Nii ajaratas ringi käib selle meloodia orkestreeri Leo Tauts 38 aastat tagasi reporteritunni alguskujunduseks. Tseeviisi rida toob meid 1957.-sse aastasse. Ja just sel aastal salvestati raadio uue hõbehalliga Hellamaal omaaegse populaarse ja omapärase näitleja Ruts Baumann, nõndanimetatud lorilood. See lindirull oli siiamaani tehnikameeste lauasahtli kaugemas nurgas. Selle kultuurikihi alt välja tulnu oligi meie tänase ajaloo saate ajendiks. Tänane ajaloo meenutuste pooltund sai alguse sellest, et me hakkasime otsima, millal üks Ruts Baumann, kõne on, salvestatud jõudsime aega 1957, sina kaupa, Vaarandi oled raadios teinud läbi tehnikainimesed, kõik astmed, mis üldse olla saab, alates tehnikust kuni peainseneri nii välja. Jah, need on all küll, hakkasin kaablipoisina pihta ja siis lõpetasin ka. Juhtiva töö peal ja praegult olen lihtsalt insener kui pensionär, aga koju ei saa ju jääda tööd tegema. Niisiis, aasta 1957, kui Eesti raadio sai teise pärastsõjaaegse hõbehalli hõbehalliks nimetati tol ajal siis reportaaž. Nojah, esimene hõbehall oli ellips. Me saime reporatsiooni korras. See hakkas juba vanaks jääma ja tema tehnilised võimalused ei olnud sellised, mis olid. Muidugi suur stiimul oli, et me tahtsime minna oma masinaga. Moskvas toimuvale üliõpilaste festivalile võetigi vastu otsus, et teeme kohe päris uue masina. Ja lugu hakkas sellega, et kõigepealt telliti just sealt sellest autoremonditehasest täitsa spetsiaalne kere, mille kohta me tegime jooniseid. Nii välis- kui sisustus tuli kõik sealt vastavalt sellele, mis me tahtsime teha. Asja projektiga oli seotud meil õige mitu inimest. Inseneritöö tegi aktsel sika tolleaegne laboratooriumi insener ja nii tehnilise teostuse ehitamise tegin mina koos Alfred sarnacki ja Arnold pentseliga kellelegi kolme mehega, siis panime selle masina tookord. Asi läks päris ilusti muidugi suure kiirusega, nagu said, ikka on enne festivali Me saime vist jaht, sõiduk sai kolm päeva Est aega, kui saime ta valimised, nüüd võiks nagu välja sõita, seal viga hakkas tööle küll seal olid põhilised seeski tolleaegse nõukogude tehnika nii-öelda uudis, saavutused, mis veel kokku saada oli ja üks oli see, et masin oli võimeline tegema tööd ka nii võrguvoolu peal kui ka patarei. Voolu peal oli meil selline trump Moskvas, kui me hakkasime Moskvasse tegema linistusi, siis tuli välja, et meie masinaid ainukene seal Moskva linnapeale, kes oli võimeline tegema nii-öelda individuaalselt tööd ükskõik kuskohast, kas pargi allees või välja peal või platsi peale sõitsite muidugi siit siis sinna, eks ole, jah, oma jõuga, see oli üks väga suur raske sõit oli, alguses tegime väikse niisuguse rumala otsuse, et, et läheme Pihkva kaudu, et natukene lühem tee. Aga muidugi, see lehendee oli küll lühem, aga ta oli ka väga raske tee, sest tol ajal need teeolud olid ikka väga viletsalt. Ma mäletan, kui ma võtsin päikest auto katuse peal, sest kiirusel niivõrd aeglane, et ei tekkinud mingit tuult üleval seal katuse peale, kuna meil see reportaaž autori tehtud niimodi temale sai ju katusele välja ronida, seal oli katuseluuk oli ja siis oli, katusel, olid vastavad põrandale Studia äärepiiride letilt id seal vist täitsa ilusti päikest võtta. Mitu päeva ma sõitsin, ma mäleta vist kaks ja pool päeva investorid või sõiduaeg ja kuna meil autol oli tal tehtud veel niimoodi, et sees olid magamiskohad, kõik olemas, selles mõttes nagu meremehe lavatsid, koid olid seal sees, me saime seal magada ja ka Moskvas magasime seal sees, sest ei olnud mõtet hotelli minna. Meil oli seal väga mõnus olla, meeskond oli peal, kaks tehnikut oli mina ja Arnold Ventsel ja autojuht tuli Verlin ja reporterid olid kaasas meil panti Ugastides meiega kogu aeg oli selline