Kell on kuus õhtul, Eesti raadio uudised võtavad kokku 25. juuni olulisemad päevasündmused, stuudios on toimetaja Uku Toom. Kolme Eesti Afganistanis haavata saanud kaitseväelast viidi ravile Inglismaale. Afganistanis jätkab jalaväekompanii osalemist lahinguoperatsioonides, demineerimismeeskond hetkel mitte. Hollandi eksperdid jagasid Eestile oma kogemusi töötajate haiguspäevade vähendamiseks. Täna tehti projektist kokkuvõte, mille üks tulemus võib olla Eesti jaoks see, et haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja tööturul ometi peavad haiguslehtede väljaandmisel koostööd tegema. Euroopa Liit kiitis heaks otsuse jätkata liitumiskõnelusi Türgiga, statistika ja finantskontrolli peatükkide osas. Türgi avaldas rahulolematust, et kõnelusi ei avatud kolmanda majandus- ja rahanduspoliitikat puudutava peatüki üle. USA-s California osariikides möllavad suured metsatulekahjud. Kagu ja lõuna. Euroopas on kuumalaine nõudnud kümneid inimelusid. Euroopa nõukogu parlamentaarses assamblee hakkab Eesti initsiatiivil arutama küberkuritegevust. Õiguskantsler Allar Jõks leiab, et riigikogu ei põhjendanud taastuvenergia kokkuostuhindu ja toetusi tõstes piisavalt, kuidas need hinnad täpselt kujunesid. Taolised muudatused peavad aga olema selgelt ja läbipaistvalt põhjendatud. Eestisse saabuvate rongide arv püsib 20 piirimail päevas. Raudteelased nõuavad valitsuselt samme veoste endiste mahtude taastamiseks. Noorte laulu- ja tantsupeo eel taasavati täna Tallinnas Köleri tänavalt laulupeo mälestuskivi, mis tähistab siin 1880. aastal toimunud üldlaulupidu. Mis puutub eelseisvasse bioossezis, tantsuproovid on juba meditsiiniline abi ja turvalisus on tagatud, kinnitavad korraldajad. Ilm on meil vahelduva pilvisusega, enamikus sademeteta. Sooja on öösel kaheksa kuni 14, homme päeval 19 kuni 25 kraadi. Alustame sellest, et kaitseministeerium avas täna Afganistanis hukkunud kaitseväelaste mälestuseks kaastunde raamatu. Samuti on avatud elektrooniline kaastunderaamat kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Tegite kaitseministeeriumi fuajees esimese sissekande seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi kaastunderaamatusse meiega. Küsisime major Peeter talilt, kuidas on olukord haavatutega. Haavatud just mõnikümmend minutit tagasi jõudsid Inglismaale järgmise astme hospidali, et kus nüüd nad vaadatakse, uuritakse põhjalikumalt läbi ja määratakse edaspidine ravi ja need haavatutega, nii et kaks raskelt haavatut, üks kergelt haavatu jõudsid siis Suurbritanniasse ja üks kergemalt haavatu soovib ise tagasi teenistusse pöörduda, aga hetkel on ta veel arstide järelevalve all. Välihospidalis tähendab bastionis, mis on siis Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis? Kas see, et need avatud, Inglismaale saadeti, oli seotud sellega, et me seal inglastega nagu koos sõdisime? Jajah, täpselt sellega, see on seotud, et meil on selline vastastikuse mõistmise ja koostööleping, mille kohaselt siis nad tagavad nii haavatute kui ka langenud transpordi Inglismaale ja siis meditsiinilise teenindamise. Ja kuidas meie väegrupil seal Afganistanis edasi läheb ja millal neile täiendust saadetakse, rivist välja langenud meeste asemel. Hetkel on nüüd nii, et jalaväekompanii viib läbi operatsioone puhastusoperatsioone sealsamas piirkonnas mitte kaugel sellest välibaasist, faks ja ülesanne on puhastada siis Talibani mässulistest teistest igasugustest kriminaalid vist ja valitsusvastastest vägedest piirkonda Divineerimis meeskond ei osale operatsioonidel. Hetkel on kaitseväe juhataja korralduse ette valmistada uus meditsiinisoomuk afganistani saatmiseks. Ja on olemas demineerijad, kes siis asendavad langenud või viga saanud kaaslasest. Aga