Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva, 13. novembri olulisemad päevasündmused, stuudios on Uku Toom. Täna tähistati üle Eesti isadepäev. Aasta isa tiitli sai muusikapedagoog ja viie lapse isa Aavo Ots. Eesti, Läti ja Leedu eurosaadikud pöördusid Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku poole, paludes selgitada põllumajandustoetuste jagamise põhimõtteid. Arvutusid Itaalia president alustas läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks. Täna õhtul esitavad tuntud Eesti näitlejad Tartus Vanemuise teatris juba kümnendat korda oma lemmiklaule toetada Maarja külas elavaid intellektipuudega noori eksperimente Algne tantsuetendus. Nipet-näpet toob Nokia kontserdisaalis publiku ette 300 tantsijat, kes tantsivad varalahkunud muusiku Toomas Toropi mälestuseks. Rahvatantse. Ilm on Eestis pilves selgimistega, mitmel pool sajab kohati lörtsi. Öösel on sooja üks kuni seitse, homme neli kuni kaheksa kraadi. Estonia kontserdisaalis tähistati täna isadepäeva, piduliku kontserdiga anti üle ka aasta isa tiitel, mille sai muusikapedagoogi abi ja laps ei saa ots. Mall Mälberg käis kohal. Isadepäeva peokõne pidas Evelin Ilves, kes rõhutas, et isaroll on eluaegne isa on ainult üks, temale tuntakse rõõmu ja uhkust ja tema puudumist elatakse väga valusasti üle. Hea eesti rahvas, märgake enda ümber tublisid isasid ja mehi, tunnustame nende armastust ja hoolt ja sageli ka pingutust, sest ühiskondlik ootus ja väärtushinnangud sunnivad neid takka täitma erinevaid rolle ja seisma paljudel piltidel ütleme oma meestele oma isadele ja poegadele nii täna aga tegelikult IGA PÄEV, et koos oma lastega näevad nad kõige targemad, paremad ja mehemad välja. Aasta isa Aavo Ots peab isa kõige tähtsamaks tööks lastele suuna kättenäitamist. Lisaks olemas ja ma arvan, et üks tähtis osa on, et anda lastele eesmärk leida selliseid teed, leida õpetajat, anda eeskuju, et kuidas siis tulevasse ellu sisse elada ja kui see õnnestub, siis on hästi. Meil on viis last, nad on muusikat, kõik õpivad, meie erialal peab küllaltki kaua õppima ja, ja praegu õpib kaks last Sibeliuse akadeemia magistrantuuris. Üks laps õpib doktorantuuris, eks lapsed veel Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris teistkordselt ja üks poiss käib mujal meistrikursustel. Et meil on selline uudishimulik perekond, kes tahab palju õppida. Minu nimi on Jaan Ots, kõige noorem poeg, mina õpin klaverit Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ning orkestridirigeerimist Sibeliuse akadeemias Helsingis. Isa kohta ma ütlen, et ta on eelkõige, mis on võib-olla kõige tähtsam olnud toetav igas asjas, mida ma teen, ükskõik, kas siis mõni asi läheb natukene nihu või mitte nihu. Aga mul on alati olnud võimalus loota sellele toetusele, mis tuleb kodust, mis sinu meelest isade juures kõige tähtsam enda tuleviku peale mõelda. Sest kõige tähtsam nagu aga mul vist juba issi ütles ka, et on näidata lastele hetero, võib-olla mingi teatud suund. Eesti naisliidu juhi Siiri Oviiri sõnul on aasta isa valimisel juba 14 aastat oma kindel sõnum. Me aasta isa valimisega tahame väärtustada tugevat perekonda, tahame väärtustada seda, et üks tõeline eesti isa jõuab mitte ainult lapsi kasvatada mitte ainult neid kooli saata ja haiguse puhul kätt hoida, vaid selle kõrval olla aktiivne ja ühiskonnaelus, sest ühiskond koosneb perekondadest, on tugev perekond, on tugev ka meie riik. Homme algaval Euroopa Parlamendi täiskogul räägitakse ühtekuuluvuspoliitikast ja ühise põllumajanduspoliitika tulevikust. Komisjon esitas