Kell on 21, null null. Eesti juhtkonna pressikonverentsi esialgu välja teatatud ajast 19, null null on möödunud kaks tundi. Mul on omamoodi pressikonverentsi alustades veel sellest rahvakongressi lõpetamisest. Liigutuspisarad kui mitte silmis, siis vähemalt hinges. Vabandan veel kord ajakirjanike ees, me tegime siin ära vähemalt kaks suurt peaproovi, aga see seltskond kohal on ka. Ma arvan seda väärt, et teie poolt oleks kõik korras ja ka minu poolt kõik korras. Me oleme kaks suurt peaproovi ära teinud ja nüüd, kolmandal katsel me alustame ja tõeliselt. Ja alustame kõigepealt tutvustamisest. Vaino väljas EKP Keskkomitee esimene sekretär. Arnold Rüütel, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Indrek Toome, EKP keskkomitee sekretär. Ainsa hoidla Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja. Enn Põldroos, Eesti NSV Kunstnike Liidu juhatuse esimees, EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat ja Eesti NSV rahvakunstnik. Rein otsasson, plaanikomitee esimees, professor Jaak Kaarma, kultuurikomitee esimees. Arno Köörna Teaduste Akadeemia asepresident, akadeemik Peeter Sookruus, EKP keskkomitee propaganda ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja. Mikk Ditmann Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, professor ja Mikk Mikiver, Eesti NSV teatriliidu juhatuse esimees, Eesti NSV rahvakunstnik ja seda pressikonverentsi, mis orienteeruvalt kestab kas tund või poolteist, sedame, otsestame pressikonverentsi käigus. Ma palun teha Avasõnad Vaino Väljase. Lugupeetud siia akrediteeritud välismaised korrespondendid. Daamid ja härrad, lugupeetavad kaasmaalased, kes esindavad Meie Nõukogude Liidu teabevahendeid. Tahaksin ütelda teile kõigepealt tere õhtust. Me oleme valmis alustama seda pressikonverentsi. Kui ta küsite minult, et miks laua taga on nii suur meeskond, siis eks ole ka see meeskond juba vastuseks omamoodi küsimustele. Selleks, et olla detailsem ja näidata nende küsimuste ulatust, millega praegu tegeleb Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee. Millega tegeleb meie Eesti NSV ülemnõukogu, millega tegeleb meie vabariigi valitsus. Kuna ma juba alguses ütlesin, küsimuste ring on väga suur ja lai, on täiesti selge, et ei partei, keskkomitee, vabariigi parlament ega vabariigi valitsus ei lahenda neid küsimusi kuidagiviisi kitsas ringis vaid väga laia üldsuse, sealhulgas teadlaste ekspertide osavõtul pärast ka täna olla täpsem vastustes. Ja täpsem hinnangute andmises ongi siin nimelt just see meeskond, seda oleks võinud laiendada. Siin võiks olla veel väga palju teisi, kuid aeg on meil piiratud ja seoses sellega arvatavasti ka meeskond küllaldane. Ma tahaksin teile alguse sündidel, tähendab, on jäänud muidugi veel väike detail, millel võib olla tähendab subjektiivne moment juures. Kuna teada on, et ma viimased kaheksa aastat töötasin diplomaatilisel tööl ja olin Ladina-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas loomulikult seoses sellega olen ma saanud viibida kodus veel väga vähe aega. Pleenumist, mis toimus 16. juunil, kui ta ise saavad kokku loete, on Joega vähemuse, tõsi. Järeldus sellest, et mitte kõigi asjadega ei ole suutnud maa ja kaugeltki mitte kõigi asjadega kurssi minna. Ja seejuures saavad mulle abiks olla just need seltsimehed ja paljud ja paljud teised, kes täna sellest asjast osa võtavad. Ma ei tahaks olla oma sissejuhatavas sõnavõtus paljasõnaline. Sellepärast ma tean, hind on ajakirjanike aega, teie uudishimu ja ühtlasi ka teenimlikku väsimust, mis peale kaht päeva nii pingelist tööd arvatavasti teie laga ka pingerikast ajakirjanikutööd on oma jälje jätnud. Ma tahan ütelda seda, et kõik see, mida te praegu näete Eestimaal. Ma usun, tähendab, et diapasoon oli teil laiem kui ainult eesti rahvarinde kongress siin ette sõita, käia, ringi vaadata, vestelda, koputada, siis on ju Nurnalisti jaoks nii loomulik, et teil kujuneb välja oma pilt Eestimaast Eestimaal toimuvatest asjadest. Ma tahaksin ütelda, et kui me leiaksime ühise nimetaja kõikidele nendele asjadele, millest arvatavasti ka juttu edaspidi tuleb ja mida te olete näinud, see on, mis puudutab meie vabariigi majanduselu ja ime kontseptsiooni selles osas puudutab meie vabariigi suveräänsust NSV Liidu koosseisus ja liidulepingu alusel, nii nagu seda korduvalt on rõhutatud. Mis puudutab meie sotsiaalse elusfääri, mis puudutab meie kultuurielu ja meie vaimsust hariduse väärtustamist, puudutab meie rahva tervishoidu ja mis puudutab seda keskkonda, mis meie, mis meid ümbritseb, see tähendab Echoloogilisi küsimusi, seda kõike võiks jätkata ja jätkata, sealhulgas loomulikult ka rahvusküsimus. Kõigi nende asjadega tuleb meil tegeleda, tuleb kokku puutuda nende reaalsusega, mis meil välja on kujunenud. Ja kui ma nüüd veel korraks pöörduksin oma sõnaseadmise alguse juurde tagasi, siis ühise nimetaja leidmine on siin üsnagi kerge. See on nimelt see, mida me nimetame muutmiseks uutmiseks, mida alustas partei. Alustas julgelt, alustas parteilise otse kohesusega parteilise aususega. Ja kui me nüüd räägime nendest asjadest, mis me kuulsime ka siin tänasel ja eilsel kongressil üks ei ole samuti väljunud nimelt sellest, mida me nimetame meie elu demokratiseerimiseks ja mida me nimetame muudatusteks meie poliitilises süsteemis. Ma tahaksin veel korraks ütelda, et küllap üks vastus oli ka sellistele üldistele küsimustele nimelt see, mis toimus kongressi lõpul, kui kongress ka üksmeelselt kriteeris seda, et saata tervitustelegramm uuele NSV Liidu ülemnõukogu presiidiumi esimehele Mihhail Gorbatšovile meie partei keskkomitee peasekretärile, millele lisati juurde puutmis, kursi alustajale. Sellega on öeldud ka nimelt suhtumine asjadesse. See, mida te nägite Eestimaal seal uutmisprotsess, selle transformeerumine praktikas, see on see, millest me rääkisime Nõukogude Liidu kommunistliku partei 19. Üleliidulisel konverentsil, te näete sellel transformeerimist meie igapäevasesse praktikasse poliitilises majanduslikus, elus ja sotsiaalses sfääris. Ma usu, et me oleme valmis teie küsimustele vastama, kuid, aga soovite, et siin olevat seltsimehed esitaksid ka veel, tähendab mõningaid mõtteid, palun, seda võib teha meie. Kõigepealt loomulikult president, kui teid huvitavad sissejuhatuseks see, mis puudutab meie majanduselu sisi mehe kontseptsiooni tähendab üks juhtliidreid, vabariiklik plaanikomitee esimees, seltsimees otsas on siin seltsimees Kaarma, kes saab vastata meie kultuurielu küsimustele ja nõnda edasi, nõnda edasi, nii et lubage teid tänada selle võib-olla veidikene pikaks veninud sissejuhatava sõnavõtu tähelepaneliku kuulamise eest ja jutu järgi edasi anud. Nii. Kas sellele pakkumisele kuulata meie presidenti Arnold Rüütlit plaanikomitee esimeest Rein Otsasoni? On teil midagi vastu väita? Soovite alustada küsimustega? Me teeme nii, siis te reageerisite mõlemale küsimusele minu arvates jaatava vaikusega ja siis ma otsustan selle siinsamas laua taga, nii et me anname sõna kindlasti presidendile. Palun, Arnold Rüütel. Ma arvan, et see siis väljas küllalt hästi ja õieti juba tabavalt ütles praeguse meie hetkeseisu ja olukorra kohta. Ja võib-olla kui siis ainult lisada siis seda, et. Kui siis midagi lisada, siis võib-olla ainult seda, et nagu te teate, perestroika ühiskonna