see ettevalmistamine ja väljasaatmine, see võtab kõik natukene aega, et see nüüd ei juhtu. Täna-homme. Täna toimus Tallinnas Eesti ja Hollandi ekspertide konverents, kus tehti kokkuvõtteid ühisprojektist, mille ajal hollandlased jagasid Eestile oma kogemusi haiguspäevade vähendamiseks. Mall Mälberg räägib sellest lähemalt. Hollandlased lähtuvad põhimõttest, et riik ei pea vastutama inimese ja tema tervise eest, et kõige enam vastutab oma tervise eest inimene ise ja kui inimene jääb haigeks, siis võib selles mingit pidi süüdi olla ka tööandja ehk vastutus on nende kahe kanda. Riik tuleb Hollandis, töötajatele ja tööandjatele vastu sellega, et kui nad omavahel päris hakkama ei saa, siis on olemas riigiprogrammid haigus puudumise vähendamiseks, kuidas see praktiliselt käib, selgitab sotsiaalministeeriumi nõunik Evelin hallika. Kuna haigushüvitist maksab tööandja, on ta huvitatud oma töötaja võimalikult kiirest naasmisest tööle. Suhteliselt haiguse alguses saab ta oma töötajaga kokku, tunneb muret, mismoodi tema tööandjana saab talle vastu tulla ja kas inimene on hoopis huvitatud varem võib-olla tööle naasma on väga palju haigusi, mis iseenesest kiiresti üle ei lähe, vaid inimene ongi tükk aega haiguslehel ja teda ja piisavalt kaua ravida. Nüüd, kui me võtame kõrvale Eesti, siis Eestis tähendaks see seda, et inimene ongi haiguslehel kuni pool aastat. Hollandis seevastu kui on selge, et inimene on haigem kauem, näiteks kui 10 päeva päevas, siis tullakse kokku, lepitakse, mismoodi oleks võimalik lähedamal töötajal haige olles ka olla kasulikum tööandjale. Ühtepidi on seesugune kaasamise poliitika sellepärast, et mida kauem inimene on haige, seda kergemini võõrandub oma töökohast. Nüüd on küsimus see, et Eestis ravib kõike arst või siis eriala arst. Hollandis on mindud teist teed, igal firmal on seal olemas oma niinimetatud töötervishoiu arst, kes siis aitab nii töötajad kui tööandjad. Kõige parema lahenduse leidmiseks. Praktiliselt võib see tähendada näiteks osalist tööaega. Paljude haiguste puhul järgneb ägedale perioodile pikk taastumisperiood ja selle ajal võib töötaja kasvõi kaks tundi päevas oma töökohast tööd teha. Mõnikord jälle olenevalt haigusest tänasest näiteks väga suur populaarne haigus nagu stress, mis murrab ka Hollandis inimesi. On selgeks tehtud, et stressist paraneb kiiremini, isegi oma vana tööd tehes, mitte olles kodus kardinate taga peidus ja muretsedes kogu maailma probleemidele Üks-ühele Hollandist esialgu midagi üle võtta ei saa, ütles evelin hallika. Välja arvatud see, et haigekassale, sotsiaalkindlustusametile ja tööturuametile on näidatud, et nad peavad koostööd tegema. Et inimene kaoksin süsteemi ära ja liiguks tema kohta on paberid ja mida varem keegi avastab ta kuskilt sealt süsteemist, tema hüvitiste peal olemised, seda lihtsam nakata nagu muutma inimeste enda suhtumist sellesse. Aga tulevikus ilmselt on vajalik üle vaadata, et kas on õige, et kõik süsteemid on eraldatud ja omavahel ei ole mitte mingit sihukest kohustusliku koostajaid. Eestis nagu mujalgi Euroopas, suureneb haigushüvitiste väljamaksmine. Üks põhjus, mida Evelin hallika nimetas, on ka see, et inimesed julgevad jääda haiguslehele. Sageli võib-olla ei olnudki haige, vaid pigem ollakse tüdinud, pahane tööandja peale, siis väga lihtne minna perearsti juurde ja öelda, et mõnest halvasti mu pea valutab ja perearst kirjutab välja haiguslehe, sest on selge see, et inimene on tõesti natukene väsinud. Mittemeditsiiniliste probleemide lahendamine meditsiinilise asjaga ei ole ilmselt õige. Jätkame nüüd välisuudistega ja neljas. Iisraeli televisioonis avaldati helilint aasta eest röövitud Iisraeli sõduri pöördumisega, milles ta palus meditsiiniabi ja