Tere taas 100 aasta laulude seltsi, on jälle põhjust öelda Valter ja Jaak Ojakääru. Eelmises saates jõudsime mäletatavasti aastasse 1963 ja seal mängisime eelkõige neid laule, mis tol aastal olid Eestis kirjutatud. Tänase saate lõviosa võtab enda alla Saksamaal tol 63. aastal kirjutatud muusika. Aga enne, kui Saksamaale läheme, veel üks muusikaline kontsert, meenutus 63.-st aasta Eestimaalt, kui Tallinnas Estonia kontserdisaalis käis esinemas Marino marini Itaaliast koos oma ansambliga. Ja see jättis kustumatu mälestuse nii õrnema sugupoole esindajatele, kes nautisid eelkõige ilusaid ja kuulsaid välismaa poisse laval, keda eriti tihti sel ajal siin näha polnud aga samuti ka meie muusikutele, kes panid kõrva taha väga palju selliste helitehnikat ja kogu seda saundi kvaliteeti, mida samuti tollal meil veel eriti kuulda polnud. Üks meenutus siis sellest kontserdist, mis ju tegelikult ka Eesti Raadio fonoteegis lindil ja see on Marino marini enda kirjutatud laul nimega Mustafa. Ja isegi tolleaegses salvestustehnika puhul on kuulda, kuidas publik hakkas rütmis buss kaasa plaksutama ja noh, eks ta ikka võttis vist eesti publiku kuumaks küll see Marino marini koos oma ansambliga aastal 1963. Aga nüüd enne Saksamaale minekut teeme ühe sellise geograafilise põike. Nüüd siis Tallinna ja itta Itaalia kaudu edasi veel Londonisse ja Taanimaale. Sest et 23. märtsil 63. aastal peeti Londonis kaheksas Eurovisiooni lauluvõistlus. Ja tookord võitis selle seire fool märg Sörentsenjaoto Frankeri laul nimega tants, viisa ehk tantsu viis esitajateks Greete ja Jörgen Ingmann. Orkestrit juhatas Kai Mortensen ja võitjaks tuli siis, nagu kõik olete kindlasti aru saanud. Taani. Aga need siis tõepoolest Saksamaale ja alustame 1963. aasta Ida-Saksa ehk Saksa DV lööklauludega. Kuulake kõigepealt verbel Vaholtzi Hanspaati lauluga üks unistus, üks unelm taustal on Berliini ringhäälingutantsuorkester Günther kollashi juhatusel. Üks viljakamaid heliloojaid idapoolsel Saksamaal oli Renee Tubjanski Kreekal ajutiselt imporditud perikles foto. Paulusele andis ta laulda laulu pealkirjaga saluut ja kohe esimestes ridades saab selgeks, et see mitmekordne tuuline tervitus on adresseeritud kellelegi Karoliinat, jaan imelisele daamile. Orkestrit juhatab teine viljakas helilooja keerd Naczynski. Huvitaval kombel sattus Saksa TV-s välja antud Amyga plaatidele vahel harva ka mõni Lääne-Saksa autor näiteks ainsa kiits, kelle laulu gara karamell šokolaad plaadistas Günther Hadke koos leipzigi raadio tantsuorkestriga, mida juhatas Valter ähenberg. Hans von Berg oli populaarne, orkestri juht ka kirjutas ka muusikat. Luues Marss Foxy Anneli ei hakanud ta pikalt nuputama, vaid võttis oma eelkäijate varasalvest kõike, mis sedalaadi lugusid oli toitnud juba õndsas Eerikast peale. Liites siia luts jahuda esituse ja Günter kollashi orkestri, tuli välja laul, mis köitis kuulajaid väga erinevates. Ja nüüd veel kord eespool juba kuuldud küünter Hadke aga seekord Gerhard hoonigi Foxiga, see ei saa olla Fata Morgana. Orkestrit juhatab autor ja siingi ollakse marsid aktile üsna lähedal. Aga nüüd vahelduseks üks aeglasem Fox, mille on kirjutanud Kerna džinskija, mille nimeks armastuse sõnastik. Selle laulis Amyga plaadile Armin kämp ja orkestrit juhatas autor Armin kempoli plaanitsenud muide, saada algul laste või spordiarstiks. Ta oli ju 1950. aastal leipzigi meister tennises ja mängisime hokit. Siis aga läks ta jää rebüütsse, iluuisutaja, nahk konferantseena ja lauljana ning muusika viis lõbuks meditsiinilised mõtted peast. Lauldes armastuse sõnastikku, oli ta just tüürinud abielusadamasse Hemberbel vahvalt siga. Nii et vaevalt tal endal seda mainitud sõnastikku üldse vaja läkski. Oleme aastast 1963 ja kui selle peale mõelda, siis alles see oli, kui helilooja Renee Tubjanski kirjutas muusika esimesele lipsile uuele tantsule, mis pidi lääne maanduvad tantsud Ida-Saksa saalide parketilt minema pühkima. Seda küll ei juhtunud ja ajapikku sai selgeks, et tuuleveskitega ei tasu võidelda. Niisiis kirjutas