omapoolsed reformikavad oktoobris sel teemal Margitta otsmaa. Euroopa Liidu eelarves aastateks 2014 kuni 2020 on kõige suurema osa ette nähtud põllumajandusele ehk praeguse seisuga 42 protsenti. Nii põllumajanduse kui ka ühtekuuluvuspoliitika üle on aga veel vaja vaielda, ütles eurosaadik. Ivari Padar. See ühtekuuluvuspoliitika puhul on selgelt komisjoni pakutud, et ühtekuuluvuspoliitikavahendite maksimum lagisaks 2,5 protsenti SKT-st ühele liikmesriigile ja tänasel juhul, kus Eestil on hinnanguliselt 3,7 protsenti SKT-st neid vahendeid, kui see positsioon tab kehtima ja ülesse see tähendab Eestile ühtekuuluvusvahendite puhul märkimisväärset lõiget. Seal põhjenduseks tuuakse seda, et riigid ei suuda nii või naa euroopereid vahendina kasutada. Eesti puhul see väide ei kehti, sest Eesti on Euroopa Liidu vahendite kasutamisel üks usina maid. Teine asi on põllumajanduspoliitika. Siin on Eesti, Läti ja Leedu saadikud koondunud pärides Euroopa komisjonilt aru otsetoetuste tasakaalustamiseks pika aja jooksul. Kui need seda arvutust üle arvutada, et aastaks 2028 ollakse siis Eesti põllumajandustoetused Euroopa Liidu keskmisel tasemel umbes 260 eurosektor, täna nad 115-le 100 seitsmeteistkümnenda juures, et komisjoni ettepanek, siht on õige, et osadel liikmesriikidel, kellel vähendatakse neid põllumajanduse otsetoetusi, aga kõige suurem, kaotasime Belgia Malta, teiselt poolt siis tõstetakse salto. Aga selge, et need tempod on naeruväärsed, küll ei ole ka mitte mingit valemit õigustust põllumajandusvolinik siia oleks kõikidele küsimustele vastanud väga selgelt. See siin on poliitiline otsus. Põhjenduseks tuuakse, et uutes liikmesriikides on põllumajanduse sisendid odavad. Ainukesed sisendid, mis meil veel mõnevõrra odavamad on, on tööjõud jama, mis kahjuks kaasneb põllumajandustõusuga, on kindlasti maa hinde maha renditusega seemned, kemikaalid, kõik see investeeringud, tehnika, kõik on ju tegelikult samasugusel tasemel nagu Euroopas. Et see esimene vaidlus meil ongi nagu põhimõtteline vaidlus. Eesti saadikud pöördusid neljapäeval ka põllumajandusvoliniku poole, paludes selgitada, kes on poliitilise otsuse taga ja mida see tähendab. Samuti paluti esitada arvutused. Vastust on oodata alles mitme kuu pärast. Üks suur ohukoht on selle uue poliitika puhul ongi, et kui vaadata otsa võimalikke uusi meetmeid, tuleb rakendada iga meetmega, tuleb kaasa, et 100 inimest püüasse juurde ja põllumehed c täidetav bürokraatia läheb veel pikemaks ja ma usungijate tegelikult komisjon on võtnud sellise taktika, et kuulevad ära kogu selle tormi, mis puudutab siis põllumajanduse esimest sammast selle tormi pealt, siis vaadatakse, et kus ja millise liikmesriigile tuleks siis järele anda noh, teise samba kontekstidesse, maaelu. Üks on välismaalt Itaalia president Giorgio Napolitano alustas täna partei ja parlamendijuhtidega konsultatsioone uue valitsuse moodustamiseks, mille ülesanne on päästa riik finantskatastroofiks. Katastroofist favoriidiks vahevalitsuse juhi kohale peetakse endist eurovoliniku Mario Monti ning kui nüüd presidendil õnnestub tagada vahevalitsuse moodustamisele piisav toetus, on Monti nimetamine peaministrikandidaadiks võimalik veel täna õhtul aga eesti asjade juurde tagasi. Eesti väitlusselts ja statistikaamet korraldasid väitlusnädala olulisi küsimusi, mis ühendab rahvastikuteemat või mida ühendab rahvastiku teema. Ago Gaškov jätkab. Eesti väitlusseltsi statistikaamet peavad sel nädalal väitluste sarja, mille nimeks on Eesti tähtsaim väitlus. Tänavu väideldakse kuuel teemal alates