uuenemisprotsess Nõukogude liidus toimub juba mitu aastat ja muidugi ka meil Eestis. Kuid ma arvan, et ka seda te teate, et ühiskonna uuenemisprotsess perestroika Eesti NSV-s on siiski mõningal määral ennetanud teised liidupiirkonnad. Ja kui praegu Nõukogude Liidus tervikuna toimub selleks et luua eeldused perestroika ühiskonna uuenemisprotsessile on väga aktiivne seadusandluse uuenemine ja see on väga vajalik, sest teisi teisiti seda praktiliselt ei olegi võimalik perestroika realiseerida siis kahtlematult see küsimus on meie vabariigis kõige suurema Tähtsusega, ja sellepärast, nagu ma ütlesin, et me ei ole mäe perestroika teatud määral eesliinil. Need küsimused, mis olid ja siin üles tõstatatud kongressil ei ole meile uudsed, me teame neid nõndanimetatud valu, punane ja teisigi juba ampsest ajast. Kuid nagu ma juba ütlesin, ühelt poolt Küll seadusandluse tõttu ja seadusandluse tõttu ja teiselt poolt ka mitmesuguste teiste asjaolude tõttu ei ole suutnud kahtlematult me kõiki neid küsimusi realiseerida, sest see sõltub mitte ainult meie tahtest, vaid ka teatud määral ja küllalt suurel määral liidu seadusandlusest. On siis jutt näiteks represseerimisest või uuest konstitutsioonist, valimisseadusest ja teistest küsimustest? Need küsimused. Meie oma vabariigi kompetentsi kuuluvad näiteks keele staatusest, eesti keele staatusest räägiti mitte vähe. Selles osas on Ma arvan, üpris palju ja ka juba ära tehtud. Ja lähema võib-olla nädala-poolteist-kahe jooksul me suudame anda uue, tähendab seaduse, keeleseaduse üldrahvuslikule arutelule ja nii mitmed teised küsimust, võib-olla minu jutt läheb liiga pikale, sest nagu oli juttu, leppisime kokku tunni-poolteist mega, et anda võimalust ka teistele oma sõna sekka öelda. Ma olen nõus järgnevalt kõikidele küsimustele vastama, aga võib-olla siis oma initsiatiivi rohkem ei peaks hetkel. Tal on ka lühike sõnavõtt Rein otsassonilt isemajandavas Eestis ehk imest. Eesti keeles räägitakse nii, et mees, kes on kahe jalaga kindlalt maas, saavutab alati edu. Samuti võib öelda, et kahe jalaga on kindlalt maas Eesti isemajandamise kontseptsioon. Selle üheks toeks on majanduslikud tegurid. Teiseks poliitilised. Majanduslikult on lugu selline, et juba meie maal välja kuulutatud programm ettevõtet iseseisvuse suurendamiseks. Viide sellele, et ettevõtet elus muutuvad nüüd tähtsaks just regionaalsed tegurid. Kuidas iga majandusregioon aitab kaasa sellele, et ettevõtted oleksid varustatud tööjõuga, et hästi oleks korraldatud kaubandus kompleksselt kasutatakse loodusressursse ja nii edasi ja nii edasi. See tegur on tähtis igas suures riigis, samuti nõukogude liidus ja sellest niisugusest muutusest on huvitatud iga nõukogude liidu regioon. Teine tugi isemajandamise kontseptsioonile on poliitiline. Seoses perestroika algusega läbiviimisega meie maal on saanud täiesti selgeks, et iga liiduvabariik saab olla saab olla majanduslikult ja poliitiliselt suveräänne, kui tal on küllaldaselt õigusi oma majanduse iseseisvaks juhtimiseks. Ja need kaks aspekti poliitiline ja majanduslik ongi selleks toeks, millele tuginedes me võime kindlasti öelda, et isemajandamine on vajalik vabariigis ja ta saab ellu viidud. Isemajandamise olemus on lühidalt öeldes lihtne. See eeldab seda, et liiduvabariikide kaubavahetus oleks tekkivalinte. Et iga liiduvabariigis võiks kindlalt öelda, et ta elab oma oma töötulemuste alusel et oma tööga ta olles seotud teiste vabariikidega aitab ühtlasi kaasa kaga teiste vabariikide majanduse arengule. Selle tingimuse täitmiseks on vaja, et majanduse juhtimise küsimustes oleks liiduvabariigil otsustav osa kõikidest nendest asjadest, mis otseselt ei ole liidu kui terviku küsimused. Niisuguse isemajandamise tulemuseks lõppkokkuvõttes on see, et iga liiduvabariik, olles huvitatud omaenesemajanduse näitajate parandamisest ja majanduse komplekssust arendamisest, ühtlasi aitab kaasa sellele, et kõik liiduvabariigid on huvitatud maksimaalsest integratsioonist ja sellega liidu majandusliku terviku tugevdamisest. Selles seisneb meie kontseptsiooni internatsionalism. See internatsionalism väljendub ka selles, et liiduvabariigi isendame ise lendamise idee. Olles alanud Eestis levib kiiresti ka teistesse vabariikidesse. Ma tooksin näiteks selle protokolli, mille neil päevil kirjutasid alla Leedu, Läti ja Eesti spetsialistid, plaanikomiteed, esimehed ja teadlased põhimõtete kohta, millele peaks rajama rajanema liiduvabariikide isemajandamine. Tänan tähelepanu eest. Nii ja ei tule eestimaale mingisugust imet, ilma kultuurita. Palun ka Jaak Aarma kultuurikomitee esimees. Kui te tähele panite, siis eilsel ja tänasel kongressi päeval oli ka vähe juttu spetsiifilisest kultuuri ja kunstipoliitika probleemidest ja see on ka küllalt tunnuslik praegusele ajale, sest need protsessid, mis vabariigis juba on toimunud viimase seda eriti, aga poole aasta jooksul on teatud mõttes oma töö teinud. Teiselt poolt aga kõik see, mis teised kahe päeva jooksul toimus alates meie rahvuse arenguperspektiivide küsimusest lõppedes keeleküsimusega meie vabariigi tusega, meie kultuuri avatusega, rahvusvahelise suhtlemisele, see on kõik see üldine vaimsuse foon, mis praegu tekib meie rahvusliku kultuuri arengule ja perspektiividele. Vabariigis on toimunud teatud ümberorganiseerimine ja nii-öelda administratiivne reform kultuurijuhtimise osas mis on suunatud sellele, et vähendada meie kultuuri riikliku juhtimise bürokraatlikku osa on suunatud sellele tuua uusi inimesi ka kultuuriorganiseerimisele ja juhtimisele. Tänane lõppenud kongress andis muidugi väga palju materjali edasiseks tööks. Need resolutsioonid, mis vastu võeti ja ka rahvarinde programm on teatud niisugune ülesannete rida, millele tuleb läheneda mitte ainult nüüd rahvarinde poolt deklaratsioonidega, vaid ka riiklike abinõudega. Ma olen ette, et kõige raskemaks probleemiks valitsusele jääb muidugi meie kultuuri materiaalne baasressursside jaotamine kuid eks ka kultuuripoliitika, mis seisneb eelkõige nende ressursside kätte võitlemises, nende otamises kitsastes oludes, ka prioriteete kindlaksmääramiseks, see on see, millest peaks kujunema ka tulevase eesti kultuuri arengu niisugune juba ka organisatsiooniline karkass. Probleeme on väga palju, nad on keerulised, kuid ma tahaksin öelda seda, et uutmine meie parteis riigis ja meie vabariigis on toonud teatud kuue vaimsuse teatud uued võimalused väga vanade ja valusate probleemide lahendamiseks. Tänan Vaino väljast, Arnold Rüütlit, Reina otsasson ja Jaak armat lühikese sissejuhatava sõnavõtu eest. Ja nüüd mingem üle küsimustele. Agentuur Reuters, palun. Agentuur Reuter vabandab, et ta ei küsi eesti keeles. Kõik see, mis ta on paari päeva jooksul siin kuulub, kuulnud, tekitab temas mõtet, kui järgmistel valimistel saavutab häälte enamuse rahvarinde kandidaat, mis saab siis edasi eestimaal kompartei juhtivast rollist? Parun Vaino väljas. Ma arvan, et küsimus ise tähendab, sisaldab teatavas mõttes vastuse. Kui te kuulasite lugupeetut kolleeg sellepärast et ka mina olen ajakirjanike liidu liige, sellepärast julgen nimetada kolleegiks minu tagasihoidlikus sõnavõtu, siis oli ju seal väga selgelt välja öeldud, missugune on partei ja rahvarinde vahekord. Me kaugeltki ei vastanda teineteist, sest rahvarindes