Tubjanski pala suudlused kuuvalgel, milles hõisatakse juba uuest tantsust mädisonist. Seegi oli tegelikult sündinud aasta varem 62. Ühe Twisti järeltulijana. Ja ikka selles kapitalistlikus Ameerikas oli saanud nime oma sünnilinnalt Wisconsini osariigi pealinnalt mädi sonilt. See ilmselt oli omakorda saanud nime USA neljandalt presidendilt Jens mädisonilt. No nii palju nüüd nendest nimedest kuulame seda laulu, mida Tubjanski on kirjutanud kunagi aastal 63 ja esitajaks verbel Vahns. Ja nüüd midagi sama lõbusat, aga sedapuhku juba Lääne-Saksamaa suunast. Marju Paanase pala Pikkolina laulab Leo Androos kes teadupärast on Juvistwickile Andro Roosi isa, aga siis tema tütar, võitis 1972. aastal Luksemburgi värvides Eurovisiooni lauluvõistluse aga see balaneid pärit aastast 1963. Pikalt-pikalt pikali. Läks tüür SMA. Topika pikali. Abik apteeke apteek läks. Abitu pikapi. Aga nüüd pisut ka Pariisi-hõngu, mida helilooja Charlie niissen täitis oma laulu nimega marssell. Selle esitab, muide, heidib röövl üks neist suhteliselt vähestest, kellel õnnestus pärast suurt põgenemislainet ka Hannes läbi lüüa. Ja kui kurtedel haageni orkester Nõukogude liidus esines, oli Heidi üks orkestri solist. Kui suitsetajaid edaspidigi niivõrd palju ahistatakse, nagu praegu tundub siis võib-olla nii, et järgmise pala avalike esitamist eest võib tänapäeval varsti juba trahvi saada või isegi trellide taha minna. Oleneb, kus seda just mängida. See on Karl körtsi pala sigaretid ja Anita Lin Blum laulab 1963.-le aastal, kui see laul väga popp oli, seda nii suge stiivselt, et tõepoolest võib-olla mõnest võiski selle tõttu suitsetaja saada. Et siis pärast, kui laul juba moest oli läinud, näha kurja vaeva selle pahe mahajätmisega. See ei olnud mõistagi mingi reklaam, uskuge nii Valter kui Jaak Ojakääru üks on juba suitsetamise maha jätnud, teine veel mitte, aga kindlasti kunagi seda üritab teha. 63. aastal võis tõesti taltsutada vist ükskõik kus, siis nagu seda pahaks pandud, erinevalt tänapäevast. Aga 63. aasta lauludega me jätkame ja lauljatega anamus kuuri oli välismaal elav kreeka lauljatar, kellele ikka midagi kreekapärast laulda paluti ja pakuti. Helilooja Heinz Aališ kirjutas talle laulu punased korallid ja püüdis sellega ka lauljatari kodumaale viidata. Kas 63. aasta lõbusamaid lugusid Saksamaal oli juba nii-öelda vanast ajast tuntud helilooja Hans Carste Holly volli Holiday mida plaadil laulis pulli voolan. Kuidagimoodi sattus see lugu hiljem ka näkkinkovliga, et seda peaks veel. Kuidas see tegelikult toimus, aga pakume siis teile siin mõlemad variandid. Kõigepealt pulli puhul on ja hiljem näed kind kaudu. Ja nägin, Crowley esituses oli sama laul saanud siis juba inglisekeelset teksti nimega tõus, Leisi ei sic. Veisideisov Sammer. Ka jutt ikka endiselt sellest, kui kena puhkust pidada ja suvi võiks igavesti kesta. Originaal oli siis Polli volli Hallyday ja järgmine lugu kannab pealkirja, mitte pole Vollivaid Alley kalli kita. Liano. No siin tuleb rääkida veidi sellisest lauljad, tarist ja näitlejast, kelle nimi on Elke Sommer, keda vastanud, ongi võib-olla ehk rohkem filmidest teada. Muide, algselt kavatses ta õppida filoloogiat, aga kui ta Itaalias iluduskuningannaks valiti, polnud enam pääsu. Siis pandi ta filmidesse kõigepealt esialgu noh, ühte sellist tavalist Seczpommi mängima. Aga hiljem näitas ta, et tal on ka üht-teist muud pakkuda, näiteks päris head komöödia, talenti. Ta mängis kus iganes Itaalias, Saksamaal, Inglismaal, USA-s, Jugoslaavia, Araabias, Prantsusmaal, Hispaanias, Kanadas võib-olla polegi ühtki teist filminäitlejat, kes niivõrd paljudes erinevates riikides on ringi kihutanud ja filme teinud. Ja pärast nii pikka sissejuhatust on vist viimane aeg öelda, et kas Hummer laulab siis järgmist laulu. Ja selle autor on Gert Vildel ja nimi sai juba ära öeldud. Algally. Tundub nii, et 60.-te aastate algupoolel pandi tõesti rõhku veel erinevatele tantsudele ja tantsunimedele. Ekshalliga halli oli üks uus tants kindlasti üpris sarnane, et Viisti ja paljude teistega, mis tollal välja tulid, aga vähemalt neid erinevaid tantse ja neid nimesid oli niivõrd palju, et näiteks kui võrreldes 70.