iibe tõstmisest ja lõpetades sellega, kas valitsusasutused peaksid asuma ainult Tallinnas või ka väljaspool pealinna sellel teemal Vaideldigi Tartu Ülikooli Narva kolledžis, küsisin Narva linnapea Tarmo Tammiste, mida ta sellest võitlusest arvab, see oli selline väga vahva ja tore üritus, see on päris hea meel, et ma siia tulin, räägiti, poolt, räägiti vastu, iseenesest ükski probleem ei lahene, sellele tuleb ju tähelepanu osutada ja mingeid välja pääsesid. Ideid leida ei ole vaja teha midagi lihtsalt sellepärast, et teha, tuleb ikkagi tõsiselt läbi kaaluda, mida see siis nagu annab. Ma arvan, et see on selline küsimus, mis igal juhul väärib mõtlemist ja kaalumist. Ma ei räägi nüüd sellest, et kindlasti peab midagi Narva tulema, et ega siis Eestis küllalt palju teisi kohtasid, mis võib-olla vajavad veel rohkem prestiiži tõstmist või, või mida iganes, aga igatahes see üritus oli hea ja ma olen sellega rahul. See on mõnes mõttes võrdne mäng. Teie peate kaitsma tõesti oma veendumusi siin teie vastaspool kaitseb seda, mida neil on kästud kaitsta, eks ole, on see siis demagoogia kool või on sellel mingeid suuremaid väärtusi ka ehk selle asja kõige suurem väärtus oli see, et sa lihtsalt rääkida, noored mehed said oma kõneoskust parandada ja mina sain ka öelda siis oma seisu kohti välja ja mitte siis mingisugust ametlikus kõnetoolist, vaid nagu siin rahulikult oma oma mõtteid avaldada, kui Narva linna elanik ja noh, loomulikult ka kui linnapea, Eesti väitlusseltsi liige Artur Zahharov, ma ei tea, mis arvamustel endal on sellesse, kas seal igasugused peaksid olema Tallinnas või väljaspool Tallinnat, aga kui keeruline on kaitsta etteantud juhul, kuid üldse oma veendumustega kokku ei lähe. Ma üritan vaadata, mille lahendus on paremini, sest sellel hetkel selles olukorras praegu jah, oli raskusi, see kõne oli väga kõvad oponendid üldse formaat, olukord oli kuidagi teistsugune, aga sellega, et kaitsta mingisugust teist positsioone, sellega mul ei teki probleeme. Ühte asja saab interpreteerida kuidagi. Mine interpreteerin seda nagu positiivses mõttes, et mul ei ole sellist otsust, et ma tean, et nii ta on ja sellega ei saa, Paidelda, arvan, see teeb nagu inimesi paremaks ja loodan, et testinimesed hakkavad mõtlema samamoodi. Tus laulavad praegu tuntud Eesti näitlejad juba kümnendat aastat oma lemmiklauljat toetada Põlvamaal Maarja külas elavad intellektipuudega noored lähemalt Kadriinsel Berg. Heategevuskontsertide sari, kuula, palun, tähistab sel aastal oma kümnendat aastapäeva. Terve kümnendi vältel on tuntud Eesti näitlejad astunud lavalaudadele ja esitanud oma lemmiklaule, et koguda raha Põlvamaal Maarja külas elavatele intellektipuudega noortele. Maarja küla juhataja liimik heimi sõnul on nendest kontsertidest saanud äärmiselt tänuväärne traditsioon ning Maarja küla elanikud on nendest väga palju võitnud. Ta on saanud tegeleda oma huvi ja hobidega, nad on saanud erinevaid teraapiaid, nad on saanud käia külast välja, sest meie küla on ju suhteliselt metsa sees, selline juurde ühiskonda integreerimine moodsa sõnaga on olnud just tänu nendele kontsertidele, pluss see näitlejad, mitte kunagi ei sea sellele rahale mingisugust kindlat eesmärgid, vaid nad on jätnud meile vabad käed. Ehk see raha on toonud sisse külalaga suurt raha, mis see tähendab, on see? Me kirjutame mõne projekti, siis on vaja omaosaluse raha ja vot seda me olemegi saanud kasutada. Ka kontserdi muusikalise juhi Toomas Lunge sõnul on selle kümnendi jooksul palju korda saadetud. Ega mina ei oska peast kõiki üles