kutsus Iisraeli üles vabastama palestiinlasest lange. Varem teatasid kaasa mässulised lingi avaldamisest märkimaxersanudki Larssoni röövimise esimest aastapäeva. Esialgu pole veel kindel, kas lindilt kõlanud hääl kuulub soliitile, kuid Iisraeli telejaama hinnangul tundub salvestis olevat autentne. Euroopa Liit otsustas täna liitumiskõnelustest Türgiga avada kaks uut peatükki. Peatükid hõlmavad statistikat ja finantskontrolli, majandus- ja rahanduspoliitika. Peatüki ei avata. Türgi pole sellise otsusega rahul, sest eesistuja Saksamaa lubas avada kõik kolm peatükki. Välisministeeriumi esindaja sõnul kõrvaldab Türgi kolmanda peatüki, mis puudutavad probleemid, kui Euroopa Liidu otsus tehti tehnilistel kaalutlustel. Kui otsus põhineb poliitilistel motiividel, ei saa türgi sellega leppida. 12 inimest sai surma, kui enesetaputerrorist õhkis Bagdadi hotellis pommi. Hukkunute hulgas oli Reutersi andmetel ka kuus Al-Qaeda vastast hõimuliidrid. Politsei sõnul liikus mees hotelli lobiruumi, kus Lääne Anbari provintsi Araabia sunniitide liidrid kohtumiseks kogunesid. Bagdadi. Rohelise tsooni lähedal asuvat hotelli kasutavad Iraagi provintside ametnikud tihti kohtumisteks. Samuti elab seal mitmeid välismaalasi. USA, California ja Alaska osariikides on ulatuslikud metsatulekahjud ning ohupiirkondadest evakueeritud sadu elanikke. Californias on tuli hävitanud vähemalt 165 hoonet ja põlengus on kannatada saanud üle 300 hektari maastiku, vahendas BBC. Osariigi keskosas asuvat El Dorado piirkonna ametivõimude sõnul on tulekahjud eel veel 500 elumaja ja enam kui 1000-l inimesel on soovitatud piirkonnast lahkuda. Tule levikut soodustab tugev tuul. Ametivõimude arvates sai põleng alguse lohakusest tulega. Alaskas Kenai neemel on tulekahjud hävitanud kümneid kodusid ja suvilaid. Enam kui 600 maja elanikud on evakueeritud. Kreekas on õhutemperatuur tõusnud mõningates paikades kuni 46 kraadini, mis on teadaolevalt sealne juuni kuumarekord. Kaks inimest on kuuma tõttu surnud. Valitsus andis kõigile avaliku sektori asutustele käsu lühendada homme ja ülehomme tööpäevi poole võrra, et vähendada elektrit tarbimist. Päästeteenistused valmistuvad võimalikeks elektrikatkestuste, eks Rumeeniat tabanud kuumalaines on hukkunud 25 inimest. Strasbourgis alustas tööd eurooplane, kogu parlamentaarse assamblee istung ja neljapäeval tuleb seal erakorralise debatina päevakorda. Küberkuritegevuse teema raportööri na teeb ettekande teemal, kuidas ennetada riigi institutsioonide vastu suunatud küberkuritegevust. Soome delegatsiooni liige Kimmo, see asi ja oluline on selle asja juures, et algatus võtta see teema assamblee päevakorda tuli Eesti delegatsioonil neis Andres Herkel. Eesti delegatsiooni juhi sõnul on loomulikult ajendatud kevadel Eesti vastu suunatud küberrünnakutest. Õiguskantsler Allar Jõks uuris riigikogu menetlust, mis käsitles taastuvenergia toetuste tõstmist ja leidis, et riigikogu ei järginud selle menetluse puhul õigusriigi põhimõtet. Riina Eentalu küsis õiguskantslerilt, mida tal riigikogule ette heita. Riigikogu muutis oluliselt taastuvelektriostuhindade toetuste suurust võrreldes selle eelnõuga, mille esitas vabariigi valitsus ja need suuremad muudatused olid põhjendamata. Terve selle menetlusega käigus ei olnud võimalik aru saada, miks toimus niivõrd oluline hinnatõus. Lõppastmes toob kaasa ka tarbijatele hinnatõusu ja sellised otsused saavad olema selliselt põhjendatud, et neid oleks võimalik hinnata, kas see muudatus on põhjendatud või mitte. Kindlasti ei saa mina õiguskantslerina öelda, milline oleks taastuvelektri õige ostuhind või toetuse suurus ja, ja seepärast ma juhtisingi tähelepanu riigikogu juhatusele, et edaspidi selliseid selliste eelnõude