on kommunistid see Deputaat, kes demokraatlikel valimistel vastavalt meie valimisseadusele päält enamuse läheb ka parlament. Kuna te nägite, et rahvarindest võtab osa küllaltki suur osa kommuniste, sellega on seletatud, tähendab ka meie vahekord ja täiesti selge see on ju välja öeldud, tähendab ka meie parteidokumentides usaldus tuleb ära teenida, oled sa kommunist, parteitu ja vastavalt sellele valitakse sind kui kommunisti esindajat, parteid valitakse sind parlamenti Parlamendi tähendab kui rahvarinde esindajate esindajad seal rahwarnet nii ongi ja nii kujunebki välja ühiskonna demokratiseerimine ja see ongi, mida me nimetame sotsialistlikus bluuralismiks. Tänan järgmine küsimus. Andreo kätto, ässas shoused, pääs. Mulle tundub, et me oleme natuke eesti keelega liiale läinud, kui juba väliskorrespondendid hakkavad vabandama, nende eesti keel ei ole suurem asi. Ja nad küsivad inglise keeles, küsimus Vaina väljasele selle kahe päeva jooksul, mis te siin istusite, kuulsite te kindlasti palju selliseid asju, mis teile kui kommunistliku partei liikmele Eestimaa Kommunistliku partei juhile ei tundu võib-olla ideoloogiliselt kõige õigemad ja vastuvõetavamad, nagu näiteks ütleme vene õigeusu kiriku esindaja ettepanek, et raadios, televisioonis võiksid olla ülekanded kiriku jumalateenistustest, näiteks kas te võiksite tuua mõne teise näite, mis teil ei olnud, ütleme, vastuvõetav siin, nende päevade jooksul kuuldus Lugupeetud AP korrespondent Mul on meeldiv ütelda, et me teiega juba olema tuttavad ja meie väitlus ei toimu mitte esimest korda. Tutvus on läinud nii kaugele, et teie jällegi lubage kasutada, väljendati lugupeetud kolleeg, panete mulle ette juba ilma minult küsimata, mis mulle meeldis ja mis mulle ei meeldinud. Kust te siis nüüd just päris nii selge olete, tähendab, et ma vene apostliku õigeusu esindajaga, vastupidi, vastupidi, tähendab sedasi just mõtlesin. Olgu märgitud seda, et ma võtsin vastu, tähendab sinodi esindajal sätte Aleksiuse, kellega toimus meil suurepärane vastu varane jutuajamine. Kuid see oli huumoriga pooleks. Ma palun minust arusaadavalt minu rahvuslik päritolu hiidlane ja nimelt nendel on selline asi, verest tähendab ikka püüda nalja teha, kas see just parajasti õnnestub või ei õnnestu, aga nalja aspekt peab olema ikka nii, et aga küsijale veidikene kusagil õrna koha peale läheb, nii et see on lihtsalt rahvuslik omapära selle asja juures. Te küsite nimelt seda, et kas mul oli, tähendab neid küsimusi mis mulle meeldisid ja ei meeldinud. Loomulikult, see on ju täiesti, see on ju täiesti selge ja selles arvamuste pluralismi seisnebki. Oleks ju ma parteitöötajana küll väga üheülbaline, kui ma oleksin kõikesööja ja kui mulle kõik kõik meeldiks, kaugel sellest kuid meil peab olema poliitilist tarkust nimelt just selleks sõeluda välja nimelt see kõige tähtsam teha sellest järeldusi ja kui sulle ka midagi ei meeldi, võib-olla see esimesel pilgul subjektiivne päraks tuleb selge selgeks, kas ta on objektiivne ja vastavalt sellele sellele ta ka käsitleda ja vastavalt sellele ka toimida. Küsimus on selles, et ükski liider, Ma ei pea siin sõna liider tähendab mitte kitsas, vaid laias tähenduses kuuluda parteis, rahvarindesse ja kõigepealt talitama oma veendumuste kohaselt ja samuti tähendab ka minu ideoloogiliste veendumuste kohaselt oli vastuvõtt, oli palju seda, mis meeldis, oli ka neid asju, millega ma ei nõustunud ja millega ma ei saa nõustuda kuid küsimus on nimelt selles parteitöötajana olen kohustatud ära kuulama kõike seda, mis ütleb tänu nii ja ärge palun vabandage ka sellepärast et me laua taga siin pidevalt ja kogu aeg eesti keelt räägime. Asi on selles, et alates 1945.-st aastast on igasugustel kongressidel saanud väga vähe kõnelda eesti keelt töökeelena ja me kõneleme seda keelt suurima heameelega. Nii äike, väike vahemärkus, kuna mul kaheksa aasta jooksul oli eesti keelepraktika teatavas mõttes veidikene nagu aheldatud, siis lugupeetud Surnalistika, saage aru, nüüd minu rahvuskaaslased tahavad mind ka proovile panna. Mismoodi tähendab mu eesti keel on, kas teda kannatada saanud on, kas temal on säilinud hiiu võispaani aktseni? Jah, me teeme seda kõvasti, palun Mairold, Haapsalu Washington paust. Küsimus vainu väljasele on selge, et diplomi diplomaadid armastavad kõnelda üldistest terminitest. Te ütlesite, et teile mõned asjad ei meeldinud. Washington Post palub täpsustada, mis nimelt. Ja erilist huvi tunneb ta selle vastu. Kuidas te suhtute riiklike ettevõtete muutmisesse muutmisesse, eraettevõteteks, sõjaväekohustuse muutmist? Alternatiivsete sõjaväeteenistus, tööteenistus. Ja kuidas suhtuda nende inimeste vastutusele võtmisesse, keda süüdistatakse stalinismiaegsetes kuritegudes? Küsimus on selles, et lugude lasknud Posti korrespondent on nähtavasti olnud, tähendab väga paljudel diplomaatilistel diplomaatilistel briifingutel ja tahab nüüd tähendab mulle panna kõikide diplomaatide patud aga kaela ma ei taha seda põrmugi osaks võtta, vaid sellepärast olen ma tähendab oma jutuajamistes väitlemistest püüdnud olla. Võrratult praktiline, esitate aga küsimuse tähendab, mis on nii lühikese pressikonverentsi käigus lihtsalt haarama, ma peatuksin siiski mõningatel, tähendab, üldistel üldistel põhimõtetel vastu võtavad, on loomulikult kõik ettepanekud, resolutsioonid, mis kajastuvad nimelt vabariigis välja kujunenud konkreetselt nii poliitilist, majanduslikku kukul, sotsiaal, algselt situatsioon. Me peame olema kõigepealt inimeselt realiteeditundega, on täiesti selge, et meie soovitajad tahtmiste ja vahel on teatavad piirid, me tahaksime rohkem, kui me käesoleval hetkel oleme, oleme suutelised, kus fantaasial läheb reaalsusest liiga kaugele, seal tuleb lihtsalt meil mõistuse piiriga mõistuse piiriga tähendab vahele astuda ja selles on, selles on, tähendab ka minu põhipostulaat. Oh ma ei kavatse. Ja kui te seda küsite, hakata polemiseerima nüüd ühegi sõmavõtjaga või ühegi Nalja öelduteesile, kas, kas ettekandes oleks lihtsalt kohatu mulle kui partei töötele, lubage selleks meil juba meie igapäevane poliitiline praktika mis puudutas mõningaid konkreetseid konkreetseid küsimusi, siis riiklike ettevõtete staatus tähendab ja nõndanimetatud trendide võt sellel on ju antud juba vastus, nii meie parteidokumentides kui ka seadusandlikus aluses, sealhulgas tähendab ka operatsiooni seadus siin uut juurde lisada, tähendab ei ole põrmugi põrmugi palju siin asjad on juba seadusandlikus korras paika pandud aga meie igapäevane praktika on loomulikult, et me seda arvestama. Kui ta küsisite, tähendab, mis puudutab nimelt sõjaväeteenistust siis te teate väga hästi väga hästi ja ma tuletaksin meelde, kuna diplomaadina kohustatud teadma tähendab ka teiste riikide tähendab seadusandlust. Võrrelge palun meie kahe riigi seadusandlust sõjaväekohustuse kohta. Ja te leiate tähendab, et see on alati olnud keskvõimu pädevuses. Mis puudutab aga seda, et ma ka siin välja öeldud, välja öeldud põhimõtteid ilmtingimata arvestame, pean demokratiseerimise protsess puudutab kõiki meie elualasid, sealhulgas ka armeed ja armeed ja armeeteenistust. On täiesti selge, et need siin välja öeldud põhimõtted on sedalaadi, mida meil lihtsalt tuleb arvestada, arvestada nimelt nõupidamise korras, miks mitte, miks