Ja nüüd on meil siin stuudios nagu lubatud. Indrek Tarand, Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni liige tere. Tere. Tere. Eile siis olid suured kõlakad Brüsselist ja uudisteagentuur Reuters just eriti võimendas neid, et Euroopa läheb vähemalt kahe kiiruseliseks, kui mitte kolme kiiruseliseks, on olemas plaan või vähemalt kaalutud siis Pariisis ja ja Berliinis, et teeme tuumik, euroop. Mida teie sellest teate? Ei ka enamat kui uudiste kaudu olen lugenud. Ja tagasivaatavalt peab ütlema, et ega kahekäigulise või kahe kiiruse sellisega Euroopa diskussioon on, on vanavanem kui nüüd antud juhul võlakriisist tulenevalt. Ja, ja üldiselt, et on ka Eesti olnud nende riikide hulgas, kes on näinud selles ohtu kui liikmesriigid on erineva, siis ligipääsuga otsuste tegemisel. Antud juhtumil tõepoolest, see plaan on olemas. Mis sellest välja tuleb, on praegu peaaegu võimatu ütelda, aga mis ühte või teistpidi nendesse plaanidesse puutub, siis ühelgi neist ei ole demokraatlikul legitimeerib Dust ehk valitsused ei ole konsulteerinud väga paljudes liikmesriikides parlamentidega. Ja ammugi ei ole toimunud valimisi ja nagu me näeme ka Kreekas ja Itaalias praegu, kus tahetakse, eks ole valitsusi vahetada. Ikkagi, seda ei taheta teha valimiste kaudu vaid tahetakse niimoodi tehnokraatliku projekti raames suruda riigi etteotsa keegi Kreeka puhul siis endine Euroopa panga asepresident ja Itaalia puhul endine Euroopa Komisjoni volinike kes kahtlemata on väga võimekad ja toredad inimesed kuid kellel puudub igasugune mandaat valijatest ja see on väga ohtlik nähtus Euroopas, kus tehnokraatlik eliit läheb nagu eest ära ja soovimata üldse valijaskonnaga kodanikega konsulteerida, et mida siis õieti teha, võib-olla kodanikud kiidaks heaks sellise kahe kiirusega Euroopa, aga võimalik, et ka mitte. Teine asi, mida komisjon ja ülemkogu kavandavad, on lepingu muudatused. Nendest on ka, eks ole, Merkel ja esimesena, aga nüüd kõik teised tunded, et see tuleb, millised need on? Me ei tea, kas meie riigikogu on seda arutanud, et meie eelarvepoliitika üle otsustamine nihkub suures osas olli Reeniga praeguses komisjonis hiljem ei tea me täpselt, kes selle töö seal teha võtab. Minu meelest enne märtsivalimisi 2011 ükski erakond sellist asja ei käinud oma programmilisi eesmärgina välja. Ja siit tekib ka jälle demokraatia defitsiit. Ma ei väida, et Eesti kodanikud ei kiidaks heaks pädevuste Brüsselisse Telegeerimisel, sest ühisraha raha, uniooni pidamine eeldab ka fiskaalunioon. Muidu me jäämegi nagu kolme käpaga Kassin lonkama, et viskame vet ämbrikesest kõrt Ateena suunas, kord Rooma suunas, kord Lissaboni, kord Dublinisse. Nii et see kaks aastat on näidanud ka täiesti niisuguse poliitilise juhtimise. Pidurdumist või kinnijooksmist, see omakorda frustreeriv tehnokraatia, kes ütlevad, et hey parlamendid neid ju segavad, nägite ise, eks ole, mis juhtus, siin kudusin Lissaboni lepinguga, me pidime iirlasi sundima kaks korda referendumile, referendumi me sellepärast ei taha, et rahvas hääletab valesti. Ja teiseks, miks need parlamendid siia veel kaasata? Kui sellega läheb ju ometi nii palju aega ja näete nüüd ise, kui palju, eks ole. Me oleme kaotanud aega, tegelikult samahästi võib öelda. Me oleme kaotanud aega. Püüdes siis tõesti tuletõrjeauto asemel ämbrikesega seda kahju tulla. Kustutada Euroopa tulevikku vaadates siis ongi ju, et tundub, et riigijuhtidel on mõõt saanud täis, et enam ei oska ka midagi peale hakata nende kõikvõimalike riikidega, kes reegleid rikuvad ja seepärast ongi vaja luua sihuke korralike riikide punt, aga kas Eesti kuulub sinna või mitte? No mina olen aru saanud. Me väga tahame kuuluda korralike riikide punti. Ajalooline iroonia on siin selles, et kõik need korralikud riigid olid teise maailmasõja ajal ka ühes grupeeringus ja ütleme niimoodi, et juba üksnes sellepärast ma ei arva, et grupeering Austria-Saksamaa, Holland, Soome-Eesti-Tšehhi kes küll ei ole euros, aga kes ajab enam-vähem sama