Tere kõigile, see veel üks maailm on täna siis marust räsitud, äikesest kurdistatud ja välgust pimestatud. Eksis täpsemalt öeldes saame tuttavaks idamaiste tormijumalatega ning ühtlasi saame aimu, miks ja kuidas üldse loodusimesid avalikustati. Ja kas meil ka kõigest sellest midagi õpetlikku tasub meelde jätta või piisab lihtsalt, kui võtta asja toredam muinasjutuna. Stuudios on orientalist Martti Kalda ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Marty äikest on ikka peljatud aegade jooksul vägagi peljatud ja meie ise täna vist nii väga jumalatele ei mõtle, kui väljas müristama hakkab, aga andiga ja inimene tegi seda küll ja veel. Kas nüüd see muutis teda tänasest inimesest rahulikumaks või? Piss tükis karklikumaks. Aga öelge, kuidas vanal ajal inimesed tundsid, mis puudutab seda, et kas tänapäeval pelme jumalatele mõtleme, siis mina meenutan siinkohal veel oma vanavanaema, kes kellel oli kombeks öelda, et kui müristab ja välku lööb, siis vanapagan silku sööb. Nii et sellised ebausute äikesega on tegelikult isegi mingil määral meie seas endiselt veel olemas. Äikese kartusel on isegi täiesti teaduslik nimetus olemas, Astrafoobiaks kutsutakse seda ja on olemas hulgaliselt inimesi, kes seda foobiat põevad. Eriti on see omane väikestele lastele ja noortele inimestele. Nii veider, kui see ka ei ole ja ilmselt mingisugustel samasugustel alustel ka vana aja inimesed äikest pelgasid. See oli midagi, mida nad võib-olla kogesid esimest või teist korda, igatahes oli harv nähtus. See oli midagi nii võimast, et see panin nad kartma. Ja loomulikult siit on siis hõlbus tulema see uskumus, et sellise huvitav fenomeni taga on jumalad. Ja lisaks sellele kindlasti asjale lisas maiku see, et me teame, et loomad muutuvad äikese puhul rahutuks. Eriti koerad teatavasti üks esimesi inimeste poolt kodustatud loomi üldse. Et see siis lisas seda hirmu teadmatust ja võiks öelda, et sellest hirmust ja teadmatusest tekkis omamoodi ka vajadus neid võimalikke kurje jõude, mis sellist häält teevad. Mis seda välku produtseerib rõivad, mis teevad taeva tumedaks ja kõike muud ühelt poolt seletada ja teiselt poolt eks ole, rahustada jumalaid, mitte ei paluta ainult selleks, et midagi positiivset annavad, vaid kui tundub, et mingisugune jumal või jumalik jõud on rahutu, kuri, siis üritatakse teda kuidagi lepitada ja see on ka religioonist äärmiselt oluline maailma religioonides olnud see lepitamise katse. Ja pole siis ka ime, et mõned nendest äikesega seotud jumalatest on kurjad, et mitte öelda, et lausa deemonliku või, või siis kui nad ka head on, siis vähemalt see, see kurjus on nende loomuses alati olemas olnud. Ja ühe momendi võiks veel lisada, et äikesega kaasnev alati see oht, et välk lööb kuhugi sisse, seda hirmu on tuntud eriti palju mägistel aladel, sellepärast et seal on siis sisselöömine sagedasem ja, ja sealt tuleb siis tulekahju, nii et see seos tulega on ka täiesti sellel välgul olemas ja mägisel alal oled sa kõrgemal ja korjale jumalale lähemal ka veel, et tal on lihtsam, kui te peaksite peale pahane. On olema seda pahameelt välja valada. Eriti kardetakse äikest muide või kardeti jäikest vana Norras ja vanas Tiibetis, mõlemad on suhteliselt mägised piirkonnad ja lisaks sellele tuleb öelda, et mõlemates piirkondades, majade katustel, kas siis kuivatati midagi, mis oli hõlbus süttima või lausa olid majade katused kaetud rohu mätastega, mis võisid hõlpsalt äikese korral süttida. Nii et siit selline omamoodi side ka. Kas ei tekkinud teadus, et vahetame need katuse realid välja, kui nad nii kergesti süttivad ometigi teiselt poolt Tiibetis otseselt ei kaet