mitte, tähendab, kus on võimalik kohandada neid nõudeid, mis siin on välja öeldud, kuid küsimus on ju nimelt selles, et iga riigi kaitsevõime tähendab, on ju üks tema üks tema põhilisi postulaate. Ja kui ma nüüd ütleksin teile tähendab veel korraks minnes tagasi, tähendab eelneva juurde ma usun, et kõik see, mida te kuulsite siin, peaks nähtavasti teid kui surnaliste, kui ma tohin anda oma tagasi poliitliku nõuande panema mõtlema, nimelt see, kui tähtis on see, mida me välispoliitikas praegu teeme ilma desarmeerimise täi, lahendame ühtegi nendest küsimustest, mida ka siin Est ei, meil nõukogude maal ei maailmas ja seepärast on tarvis kuulda võtta kogu maailma hea tahtega inimeste häält, nimelt see, mida me nimetame võidu relvastamiseks, selle katkestamine, seep, mis räägib Kessarmeerimisest, selle elluviimine, sest tohutud miljonit, mida me sinna paneme, on tarbimisrahva elu jaoks, seda te kuulsite siin meil kuivaga neid vaja on ja mitte ainult meil, kui me aial nõndaks ma jätsin, jätsin see, mis puudutab nimelt stalinismi inimsusevastaseid kuritegusid. Ma ei pea siin enam vajalikuks pikalt vastata, kui teil on võimalus, aga ma arvan, et kolleegid surnalistid tutvustavad meie Eestimaa Kommunistliku partei 11 kümnendat pleenumi, seal on sõnaselgelt välja öeldud Eestimaa Kommunistliku partei seisukoht selles osas seda edasi refereerinud oleks mõttetu, sest seal on see asi täiesti kõik paika pandud. Vee madalam Vaino väljas ja järgmine küsimus, palun. Küsimus Rootsi vasakpoolselt ajalehelt. Ta teab, et kompartei Eestimaal on hukka mõistnud interrindetegevuse, milline on teie isiklik seisukoht ja kas te olete näidanud isiklikku initsiatiivi, püüda rahvarinnet ja interrinnet omavahel lepitada? Grimat taas Vaino väljas. Lugupeetud surnalistid, neil puudub igasugune sotsiaalne õiglustunne, nimelt selles osas adresseeritud tähendab küsimus, et ainult ühel ma usun, et varsti juba minu kolleegid muutuvad läbematuks asuvad vahele ja seepärast seepärast vastus üsna lühima, usun, et ma väga soovitaksin teil lugeda nimelt seda, mis on kirja pandud ühest viimasest Pravda numbris. Tähendab, kus toimus ümmarguse laua vestlus, millest võttis osa ka Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretär Indrek Toome koos teistega. Ka seal on neid küsimusi käsitletud ja tema Aganjoki intervjuud. Tõesonult, Anita kaks, ainult kaks tähendab vastuste kaks vastust kastessestikuleerite minule. Vabandust. Sest ma oma vana moodse kasvatusega olen alati arvanud seda, et kui tammid mul tähendab midagi näitavad, siis peab ilmtingimata tähendab kohe kuulama ja sellele tähelepanu pöörama. Kas ma võin siis vahele lõigata, ütles, et ta võtab sõnajärje mult ära. Teine küsimus, mille ma mõtlesin, ma tõlgin hiljem, aga kuivõrd Tõnis žestikuleeris mulle mulle enam sõna järgi ei tule, sellesama küsimuse jätkuks, siis ma lõikan selle küsimusel vahele. Kas teile teeb muret, et Eestis on maad võtmas ka šovinistlik seisukoht? Malevlane. Ma siiski luban lõpetada, tähendab oma eelmise lause ja me oleme teinud Eestimaa kommunistlikus parteis väga palju, nimelt selles osas, et praktiliselt leevendada pingeid rahvusloetis, seda võivad tunnistada kõik eranditult kõigi liikumiste juhid, kes meil siin on olnud, me oleme rääkinud väga palju ja pikalt nendest küsimused, sealhulgas ka interrindega ja ma juba olen ka välja ütelnud oma seisukoha, nimelt selles osas, et parteid teeb murelikuks nii üks kui ka teine nišovinismi ilmingut kui ka natsionalismi ilmingud ja mõlema poole ahvas oleme me täiesti ühel arvamusel ja leppimatut, mida me praktiliselt teeme. Küllap te sellest olete ka juba vabariigis viibimise päevil juba üht või teist teada saanud, kui Indrek Toome tahab sellele küsimusele, tähendab nüüd, kui partei ideoloogiliste küsimuste Sheffield vastata, siis palun vast tema täiendav ja see aitab, tähendab juba siis jutukoormat minut ära võtta, sest nagu ta kuulatega minu tämber ei ole enam mitte kõige parem, sest need päevad on rääkimisega tulnud väga palju vaeva näha. Kui võib-olla siis mõni sõna sellele? Mis väljaspoolt väljaöeldule lisaks? Teeb küll muret teeb küll muret, jah. Ja me oleme nii rahvarinde inimestega, kelle see samuti mureti loominguliste liitude rahvaga, kellel samuti mureti aru pidanud, mida ette võtta. Ja oleme kohtunud ka interrinde inimestega, kellele see teeb ka omalt poolt muhe. See vastastikune teatud, mitte arusaamine, üksteise seisukohtade, mitte aktsepteerimine. Teate, ma ütleksin ühe mõtte välja. Tundub, et. See mitte arusaamine on kaljus tingitud sellest et me ei ole kõigile asjaosalistele kõigile mõlemale rahvaosale selgeks teinud, mis tähendab tõeline ütleksime siis leninlik, rahvuspoliitik. Kuidas seda tuleks ellu viia? Niimoodi austaks erinevate rahvuste autunnet, nende tõekspidamisi. Tai ahistaks põhirahvuse osa omal maal asju ajamas, oma rahva üle otsustamist. Ja ma tahaksin teile lõpetaks ühe asja ainult öelda, mulle tundub et kuna me oleme kõik tulnud eilsest päevast siis on meil väga paljudel inimestel teadvuses selline arusaam rahvuspoliitikast, mida ma nimetaksin stalinistlikuks kosmopoliit distlikuks, internatsionalismi yks tähendab. Inimesed mõistavad asju veel kahjuks teadvuse inertsi tõttu. Nii nagu õpetas seda Stalini aeg. Nii ma tänan, Indrek Toome ja Vaino Väljase kõrval on siin laua taga tõesti võimas meeskond. Ja kui Vaino väljas ise ei oleks lahkelt pakkunud, et korrespondendid koormaksid lauakaaslasi siis pressikonverentsijuhina ma oleksin teinud seda ise ja täiesti kartmatult, seda enam, et meil Vaino Väljase ka ei ole parteilise alluvuse ja ülemuse vahekordi. Nii, aga palun järgmine küsimus. Dagens Nyheter, haaral haamri. Peab ütlema, et oma küsimusega panite mind teatavas mõttes sellisesse suluseisu, sest kui ma päris õigesti nüüd teile vastan, siis ma küll ei ole praegu kompetentne vastama lihtsalt et ei, ei tea, aga peaministri esimene asetäitja on siin, küsige valitsuselt, mis te parteilt ainult küsiti? Jah, seda enam, et meil vist enam ei ole, nii et partei ja tema esimene sekretär on A ja kõik ülejäänud tähed. Ka teised on tema meeskonnaliikmed ja nad mängivad koos, palun, ainsa aidata. Ma tahan siin nii palju juudi informatsiooni informatsiooniks öelda ette kuud kolm või neli tagasi avasime suure osa vabariigi territooriumist ja praegult on vill, kinnine tartu ja saared. Teised territooriumidel võivad Nii, palun, järgmine küsimus, aitäh sellest. Tiit Sinissaar, Eesti raadio Molakesemas Arnold Rüütel teile oma sissejuhatavas sõnavõtus te ütlesite, et Eesti NSV ülemnõukogu peab näiteks konstitutsiooni muutmise, valimisseaduse ja muudes küsimustes ära ootama NSV Liidu ülemnõukogu seisukoha. Ma tahaks teada, kui palju selja taga on juriidilisi, kui palju poliitilisi kaalutud. Tõsi. Ma päris nii ei. Ma päris nii ei öelnud, et me peame ära ootama liidu seisukoha. Me võime avaldada seadusandliku initsiatiivi endapoolselt ja see on täiesti vastavalt kõigile reeglitele ja seda me ka teeme. Kui te olete tutvunud meie ajakirjandusega, siis te loete siit, et meil on väga palju materjale tähendab seadusandliku initsiatiivi raames teadlaste ja teiste poolt avaldatud nii valimisseaduse kohta konstitutsioonile no ja teistes küsimustes ja niimoodi me kavatseme välja minna ka omapoolse seadusandliku