelium tegi aga Pärnu linnale ettepanekul osutatava Endla Teatris sihtasutuse üheks asutajaks sihtasutus, tuses soovib osaleda ka Paikuse vald. Ettepanekust lähemalt räägib Ester Vilgats. Kuigi mitu teatrit juba on sihtasutused tekitab selline samm ajal, kus rahapuudus uksest ja aknast sisse vaatab. Rohkesti küsimusi. Isamaa ja Res Publica liit on Pärnus koalitsioonis, neile kuulub rahanduse, abilinnapea ja volikogu rahanduskomisjoni esimehe koht. Rahanduskomisjoni esimees Peeter pärisk ütlebki, et linnal on suured võlad ja teemat tuleks põhjalikult kaaluda. Peeter Brist. Pärnu linn on mitmedki aastad olnud keerulistest finantsolukordades viimase kahe aasta jooksul on päris oluliselt suudetud vähendada võlakoormust ja jätkuvalt on igasugused otsuses, mis võivad raskendada linna finantsvõimekust luubi all ja seetõttu on see esimene koht, mida me selle otsese juures oleme kaalunud, et kas kõik need ohud on maandatud. Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jüri Lebedev Nagu siin on juba palju kõmu olnud selle teemale, et linna lõhnuke rahakott saab äkki suure koorma osaliseks, siis linn on deklareerinud riigile juba korduvalt esimesena aastate kolme nelja jooksul ei ole linnal ilmselt sinna kaukasse midagi panna, kui siis võib-olla mitterahalise sellise omaosalus on, nagu riik ilmselt paneb teatri kinnistu, siis meil on pakkuda ka üks kinnistu. Seni on küll nagu mõte, et linn oma rahakoti ja otseselt nagu ei peaks sellele sihtasutusele kulutama. Aga miks linn soovib olla Endla teatri sihtasutuse üks asutaja veel kord, Jüri Lebedev? Eks elu läheb edasi ja teised teatrid on ju juba sihtasutusteks saanud ja, ja need, kes ei ole, on lähitulevikus saamas. See on riigisuundumus. Mina näen küll võimalust Pärnu linnal kaasa rääkida teatri arengutes, sest sihtasutuse asutaja saab koha nõudeid ja see on märksa lähemal teatri juhtimine Pärnu linnale kui ministri kantsler Tallinnast, kes peaks juhtima kõiki teatrit. Tõsi on aga see, et küsimust on Pärnus veel vähe arutatud. Tõesti arutlusi on võib-olla vähe olnud ja riigil on nagu kiire selle sihtasutuse asutamisega ja me oleme nagu omavahel võib-olla pisut rohkem rääkinud ja leidnud, et see võiks olla Pärnule kasulik. Ja kui riik mitte meile järgmisel aastal seda toetust ei saa näiteks järgmisel maksab, enam ei ole suuteline maksma, krõbiseb. Ma pööran, selle küsimus on nagu tagurpidi ja kujutame ette, et Pärnu ei astu sihtasutuse asutajaks ja riik teeb sellise sihtasutuse või riigil raha ei ole ega sihtasutuse asutaja ta võib täpselt samamoodi rahakraanid kinni keerata kui koos Pärnuga, pigem vastupidi, et kui Pärnu sihtasutuse liige ja läbi nõukogu on võimalik osaleda juhtimisest, siis me saame ennetada protsessi, kus me näeme, et rahaseis hakkab peadele halvaks minema. Sihtasutus võimaldab teatril teenida rohkem omatulu kasutada oma tulu oma vajadusteks, nii et ma näen siiski arenguvõimalust sihtasutuse näol, et no mis seal ikka, kui kunagi 10 aasta pärast raha läheb vaja sisse panna, pärme vaate kultuuri toetanud, ega see halb ei ole, kui Pärnu teatrit toetab. Ester Vilgats, Pärnu stuudio 11 kuud on möödas padaoru lumekriisist Ida-Virumaal harjutati staabiõppusel, kuidas tulevikus nii tõsist hädaolukorda vältida. Ago Gaškov teeb ülevaate. Päästeamet maanteeamet, politsei- ja veel mõned teenistused harjutavad täna jõhvis käitumist lumetormi ajal. Kurb kogemus on olemas. 10. 11. detsember 2010, kui padaorg oli täis tuisanud ja inimesed ootasid seal päris pikka aega kõigile ilusaid terava elamuse, aga korrata seda tõenäoliselt lähiajal ei tahaks. Eesti päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse juht Maido Nõlvak, kuidas vältida tulevikus selliseid olukordi? Et me oleksime juba eelnevalt ennetustegevused konkreetselt selleks momendiks juba planeeritud mitte ei oleks nii, nagu Monika meil näitas, et me tegutseme ainult tagantjärgi juba reaalsetel juhtuvatele kriisidele vaid õige on juba ennetavalt kokku koguda ja juba monitoorida teede seisukorda Eesti Energiat, kiirabi, kas üldse jõuab abivajajani, kas politsei jõuab abivajajani, kuidas me ise toimetame kujub, selles olukorras peaks juhtuma ka tulekahjud samuti teavitada võib-olla juba tanklate operaatorid, et need viiksid tanklates kütust, et meil kütust jätkuks. Kui juba kriis käes on. Kas arutati ka seda, et võib-olla tuleks hoopis tee sulgeda, et inimesed ei satuks võimaliku ohupiirkonda või ei ole Eestisse siiski võimalik on? Lääne-Euroopas on riike, kus seda tehakse. Juba on läbi arutatud selline stsenaarium, et kui reaalne kriisi oht kätte jõuab, siis juba on võimalik sulgeda nii Narva piiripunkt, et sealt autosid peale ei tuleks ja samamoodi on nüüd uus sillad. Me ju parkimisplats olemas, et tühistada sealt ära need väljasõidud, et autod seisavad juba selles pakkimisklassis ja üldse teedele neid ei lasta. Selline variant on juba siin läbi käinud ja seda ka nüüd reaalses elus ka tehtaks. Kui nüüd selline ohu Bagnoostaks tulema. Kriis on väga hea reguleerida, kui ei ole kriisi põhilisi osalisi ehk Eesti-Venemaa, Soome ja teiste riikide autojuhte tee peal. Kas kuidagimoodi peaks ka inimesi rohkem harima selles suhtes, et osa Padaoru kriisis oli ikkagi nendele autojuhtidele, kes vaatamata tormihoiatusele sõitsid? See on igal juhul üks esimesi väljakutsed meile, et me peame elanikkonda ette valmistama, kriisi halvatuks, käituma ja kõik ju algabki tegelikult ju inimesest endast, et kui vastavad hoiatused on välja antud, et ta nendest hoiatustest kinni peab, et ta ei lähe uisapäisa riskima oma varaga ja oma eludega, et need võtaksid hoiatusi tõsiselt, käitutakse vastavalt sellele, nagu neid õpetatakse, milliseid käitumisjuhiseid antakse. Öösel tuleb väga vähese pilvisusega sajuta ilm, mitmel pool on udu, mis püsib ka hommikul. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öösel null kuni miinus kuus kraadi, rannikul kohati kuni pluss kaks kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja tuleb homme päeval kolm kuni kuus kraadi. Selline oli päevaga ja üheksandal novembril head õhtut ning kuulmiseni.