katuseid süttivate materjalide koid lihtsalt kuivatati näiteks vilja, et nad olid siis nii-öelda päikesele lähemal. Tõenäoliselt tehti ka seda vanas Norras. Samamoodi nii-öelda mättad küll võisid süttida, teiselt poolt nad, kui nad olid piisavalt märjad, siis nad jällegi kaitsesid selle eest, et siin oli selline teatud balanss olemas ja ega äike ei ole ju ainult noh, nii-öelda kurjana käsitleta. Et see, mis äikesega kaasneb, eks ole, vihm, eelkõige võib mõnes kohas olla tõeliseks õnnistuseks uue elu algus, uue elu algus, kui me vaatame näiteks Indiat, siis äikesetormid, mis on väga võimsad, tegelikult tähistavad ju meie jaanipäeva paiku mussoonvihmade algust ja see tegelikult on selline tohutu leevendus, kogumaalase kuivus lõpeb inimestel, loomadel on vett, on jälle kõik hakkab kasvama, on midagi süüa. Nii et siin on need positiivsed motiivid olemas ja see äikese viljastav mõju on ka äärmiselt-äärmiselt oluline. Et mitte ainult kuri. Hakkame jõudma karmi jumalate endi juurde ja näis siis, kuidas nad neile meeldivad. Te juba mainisite viiv ajast midagi nende aukartust äratavate tegelaste lepitamisest, kuidas see käis? Kõikide jumalate ka on olnud ajaloos seotud mingisuguseid riitusi. Enamasti need äikesejumala kulutused on tänapäevaks väljas olnud. Et me räägime ikkagi sellistest iidsetest riitustest, kui me vaatame näiteks VanaKreekat või, või ka vana Indiat, siis valdavalt seisasid need riitused loomade ohverdamises. Preestrid ohverdasid loomi, lõikasid nad tükkideks, põletasid ära osa paremad osad tavaliselt jätsid endale, et see oli selline tüüpiline ohver, aga on olemas olnud ajaloos ka noh, nii-öelda radikaalsemaid ohvreid, eriti kui me vaatame äikese ja vihma ja tormi jumalate käsitlust Lähis-Idas. Lähis-Idas on tormijumalatel mitmeid vahesid. Hadaad aramea nimi on, on üks kõige tüüpilisemad, aga neid on teisi veel. Siis sellest Hadaadi kultusest vanas finiikias, tänapäeva Liibanonis ja ka finiiklased, kes asusid ümber elama Aafrikasse Kartaagos. Tänapäeva Tuneesias kujunes isegi välja selline veider ja võigas, jäiga euroopa kirjandusse jõudnud ja piiblisse jõudnud kultus, nagu paali kultus, Euroopa tekstid räägivad Molokist ja see oli jumal, keda küll siis hilisemal ajal enam äikesejumalana ei käsitletud, aga kes sai peajumalaks, kellele ohverdati ju vastsündinud lapsi ja mitte mitte lihtsalt vastsündinud lapsi, vaid nii-öelda paremate perekondade ülikud ohverdasid oma lapsi sellises veidras metallist kesta sees. Need lapsed põletati ära ja need olid samamoodi ohvrid sellele maalile. Aga see maal on just nimelt kasvanud välja sellest äikesejumalast, nii et seal näide sellest, kuidas äikesejumal muutub selliseks tõeliselt kurjaks, teda on vaja lepitada nii süütute ohvritega nagu väikesed lapsed, samasugune kuri jumal oli olemas Indias ka tormiga seotud. Selle jumala nimi oli ruutra. Meie tunneme teda hilisema nime järgi Šivana, aga varasel ajal ruutraali see äikeseosa. See kehastas seda kurja äikest, kes lasi inimesi välgunooltega surnuks, pani panimaju põlema ja saatis ka haigusi. Vaat siin on see moment, et juhul kui pikka aega olnud kuiv ja siis ühel hetkel äike tuleb vihm ja kõik on kõik, on viljakas, siis ühtlasi selle selle veega uhutakse tegelikult ka see vana rämpspinnale. Ja muide endias ka paljud loomad söövad ennast surnuks sellest esimesest värskest rohust. Teised lähevad näiteks suure pauguga lõhki, sest nad on värskest rohust nii gaase täis ja vaat, Ruudra nüüd kehastab kõike seda äikese negatiivset poolust ja selleks, et teda lepitada, mitte ei toodud talle ainult ohvreid vaid tekkis ka teatud eufemism. Ka Eestis