instite initsiatiiviga liitu. Nii et ei ole kaugeltki nii, et me ootame midagi ära ja paljud asjad. Me oleme vastu võtnud ka ise, siin oli represseerimistest näiteks jutu ja ministritena kogu näiteks võttis võttis vastu sellekohase määruse ise iseseisvalt kuus teatavasti määrust, mis samal ajal ei vastanudki vastavatele liidu dokumentidele, nii et vabariik toimib ka iseseisvalt. Nii aitäh, Arnold Rüütel ja meie pressikonverentsidel on seni keskajakirjandusest konkurentsitult aktiivsem olnud Moskovski enamasti ja tema korrespondendina, palun järgmine küsimus. Maailma ajakiri Noor-kahe päevaga kasvas rahvakongressi nõudmiste back. Millist käitumist ootate edaspidi rahvalt ja kas teid miski teeb ka ettevaatlikuks? Palun väike, kellel oli konkreetne küsimus. Parun Vaino väljas. Mis ta? Vastake ainult üks. Nõudmiste back loomulikult kasvab ja see on täiesti arusaadav. Ma juba arvatavasti ütlesin ka eelmisele küsimusele vastates, kuidas ma suhtun nendesse asjadesse kui täiesti loomulikku seaduspärasesse. Me ei saa teostada uutmist ilma selleta, et rahvas sellega kaasa tuleks, aga mitte rahvas ei tuleks kaasa nõndamoodi, nii nagu me oleme harjunud oma stereotüüpidega ennem kus midagi konkreetset kaasa ütlema ja see on täiesti loomulik nähtus ja see laviin kasvab ka edaspidi, ilma selleta on uutmine võimal võimatu. Kas ta? Kas ta teeb ettevaatlikuks või võib-olla teie küsimuses oli ka teine aktsent, kas ta teeb kartlikukse idee? Sest mis siin ikka, mis siin ikka karta on, tähendab ja ettevaatlikkusele ettevaatlikkusele ei manitses ega hoopiski mehite. Küllap, aga ta manitseb nimelt ühele, mismoodi me suudame, tähendab seda kõike läbi töötada, tähendab sellepärast, et ettepaneku esitamine on ainult veel üks asi. Aga tähendab siin läbitöötamismehhanism on küll meil veel päris paika panemata, sellepärast et kujutage isegi ette, mis tänal tänane ja eilne rahva nüüd rahvarinde konvele Realistid oma liikumises olid sattunud ka üsna raskesse seisu, nimelt selles osas, et ei jõudnud seda tulva ära selle, mis siis veel lihtsurelikud rääkida, kelle hulka mina kuulun, tähendab nii, et selles osas selles osas tähendab, peavad küll, siin arv on meile kõik appi tulema ja oli väga meeldiv, kui täna võttis meie teadusemaailm nimelt selles osas sõna, kui rääkisid, rääkisid meie akadeemikut nii kör nagu ka Lippmaa. Joome sellepärast viisimegi ka Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee büroo liikmestaatusesse Boris Tamme nimelt Polütehnilise Instituudi rektor ja tuntud küberneetika. Kui nad juba juku välja mõtlesid, vastav õpetavad, siis tähendab meid ka sellega töötama, ehk siis aitab see kaasa. Nii, ma arvan, et Vaino Väljase ei maksa siiski hakata rahvarinde juhtidele vaatama alt üles ka nemad on lihtsurelikud, aga repliigid, palun, Arnold Rüütel ja siis Indrek Toome. Ma veel täiendaks väljast natukse sellega, et kogu see pakk, nagu ma ka juba sissejuhatavalt ütlesin, on meile üldiselt siiski väga paljus teada ja selle kallal on tõsiselt tööd tehtud senini ja terve rida dokumente ja materjale on, materjal on selle tõttu praktiliselt praegu väljumisel. Ja väga palju oli juttu ka keskkonnakaitsest. Ülemnõukogu presiidium on kavandanud sügisesel istungjärgul vaadata kõiki terve rida neid küsimusi, on jutt keeles, saatusest või millestki muust ja sealhulgas peale plaani küsimuste vaadelda tõsiselt Magriputada kriipsutasin selle alla ka keskkonnakaitse probleeme, sealjuures kõiki neid küsimusi, mis puudutab fosforiidiküsimust ka, nii, et see pakkuma, ma arvan, huvitab tõesti kogu meie rahvast ja sealjuures ka valitsust ja ülemnõukogu presiidiumi ja me tahame nende küsimuste juurde väga tõsiselt tulla. Veel käesoleval aastal, aitäh, Arnold Rüütel ja palun Indrek Toome. Seltsimees väljas pidevalt toonitanud, et temal on Hiiumaa huumor, mulle Pelgulinna huumor toimib. Jahja Pelgulinna huumori järgi võiks niimoodi öelda, tähendab, pakk loomulikult kasvab. Ja ettepanekuid teevad nii targad kui lollid. Ja ma ütleksin, et annaks jumal, et tarku ettepanekute tegijaid meie seas oleks üha rohkem ja rohkem sellepärast et tõepoolest lüüa tuleb kõik need ettepanekud, mida tuleb tohutult palju, vähemalt kahte, ühe, mida on võimalik hakata lahendama kuskil lähematel aegadel, mis on reaalsed ja teine pakk, mis nähtavasti on kogema kaugema Reaalsuse asi ja mul on selline tunne, et pahatihti me täna teatud eufooria tõttu ei ei hind alati oma reaalseid võimalusi. Nii, ma tänan, Indrek Toome ja järgmine küsimus, palun. Omni eest oli selgelt sellest aru või? Seal on triiki esisedsame Anistali uni, Aninali Ernst Stahli poliaktiivne nõu Chasnikeni varsti hakkab, seest on protsesse tipperson, diisli võspraaži võeti sealt konkurietnad. Marssepakalinditavuline Smawadjul spakondliku semu mõistlik tõkskas, alistub malladjušetteni, ta ehitab talitanud ta mudru kui no Udžitavalised Upsi, Demokratia tekki, abstra, nuhku ja muuseas ka salvestusel üldse oma maadioska Graz kakras imenud kak seati Eesti same kõlavnesed Jevurradiitili. Lavernate Braaveline võtta mustu, sett takk. Teist viitiline kakk korrespondenti ta kujuva sõimekaseeritega Komsomolskaja Pravdas, Dievjanski susta jõust pleenud selt Railvakemiitjata. Vernase samal või viidini doosekat Kaltim, radikaalne Moobrason, passiivne pleenum, tsentriline või ka mitteväeta, mis mul selleks teiste Naviernase mõnia taos nii apaastavaid, eetilise tasandi Estafetamisest õitsev, muidu aus meised jõuete tahtsin, et ta ei oska suubam kakk. Palun. Peeter Raidla eta. Mul on selline küsimus. Täna räägiti sellest, et võeti vastu resolutsioon rahva rinda häälekandja kohta, küsimus Indrek toomele. Kuidas te sellesse suhtute ja kas tulevane rahvarinde Päevalehe toimetaja hakkab käima ka iga nädalastel nõupidamistel EKP Keskkomitees? Kas ta nüüd iga nädal hakkab seal nõupidamisel käima? Ma ei tea, oleme kokku leppima sellepärast et meil ja tähendab minu meelest on meil niisugune kaunis komme ja ma olen püüdnud väga demokraatlik inimene olla ja nendel nõupidamistel anda edasi edasi informatsiooni, mis on minu meelest vajalik. Igale poliitikas osalejale ja ajalehe toimetaja kahtlemata seda on. Ja kui nad peavad seda vajalikuks tulevikus, eks nad siis ise ütlevad seda. Ma ütleks niipalju, et viimasel ajal viimase paari nädala jooksul Olen ma ühektoomet näinud kahel korral nõupidamisel rahvarindes. Et kui rahva rindi, ajakirja ajalehe toimetaja käib mõnikord tema juures nõupidamisel, pole ka vist paha. Nii palun, repliik veel Peeter Sookruusil. Ma vastaks kolleeg Peeter Raidlale veel täienduseks, et me võime pakkuda välja, et rahvarinde tulevase lehetoimetajaga käima, keskendudes üle nädala nõupidamisel. Samas nad ise ei oleks sellega nõus. Sellepärast ma sellest nõupidamisest midagi kasu ka nüüd, perestroika tingimustes, nagu Indrek Toome ütlesime. Oleme loobunud sellistest instruktsioonide andmistest, sina võid seda, sina tohid, seda sina seda ei tohi. Aga tõepoolest põhiline on informeerimine. Tänan, Peeter ja palun, Sophie shehhaab fraas press. Et selle Shell Eesti eestel eta puu eeslitaks kas läitluse pooli Miheda kui upsifioažovski ubsysivassovskis nendelt sama bastuvad väetamist? Apsest venelased Jevgeni ravitsa kaastumused sama ET Nivas Moosna iid, hapnik Actayni puditakstu Primiitypasavustasideltsama