viiemeheline meeskond sõitis välja, tuli ka tagasi, pant jäi küll jah, tagasi tulles ei, Moskvas veel asjaajamine, me siis tulime sealt neljamäega, tulime tagasi, tol ajal oli niisugune reportaaž auto Eestis suur uudis, mitte ainult Moskvas, see oli ikka ainult üks võimalus liikuda ringi ja tuua materjali hea kvaliteediga raadiomajja ja seda küll, sest see sõjaväemasin, mis meil oli, see Horgi autobaasi peal oli ehitatud Taali muidugi mõeldud välireportaažid, eks, ja seda sai seal täiendatud ka ja ümber ehitatud, aga noh, ikka Dali sõjaaegne lamptehnika oli seal peale, et ega tast jah, palju muusika tegemisel Leon sai tehtud küll muidugi kõige paremat ei olnud, sai sellega tehtud, aga muidugi see pall ikka juba nii-öelda klass omaette selle aja kohta. Temal ikka jah, korralikud mikrofonid oli juba peal ja helipõld tuli korralik, mis sa ikka teha nii korraliku helisalvestusega. Stereost muidugi asi oli veel kaugel, aga, aga noh, see võimalus oli ka olemas. Aga tookord me seda stereotüübid veel ei teinud, mitu maki peal seal oli kaks argumakkiaks patarei, makk oli see, mis meid Moskvas välja päästis, millega ma sain sealpool teha, ma nüüd mäletan, vist oli, kuus mikrofonid on alati, oli peal siin kuus mikrofoni üles panna korraga, mis oli veel selle bussi omapära oli see, et tal oli küllaltki korralik kuulamissüsteem, oli, valjuhääldi, olid väga head peale, seal taga oli ka niisugune auk tehtud, bussi tagaseinad, ikka bussis midagi toimus siis bussi taga oli kohe hea kuulata ja seda Moskvas festivali aeg eriti, aga paljud kasutasid, ma ei mäleta, kui me lindistasime seal Družba ansamblit Edis Piega. Tal need esimesed esinemised olid täna Talibani tõusev täht ja siis õue peal oli meil masin ja siis selle masina ümber legi sisuga rahvamass kohati seal liikuda, mitte kohe kõik kuulajad, mis nad teevad seal sees 57. aastal, see oli ka Eesti raadio laiem tutvustus. Nojah, meil olid ikka eestikeelsed kirjad, olid ilusti ümberringi peale Eesti Raadio, nii et me olime ikka klass omaette. Teistel raadiotel Moskva Raadil olid vaiksed. Baasil tehtud bussid olid, üks oli natuke suurem ka, aga meie omad jah, päris populaarne siis meilt ja väga tihti käidi küsimas, et kas te ikka saite sealt midagi kätte ja kas te tõite medali ja käidi laenamas ja siis me käisime seal Moskva sellise alases maja juures oli meil niisugune ümbervõtmiskoht saime traadijupi sisse anda ja siis ühesõnaga võeti jälle kasutati materjale ja selles suhtes meil oli jah, väga head võimalust, me ikka tegime päevad läbitöödega seal jah, palju uneaega ei olnud, hommikust õhtuni öösel ka veel. Ta oli miljon, esimene võimalus, nii otseselt välismaalastega kokkupuute ja mul on palju fotosid on järgi jäänud, kes ennast seal bussi ümber on küll Indiast ja Hiinast ja ja tont teab veel, kuskohast igast rahvariietes olid inimesed meie ümber, seal oli väga-väga huvitav, võtsin väga paljusid kontserte, võtsime lint ja see oleks huvitav moment, olite kohta, me jäime hiljaks ühele kontserdile ja seal enne kontserdit. Üks noh, võib-olla Donald härrasmees öelda seltsimees pidas ees jah. Aga kuna seda ei ole tingimata kätte saada, siis noh, mis ma ikka, julge poiss nagu vaidlen mikrofon statiivida pihku ja läksin ilusti jah, pane endale lava peale lina alla. Aga sellega kõne lõppes ka, sest ta ehmatas sellest nii ära, et ta ei saanud enam üldse räägitud vabandused vabalt ära, nii et see oli mul esimene kord, kui inimene vait, mikrofoni eeskätt ta mitte midagi. No pärast läks kõik normaalselt, muidugi edasi, aga huvitavat lihtsalt tol ajal, kui ehitati, siis ehitati see siin põhiliselt ju raadiomajas. Raadiomaja esimese stuudio ukse tagakäsitöökogu akna tol ajal meil ei olnud nisu ja masina jaoskaraazi