-tega, siis oli ju üks Disco kõik põhimõtteliselt. Aga järgmine laul ei ole nüüd jah, on jällegi seotud muide ühe tantsuga seal nimelt nahkpükste tvist, see pakub veidi sellist tirooli, huumorit puudub küll joodeldamine, aga selle asemel on näiteks kuke kiremine. Ja see on Wolfgang šmiidi äsja kuuldud pealkirjaga lugu, lühikesed nahkpüksid on teada tirooli rahvariie, aga Tristunud vist. Ja mis siis veel öelda, kui vaid esitaja nimi, see on maksu. Aga neid ühe vanameistri juurde, helilooja Gerhard vinkler oli 63. aastal juba 57 aastane aastatelt loomulikult veel sugugi mitte muldvana, kuid uueneva lööklaulu raamidest vist juba veidi välja kukkunud. Nii nagu tõestab seda tema pala ühes koos üksteise jaoks. Laulab seda Lorenz Winters. Loen. Ruutva. Ja veel üks vanameister, 62 aastane Marlene Dietrich kes oli viimased 30 aastat olnud Saksamaast eemal ja esitas peamiselt välisautorite laule. Nii pole siis ime leida tema esituses tollest 63.-st aastast piitsiigeri laulu, mis tõlkes kannab pealkirja tuleb kõige jaoks. Nagu juba öeldud, oli Lääne-Saksamaa lööklaulude seas tol aastal väga palju ka välisautorite loomingut. Laulja Uudo Jürgens ei tähetund seisis aastal 63 veel ees. Kolm aastat hiljem võitis ta ju Luxemburgis Eurovisiooni võistlusel esikoha oma lauluga mersi žürii mida ta ise ka esitas, aga sinna Well I jõuame praegu olema aastas 63, kust on pärit Udo Jürgens laul kust iganes tulen. Ja seda ta ei plaadistanudki ise, vaid andis selle hoopis kreedee, Kaufeldile suurepärasele noorele lauljat, tarile, keda Saksa ringhäälingus üpris palju salvestati. Ja siin tuleb märkida ka seda, et teda saadab plakatist Rolf küün koos oma ansambliga. Werner vonower Haiti laulu ei mingit aimu, esitas 1963. aastal Itaalia Saksa päritolu nagu aldi. See on mõnes mõttes nii-öelda topeltpõhjaga laul, sest neiu laulab umbes järgmist teksti. Sa kirjutad mulle armastuskirju, kingid sünnipäevaks tordi ja nii edasi ja nii edasi. Aga mida ma tegelikult ootan, sellest pole sul mingit aimu. Saatjaks on Baieri ringhäälingutantsuorkester. Saksa lööklauludes on muide alati olnud ka eksootika väga hinnas. Vahel kukub sa isegi veidi kentsakas välja, aga no mis parata. Häns Helmeri laul, Winivini peab meid siis põhimõtteliselt nagu Tahitile viima. Ega me Berliinist palju kaugemale ikka jõua. Koigi teejuhiks on ansambel nimega tiita hitti ta mures. Ja veel üks 63. aasta saksa lööklaule Jomenke Rio Grande kaunis roos, niisiis jälle reis ühte eksootilise paika, seekord Mehhiko lahte suubuva suure jõe äärde. Meie sarja varasemates saadetes oleme kohtunud helilooja Valter Kolloga, kelle poeg Willi pidas samuti sama ametit. Aga Valter vennapojast Reneegolust tuli üks saksa kuulsamaid vaagnerite tenoreid, kes ei põlanud ka levimuusikat, laulmist ja mainitud laulu Renee Kollo esitabki. Ja nii läkski, et tänane 100 aasta laulude saade kulus tervikuna saksa, 63. aasta lauludele. Viimane neist on Ervin Halledzi laul nimega Chimm jov, alapealkirjaga kaks paari kingi. See on omamoodi selline saksa kantri, mis jutustab Kahest rännumehest teel siniste mägede poole. Teele satub blond džinni, liig kes mehed peaaegu lahku viib, kuid lõpuks jääb sõprus siiski peale. Muide, lauljaks on siin Martin Lauer ja ma tean, et Martin Lauer oli 60.-te aastate alguses üks saksa parimaid 110 meetri tõkkejooksjaid, kes mingile rajal valdas isegi maailmarekordit. Ja teades, et Saksa sportlased nagu Franz Becker, Bauer ja nii mõnedki teised on oma häält ka mikrofoni ees proovinud, siis võib arvata, et võib-olla on tegu isegi sama mehega, kuigi noh, nimi on ju ka küllaltki üldlevinud. Aga nii või teisiti jääb see laul tänast saadet lõpetama. Aasta laulude sarjas jätkavad Valter, jah, Jaak Ojakäär ning produtsent seni Brosniitsin jälle nädala pärast. Ja siis on oodata juba sellist ansamblit nagu The Beatles, kes 1963.-le aastal lõi läbi kogu maailmas kõike head teile ja kohtumiseni.