lugeda, ma ühe korra käinud ühel ilusal sellisel suvisel päeval vaatamas ka, kuidas seal külas on ja mina olen küll täitsa vapustatud selles mõttes, et see on kena ja kaunis, mis sinna kõik on rajatud ja ja ma usun, et neil lastel ja noortel inimestel on märgatavalt sisutiheda mäluta küllap meil väga palju asju pooleli, sest nad on ikka väga tegusad inimesed, need, kes seda seest võtavad. Ma arvan, et ega see töö noh, nii nagu igasugune laste kasvatamine lõppedes. Gulagi tänavustel juubelikontsertidel, mis toimuvad täna Tartus ja järgmisel pühapäeval Tallinnas, esitatakse peamiselt eelmiste aastate parimaid palu. Korraldajate sõnul jääb see aasta kontserdisarjale viimaseks. Maarja küla juhataja Liivik heimi sõnul tekitab see kahekesi tundeid. Me oleme nii harjunud, selle kulla palun kontserdiga, see on sõna otseses mõttes traditsioon, see on hea traditsioon. Meie enda noored valmistavad ju juba varasügisest sellel kontserdil esinemiseks. Teisalt on see, et ega sõprussuhteid ja sidemeid kindlasti päris ära ei kao. Võib-olla mingil muul moel see siis saab edasi areneda. Nokia kontserdimajas on aga peolex eksperimentaalne etendus, kus mälestatakse varalahkunud muusikut ja kahe tantsupeo muusikajuhti Toomas Toropid sellest. Karin Koppel. Toomas Torop, kes oli aastaid leigarite muusikajuht ja pärimusliku keelpillimuusikaansambli verre üks loomingulisi mootoreid oleks tänavu suvel saanud neljakümneaastaseks. Tema mälestuseks tantsitakse tänavirre muusikale loodud rahvatantse, mida Kalev Järvela sõnul sai kokku 14. Neid on loonud väga mitmed erinevad autorid ja meid kõiki isegi selle kontserdile ei võtnud. Kuna leigareid on selle sündmuse eestvedajad, siis on kõik oleksid David, kes me seal esinevad, kuidagimoodi Leigridge seotud kas Leiger des välja kasvanud juhendajad või siis leigerite tuttavad, sõbrad, kollektiivid. Etendus nipet-näpet on nime saanud verre muusikapalast, mille peale pole tegelikult ühtki tantsu tehtud. Viria muusika, siuke omamoodi muusika, ta on teistest äratuntav, aga samas on ta nii eriilme, et iga lugu on nagu isemoodi ja seda nagu ühtseks tervikuks siduda, siis ainuke asi ongi nipet-näpet natuke siit natuke sealt natuke kolmandast kohast. Järvela sõnul on etendus eksperimentaalne selle poolest, et seal tahetakse rääkida, kuidas tants ja muusika on sündinud ja kuidas need koos kõlavad. Samuti ei välista korraldajad seda, et vestlusse võidakse sekkuda saalist. Ning kui tavaliselt on tantsuout Tarja õpetaja koht lava taga ja esirinnas on tantsija, siis tänasel etendusel tuuakse ka autorit püünele. Ja nad räägiksid sellest, mismoodi neil see mõte või idee on tulnud just nimelt sellele muusikale midagi luua ja võib-olla ta juhib ka mingit tähelepanutantsus mingile elemendile, mida võib-olla vaataja oskab siis sellisel juhul nagu paremini jälgida, natuke on ta ise, lavastab kontsert. Etenduses tantsib ligi 300 tantsijat, ansamblites leigareid, koidupuna Lee ja teised. Järvela sõnul möödus laupäev proove tehes ning tänases lavaproovis üritati erinumbrit kokku liimida. Et õhtuse etenduse finaalis võiksid kõik tantsijad lavale tulla. Ilm on öösel pilves selgimistega, kohati sajab vähest vihma, öö hakul võib Kagu-Eestis ka lörtsi sadada. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on üks kuni seitse kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, õhtul võib sadada Kirde-Eestis lörtsi. Puhub lääne ja loodetuul kaheksa kuni 13, rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on homme neli kuni kaheksa kraadi. See oli päevaga kuulmiseni.