Tere õhtust, kell sai kaheksa. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Euroopa Liidu tippkohtumisel jätkatakse ühenduse tulevase hääletussüsteemi suhtes kompromissi otsimist. Eesistuja Saksamaa kompromissvariandi sisu on praegu veel teadmata. Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdati, pühitseti täna võidu, tulid homme, ühineb see tulega, mis süüdatakse Varbola linnuses. Rapla saavadki brigaadikindral Märt Tiru portreeskulptuur. Ta oli Eesti esimene brigaadikindral. Vabariigi president autasustas esseevõistluse paremaid. Korraldajatele tegi rõõmu suur osavõtt, mis näitab, et Eesti inimestele läheb Eestis toimuv korda. Samas algatust, kuidas ise olukorda paremaks muuta, siiski napib. Ja ilmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma. Puhub idakaare tuul ja sooja on 16 kuni 22 kraadi. Brüsselis jätkub Euroopa Liidu ülemkogu ja kõik on veel lahtine. Lähemalt räägib Indrek Kiisler. Praeguse seisuga pole Euroopa riigipead veel mingi kompromissini jõudnud. Kahepoolsed kohtumised jätkusid ka täna. Eesti peaminister Andrus Ansip toonitas, et hoolimata erimeelsustest soovivad kõik riigid mingi kompromissini siiski jõuda. Kolm kõige enam problemaatiliseks peetud riiki Holland, Prantsusmaa, Ühendkuningriik olid väga selgelt häälestatud kokkuleppe saavutamisele. Lisaks Poolale on suur küsimärk ka Suurbritannia, kus kardetakse, et Euroopa põhiõiguste harta heakskiitmisega saavad euroliidu ametnikud õiguse sekkuda ka Suurbritannia töödel toimuvasse. Erinevalt Mandri-Euroopast on nimelt brittide tööturg väga liberaalne ning tööandja keskne. Samas on see kaasa toonud selle, et ühendkuningriigis on väga paindlik tööturg ning tööpuudus on suhteliselt väikene. Suurbritannia positsiooni teeb keeruliseks ka peatselt aset leidev peaministrivahetus, kus lahkuv peaminister Tony Blair soovib ennast näidata Euroopa sõbraliku poliitikuna, aga tema asemel ametisse asuv kood. Raun püüab võita populaarsust briti euroskeptikute hulgas. Andrus Ansip tunnistas, et Eesti lihtsalt praegu ootab tänaõhtuste läbirääkimiste tulemusi. Eesti kuulub umbes 20 liikmelisse liikmesriikide gruppi, mis on põhiseadusleppe ratifitseerinud ning ootab nüüd, et euroliit liiguksid edasi. Ansip aga toonitas, et juhul kui kokkuleppele ei jõuta, see on tase veel euroliidu lõppu, sest ka praeguste otsustusmehhanismide juures saab ühendus edasi toimida. Täna eraldi koos istunud Euroopa Liidu välisministrid aga otsustasid, et Euroopa Liit peaks aktiivsemalt osalema sõjalistel missioonidel. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas see tähendab ka Eesti jaoks suuremaid väljaminekuid? No kindlasti kõik liikmesriigid peaksid rohkem panustama sellesse ja kui planeeritakse seda, kus, milliseid missioon avatakse, siis ka meie huvides, millele ma ka tähelepanu pööras, enam see, et unustatakse ära. Rahvaliidu vahetut naabrust, ütleme räägime näiteks piirkondades nagu Moldova või Gruusia või ka Mägi-Karabahhi ja kus on need niinimetatud külmutatud konfliktid, siis kindlasti ei ole asjad seal lahenduse suunas kiiresti arenenud ka seetõttu, et Euroopa Liit on olnud liiga passiivne, nii et ka neid piirkondi ei tohi ära unustada, sest kui Euroopa liit ei võta seal juhtrolli, noh siis võib-olla päris kindel, et võtab keegi teine ja see ei pruugi meile enam meeldida. Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdati, pühitseti täna võidutuli, õhtuks jõuab, tuli Raplasse ja ühineb tulega, mis süüdatakse Varbola linnuses. Toris käis Toomas šalda. Nõnda laulavad Kaitseliidu marssi Tori, Eesti sõjameeste mälestuskirikus, Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoori auväärses eas liikmed. Juba alates viimasest sajandivahetusest on võidupühaeelsel päeval, 22. juunil Eestile ohvitseride kogu ja kindral Johan Laidoneri seltsi eestvõttel Eesti sõjameeste mälestuskirikust Toris laidetud ja pühitsetud võidutuli. Seda kõigi nende jaoks, kes Harrell käes võidelnud, meie vabaduse eest Torisel heidetud tuli, on igal aastal läbinud mitme maakonna erinevaid teid vastava aasta paraadi linna suunas. Viimastele ostate traditsiooniga. Täiendatud teine võidutuli süüdatakse paraadi paigale võimalikult lähedal asuvas muinaslinnuses et sel moel rõhutada meie muistset vabadusvõitlust. See kardaan linnuseks võib-olla kust tuli süttib eeloleval keskööl ning jääb ööseks paraadi paiga Rapla kirikusse. Homme hommikul kell üheksa ühendatakse mõlemad tuled pidulikult pea tervikusse. Piss paraadina antakse üle vabariigi president Toomas Hendrik ilvesele, kes saadab võiduja Jaanisele Raplast laiali üle terve Eesti võidutule tõrviku Torisse toonud kindral Johan Laidoneri Seltsi esimehe ja riigikogu liikmeid Trivimi Velliste kinnitusel tõestasid aprilli lõpu sündmused Tallinnas, et vabaduse eest tuleb meil seista ka täna. Et võib-olla siiamaani arvati, et ajalugu on lõppenud, et kui me oleme NATOs ja Euroopa liitu astunud, et siis me võime jääda nüüd Laurale lihapottide äärde tukkuma, aga nüüd on siis väga paljud aru saanud, et kukkumine võib olla ohtlik. Ja seetõttu kindlasti on ka noorte hulgas rohkem tunda sellist valmisolekut midagi ise riigi kaitsjaks teha. Arvatavasti poiss, kes hea meelega lähevad aega teenima rohkem kui võib-olla alles hiljuti ja ühiskonnas laiemalt, on aru saadud, et kaitseliitunud tunduvalt tugevdada ja riigikaitset tervikuna. Eesti sõjameeste mälestuskirikus keskpäeval olen elanud jumalateenistusel, teenis kaitseväe peakaplan Tõnis Nõmmik, mängis kaitseväe orkester, laulis Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse meeskoor, Eesti reservohvitseride kogu esimees Väino Väinsalu andis kogu silmapaistvatele liikmetele üle teeneteristid. Enne võidutuletornist teelesaatmist asetati pärjad vabadussõja monumendi üle Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Pluss avati täna brigaadikindral Märt Tiru portreeskulptuur. Märt Iru töötas taasiseseisvunud Eestis vastutusrikas tere ametikohtadel Raplamaa riigikaitseosakonnas, kaitsejõudude peastaabis ja piirivalveametis. 2000. aastal määras president Lennart Meri kolonel Märt Tiru kaitseväe juhataja kohusetäitjaks ja sama aasta juunis Eesti esimeseks brigaadikindraliks Märt Tero. Viimane teenistuspaik oli Ameerika Ühendriikides, kus ta töötas Eestis realise esindajana. Skulptuuri autor on kunstiakadeemia esimese kursuse skulptuuri magistrant Edit Karlsson. Lähemalt Olev kingi vahendusel. Vabariigi kõrgema sõjaväelise kui ka poliitilise juhtkonna osavõtul avati siis mõni hetk tagasi Raplas mälestussammas brigaadikindral Märt Tirule ja ma ajan juttu Rapla Rotary klubi presidendi Aivo härmastega. Rapla Rotary klubi on selle ausamba peainitsiaator, miks see teie jaoks nii oluline on? Märt tirooli, meie klubi liikmekandidaat kahjuks küll ta täisliikmeks saada jõudnud Rapla mees, kas selliseid kangeid mehi ju väga-väga suurel hulgal ei ole ja Rodari kuidagi ta meile ideeks tuli, sai mõte ja täna mälestusmärk avatud. Kas raha leidmine sellise projekti teostamiseks oli kerge? Üllatavalt ei olnudki väga-väga raske see oma õla all pani alla ju Eesti vabariigi