oleks saanud seda teha ja kuna see oli juba nii kevadine aeg siis ma hakkasin kuskilt, ei mäletagi täpselt selle aprillis maismisemalt Taasnel peale hakkas see kõik õue peal tehtud. Töö oli, võtke suur laiest, kolme mehega möllasime, kaks kuud läks vähemalt ja kõik oli vaja aluspea tehagi kaablit uuesti panna. No kõik kõik, mis me kokku korjas, pikk oli vaja sinna sisse ilusti pulteerida. Üles pandud. Metsatöö oli küllaltki suur tol ajal üldist lamp võimendit, kõik isal juba hakkasid ikka transistorvõimendit ka tulema. Makid olid olla küll lampidega kasepatarei makk, see oli küll transistormakiga oli küll Moskva tehase toode jagada viieks uus toode ja ta oli mõeldud küll jah, nii seljas kandmiseks rohkem, aga noh panin ka ilusti raami sisse. Seal ta tegi oma töö väga ausalt ära midagi öelda. Kokku väga paljude inimestega, ma mõtlen üldtuntud inimesi ja väga põnevaid kontserte oli seal virvarr käis kogu aeg, mõtiseediteffeia kontsert jäi meelde ja siis muidugi väga Popular oli meie oma Kalmer Tennosaar esinemine seal Moskvas ka oli ka nii tema tähelennu algus ja tall kuulata väga palju seal ja. Populaarne ja väljaska kuulate meid selle koha pealt, aga muidugi väga palju oli kontserdi nagu see rahvamajanduse saavutuste näitusel seal oli, ikka sõitsime ühe lava juurest teise juurde püüad ise jupi ja siis ma olin ainuke masin, kuhu ligi pääsesime, oli see rahvaste sõpruse park, koli sakondlike metroojaama taga, oli seal sõjalisi oli, meie olime need ainuvalitsejad, kuna seal oli pargi avamine, puude istutamine, seal oli tõesti meeletult palju puu parkan pealt, kuidas käsi seal vaatamas on alles seal ilusti korras. Siis oli jah, meie meie masinal ainukene, kes siis miks teised ei saanud teha, kuna ei olnud võrguvoolu. Mäletan, kui pant oli seal katusega, vaata selja muga seletasime, sõitsime, aga võtsime sihildistelegi eesti keeles ja vene keeles netis neid kõnesid seal ülesse, nii et me olime ainukesed, kes sealt kätte sai, sel asjal kuulakem, nüüd helikildu sellelt festivalilt hõbehalli salvestus aastast 1957. Sõpruse pargi istutamisel. Reporterid on Valdo Panti ja Lembit Lauri. Siin. Eesti Raadio Moskvas. Nädalapäevad on pidutsenud festivali linn. Nädal aega on tantsitud, Trallitud, vaadatud, kuulatud, arutatud, jalutatud. Nüüd esmakordselt pandi piduriided varna ja võeti pihku, labidad. Festivalirahvas astus tantsu parketilt poole pöiani pehmesse kahevasse mulda kus Lähme Kohtume teiega, seekord Moskva kaugel loodeserval Himki veehoidla juures laial küla Vainul kuhu pole veel jõudnud kasvav linn oleme pealinna noorimas pargis. Ja vaadake siit tuule mühinat, varjurikkaid võrades seda ei kuule. Sellest pargist on praegu olemas ainult nimi. Tunni aja pärast aga seisavad seal lagendikul siin ridades ja rühmades mitme maailmajao tuhanded noored puud. Nii sünnib sõpruse park. Kuues mis seda nime kannab? Sõsar nendele, mis juba täies kasvuhoos kohisevad Poltaava, Doonau Free ja disla Lehtse ääres elav puu. Tema on alati olnud elu, elujõu ja tulevikusümboliks. Ega me muidu armastaks korratoni tuntud sõnu. Kui sa oled elu jooksul istutanud kas või ainsagi puu pole elanud asjata. Nagu sirgu mäng päikese poole, nii püüab inimene valguse vabaduse õnne poole nagu tugeva juurelist tamme hindame inimest, kelle juuri miski ei suuda lahti kiskuda kodumullast nagu nõtke valetada Kasekest. Armastame inimeses hingepuhtust, üllust ja ilu. Ja nagu võivad vabalt kõrvu kasvada männid, tammed, kased võivad kõrvu elada ja töötada erinevad, rassid rahvad, hõimud. See on sõpruse pargi rajamise mõte, mille istutamisele kõigi maade noori praegu kutsub moskva noorus. See oli üks pisike pioneer, kes kas rahvusvahelise festivalikomitee esindajale, et sõpruse park on