on effenismi teatavasti vanad, eestlased ei öelnud kunagi hunt vaid ütlesid metsakutsu. Sest kui nimetada seda kurja õige nimega, siis see just nagu kutsustada enam kallale. Samamoodi hakati seda Ruudrat nimetama siis euffemistliku või ütleme siis ümberütleva nimega. Ja see Shiva ongi see ümberütlev nimi, sest Siiva tegelikult tähendab leebe kurjale jumalale või sellisele hävitusjumalale anti selline veider nimi ja minu meelest on, on suurepärane näide ka sellest, kuidas, kuidas äikesejumal või äikest kehastav jumalus võib kurjaks hakata ka jaapani mütoloogiast vanades pani müütides selline jumal nagu suusaloo ülima päikesejumalanna vend müütides tegelikult käitub äärmiselt äärmiselt negatiivselt. Noh, ütleme siis kohe välja, ta saab hakkama kahe kõige suurema kuriteoga. Üks on siis roojamine riisipõllule, põllumajanduslikus ühiskonnas tohutult negatiivne ajab kinni niisutuskraave ja kõike muud. Ja teine, see on siis solvata oma õde päikesejumal. Ma arvan, et kes seetõttu peitub koopasse. Aga vaat see on jälle see kajastus sellest, et kui tuleb äike, siis taevas kattub tumedate pilvedega. Päike on just nagu varjatud sellel perioodil. Ja siis suusano saadetakse ära taevast jumalate juures tahaks seda nii-öelda maa peale inimeste juurde elama ja Jaapani üks suuremaid templikomplekse isomu pühamu on, on tegelikult pühendatud just nimelt talle ja tema tema järglastele temaga seotud jumalatele, nii et need teda pidi ka tegelikult lepitama. Ja selliseid nii-öelda kurje äikesejumalaid on, on tegelikult isegi väga palju maailmast teada. Täna räägime idamaistest, tormi, jumalatest, stuudio sõnurientalist. Martti Kalda. Nüüd me oleme rääkinud sellest, et täitis jumal või äike. Traditsioonilistes kultuurides võib olla äärmiselt kuri. Aga tuleks kohe mainida, et see kurjus on ainult üks osa, võib-olla isegi sellise väiksema osa äikesefenomeni tähendusest traditsioonilistes kultuurides. Täiteid on ikkagi tähendanud väga palju positiivset seal sümboliseerinud inimestele ühelt poolt võimu, see tuleb üleval, Ühelt poolt, see tuleb taevast, väga paljud äikese jumalad, kõige kuulsam loomulikult Zeus või siis Rooma Jupiter agaga India Indra on tegelikult ju peajumalad äikesejumalast kasvabki välja kõige tähtsam jumalus. Nii et seal on selline taevane võim ja väga paljudel juhtudel ka valitsejate võimu sümbolid. Skeptrid, valitsus, kepid sümboliseerivad sedasama Erki Noolt. Nii et sealt on selline otsene otsene side ka ka valitsejatega. Lisaks sellele on äikesejumalad väga paljudel juhtudel, seal on väga olulisel kohal see viljastav motiive viljastav roll, nemad lasevad v valla. Kuidas nad siis konkreetselt seda teevad, kas, kas on mingisugune konkreetne müüd sellega seotud? See nüüd sõltub konkreetsest jumalast. Ilmselt kõige huvitavam müütiline lugu on seotud India tormi äikesejumal Hindraga. Nimelt sellel hetkel, kui siis see kuivus lõpeb ja algavad, needsamad mussoonvihmad tegelikult selle taga on, on see Indra oma välgunoolega, mis on just nagu suur kirves. Ta tapab ära sellise kuivuse deemoni. Writra. Ja see Britra Pine ongi tema kõige peamine, kõige olulisem roll ja see on see, mida kõige enam ka ühtlasi siis rituaali käigus tema käest palutakse. Sest kui see kuivused eeman jääks edasi valitsema, siis sellega kaasneks ikaldus, näljasurm ja muud sellised väga jubedad asjad, absoluutselt. Kuivuse deemon, selline omamoodi nagu lohe või omamoodi öeldakse, et ta on uss ja ta hoiab seda vett kinni tihti iseenda sees või on ta peitnud mingisugusesse, anumasse või koopasse selle vee ära ja ta on nagu füüsiliselt seal tee peal ees ta tuleb, äratab muide