Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Euroopa Liidu tippkohtumisel jätkatakse ühenduse tulevase hääletust, mis suhtes kompromissi otsimist. Nendel minutitel peaks eesistujamaa Saksamaa esitama kompromissvariandi kuid selle sisu on praegu veel teadmata. Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdati, pühitseti täna võidutuli ühineb see tulega, mis süüdatakse Varbola linnuses. Vabariigi president autasustas esseevõistluse paremaid. Korraldajatele tegi rõõmu suur osavõtt, mis näitab, et Eesti inimestele läheb Eestis toimuv korda samas algatust, kuidas isa olukorda paremaks muuta siiski napib. Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutuses lõpetasid Eesti esimesed sõjalise juhtimise magistrandil. Sellega on täies mahus käivitanud ohvitseride neljaastmeline väljaõppe süsteem Tallinnas Avatist koolitee viadukt. Sild saab täiskoormus aga alles sügisel, kui lõpeb remont Suur-Sõjamäe teel. Vene valitsus saatis Vene-Läti piirileppe presidendile, et ta esitaks selle riigiduumale ratifitseerimiseks ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, puhub idakaare tuul ja sooja on 16 kuni 22 kraadi. Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdati, pühitseti täna võidutuli, õhtuks jõuab, tuli Raplasse ja ühineb tulega, mis süüdatakse Varbola linnuses. Toris käis Toomas šalda. Nõnda laulavad Kaitseliidu marssi Tori, Eesti sõjameeste mälestuskirikus, Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoori auväärses eas liikmed. Alates viimasest sajandivahetusest on võidupühaeelsel päeval, 22. juunil Eesti reservohvitseride kogu ja kindral Johan Laidoneri seltsi eestvõttel Eesti sõjameeste mälestuskirikust Toris laidetud ja pühitsetud võidutuli. Seda kõigi nende jaoks, kes on relv käes, võidelnud meie vabaduse eest Torisel heidetud. See on igal aastal läbinud mitme maakonna erinevaid teid vastava aasta paraadi linna suunas. Viimastel aastatel traditsiooniga täiendatud teine võidutuli süüdatakse paraadi paigale võimalikult lähedal asuvas muinaslinnuses moel rõhutada meie muistset vabadusvõitlust. See kardaan linnuseks Varbola, kust tuli süttib eeloleval keskööl ning jääb ööseks paraadi paiga Rapla kirikusse. Homme hommikul kell üheksa ühendatakse mõlemad tuled pidulikult pea tervikusse. Piss paraadina antakse üle vabariigi president Toomas Hendrik ilvesele, kes saadab võidu ja Jaanisele Raplast laiali üle terve Eesti võidutule tõrviku Torisse toonud kindral Johan Laidoneri Seltsi esimehe ja riigikogu liikmeid Trivimi Velliste kinnitusel tõestasid aprilli lõpu sündmused Tallinnas, et vabaduse eest tuleb meil seista ka täna. Et võib-olla siiamaani arvati, et ajalugu on lõppenud, et kui me oleme NATOs rahvaliitu astunud, et siis me võime jääda nüüd auravate lihapottide äärde dokuma, aga nüüd on siis väga paljud aru saanud, et kukkumine võib olla ohtlik. Ja seetõttu kindlasti on ka noorte hulgas rohkem tunda sellist valmisolekut midagi ise riigi kaitsjaks teha. Arvatavasti on ka neid poisse, kes hea meelega lähevad aega teenima rohkem kui võib-olla alles hiljuti ja ühiskonnas laiemalt on aru saadud, et kaitseliitu on vaja tunduvalt tugevdada ja riigikaitset. Kuna kas rohkem on neid, kes mõtlevad homme meie võidu peale või neid, kes mõtlevad, et see on üks tavaline päev, kus võib ära juua 10 pudelit õlut, ära süüa kilo liha? Küllap neid teisi on rohkem, aga need on omavahel läbi põimitud asjade saatuse tahtel on ju väga ilus, et, et see Võnnu lahing langes just jaanilaupäevale 19. aastal, sest need kaks et on ju väga hästi omavahel ühendatavad kase muinasaegne jaanituli. Tegelikult ei ole ju mitte midagi muud kui hüüa päikese poole, jaanituli on väga ürgne tuli ja ta ühendub ju väga hästi võidutulega. Eesti sõjameeste mälestuskirikus keskpäevale jumalateenistusel teenis kaitseväe peakaplan Tõnis Nõmmik, mängis kaitseväe orkester, laulis Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor, Eesti reservohvitseride kogu esimees Väino Väinsalu andis kogu silmapaistvatele liikmetele üle teeneteristid. Enne võidutuletornist teelesaatmist asetati pärjad vabadussõja