istutamiseks valmis. Rostovi. Tiival sai otsa ja nüüd siis see uus hõbehall ehk. Kas aga üldse Eesti Raadio ajaloos number kolm? Jah, esimene jäime Leningradi raja peale sõja ajal hunnikusse. Segadus sinna ja siis oli tagasitulek Moskvast, Moskvast tagasitulek oli jah, muidugi töö oli tehtud ja tuju oli hea ja kõik oli tip-top. Kuna bändil oli seal veel Moskvas tegema, siis täie Moskvasse, aga siis tal oli ka väga suur hea saak. Tol ajal testik rohkemat kui tavalises poodides ja anti oli väga õnnelik, tuli Surrey tsehhi Legastikame lõbussi, no poisid, et Tallinnasse, mis seals ikka panime, kastis sinna ka ja hakkasime tulema, aga ilm oli soe ja ja loksus ka ja ja nii tuligi välja, Tallinnas oli vist ainult kaks pudelit, jäi argisest korgitäit pealt ära. Pant oli kole pahane, kuidas isegi nii Saimetviaatile midagi teha, näetegi. Ilm oli kuum ja ikka lõi korgid pealt ära. Muidugi jah, eks meil oli janu, endal ka, nii et ega nad ikka päris ise sealt ära hüpanud, aga muidugi me Tallinnasse päris jõudmisele bussiga vaid stopptuli Maardus, Maardus jäime seisma, seal midagi teha. Et tubli masin oli küll, aga pisiviga oli küll seal gaasi vabastikkuseks asinast ja nii et pärast ikka tulidki oma jõuga ära küll, aga alguses ikka kui ka Maardus on kodu ligidal ja ikka kaks nädalat kodust ära olnud juba siiski esitatud bussiga bussijuhte veel sinna ja pusis, kuidagimoodi sai koju ikka oma jõuguga jah, seisma jäime küll lõpuks fraasi avastik lagunes eladal see bussil oli väga keeruline vabastik, aga muidu läks kõik õnnelikult vussi, ta hästi vastu ja jala kõik tehnika töötas ka, oli Tallinnas ka lõpuni välja, ei midagi. Ja see buss töötas nii kaua, kuni ta veel oli vanale helitehnikule legendaarsele mehele, Arnold Trentselile oli veel ka, suri vankriks? Jah, saris hõivankis talle, jah, sest see mees jah, kahjuks läks ka liiga vara, noh ta ajamees ja sõja läbi teinud ja muidugi, eks see mõjus ja pidime oma mälestusi summutama, aga aga oli väga tore mees ja me viisime selle autoga Tõdurnajale jahtuga pärast seda peaks käigust maha ka, sest ta oli juba nii vana, siis sealt enam ei olnud mõtet remontida, taastada alus kadus ka juba ära ja tulid uued peale ja mida ma siis läks nii-öelda pensionile olla õel oli Eesti raadios ka niisugune omamoodi pöördeline aeg. Kuigi veel seda suurt sula ei olnud. Aga esimesed, niisugused pääsukesed. Tehnilist külge, see, millest meil praegu juttu oli, seda reportaaže autot, mis käis ülemaailmsel festivalil Moskvas. Aga siis oligi raadio sügavel reporteritund, mis kunagi alguse sai. Mis oli jälle Päevakaja eelkäija. Nojah, selle reporteritunni jaoks sai tehtud ka omal teine järgmine masin veel, see oli selline väikene nagu kolhoosnik, olisi gaasid, kolhoosnik maastikumasin sai selle baasil ehitatud, noh, see oli küll täitsa nii-öelda eksperiment, Itaalia masin, sest noh, kuna tal ju katus peal ei olnud present katusele, siis sai sinna pandud kaks patarei magnetofoni sisse väike Põldikene ja et külm ei hakkaks, siis sai seal voodi tekkidega see asi seest üle löödud ja sellega sai tehtud. Mis seal siis ikka oli? Kitsas seal sees oli, aga, aga sai sai ära tehtud kõik tööd ja kolmas masinad, mis läks, oli ka sai selle Tartu tehase bussi baasil ehitatud, see oli juba niisiis jah, kus juba stereotüüp teha, aga tema eluiga oli lühike, siis tulid peale juba uued tšehhist tulnud reportaaž, autod, mis olid juba ütleme jah, täitsa kaasaegse tehnika tase, seda ei olnud vaja enam ise ehitada, seal oli kõik valmis. Astu sisse ja tee tööd, need olid jube kasvama, aitäh. Selle autoga, mis Moskvas käis, sai salvestatud ka ju Ruts Bauman One'i jutustusi, mis ta õunapuu all kõneleb. Nojah, meil oli niisugune traditsioon, oli, olime vana