samasuguse koletise tapab ka jaapani suusano laskudes maa peale on üks v koletis, kes sööb ära kauneid neitsisid. Et ta ei ole ainult halb, vaid ta ka teeb midagi, midagi positiivset. Ta vabastab inimesed sellest sellest koletisest samamoodi, Indrada laseb need veed valla sellega, et ta selle koletise ära tapab ja selle koletise tapmisega selle äikesetormiga seoses. Mis toimub, on see, et vihma hakkab sadama, vihm sajab maa peale ja viljastab seda. Ja see on muidugi vana ja inimesi pannud kujutlema seda vihma kõige muuna, kui ainult veena. Loomulikult see on seal ka vesi, aga paljudel juhtudel nii huvitav, kui see ka ei ole, on see jumala sperma mis tegelikult siis maaema viljastab. Ja seetõttu väga paljudel juhtudel, eriti näiteks Vana-Kreekas, Zeusi, Jupiteri puhul see äikesejumal on kõikide teiste jumalate isa nii-öelda füüsiliselt, ka neid legende on eriti Cheusi puhul tema armuseiklusi, neid, kuidas ta erinevate jumalate ja siis ka isegi jumalike kangelaste isa on, need on, need on äärmiselt palju, praktiliselt ongi niimoodi. Kui me vaatame vanakreeka mütoloogiat, siis siis ei olegi naljalt sellist vähemtähtsat jumalat või, või ka kangelast, kes ei oleks kuidagi Zeusi poeg või siis nii-öelda kaudsemalt tema järglane. Nii ta füüsiliselt ka on nende jumalate sigitaja sarnane nägemus on tegelikult ka Indias olemas. See ei ole võib-olla nii konkreetne, et, et Indra otseselt neid jumalaid sigitaks. Aga väga paljudel juhtudel just nimelt veedate riituses oli ka selliseid rituaale, kus üksik naisterahvas näiteks palus jumalal ennast külastada. Et siis selle ükskõik mis sorti nii-öelda kokkupuude, see siis ei olnud selle läbi tema elus midagi, muutuks näiteks ta saaks nii-öelda käima peale või etta, vabaneks mingisugusest haigusest või mingisugune muu häda läheks mööda, nii et äikesejumalatel on ka see personaalne kokkupuude äärmiselt oluline. Kindlasti tuleb mainida ka seda, et äikesejumalad on seotud sõjaga. Sest noh, see äikesetorm tegelikult meenutab lahingut taevas välgud, sähvivad ja äikesejumalatel on, on väga suured meeskonnad tihti eriti suur on Indra meeskond, kõik need tuulejumalad, eraldi vihmapilvede jumalad, tormivaimud, kes, kes tema ümber lendlevad. Kõige kuulsamad siis Marutite seltskond, muide Martin kajastus on jõudnud ka Eesti netoloogiasse, et vanas eesti mütoloogias oli selline huvitav seltskond olemas nagu Mardused surnuvaimud, et väidetavasti see on nendesamade Marutite kauge kajastus või kauge mõju. Ja seetõttu selliseid äikesejumalaid kutsutakse appi lahingutes, kes loeb Homerose iiliast loodust leiad siis seal kutsuvad sõjamehed pidevalt Zeusi appi omale lahingusse. Samamoodi tegid aarialased, kui nad Indiasse tungisid. Pöörduti jumal Indra poole ja öeldi, et aita meil lüüa maha meie nii-öelda vaenlased, need, need, kelle käest tegelikult vaat siis vallutati. Nii et see funktsioon on ka äärmiselt oluline ja äike oli midagi müstilist, ka äikest ei osata päris hästi seletada maailmas, kuigi seda on juba väga vanast ajast eelkõige Vanas-Kreekas üritatud teha. Et mis selle äikese taga on, kas seal on mingisugune pilvede hõõrdumine või on seal tõepoolest reaalne lahing või on seal midagi muud taga, aga kui mõelda, et selle taga on jumal, siis pidi ju päris lihtne olema, jumal ise teab, mis teeb. Jah, seda küll, aga, aga alati on inimene soovinud nagu ühelt poolt seletada ja teiselt poolt jõuda, siis siis asjade nagu sügavama tähenduseni, nii et ühest küljest jumal teeb, jumal teab ja jumal on ja teisest küljest üritati midagi algselt teaduslikult enda jaoks. Arusaadav jah, paralleelselt eksisteeris nii-öelda nagu