monumendi Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Brüsselis jätkab Euroopa Liidu ülemkogu ja nendel hetkedel ootatakse oodatakse eesistujamaa kompromissettepanekut. Lähemalt, räägib Indrek Kiisler. Praeguse seisuga pole Euroopa riigipead veel mingi kompromissini jõudnud. Läinud öösel kohtasid Poola delegatsiooni juhiga nii Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kui ka praegune eesistujamaa Saksamaa kantsler Angela Merkel. Kahepoolsed kohtumised jätkusid ka täna. Eesti peaminister Andrus Ansip toonitas, et hoolimata erimeelsustest soovivad kõik riigid mingi kompromissini siiski jõuda. Kolm kõige enam problemaatiliseks peetud riiki Holland, Prantsusmaa, Ühendkuningriik olid väga selgelt häälestatud kokkuleppe saavutamisele. Lisaks Poolale on suur küsimärk ka Suurbritannia, kus kardetakse, et Euroopa põhiõiguste harta heakskiitmisega saavad euroliidu ametnikud õiguse sekkuda ka Suurbritannia tööturul toimuvasse. Erinevalt Mandri-Euroopast nimelt brittide tööturg väga liberaalne ning tööandja keskne. Samas on see kaasa toonud selle, et ühendkuningriigis on väga paindlik tööturg ning tööpuudus on suhteliselt väikene. Suurbritannia positsiooni teeb keeruliseks ka peatselt aset leidev peaministrile, Maardus, kus lahkuv peaminister Tony Blair soovib ennast näidata Euroopa sõbraliku poliitikuna. Tema asemel ametisse asuv kood on Braun püüab võita populaarsust peiti euroskeptikute hulgas. Andrus Ansip tunnistas, et Eesti lihtsalt praegu ootab tänaõhtuste läbirääkimiste tulemusi. Eesti kuulub umbes 20 liikmelisse liikmesriikidesse trupi, mis on põhiseadusleppe ratifitseerinud ning ootab nüüd, et euroliit liiguks edasi. Ansip aga toonitas, et juhul kui kokkuleppele ei jõuta, see on tase veel euroliidu lõppu, sest ka praeguste otsustusmehhanismide juures saab ühendus edasi toimida. Eraldi koos istunud Euroopa Liidu välisministrid aga otsustasid, et Euroopa Liit peaks aktiivsemalt osalema sõjalistel missioonidel. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas see tähendab ka Eesti jaoks suuremaid väljaminekuid? No kindlasti kõik liikmesriigid peaksid rohkem panustama sellesse, sest kui see on üks kõige olulisemaid välispoliitikainstrumente, siis selge on see, et seda ka nagu ilma rahata ei saa teha ja kui planeeritakse seda, kus, milliseid missioon avatakse, siis ka meie huvides, millele ma ka tähelepanu pöörasin, on see, et ei unustataks ära siis Euroopa Liidu vahetut naabrust. Me räägime näiteks piirkondadest nagu Moldova või Gruusia või ka Mägi-Karabahhi ja kus on need niinimetatud külmutatud konfliktid, siis kindlasti ei ole asjad seal lahenduse suunas kiiresti arenenud ka seetõttu, et Euroopa Liit on olnud liiga passiivne ja neid piirkondi ei tohi ära unustada, sest kui Euroopa liit ei võta seal juhtrolli, noh siis võib-olla päris kindel, et võtab keegi teine ja see ei pruugi meile enam meeldida. Ja edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Meelis Kompus. Venemaa valitsus saatis Vene-Läti piirileppe presidendile, et ta esitaks selle riigiduumale ratifitseerimiseks. Venemaa peaminister Mihhail Fradkov ja Läti peaminister Aigars Kalvitis allkirjastasid leppe 27. mail Moskvas. President Vladimir Putini eriesindaja Euroopa Liidu küsimustes Sergei astriamski ütles. Loodan, et suhtumine Vene-Läti piirileppesse Maal praegu soodne. Seega võidakse leppe ratifitseerida juba lähiajal. Leppe sõlmimist on seni takistanud 2005. aastal Läti valitsuses vastu võetud niinimetatud tõlgendusdeklaratsioon, mis võimaldanuks Lätil Venemaa vale esitada territoriaalseid nõudmisi. Saksamaa meedia teatel on valitsus andmetel 10 kuni 12 Saksamaa elanikku ühinenud terroristlike rühmituste nii Afganistanis kui Pakistanis ja nad osalevad äärmusrühmituste treeningprogrammides. Neist kolm on Pakistanis arreteeritud, noh, tagasi Saksamaale saadetud siseminister Wolfgang Schäuble hoiatas, et enesetapurünnakuid Saksamaa vastu on võimalikud Saksamaal rahutagamismissioon Afganistanis ja missiooni algusest saadik on seal teeninud üle 3000 saksa sõduri. USA õhurünnakus Afganistanis