tuttav, meie meeskond, eriti Arnold Ventsel, meie vana helitehnik oli tal nii südamesõbraks ja siis meil alati niisugune traditsioon oli, et kui isu oli midagi uut, siis me käisime Rutsile näitamas sellise muidu, kes oli ka omaette sihi, kes oli väga mõnus kuulata neid lugusid, mis ta rääkis ja siis me ikka käisime alati alati seal. Kusjuures Rutsile alati niisugune moodu puut küsib, kas pidas, vastab, siis me teadsime, kui me läksime, ts raporda, satuksin nähtavalt selle mingisugune laud oli seal sees, reporteritööd tegi, kirjutas siis seal laua peale pandud klaasist ei tohtinud ühtegi tilka ka välja loksuda sõidu aeg, selge, et ega sinna vette siia valatud. Russilt tuli kohe vaatama, et kas siis ikka on klaasi ilusti täise korraskeeraud kuiv ja, või olid kõik ilusti korras kuiv siis ta muidugi pruukis selle klaasi ära ja kiitis masina heaks. Sisuline traditsioon meil oli, nüüd me käisime seal päris tihti need masinad seal näiteks niikaua kui ta jah, nii oli veel vastu võtmas, kui kaugel ta elas? Haapsalu poole sõitsime alati see sõidutavastandiga õhtu hilja ja pimedas ja suure saladuskatte all, sest ega seda ei tohtinud tollast ülemustel rääkida, et me niisuguse koha peal käsimest tegevust rollidesse, kes kõik vaikselt ja sellest ajast on siis säilinud ka seesama helilint oli meie välisülekannete osakonnas oli pikka aega tallel ja siis seal ja osakonna juhataja Saarandaks pensionile, siis tema andis oma varanduse, selle elisalusse osakonda, sealt kassimi hoidsime nii mitteametliku fonoteegis radiliselt, nii oma lauasahtlis alles, sest noh, ikka mälestused on sellest salvestusest toredad ja ja ega lugudel ka viga ei ole, päris mudeleid vahest kuulata. Vahest mõni roppus on sees, aga noh, eks see käib asja juurde anekdoodi rääkimisel ja nüüd jutustab vana populaarne näitleja Ruts Bauman. Helisalvestus on tehtud 1957. aastal Ella maal. Siin on Ruts Bauman, 65 aastane aga kolm aastat hiljem oli ta juba manalamees metsakalmistul. Need on Ruts, Bauman. Nii näitleja lood. Aga kõige suuremas naljad olid ikka vana Teetsov Ivana sääsiga. Alar savi ja tal oli tuhanime, oli. Põdema niisugune mees ega ta ooperi ei sallinud, ütles seal ei ole muud kui paljas laulja, muud midagi. Päeva peale edenduse võitmelase proovi lähme sinna musta poole peal nagu traatiaks assinime järel. Teeme kähku asunik ära, kas tead, mis täna lähme-o päris? Vaata vanast uudislehti kirjutas, et need ja need olid o päris hea, et meie pole kunagi käinud, lähme siis ka koera ooperis, ilus males koduga uued riided selga ja ma ei tea, mis pagan. Meff istuvad või Fausti võis muidu Sevilla habemeajaja, mis seal mängiti. Esimene vaatsa pläbiles, diaarse loosimaad, jäin ka ooperimõju all natuke mõtlema, just vaheaeg. Vaikselt saalis härskusi, hirmus norskamine, asja maga mootoris. See ebaõnnestus asjadele, minevusid vaimselt üha suuga. Kuiva suuga. Vaatame ehk kolm oli Postimees juba saaga nüüd täna korra nagu rumalusi tehtud, läheme siis kohvikusse ka, kohviks me ka kunagi ei käinud. Lähme kohvikusse, mägedesse varakult, Ta oli seal väga peenike. Buduaar ei olnud sugugi niisuguse koha peal. Raažis, vala Hindrey, istub koheselt saastele näitlejal väragama, padusid kerelt tahapoole, siia Peenema kohtade peale. Läheme sinna üks tuttav mammi tuleb Kaažil väega peeniga mammis väike valges pits või puudel ka keti otsas ja istub sinna ja asju, mis siin kohvikus tehakse, ma ei saa aru. Päevad läbisin Lovele lõkse ja tass kohvi kodu ära rüübata, mul seal nii suur tarvidus on. Ja siin aetakse Champs, sind ikka tehakse klatsitaksi, aetakse peenikeste tuia. Säästsid peenikese jutuga võime kaakuma, saadab räägimises peenike jutuslas esimest kord kiikrist vaatasid. Kohtume jälle seniks kõike head.