natuurfilosoofiline lähenemine ja teiselt poolt siis selline selline primitiivne, et ära küsi, aga sellest natuurfilosoofilisest lähenemisest ja sellest, et ei saadud aru et äikese olemusest on näiteks Zeusile ka ka Lähis-Ida äikesejumalatele tulnud juurde sellise müstilise teadja roll. Ja isegi öeldakse, et äikesejumalad on seotud ennustamisega, nende käest saab teada, noh, nii-öelda mingisugust salajast salajast teadmist on üks huvitavamaid vanale rajal eksisteerinud kombeid on siis just nimelt seotud Kreekaga. Cheusil oli olemas oma oraakel, paljud on Kreekas käinud ja kindlasti on kuulnud Delfi Oraaklist, aga Zeusi oraakel asus siis Epiiruses seal siis Kreeka tänapäeval loodeosas oli siis todona oraakel ja sellest on säilinud arvukalt kirjeldusi mismoodi siis asi seal oli, kuivõrd Tseusile oli püha selline puu nagu tamm siis todonas oli, oli tohutu tammik tammehiis tammehiis võib ka nii öelda niiet tammepuu, pühadus ja üldse puudega seotus on, on ka äikesejumalatel oluline. Ja selles hiies elasid siis suhteliselt sellised ka Kreeka mõistes suhteliselt sellised räpakad väga viisakad preestrid ja ennustajaid, kelle käest sai siis noh, loomulikult teatud rahasumma või kingituse eest küsida seda, mida Zeus siis tahab. Isegi arvatakse, et nad tarvitasid mingisugusel moel neid tammetõrusid selleks et selliseid nägemusi esile kutsuda. Nad olid ikka nagu öeldakse, pilves natukene eks Doraaklid, ja ennustada, et kõik mingil määral viivad ennast ennast siis transsi, et sellised ained on rohkem nagu nagu abivahendit, et selle käivitamiseks ja siis selles transis olekus nad räägivad ja rahvas kuulab andunult. Jah, tavaliselt on olemas mingisugune selline vahendaja, kes siis paneb selle segase jutu kirja, tõlgendab seda nii, et tehakse see loomulikult inimestele selliseks paremini arusaadavaks. Alates telgija Tõdonauraaklitest, lõpetades kõikvõimalike jumalate uskumisega võis seal olla ka mingit katet Neil uskumustel. Kas võis midagi muutuda nende tohutute, teinekord väga kurjade ja kurbade riituste tagajärjel, kas võis olla midagi, mis antiik selle rahvale tõestas, et vaat nii, me tegime õigesti, me tegime õigesti, et me tegime seda teist ja kolmandat. Vaat muutuski, kas nüüd reaalselt muutus, see on, see on eraldi küsimus, aga aga kindlasti uskumustes oli, oli sees arvamused sellest sellest äikesejumalast ja selles selle äikesejumalategevusest sünnib lõppkokkuvõttes midagi positiivset. Sest ego ja niisama ei oleks kab äikesejumalatega seostatud sellist taevast, ülevaatamist ja isegi patuste karistamist. Et patuste karistamine on, on kahtlemata üks selline motiiv ja ega siin taga midagi muud ei olegi, kui lihtsalt need harvad juhtumused, kus reaalne inimene sai siis välgunud poolest pihta, sai siis viga või suri ära, võllid need kellelegi loomad, teatavasti meil Eestiski juhtunud lähiajal äikese läbi loomakarju hukka saanud. Et sellega just nagu see äikesejumal karistas, maksis kätte patustele. Et kui juba sellised asjad toimusid, siis kahtlemata see pani ju inimesi uskuma, et äikesejumal nii-öelda midagi muudab, on vaja tema poole kuidagi pöörduda. Üks selline huvitav juhtum, kus on tegelikult pärit Jaapanist nimelt üheksandal, 10. sajandil elas selline haritlane ja, ja palju ülistatud riigimees Sugawaronomissitsioone, kes siis pärast oma surma jumalikkust ja temast sai äikesejumal põhjus väga lihtne, kuivõrd ta elu lõpul saadeti eksiili asumisele ja ta oli nii-öelda ebasoosingus keisrikojas. Aga pärast tema surma uhkes pealinnas äikesetorm ja palju maju läks põlema ja nii-öelda pool keiserliku pealinnapaleed põles maha siis tema lepitamiseks ühelt