poliitikat, et et see nüüd üksinda niukse siseEuroopas tuleks toime olukorras, kus siis Lõuna-Euroopa oleks nagu oma finantsdistsipliini Lütvused tõttu eemaldatud ja Rootsi, Taani ja Inglismaa siis sellepärast, et nad ei soovi eurot ühisraha kasutusele võtta oleks eemadel ma ei kujuta ette, et selline kaheks jaotatud Euroopa toodaks turvalisust ja ka samuti mitte võib-olla väga suurt majanduskasvu, mida kõik igatsevad. No aga siin on ka küsimus, et kuhu peaksid siis need teised Euroopa Liidu liikmesriigid jõudma, et kas nad tahavad 2014 nagu näiteks Läti või Rumeenia on öelnud, et kas nad tahavad neitsist toomikusse jõuda või nad tahavad sinna lõdvemasse. Tegelikult on ju kõik ütelnud 2000 neljandast aastast, kui meie liitusime peale, et meie kaugem eesmärk on ühisraha kasutuselevõtt välja arvatud need kolm riiki, kes on selle õiguse mitte seda kasutusele võtta ja Rootsi sealjuures rahvahääletusega välja võidelnud. Et. Praegu on üha rohkem just Tšehhi tšehhist valitud Euroopa Parlamendi liikmete püstitavad, et alati komisjoni või fon Rompuy esinemisel küsimus, et meie oleme lubanud liituda monetaaroniooniga, mitte ülekannete transfeer Uniooniga, kus rikkamad saadavad selle raha või nendele, kes võlgu on ja ammugi mitte ei, oleme lubanud ühineda ühiselt laenava Euroopa rahandusega. Elik nad vaidlustavad selle kohustuse. Tegelikult on nii, et sõltumata sellest, mis seal liitumislepingutes on kirja pandud sellest, kui riik ei täida Maastrichti kriteeriumi siis teda ei saa eurosse vastu võtta ja nii palju on nendel riikidel, kes eurotsoonis ei ole seda võimalust mängida, et nad lihtsalt ei täida kas inflatsiooniga või laenavad rohkem või et nad lihtsalt ei saa eurosse. See on üks stsenaarium, mida nad võivad väga vabalt kasutada deklareeritud muidugi kõikide riikide eliidid ütlevad, nui neljaks, me, me lähme sinna täpselt nagu lätlased ütlesid veel sel nädalal, et me hakkame nüüd ka liituma euroga ja vist 2014 proovime Sparvele saada, unustades, et nad on kogu aasta meid narrinud eedenis ministri titaanikule, viimase pileti ostsite. Tuleme Eesti positsiooni juurde tagasi, eile oli järjekordne vabariigi valitsuse istung, kus nii peaministri kui teiste ministrite suu läbi kõlas ikkagi see, et, et kõik Euroopa Liidu liikmesmaad peavad täitma ühtseid lepinguid ja, ja Euroopa Liit peab olema ühtne. Kas seda seisukohta kannustab hirm, et äkki Eesti siiski jääb sellel istujate klassi või, või, või sellesse teise ringi? No see sõltub, kuidas see esimene ring kokku pannakse, kui ta pannakse majanduse suuruste järgi kokku, siis meil sinna asja ei ole. Ja teatavasti võib ka valitsust informeerida sellisest üllatavaks tõsiasjast, et meie vaatamata nende pingutustele ei ole sattunud viie rikkama rahva hulka vaid oleme ka eurotsoonis seitsmeteistkümnendal kohal. Nii et seal võib tekkida küll selline olukord, kus ka eurotsooni siseselt ikkagi oled nagu just nimelt suvetööl või pingi peal. Mis, mis ma arvan, on tähelepanu väärne selle peaminister, Ansipi ja ka president Ilvese puhul, et nad õigesti saavad aru sellest, et majandus põhineb väga palju usul ja psühholoogial. Ja võib-olla loevad enda kohuseks korrata seda, et kriisi ei ole, nagu nad tegid 2008. Täh ja nüüd seda küll, uskuge, mingi jama võiks majanduses juhtuda. Ma ei ole kuulnud ka tagantjärele oleks nende veksisid. Ja nüüd samuti võib ju püüda tuju tõsta. Aga kuna Eesti on nii väike, siis yldiselt Bubba mastaabis ja maailma mastaabis ammugi meie psühholoogiline veendumus teisi ei mõjuta, sest jälgitakse ka, mida ütleb maailmapanga president, valuutafondi direktor, jälgitakse suurriikide tegevust ja nende juhtide ütlusi. Kõik ütlevad üks näide, et meil on teise maailmasõja seda alates Euroopa Liidu kõige tõsisem kriis. Ja kui me paneme tähele, siis muud maailma finantskeskused, olgu siis olgu siis kellel on valuutareservi, Hiina, India, Türgi, Brasiilia, ka Venemaa. Ütlesid ju praegu G20 kohtumisel väga viisakalt, et meie teie siia lõhkisesse põhjatusse