kaitseministeerium kes praktiliselt suures osas finantseeris seda, seda tehingut avasime pangaarve toetuseks, kuhu kõik soovijad said siis annetada vastavalt vastavalt võimalustele. Ega sinna kogunes raha ja kahtlemata Rodaali oma klubi rahalised vahendid on, on siin mälestusmärgist sees. Nat ilu ausamba avamisele on tulnud sadu inimesi ja küllap on siin nende hulgas ka väga palju Rapla linnakodanikke. Aivo härmaste, kes või milline oli Märt niru inimesena muhe vend, mõnusa jutuga, ääretult viisakas, tõeline välja veetud härrasmees. Mida teie ise teate, Märt Iru suurimaks teeneks Eesti riigile ja eesti rahvale ikkagi Eesti vabariigi, kas või sõjakomissariaatidel ülevõtmine, kaitsevägede loomine, koguduses sõjaväeline pool, et meil täna on Eestisse kaitsevägi selline? Ma arvan, et see oli suuresti tema teene. Võidupäeva üritused siin Raplas jätkuvad. Ühisgümnaasiumi staadionil tehakse harjutusi homseks võiduparaadiks Olev Kenk rahvusringhäälingule Raplast. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves autasustas täna Eesti-teemalise esseevõistluse võitjaid. Kadriorus käis Tõnu Karjatse. Esseevõistluse teema oli, millises Eestis ma tahaksin elada. Osa võttis võistlusest 326 tööd ja osavõtjaid oli seitsmeaastasest 94 aasta vanuseni. President Toomas Hendrik Ilves nentis oma tänukõnes, et Eesti inimesed soovivad kaasa rääkida ühiskonna arengus. Ma olin kindel, et meie seas eestlaste seas Eestis elavate inimeste seas nagu palju häid Harku ja edasiviivaid mõtteid ja ma olen veendunud samuti, et eestlased tahavad kaasa rääkida oma riigi arengule. Et kirjutamine on ka üks osa kodanikuühiskonnast Milline oli siis kirjutiste tase? Esseevõistluse korraldaja, Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja, filosoofiadoktor Margit Sutrop. Esseevõistlus üllatas meid meeldivalt selles mõttes, et ta oli väga palju esseesid ja väga erinevate Hondade ja erinevates vanustes inimestel. Ah, tase muidugi ei olnud väga professionaalne, et rõõmustame vast kirjutas, aga samas päris selliseid suuri talente võib-olla ka neid välja ei tulnud, et kõige rohkem rõõmustasime põhikooli õpilaste esseede üle. Seal oli kõige rohkem originaalseid mõtteid ja kõige rohkem selliseid oma südameid valust välja tulnud ettepanekuid, kuidas Eestit paremaks muuta. Põhikooli kategoorias saigi esimese koha Rocca al Mare kooli neljanda klassi õpilane Grete Helena Kütt. Kirjutasin maaelust, et kuidas teha maaelu paremaks kuidas arengud on seal ka, et seal oleks elu võimalik ja et kõik tahaksid minna ikkagi maale elama. Aga sellest, et loodus oleks puhas. Kuidas sinu arvates, kui me kõik ikkagi hoolime vabadusest, siis peaks ikkagi teda korras hoidma. Margit Sutrop tõi ka välja, et võimude kritiseerimise juures jäi kirjutistes vajaka omaalgatuse puudumisest. Kodutute probleemist kirjutanud heategevuse sihtasutuse looja Artur Taevere nendib, et siin on vaja arusaamist, et meil kõigil on osa Eesti tuleviku kujundamisel. Tuleb tegelikult seada õige eesmärk kogu ühiskonnale. Ma arvan see, et lihtsalt öelda, et Eesti peaks saama muide rikkaks või jõukaks ühiskonnas. Ma arvan, et see ei ole õige, kui me teeme seda inimeste tervise arvelt inimeste õnnelikkuse arvelt. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, paiguti võib tekkida udu. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni 10, saartel kaheksa kuni 12 ja puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 14 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 22. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.