poolt ta jumalikustati, aga teiselt poolt leiti ka, et, et see nii-öelda kättemaks kuidagi juhtis inimesed, noh, ütleme siis nii-öelda moraalsele teele tagasi. Ja huvitav on see, et selle suga vara legend on väga paljusid jaapani Riigimehi ametnikke tegelikult aidanud, noh, õigel teel olla, teda on ajaloos noh, nii-öelda isikuna, aga ka siis selle jumalanna või väiksema, sellise jumalusena ülistatud ja see on, see on alati pannud mõtlema, et, et kas ma käitun õigesti nüüd ühelt ühelt poolt nii-öelda riiklikult seisukohalt ja teiselt poolt sellele võimalikule nii-öelda karistusele mõelda, et tema on selline raevukas, korrigeeriv äikesejumalus. Huvitav, mida Jaapanis mõnel pool võidakse selle taustal, mis te äsja rääkisite mõelda seosest selle tohutu maavärinaga taifuunidega, mis alailma Jaapanit tabavad, kas seal ka leida sellist mõtteviisi, et selle taga on jumalad, me oleme midagi viltu teinud kindlasti paljude jaapanlaste jaoks need taifuunid, maavärinad, hiidlained on tegelikult nii-öelda jumaluse ilmutuseks ja no võib-olla karistuseks, aga võib olla ka millegi millegi muu jaoks positiivsed. Et inimestel on kombeks ka sellest negatiivsest sellisest löögist, mis tabab, kas siis terved, rahvastasin sind ennast otsida sellist moraali ütleme siis nõnda, et mõelda sellele, mis on selle, mis on selle moraal, mis me peaksime nii-öelda teistmoodi tegema, äkki me peaksime valima mingisuguse teistsuguse kursi? Et siin on jah, selline huvitav moment, et isegi isegi tänapäeval võib selline looduse stiihia panna inimesi mõtlema tegelikult igavikuliste asjadele ja käivitada selliseid noh, nii-öelda arutlusi moraali teemadel. Ja see nagu usku ei murendajate, ütleme et me teeme kõik, edaspidi oleme veel parem veel veel alandlikumat veel mis iganes, et siis läheb kõik hästi ja kui eriti tuleb uus loodusest. See ei tekita sellist masendust ja lootusetuse tunnet, et ei teagi enam üldse, millesse uskuda või kellesse jaapanlased konkreetselt on muidugi harjunud selliste looduse stiisijatega, et ta nagu omamoodi pidevalt korduvad ja, ja tegelikult Aasia jaoks korduv looduse stiihia on, on mõnes mõttes kas ma ütleks, arhetüüpne või see, see viib mõtted tagasi sellele algsele legendile, mis on siis selle konkreetse looduse stiihia-ga seotud. Ja see, see praegune looduse stiihia ei ole mitte midagi muud kui selle algse loo kordus. Ja, ja kuivõrd usutaksegi ajaloos nii-öelda kõik peabki pidevalt nii-öelda sellises tsüklises vormis jätkuma, nii et see on täiesti loomulik nende jaoks. Ja lõpetuseks, tulles Jaapanist veel korraks tagasi, kas paljude jumalate jumaluste sünnimaale, siis Zeusi templi? Neid on väga paljudes linnades Kreekas, et kas usk jumalasse on tänasel päeval ka varemetes või on niisugused vanad pärimused ja hardad uskumused tänagi au sees ja mõnel pool lausa käibel. Mis puudutab nüüd loodusjumalaid, siis see kahjuks on siis valdavalt juba ära unustatud. Et nagu me siin mainisime, Jaapanis on mõned tegevad pühamut, mis on nii-öelda kaudselt loodusjumalatele pühendatud samamoodi Indias sellesse spontalist loodusjumalate nii-öelda valikus on need loodusjumalad olemas. Aga inimene on saanud aja jooksul targemaks mitte ainult äikese suhtes, vaid ka teiste loodusobjektide suhtes. Ja neid on hakatud vaatlema kui osi mingisugusest suuremast jumalusest, mitte enam nii-öelda üksikuid konkreetseid jumalaid. Selline oli siis tänane saade, veel üks maailm idamaistest tormi jumalatest. Stuudios olid varjend realist Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissööritöö tegi maris Tombak ja nädala pärast kohtume folklorist Marju Kõivupuuga kuulmiseni.