mõjumis, kaaslane iiminnalt, nakkum, puhani, abstrahhiruliselt samat kaastava konkurietnov vaprus. Jah, palun, Arnold Rüütel paari sõnaga täiendab. Ma täiendaks ainult niipalju, et ega rahvarinne ei ole olnud nii kaugel, kui küsimus oli esitatud, võtame kas või meie imeküsimuse sisu. Ma arvan, see oli ühine platvorm rahvarindega kogu rahvaga, Eesti rahvaga ja samuti ka Partei delegatsiooniga parteikonverentsile. Ja niimoodi me võime terve rea teisigi näiteid veel tuua sellistest nimetuste rahvusküsimust. Näiteks ma nimetataks rahvussümboolika vastuvõtmine, ma arvan, et see initsiatiiv suurele Ta langes kokku, ühesõnaga meie arusaamine ja mõistmine püüda selle poole ja nisust näiteid. Me võime teisigi veel tuua. Nii, ma tänan tund meie pressikonverentsi alguses, ta on märkamatult lausa mööda läinud ja nüüd ma riskin ära teenida oma uutele ülemustele meelepaha, rahvarindest. Aga on, meil on ka teisi üritusi, pall on käimas, võib olla paljude jalad kibelevad sinna, aga ma näen märgküsimuste esitamiseks ja kui minu lauanaabrid on nõus nõus jätkama ja ajakirjanikud ka sellega päri, siis me teeme seda kindlasti ja palun, Ene Hiion. Log vabandan, Ene Hiion, Eesti raadio. Minul on küsimus Mikk Mikiveri või Näitleja on harjunud jälgima auditooriumi. Tema oli kongressi esimese päeval esimene, kes astus rahva ette. Ja tema oli mees, kes ütles kongressil viimased sõnad. Kas auditud toorium kongressi alguses ja tema lõpetamise hetkeks. Teie arvates oli muutunud? Nii palun, Mikk Mikiver. Oli muutunud küll. Ta oli alguses laetum ja ja, ja seetõttu Seetõttu noh, ei, ei olnud nii ühtne, ta oli mahalaadimata, aga päeva jooksul oli ta saanud ennast maha laadida ja oma probleemidega tõsiselt tegeleda. Ta oli palju Palju kuivem? Palju. Tihedam palju kompaktsem palju vähem emotsiooni ja, ja palju rohkem sihukest tihket ja tarka ainet oli järele jäänud. Nii aitäh, Mikk Mikiver ja palun järgmine küsimus. Palun, räin, otsasson. Nii ma tänan, Rein Otsasoni ja palun küsimus Lääne-Saksa korrespondent teid satist, palun. Siiski palun tõlget, meie saade läheb otse-eetris raadios ja Eestimaal on palju neid, kes ei mõista inglise keelt, niiet palun. Kitsaid Hamburg juhib tähelepanu seltsimees Väljase käimisele Moskvas ja seal toimunud nagu kuulda pikale jutuajamisele, seltsimees Gorbatšoviga ajakirjanik soovib teada, arvab seltsimees Gorbatšov. Muudatustest Eestis. Siin käies Tallinnas, Gorbatšov ütles niimoodi, et ärge, eestlased, arvake teie olete välja mõelnud perest, no ikka. Ja nemad seal Moskvas hüppavad ainult juba sõitvale vankrile. Küllap küllap tähendab juba Ma ka sellele küsimusele teatavale osale teie kolleegidele eile vastasin. Ja nagu ma juba ütlesin, oma sõnavõtu alguses, enne pleenumil toimus kohtumine NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšoviga. Ta võtab ju Neid parteitöötajaid kui teisi vastu väga ja väga sageli, see oli juba meie neljas kohtumine. Mõtlesin ka juba? Vist jah, eilses vestluses kolleegidega jutuajamine oli pikk, põhjalik, kus me rääkisime aga mitmetest probleemidest, mis puudutavad nii meie riiki Nõukogude Liitu tervikuna kui ka ühtsada liiduvabariiki. Eesti NSV. Küsimus on nimelt selles, et ma ei ole olnud mitte sel ajal siin, kui Mihhail Gorbatšov külastas Eestimaad ja ma nüüd mitte täpselt ei oska ütelda, kas ta just nagu niimoodi ütles, nii nagu teie seda teie seda välja ütlesite, ma saan aga küll teile vastata, nimelt seda, et Eestimaa asjadega, kuna peasekretär Mihhail Gorbatšov käinud Eestis on ta hästi kursis ja ma ütlesin ka välja seda, et meie ettevõtmistesse püüdlustes siia taotlustesse suhtub ta täielikult nii nagu nii nagu need asjad väärt olla. Need, mis me teeme perestroika ja parteipoliitika elluviimise nad vahetevahel initsiaatorite na vahetevahel mõne uue idee naljapakkujana leiavad alati seal ka väga soodsat, väga soodsat vastukaja. Ja kui ma ütlesin ühesõnaga välja, et see oli tõesti tõeliselt avameelne seltsimehelik ja igati konstruktiivne, siis nõnda Tauli teistmoodi ma lihtsalt ütelda ei saa jaguma. Palusin seda, ütlesin ma ka välja, arvestades erakordselt rasket aastat loodusõnnetus aastat Eesti põllumajanduses Eesti põllumehe nimel nimelt seda, et neid tuleb aidata, siis ta ka laga mõistvalt suhtus ja need on tema sõnad. Me teame, et Eestimaal teete tööd, sealhulgas ka Eesti põllumees, teeb tööd nii nagu kord ja kohus, kui ta midagi palutasisi paluda seda asjata. Ja kui ka raske meil oleks me ilmtingimata siis aitama. Nii et sellega on paika pandud vast ka see küsimus. Ma tänan vaena väljast, jah. Ja ma lisaksin veel Hamburgi korrespondendi küsimused päris lõpuosaga, seltsimees Gorbatšov on tuttav meie jaoks terminiga laulev revolutsioon. On küll. Ma tänan, järgmine küsimus. Nii maaparun Enn Põldroos Kahjuks ma ise sellel foorumil ei viibinud aga põhimõte on selge. Kultuurautonoomia, seda me oleme juba pakkunud seda ideed välja korduvalt. Olen endalgi juba ammu seda ideed esile tõsta. Küsimus on selles, et paljud rahvused, kes elavad väiksemate gruppidena Eestis, saaksid kontakteeruda oma rahvuskultuuriga, leiaksid võimaluse ka soovi korral korraldada keset haridust. Kuidas see ühel või teisel juhul realiseerub kindlasti südamega, praegu veel pole küpsed vastama. Kuid ma olen kindel, et selle asjaga. Me hakkame tõsiselt tööle ja on loomulik ka, et selline hariduskorraldus ei saa toimuda täiesti ilma riikliku toetuseta. Ma tean näiteks, et praegu on Eestis elavatel armeenlastel on kavatsus korraldada pühapäevakooli, kus nende lapsed saaksid õppida oma emakeelt ja tutvuda oma maakultuuriga. Maa kahis isegi ei tea, kui kaugel see mõte on. Aga igal juhul see on idee, mis on väga toetatav, alusid vägagi perspektiivikas. Ma loodan ka, et teised rahvusgrupid lähevad sama teed. Ma ei, ma tahaksin, vabandust, ma tahaksin siia juurde lisada. Ma loen üsna normaalseks, üsna loomulikuks, et nende kõigi emamaa, see tähendab kodumaa, noh, ütleme siis see liiduvabariik, mis nende kodumaa Ma tahaksin siia niipalju veel juurde lisada, et valitsus toetab kõiki neid algatusi ja mulle ka tundub, et paljudel juhtudel see toetus peab olema riiklike vahenditega, mitte ühiskondlikus korras. Tänan ja palun ka Mikk Titmalt repliik. Ma tahaksin öelda seda, et tegemist siiski praegu meie maal on rahvuspoliitikas üsna põhimõttelise murranguga ja kultuurautonoomia on ainult üks osa sellest. Sest nii piltlikult väljendades minevikust on päri niisugune suur riiklik tendents, kus me püüdsime nagu loovutada unitaarriiki. Praeguseks on selge, et see poliitika ei olnud sisuliselt edukas, rääkimata seda, et ta oli kultuuriliselt ja poliitiliselt väär ja täna nähtavasti poliitiliselt ümber orienteeruda liidulepingule ja näha ikka iga liidu vabariigi ja ka autonoomse vabariigi rahvust põhirahvust. Kui meie liidu alust ja selle põhirahvuse esindajad nähtavasti teistes liiduvabariikides hakkavad senisest enam saab olema seotud oma põhirahvusega. Tähendab ka see poliitika ilmselt hakkab toimuma näiteks eestlastel tuleb oma maja Moskvasse ja mitte ainult Moskvasse, võib-olla ka teistesse balti liiduvabariikidesse, kus neid enam on. Aitäh, Mikk titt, maja, palun, järgmine küsimus. Täna on see küsimus pretendeerib kanda ajakirjanduse preemia ühele vaimukamat vaimukamale meie küsimuste