katlasse päästvat raha ei pane. Te saate ise hakkama. Nii et see on kindlasti väga üllas nagu viimne ristisõdijad, ta peab uskuma oma eesmärki, aga aga see ei ole tõega kooskõlas, et kriisi ei ole. No president Ilvese ütlus see oli vist eile, et, et Euroopa rahakriis hakkab oluliselt ohustama euromeelsete riikide sisemist stabiilsust, see, see on murettekitav hinnang ja, ja ta läheb nii, nagu teie ütlesite sellesse kategooriasse, et tegemist on demokraatia defitsiidiga. Ma arvan, et president ilvesel on selles küsimuses õigus ja on hea, et ta on kohendanud oma seisukorda kohti võrreldes juuliga, kui meil oli seal võimalus käia, päästab Kreekat jälle ja kolm kuud hiljem selgus, et sellest on ikka vähe. Nii et see hakkab mõjutama kindlasti euromeelsete riikide sisepoliitikat Saksamaal juba mõjutabki, kusjuures Saksamaal erinevalt Eestist Bundestagi väga aktiivselt iganädalaselt tegeleb nende küsimustega pannes kord siis Merkelile piire ette või andes lubadusi minna nii kaugele abistamispakettidega, kui arvatakse, et saksa maksumaksja suudab ära taluda. Samuti saksa põhiseaduskohus tegeleb kogu aeg Euroopa Liidu küsimustega ja ja, ja on võib-olla veel ohtlikum, kui siin nüüd Brüsseli tehnokraadid kirjeldavad rahvusparlamente, kui väga pidu, progressi, pidureid ja, ja niukseid venijaid, kelle pärast siis kiireid otsuseid ei saa teha, siis tegelikult Saksa konstitutsioonikohtul on selles märgatavalt olulisem roll, kui nemad ikkagi otsustajad, et see asi ei käi põhiseadusega kokku, siis Euroopas ilma Saksamaata mitte midagi ei tule. Nii et tõepoolest seda meelsust, seda meelsust on mõõta võimalikeks avaliku arvamuse küsitluste ja niimoodi ja võiks huvi pärast saadet, et mis siis kahe aasta jooksul on juhtunud, et kuhu poole see meelsus on läinud, aga kindlasti. Need arusaamad on niivõrd erinevad liikmesriikides. Et, et mis on õieti käsil ja mida peaks tegema, et sellest välja tulla. Nii et maja oma tagasihoidlikku arvamise kohta süvenemata mis tahes finantsinseneride keerulistesse derivatiivide maailma. See asi on tegelikult just vastupidi, rohkem demokraatiat kui Papandreou oleks saanud minna rahvahääletusele. Me oleksime saanud ükskõik millise tulemuse puhul seda kriisi palju jõulisemalt menetleda. Ükskõik kumba pidi, Kreeka kodanikud oleks hääletanud, kas minna eurost välja või jääda sisse. Aga kahjuks see hirm rahvaküsitluse ees on niivõrd suur, et see suruti maha. Liikmesriikide jõuga suruti maha sõbrale. Kas finantsstabiilsusfond, kas sellest enam üldse piisav, arvestades, et Itaalia on omadega hädas ja ega Hispaanial ka olukord palju parem ei ole, valimised on ukse ees ja, ja seal on ees ainult rasked valikud. Ütleme, Hispaania, Iirimaa puhul on siiski oluline märkida, et nii Iirimaal aga Portugalist korraldati valimised ja nende struktuursete reformide jaoks on seega valitsusel värske mandaat. Kreekas, Itaalias tahetakse seda teistpidi teha. Nii et et ma arvan, et küsimus, küsimus ka nende riikide puhul on ikkagi rohkem demokraatiat ja vähem tehnokraatiat, aga seda, et sellest stabiilsuse Fassiliteedist ei piisa, oleme näinud läbi aasta, see tema on kogu aeg pidanud suurendama. Nüüd viimati, eks ole, Öeldi oktoobris, et triljon, et see on nüüd hea, kuigi seal mingite võimendustega ja potentsiaalsete laenudega ja sealt tagant on juba ära kukkunud, eks ole, Hiina, India ja teised, kes sinna justkui oleks pidanud panustama. Täna hommikul, kui ma õigesti mäletan, siis Frankfurter algemaine üks ajakirjanik esitas juba siia ka küsimärgid, äkki nüüd, kuna Itaalia võlakiri on seitse ja pool protsenti intressi, et äkki nüüd ei piisa ka sellest triljonist. Nii et ühel hetkel oleks vaja tegelikult rahatrükimasinad Frankfurdis käima panna. Kuid seda ei võimalda Euroopa keskpanga. Kogu see alusdokumentatsioon ja ka Saksa valitsus ei ole minu teada seda meelt, nii et nii et meil see võimalus nii-öelda välja infleerida ennast raskest olukorrast eurotsoonist puudub. Aitäh Indrek Tarand selle jutuajamise eest