puhul, milles toimub oluline muudatus, sellisel juhul peaksid need muudatused olema põhjendatud. Valitsuse poolt eelnõus ette pandud taastuvelektri ostuhinda, toetused olid väga selgelt ära põhjendatud, miks on sellises suuruses just vajalik. Pärast, kui neid suuruse siin oluliselt muudeti mõnda isegi 212 protsenti siis ei olnud võimalik aru saada, miks see muudatus oli toimunud. See jätab ka võimaluse lobitegijatel oma huvisid läbi suruda. Läbipaistmatud. Sellepärast need kõikvõimalikud põhjendused peavadki olema selged, arusaadavad, läbipaistvad, et meil ei tekiks kahtlusi, milline erakond on, millise huvigrupi poolt võib olla mõjutatud siis oleks asi aus, selge, läbipaistev. See ettekanne on tegelikult niisugune näpuviibutus, et edaspidi oldaks. Hoolikam, jah, jah. Ja loomulikult on riigikogul võimalus ka taastuvelektriostuhindade toetuste juurde tagasi tulla, seda muuta, aga, aga see sõltub ära parlamendist, kas seda peetakse vajalikuks või mitte. Aga minu sõnum eelkõige on see, et, et see oli väga halb pretsedent. Sellistest asjadest tuleks edaspidi hoiduda. Venemaalt Eestisse saabuvate rongide arv püsib jätkuvalt 20 rongi juures ööpäevas, mis on siis ligikaudu kolmandiku võrra väiksem kui eelmisel aastal samal ajal. Ja raudteelaste ametiühing nõuab sellega seoses peaministrilt konkreetseid samme veoste mahtude vastamiseks raudteel. Raudtee-ettevõtted seisavad silmitsi suurte koondamistega kaubaveod puud on langenud mõningate oluliste kaubaartiklite lõikes kuni 50 protsenti, märgib raudteelaste ametiühing ja riigil jäävad saamata maksud, tegemata vajalikud investeeringud. Ja muidugi mõjutab see kõik majanduslikku olukorda raudtee mere- ja metsasektorites. Ja Eesti raudtee on selle olukorraga seoses sunnitud ümber hindama oma äriplaani, muutma selle konservatiivsemaks ja äriplaan dispidi olema valmis juba praegu valmib siis nüüd ilmselt augustikuus. Pärnu linnavalitsus määras, et seni uue kunsti muuseumi kasutada olnud ruumides hakkab esimesest septembrist kasutamisvaldaja õigusi ja kohustusi täitma linnavalitsuses linnavalitsuse alluvuses töötav Pärnu linnagalerii. Sellel teemal jätkab nüüd Ülle Hallik. Tegemist on järgmise sammuga teel, mida Pärnu linnavalitsus alustas otsusega müüa seni linnale kuulunud kinnistu Esplanaadi 10, kus Praeguseni tegutseb Pärnu uue kunsti muuseum. Tänasel istungil langetatud otsus tuleneb kinnistu omandanud osaühingu Herder ja Pärnu linna vahel sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingust mis kohustab uut omanikku säilitama kinnistul samas mahus muuseumipinda, kui seni seal asunud on. Uue kunsti muuseumi juhataja Mark Soosaare hinnangul läheb kahekesi ühe katuse all kitsaks ning uue kunsti muuseumile pakutavale pinnale, mida on tema sõnul kolm korda vähem senisest pidevalt täienev koguga muuseum ära enam ei mahuks. Kõik see, mis siin on toimunud linnagalerii hoone müüdi maha Rüütli tänaval, siis sokutati linnagalerii puhveti jaoks projekteeritud ruumides kontserdile. Kui selgus, et seal on eksponeerimistingimused kehvad, siis lubati mudaravila möödunud suvel, siis narriti Pärnu kunstnike mudaravila kaal, lubades sinna kultuurikeskus teha ja nüüd on see müüki pandud. Nüüd narritakse Essklanaadi 10-ga, sest et sinna kunstimuuseum ja linnagalerii koos kuidagimoodi ära ju ei mahu. Seal on linn algatanud detailplaneeringu selleks, et Estlanding 10 krunt hoopis tühjaks lammutada ja sinna peale kaheksa kuni kümnekorruseline korterelamu hoopis ehitada. Nii et ma arvan, et viisitammelinnavalitsus võiks ikkagi Pärnu kunstiinimesed kokku kutsuda ja nendega tõsist juttu hakata. Räägime aga mitte nende selja taga teha kunstielu hävitavaid otsuseid. Pärnu linnapea Mart Viisitamm kinnitas, et otsus