buketis, aga palun vastust. Vastus vääris igati küsimust, palun järgmine. Aitäh Indrek Toome, palun järgmine küsimus. Tiit Pruuli ja edasi. See oli vist Edgar Savisaar, kes rääkis sellest, et paljud rahvarinde liidrid on sirgunud kuuekümnendatel aastatel ja nende seljasirutuse tõmbas jälle küüru. Üks märk. Praha kevad 68 on küsimus Eestimaa partei juhile. Kuidas te hindate Tšehhimaa partei juhi dub tseki tegevust, kas on mingeid analooge, kas on mingeid hoiatavaid märke või õpetlikke vigu? Te esitate, esitate küsimuse loomulikult Professionaalse professionaalse vilumusega tähendab ajakirjaniku kohta. Kuid ma ütleksin, tähendab, poliitiku seisukohalt mitte sedasi mitte sedasi tähendab vastuvõetavalt poliitikule küsimus on nimelt selles, et poliitilistes nähtustes ja poliitilistes sündmustes nii nagu igasugustes tähendab ajaloolistes asjades võib leida teatavat analoogiat, võib leida tähendab kokkupuutepunkte, kuid mitte kunagi kordumist mitte kunagi kordumist. Nii on mind kui ajaloolaste õpetatud järeldus sellest. Kõik, mis me oleme läbi elanud, sealhulgas tähendab ka seda, mis puudutas, puudutas nõndanimetatud Tšehhoslovakkia sündmusi siin kõige parema hinnangu on andnud tšehhid ise. Kui te olete tuttavad viimase tsehhi kommunistliku Tšehhoslovakkia kommunistliku tähendab ühispleenum Ki tsehhi, slovaki parteide ühispleenumi ka siis seal on kõige paremini selle kohta öeldud. Vaevalt olen ma kompetentsem rohkem selle asja kohta ütelda, palun tutvuge madalal ja järgmine küsimostani korrespondendil. Kuna korrespondent on esimest korda Nõukogude liidus, siis võib-olla tundub tema küsimus naiivne ta nimelt nende kahe päeva jooksul ja kogu informatsioon, mis tal on, pärineb siis kahe päeva jooksul siinkuuldust. Ta on kuulnud, et siin on umbes 60 protsenti eestlasi ja 40 protsenti elanikke on venelased. Vahel on vastuolud ja raskused ja kuigi nad elavad külg külje kõrval, nad omaga omavahel eriti ei suhtle. Ja see jutt läheb veel edasi. Siin rääkis Dvigateli tehase esindajad, et isegi eesti keele õpetajat ei last läbi, kuigi tuhanded töölised olid ootamas. No see oli väike liialdus, aga ma tõlgin täpselt. Et kas on võetud midagi ette, et neid kahte elanikkonna gruppi integreerida. Palun, Mick Titma. Tee andmed on väga õiged. Ma lisaksin ainult mõned täpsustused. Muulased, eeskätt venelased, elavad domineerivalt Narva. Edasi on Kohtla-Järvel juba asustus, kus on segaasustus, samuti Tallinn ja kui menüüd vaata mäe töö tegemist siis osa kollektiive, kus eeskätt on kaitseiseloomuga tootmine on valdav valt venekeelne. Tähendab peale asustusala on veel ka töökollektiivide probleem. Ja kui me nüüd vaatame kogu seda asustust, siis põhimõtteliselt enamik neist inimestest on kõik siia tulnud pärast sõda. Ja nüüd, kui võtta veel migratsiooni hoone, siis esimene migratsioon oli kahtlematult poliitilise iseloomuga, viiekümnendatel aastatel, tähendab, ta tuli siia kui teatud või muidugi ütleme nii. Edasised migratsioonid olid noh, kui väga jämedalt võtta kahte liiki, üks oli seotud, tema, ütleme, meil on linnu, mis on näiteks Paldiski, Sillamäe, kus eestlaste protsent on ainult kolm protsent elanikkonnast. Ja see oli eeskätt kaitse iseloomuga objektid. Nüüd, mis puudutab praegusi vahekordi, siis loomulikult on need vahekorrad väga erineva iseloomuga ja võtta niisugust üldist hoiakut, et meie rahvusküsimus on nüüd lahendada selle 40 60 protsendiga. Nähtavasti oleks väärigasugused meetmed saavad olla väga konkreetsed ja neist esimeste kindlasti teate juba ja see on migratsiooni peatamine, sest meie seisukoht on kindel. Eesti rahvas peab Eestis jääma elamusse ja edasine migratsioon on välistatud. Selle on aktsepteerinud ka siin elavad venelased, ukrainlased ja teiste rahvuste esindajad. See on poliitiline otsus, mida nüüd riiklikult Me oleme asunud täitma. Teine probleem on riigikeele probleem. Siin oli meil alguses arusaamatusi, sest ütleme lihtne. Mujalt tulnud inimene kindlasti ei ole süüdlane riiklikus poliitikas igale kodanikule me ei saa ette heita teatud poliitikat, mida minevikus teostanud tähendab on samasugune selle poliitika ohver, naguga ka Eesti rahvusküll juba rahvusmitte üksik inimene. Ja selles mõttes, kui me hakkame eesti keelt tegema riigikeeleks, siis, siis see on jällegi põhirahvuse kaitse. Ja seda me kindlasti riiklikult kohe juba lähemal ajal. Samal ajal kodanikena säilitavad kõik muulased võimaluse vene keeles kõiki oma asju ajada. Küll aga riiklikult aetakse kõiki asju eesti keeles, mis nõuab, et iga ametnik peab valdama eesti keelt. Ja ka selles küsimuses kuigi on pingeid, on selge, tuleb meil mõistlikult anda alusi osale ametnikest omandada see keel selleks, et nad võiksid oma ametikohuseid profession reaalselt täita. Ja kui me nüüd edasi lähme, see kultuurautonoomia, millest juttu, oli juba vaat kõik need on konkreetsed meetmed, mis on ette võetud nende suhete reguleerimiseks. Edasine läheb juba konkreetseks igas linnas, igas töökollektiivis juba eraldi aitäh, metit, maa, siin on lisada Peeter Sookruusil ja Enn Põldroosi ja siis me palume ka majandusküsimusi. Akadeemik Arno Köörna jaga professor Rein osas on on teie käsutuses, palun, Peeter saurus. Kui te lubate, ma teeksin ühe faktilise täpsustuse. Lugupeetud Taani korrespondent mister Niels ohver ei ole Eestis mitte kaks, vaid kolm päeva. Ja reedel, meil oli meeldiv võimalus vestelda Eesti asjadest ja perestroika üldteooriast. Ja ilmselt oli puudu ka minu oskusest kõiki neid probleeme lühikese ajaga avada. Ja meil oli väga meeldiv meeldiv keskustelu põhiliselt üldglobaalsetest probleemidest pärast roigaste parteist, meie poliitilisest süsteemist. Aga ilmselt siin tuleb rõhutada praegu veel seda, mis kõlas ka kahel laval rahvarinde kongressil, et meie eesmärk ei olegi üldse integreerimine selles mõttes, et keegi peaks oma rahvuse kaotama ja võtma omaks ka teised rahvused lülituma siinsetesse, protsessidesse, täielikult. Vaim räägime inimestes ka teistest rahvustest inimestest, Eestimaa patriotismi kujundamises. Et neist saaks Eestimaa patrioodid, eestimaalased, see on ilmselt see põhimoment, mida peab arvestama. Aga kes tahab vaadata niimoodi, et on kaks erinevat rahvusgruppi, kes omavahel ei suhtle? Ilmselt nii päris ei saa, sest et neid kontakte on väga tihedalt ja siin laua taga istuvad, võivad sellest ilmselt paremini rääkida. Aitäh. Palun, Enn Põldroos. No ma lisaks niipalju, et kui oli juttu just kahest suhteliselt lahus oma elu elavast suurest rahvusgrupist, suurtest inimkogumisse, kogumitest eri rahvusest ja kuidas oleks võimalik neid integreerida, umbes ma sain küsimusest niiviisi aru loomulikult seda mehaanilise segamise teel teha. Selliseid mõtteid on meil varasematel aegadel väljendatud ja sääraseid katseid on ka tehtud, et segame kõik oma veel hästi segamini ja siis on integreeritud, suhtlevad inimesed hästi. Loomulikult sellest ei tule mitte midagi. Väljaprobleem on ikkagi selles, et seda mitte eesti elaja, mitte eesti rahvusest elanikkonda lähendada eesti kultuurile selgeks teha eesti kultuuriväärtused, neile muuta neid ka mingil määral mõistetavaks ja lähedaseks. See ei ole lihtne protsess, see ei tule ühe päevaga. Paljude inimeste puhul on see väga pikk ja on ka neid, kelle puhul see ei õnnestu, see on täiesti selge