Helmandi provintsis hukkus ja üle 30 inimese. Surma sai üks perekond, selle 12 liiget ning 20 Talibani võitlejad. Õhurünnak oli osa Talibani vastasest USA'st sõjalisest aktsioonist Iraagis Aga ründasid USA õhuväed, samuti Al-Qaeda võitlejaid ning tapeti 17 Al-Qaeda liiget. Iraani siseministri teatel on Iraanil ladudes üle 100 kilogrammi rikastatud uraani. Ekspertide hinnangul piraan ühe aatompommi valmistamiseks aga vähemalt pool tonni rikastatud uraan. Taani. Iraan on varem korduvalt ümber lükanud lääne väited, nagu tegeleks uraani rikastamisega tuumapommi valmistamise eesmärgil. Ja uuesti Eestist. Vabariigi president autasustas Eesti-teemalise esseevõistluse võitjaid ja Kadriorus käis Tõnu Karjatse. Esseevõistluse teema oli, millises Eestis ma tahaksin elada. Osa võttis võistlusest 326 tööd ja osavõtjaid oli seitsmeaastasest 94 aasta vanuseni. President Toomas Hendrik Ilves nentis oma tänukõnes, et Eesti inimesed soovivad kaasa rääkida ühiskonna arengus. Seda näitab ka sedavõrd arvukas ja keri osavõtt. Ma olen kindel, et meie seas eestlaste seas Eestis elavate inimeste seas nagu palju häid Harku ja edasiviivaid mõtteid ja ma olen veendunud samuti, et eestlased tahavad kaasa rääkida oma riigi arengule. Et kirjutamine on ka üks osa kodanikuühiskonnast Milline oli siis kirjutiste tase? Esseevõistluse korraldaja, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja, filosoofiadoktor Margit Sutrop. Esseevõistlus üllatas meid meeldivalt selles mõttes, et ta oli väga palju esseesid ja väga erinevate maakondade ja erinevates vanustes inimestelt. Tase muidugi ei olnud väga professionaalne, et rõõmustame, et rahvas kirjutas, aga samas päris selliseid suuri talente võib-olla ka need välja ei tulnud, et kõige rohkem rõõmustasime põhikooli õpilaste esseede üle. Seal oli kõige rohkem originaalseid mõtteid ja kõige rohkem selliseid oma südamevalust välja tulnud ettepanekuid, kuidas Eestit paremaks muuta. Põhikooli kategoorias saigi esimese koha Rocca al Mare kooli neljanda klassi õpilane Grete Helena. Kirjutasin maaelust, et kuidas teha maaelu paremaks kuidas arendada seal ka, et seal oleks elu võimalik ja et kõik tahaksid minna ikkagi maale elama. Aga, aga sellest, et loodus oleks puhas, kuidas sinu arvates, kui me kõik ikkagi hoolime vabadusest, siis peaks ikkagi teda korras hoidma. Ja kui keegi korjab prügi ära, siis võta ka need prügikotid tee pealt ära. Margit Sutrop tõi ka välja, et võimude kritiseerimise juures jäi kirjutistes vajaka omaalgatuse puudumisest. Kodutute probleemist kirjutanud heategevuse sihtasutuse looja Artur Taevere nendib, et siin on vaja arusaamist, et meil kõigil on osa Eesti tuleviku kujundamisel. Tuleb tegelikult seada õige eesmärk kogu ühiskonnale, mina arvan see, et lihtsalt öelda, et Eesti peaks saama muide rikkaks või jõukaks ühiskonnas, ma arvan, et see ei ole õige, kui me teeme seda tervise arvelt inimeste õnnelikkuse arvelt. Et see, et kuidas jõuda, nagu harituma, tervema ühiskonna selleks saab kodanikualgatuse korras, saab juba väga palju ära teha, et tegelikult me ei pea ootama seda, et riik kõik ära teeks, aga niimoodi nagu töötan, heade sihtasutus, me oleme erinevaid selliseid uuenduslikke ideid püüdnud algatada nii selleks, et tuua Mauri selliseid motiveeritud õpetajaid koolidesse, kui mida oleme seotud nagu HIV ennetusprogrammiga tavaelanikkonna hulgas, et inimene oskaks ise hoolt kanda oma tervise eest. Et sedalaadi asju tulebki teha lihtsalt hästi palju rohkem. Tartus lõpetasid Eesti esimesed sõjalise juhtimise magistrandid, teatab Vambola Paavo. Magistrikraadi saanud kuus meest omandasid õpingutes käigus pataljoni staabiohvitseri oskused. Esimeste magistrikraadide saamisega on täies mahus nüüdseks käivitunud ohvitseride neljatasemeline väljaõppe süsteem. Lõpetajaid tervitas kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots on. Tema sõnul on lõpetanud magistrantidel meie kaitseväele oluline tähtsus. See on esimene keskastmelend juba kolm aastat tagasi käivitunud uuest õppesüsteemist lahti tehtud ka teiste jaoks. Sellega sai nüüd esimese punkti