määrata linnagalerii linnapoolse kasutusvalduse haldajaks ei muuda uue kunsti muuseumi jaoks midagi ning too saab jätkata samas kohas ja mahus kui seni. Nad saavad tegevust jätkata samades ruumides ehk me räägime sellest 800-st ruudust, mis on linnakasutus valdusega koormatud linna kasuks. Ei ja nii palju, kui mina tean, on linnagalerii välja töötanud väga konstruktiivse ja hea koostööpakkumise uue kunsti muuseumile nii ruumide kasutuse osas kui ka teiste ruumide kasutamise osas, kui ka siis galeriipindades. Eskiis on väga huvitav ja, ja ma arvan, et kindlasti parem kui tänane hoone selle kohta. Mark Soosaare sõnul oleks kõigi poolte huvides aga ehitada linnale hoopiski korralik kunstikeskus, kuhu mahuksid nii kunstigaleriid kui uue kunsti muuseum ning kus võiks kaasaegsed ruumid leida ka Pärnu Kunstikool. Jätkumas on ka kohtusaaga halduskohtus kaotajaks jäänud uue kunsti muuseum on linnavalitsuse otsuseid granaadi 10 kinnistu müügi kohta ringkonnakohtusse edasi kaevanud. Raadiouudistele Pärnust Ülle Hallik. Laulu ja tantsupeo nädal on alanud ja tantsupeolised põhiosas juba Tallinnas, sest kaks tundi tagasi algasid proovid. Mall Mälberg rääkis nendel teemadel laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhi Aet Maateega. Kas linn on täitnud kõik oma lubadused, mis ta teolistel on andnud kõik ühistransport, koolimajad? On meil on palju muid lisalubadusi, Edelaraudtee lubab meil rongis meie pidulistel sõita ja Viimsi vald oma territooriumil, kuna üks kovi maja meil on isegi linnast väljas. Kui mõnel lapsel läheb arstiabi vaja Praegu, eks ole, esimesed kaks päeva harjutatakse kaheksal erineva haridusväljakul mööda linna, igal harjutusväljakul on oma arst ja Kalevi staadionil ja lauluväljakul on täiesti välihospidali oma 20 voodiga ja on veel vabatahtlikud, kes kõnnivad oma kottide ja kloostritega ringi, nii et meditsiiniturvaviimase peal, rääkimata sellest, et kogu aeg valvel ka kiirabibrigaad. Kiirabi on ikkagi laste teenistuses, kui vaja, peaks olema. Ütles, et meil on ju kõik lepingud nendega sõlmitud. Laste turvamisega enam probleeme vist ei ole. Need asjad on, ma arvan, et väga kontrolli all ja terve see nädal on politsei eritähelepanu all kogu aeg. Aet Maatee, kas pileteid kontserditel on veel? Praegu tundub, et on, aga ikkagi soovitan eelmüügist ära osta, et siis saab igaüks oma kellaaja valida, millal tulla ka lauluväljakule ja tantsuväljakutel ilmselgelt siiski ühel hetkel saavad need kohad kord, kuni peo alguseni saab müügis siiski sooduspileteid osta, siis kui saabub juba etenduse või laulupeo kontserdipäev, siis hinnad küll natukene nagu tõusevad, aga praegu, kuni neljapäevani kasutage veel juhust ja piletilevi punktides kõikidest saab ja mis on ilmselt oluline siiski veel üle öelda see, et ka lauluväljakul pannakse 4000-le inimesele ka üldalale pink, et siin on tekkinud nagu väikest mürahetkest, kes varem jõuab, saab ka pingi peale ennast sättida. Nii et ikka kõik saavad, kes tahavad just, ja Aet Maatee palus ka öelda, et represseerituid oodatakse tantsupidu vaatama reedel kell kaks päevasele etendusele. Nende jaoks on siis broneeritud eraldi sektorid. Laulupeole saavad nad oma tõendiga sisse igal ajal. Ilm on meil täna öösel vahelduva pilvisusega ja peamiselt sademeteta, paiguti võib olla udu. Puhub läänekaarte tuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul kuni 11 meetrit sekundis, sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, õhtupoole alates Edela-Eestist suureneb vihma tõenäosus. Homme puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse, õhtupoolikul saartel ida- ja kagutuul seitse kuni 12 meetrit sekundis ja sooja on 19 kuni 25 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.