ega ei maksa endale illusioone teha. Aga üldiselt see on väga tähtis ja see on kõige alus samal ajal tõepoolest meie sea endale sihiks mitte-eestlastele assimileerimine ja nende muutmise jõuga jõuvõtetega eestlasteks saab viimane, mida me teha tahame teha oleks vaja, sest ka meil on kogemusi ümber rahvustunud inimene teinekord pole mitte mitmete väärtuste poolest. Ta on kaotanud oma päris rahvuse ja tal tekib paljud sotsiaalseid pingeid, mis võib olla inimesed, kes säilitab oma rahvust, ei ole. Niisiis, ühesõnaga küsimus on selles, et me peame nendel inimestel, kes on siia tulnud, aidata leida kohta eestimaal ja kujundama neis eesti patriotismi seda tunnet, et nad seda kohta maa peal tähendab, eestimad tunnetaksid oma kodumaana oleksid huvitatud selle maa heast käekäigust, arengust. Ja kui me nendega kohtaks kusagil mujal väljaspool, siis ühesõnaga tervitasime teist teineteist nagu ühemainimised. Aitäh Priit Põldroos ja Moskovski Novostile on vabandust, vabandust, vabandust Enn Põldroos ja Moskovski Novostile on keskväljaande väljaannetest küsimuste ja kindlasti konkurentsi pakkunud väska kultuure ja, ja Kalle Kurg, palun. Eestis käiva perestroika poliitiliste realiteetide hulka kuulub tihenenud suhtlemine väljaspool Eestit elavate eestlastega. Nii nendega, kes elavad Nõukogude Liidus, kui ka nendega, kes elavad välismaal. Ja asus rahvarinne seisukohale, et tuleb soodustada väljaspool Eestit haavate eestlaste tagasipöördumist Eestisse. Küsimus ainsa hoidlale. Kuidas te suhtute sellesse hoiakutesse ja küsimus Jaak armale, millised on praegused kogemused tihenenud suhtlemises väliseestlastega, eriti kultuuritegelastega? Aitäh ja palun Ain Soidla. Kõigepealt, ma tahan öelda, et praegune valitsus on su sees, on väljatöötamisel meie seaduseelnõu, mis otsustavalt Väliseestlastega uuele tasandile nendest vananenud lähenemistest Stalin listlikest Malledest me kategoorilist ütleme lahti. Ma tahan öelda, et viimastel aastatel on meie Üldse meie inimeste väljasõidud välismaale, et siin on tegemist küll Is keelt eesti rahvusest kodanikega. Ma ei oska arvu täpselt öelda, võib-olla Indrek toime mind täpsustab, kuid ma arvan, et kaks või kaks ja pool korda on kindlasti suurenenud võrreldes võib-olla kolm või neli aastat tagasi. Mis puutub sellesse, kas, kuidas konkreetne Eesti rahvusest kodanik tuleb tagasi vabariiki, kuidas ta võiks tulla vabariiki see muidugi konkreetse konkreetse inimese inimese asi ja me tervitame, kui niisugune konkreetne kodanike teenis konkreetsed kodanikud pöörduvad valitsuse poole ettepanekuga, me aitame sellele igati kaasa. Täna Line Soidleja paluks, Jaak Aarma. Mis puutub suhtlemise nende meie kaasmaalastega, kes elavad välismaal, siis on siin ka põhimõtteline pööre toimunud ja on tunda, et see on vastastikune, on hakanud kaduma umbusku, mitte usaldame mõlemalt poolt. Ja seda suures osas mitte küll need täielikult kõikide emigrantide kategooriate suhtes. Igal juhul tänavusele aastal nii-öelda kaas pahalasi, kes ei ela meil Nõukogude liidus on nähtavasti külastanud ikka siin väga palju oli ja eriti suur on, võib just olnud meie elu vastu välismaal elavate eestlaste kultuuritegelaste huvi koostööprobleemid ja üldse ka väljaspool Eestit loodud nii-öelda kultuuri väärtuste integreerimine või ka meie nii-öelda ühise eesti kultuurinägemine. See on suhteliselt praegu uus nähtus kiiresti arenev ja midagi põhimõtteliselt uut ja me tunnetame ka vajaliku eesti rahva kultuurilises arengus ja ka nii päris praktiliselt arenevad suhted sinnapoole, et ühiselt midagi ette võtta, teha. Meil on esialgsed kokkulepped selleks, et alustada kirjastamist. Nii et meie kirjastame neid. Autoreid, kes on teinud oma tööd väliskes, on teinud oma kirjutanud oma teosed välismaal on ühise kirjastuse idee. Ma arvan ka põhimõtteline põhimõte see idee ütles välja seltsimees väljas ka partei keskkomitee viimasel meie pleenumil. See on Eesti Instituudi loomine, mis oleks ühine kultuuriline organisatsioon nii kodumaal kui ka välismaal elavatele eestlastele. Tahaksin rõhutada ka seda osa, mida me praegu juba tunneta, mida väliseestlased etendavad ka meie kultuuri vahendamisel mitte ainult välismaal nii-öelda Eesti keskkonnas, vaid üldse meie rahvusvahelisel vahendamisel. Praegu nii kultuurikomitee kui ka siis meie kultuuri ühiskondlike organite organisatsioonide ees on praegu tervet nii-öelda ideede pakid mis ootavad realiseerimist ja me tunnetame, et neid väliseestlasi, kes sõbralikult suhtuvad suure huviga siin toimuvasse. Nendest saab olema oluline ja põhimõtteline abi. Ka meie kultuuri pole nii aktuaalsete kui ka perspektiivsete küsimuste lahendamisel. Aitäh, Jaak Aarma, aja palun. Repliik. Vaino Väljase Alt. Lugupeetud Kalle, Kurkse repliik, repliik vast, eks ole meie pärast mõne edaspidise jutuajamise teema, ma tahtsin ainult väga lihtsa ja inimliku tõe välja ütelda, tähendab et kui me rääkisime nendest ja räägime nendest asjadest riiklikel tasandil tähendab ju väga mitmesugustest institutsioonidest nendest asjadest. Peame siin ütlema, tähendab rahvuskaaslastega suhtlemisel tähendab, on kõige lähem siiski ükse subjektiivne tähendab mund, seal see inimlik kontakt puhtuma, andke andeks, veidikene isikupärase lähenemisnurga pärast, tähendab see praktika, mis mul on olnud, näitab tõesti, kui palju meil siin on. Ma toon teile näite, näite seda, et üks väliseestlastest, kellega mul oli väga sageli kokkupuuteid Venetsueelast näiteks ta käsutuses, on Wiiralt, et nii palju, et me põrmugi tähendab, me isegi, ma usun, et me kunstiteadlased ei tea, tähendab ja ta on väga valmis ja kui me leppisime temaga kokku tema koguku, et ta järgmisel aastal tähendab, tuleb siia, tähendab, on väga valmis, tähendab ka andma meie kunstnike käsutusse, tähendab, eksponeerimiseks tundmaõppimiseks võiksin tuua selliseid näht selliseid asju palju, sellepärast et seda kaasmaalastega suhtlemist, lähenemist, seda saab teha ka ilma suurte sõnadeta ja kõige kõige lihtsamal kombel. Kas siis, kui kunagi ilmust lendab Venetsueela mõlemas ülikoolis meerida ülikoolis väike tähendab eesti luule antoloogia või kui siin tänu Eesti kirjastusele ilmusid ilmusid Venetsueela laste muinasjutud, tähendab, mis oli sensatsiooniks seal, kui teda loeti eesti keeles, nii et tehkem seda tööd oma igapäevases elus, samuti parema äranägemise äranägemise järel. Seal on protes kõigi nende tasandite juures väga tähtis, tähendab just sihuke inimlik isiklik lähenemisnurk tähendab ja läbikäimine, aga kuna ta juba mulle sõna andsite, repliigiks kas ei tundu, tähendab, et meteid hakkame tüütama juba sellepärast, et pressikonverentsi pikkuseks loetakse tavaliselt tund aega poolteist tundi, tähendab, on ülemmäär? Me oleme olnud, tähendab väga ülekohtused teie suhtes, tähendab kui me juba isegi sel ajal limiidi oleme üle läinud. Kuid rahvarinde kongress pani nii kange demokratiseerimise paika, tähendab, et me ei julge mitte ütelda. Ära nüüd aeg meil lõpetada, aga ma loodan, tähendab, et lugupeetud daamid ja härrad, ka teie olete väsinud, tähendab, ja Pallo ootab teid. Nii et sellest lõbust lahtiütlemist me kuidagi ei tahaks oma hingele võtta. Nii kõikeküsimusena aga tõesti ei jõua ära esitada ja kõigile küsimustele vastata. Me lõpetame ja ütleme teile. Kohtumiseni, aitäh teile.