Eesti ohvitseride regulaarne väljaõppe süsteem, milles on nagu teada või need, kes meil täna lõpetasid siin, olgu nad siis põhikursuse lõpetajad või keskastme lõpetajad, vastavad täesti nende samadele standarditele. Milledele vastavat teiste Eesti kõrgkoolide lõpetajad. Laaneotsa sõnul on tegemist pilootprojektiga ja ümbervaatamisi õppekavades tehakse tulevikus kindlasti. Ta on küsimusi, mis tuleb õppekavas ümber vaadata, võib-olla üht ja teist lisada naised, sellised küsimused, mis puudutavad rahvusvahelist õigust, teine, mis puudutab taanlaste ohvitseride tegevust välismissioonides, et rohkem seda sinna sisse panna mitmeid asju on, mis on vaja korterid, aga mitte niimoodi, et õppekava tuleks ümber panna, see on nüüd jooksvate õppekavade parandamise raamidesse mahtuv protsess. Parim kaitstud magistritöö on kapten Janno märkil oma lõputööd iseloomustas ta nii. Diplomitöö teema oli pataljoni taktikaline grupp kaasaegses asümmeetrilist sõjalises konfliktis. Noorisin üksuste struktuure, et millised on siis kõige optimaalsemalt üksuste struktuurid sõdimaks asümmeetriliselt lahinguväljal. Teie juhendaja oli kolonelleitnant Leo Kunnas. Kui kasvatada tudengite kõnepruuki, siis kastab peedistes palju koon, leitnant Kunnas ei peedistanud palju, et pigem oli meie koostöö oli selline konstruktiivne ja pigem selline asjalik ja ta kindlasti andis mulle palju häid nõuandeid. Jätkame teenistust Scoutspataljonis. Täna said kaitsekolledžisse bakalaureusediplomi 28 põhikursuse lõpetajat Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Tallinnas avati Smuuli tee viadukt, Tõnu Karjatse käis vaatamas Raudteede kulgev viadukt ühendab Smuuli teed Suur-Sõjamäega. Pealinnas liiklejatele on see oluline leevendus, kinnitab Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Toivo moorast. Noh, see ühendab Lasnamäe Peterburi tee, Laagna tee ja Narva maantee ühendab Suur Sõjamäe tänavaga Suur-Sõjamäe tänava ääres on üle 300 ettevõtte, sealjuures näiteks suured Tallinna ainukesed prügi sorteerimiskeskused kaks tükki, mis tähendab seda, et Ülemiste ristmikult koormus väheneb suurt transpordiveokite osas, mis siiamaani ainuke pääs Suur-Sõjamäe tänaval oli seal ja siis need pääsevad nüüd üle Smuulide silla siis Suur-Sõjamäe tänavat küll antud momendil rekonstrueeritakse pääs Tallinna suurele ringteele hakkab sealt ka edasi olema ja siis Suur-Sõjamäe endine Dvigateli tehaste juures lind rekonstrueerib, nii et sügiseks on see efekt täielikult. No aga ma arvan, et, et suurte veokite osas Ülemiste ristmiku koormus väheneb oluliselt. Esmakordselt Eestis ehitati sild 170 meetri ulatuses vantsillana ja 200 meetri ulatuses talasilana. Ehitaja Merko Ehitus andis sillale 10 aasta garantii, et sild on kindel. Kinnita Merko juhatuse liige Andres haugukas. Jah, täna me võime kindlalt väita seda, et sellega midagi tõepoolest ei juhtu, sellepärast et nädalapäevad tagasi me korraldasime siin koormuskatsed ja need koormuskatse tulemused väljendasid väga selgelt seda, et see sild on kasutamiseks turvaline. Lisaks me pikendasime veel omapoolset garantiid, et anta linnale kindlus ka, ütleme pikemaks perioodiks, kui tavapärastele ehitistele kohana. Sild pole aga siiski lõplikult valmis veel kord Toivo moorast. See on silla esimene järk, alles sild on algselt projekteeritud kaks rida ühtepidi ja teistpidi järk ehitatakse välja siis, kui niinimetatud Tallinna väike ringtee läheb ehitusele, mis praegu on Tallinna volikogus menetlusel see otsus selle ehitamise osas, Rae vald on oma ja nõusolekuga selleks andnud, teekoridor on nende üldplaneeringus maha märgitud, nii et tahaks loota, et see, see väike ringtee läheb lähiaastatel ehitusele. See oluliselt kergendab Tallinna kesklinna olukorda, sest see tõmbab nagu seda kesklinna rohkem lahti. Ilmateade eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, paiguti võib tekkida udu. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni 10, saartel kaheksa kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 14 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios Riina Eentalu kuulmiseni.