Hilda, kas sa tead, kes andis siin majas mulle esimest korda magnetofoni imened sena testi. Sina andsid ka esimesed arusaamad raadiotööst ja eriti raskes toimetuses teiste toimetuses. Missugused põhimõtted. On sinu jaoks väärt põhimõtted, mida anda noortele inimestele, sest et noortega oled sa siin maas, nüüd ikka tegelenud. Ja minu arvates kõige tähtsam on see, kui alustatud tööd kindlasti ja jonnakalt lõpule viia. See on kõige tähtsam ja alati jääda truuks iseendale, oma põhimõtetele. Kuna seda on väga raske. Sest tuleb leida head sõbrad, kes aitavad, nad käituvad. Ja meie töös peab väga palju olema häid sõpru. Sest meie töö on väga kollektiivne töö. Mida arvata konformismi, sest ma arvan, et ma isiklikult ma ei talu neid inimesi, kes on. Aga kui sa julgonformissisi, talu paljud sind. Aga midagi pole parata, elu on juba niisugune. Sa oled ise olnud ikka lausa paljude noorte õpetaja kurvad, need talunud ja mulle näib, et see pakub sulle teatud rahuldus. Tõepoolest, nüüd on, ma olen mõnikord mõelnud, et teine töö, mida ajakirjaniku töö kõrval teeksin meelsasti oleks õpetaja töö ja mõnikord kadestan, kui nende ees iga päev on nii palju noori. Et nad võivad nii paljudele noortele nii palju anda. Jah, aga samas, kui ma vaatasin oma maki peale ja hakkan oma tööd tegema, siis ma leian, et et see, minu töö on kõige huvitavam, palju huvitavam kui näiteks õdede töö. Ei saa kindlasti isa. Minul on olnud õpetajaid palju, ma alustasin ju ajakirjanikutööd ajalehe juures ja siis oli mul päris mitmeid, kes, kes andsid mulle väiksed lood tagasi ja palusid, et ma ümber teeksin ja ja ma ei häbene ütelda juba? Jah, olin tol ajal isegi pahane, et miks, et mul küll ilusti kirjutatud. Aga vot nende lugude tagasiandmisega ja ümberkirjutamisega ma õppisin, õppisin väga palju. Ja ma ei mõistnud, et see oli nõudlikkus minu vanemate kolleegide poolt. Aga nüüd tagasi vaadates sellest on juba pisut rohkem kui 30 aastat tagasi, oi ma ajakirjanik, ajakirjanikutööd alustasin. Leian, et küll see oli hea õppetund mulle ja see paratamatult jäi mulle kuidagi külge ja ja kui ma neid ise noortega töötan, siis ma olen peaaegu et samasugune. Võib-olla pisut nõudlikum ongi. Ja ma olen veendunud, et needsamad noored inimesed praegu ka on mõnikord ma peale pahased, et mis ta neid norib, et eks on ju hea küll, võiks ju niimoodi minna. Aga ka teevad ümber ja teisiti lihtsalt ei saagi, sest tõepoolest ükski sundinud meistriks. Mina kraadi majas ma läksin, tahaksin olla Liiduimanni laps. Miks? Sellepärast et Liiduimanali väga nõudlik ja ma küll ei töötanud Liiduimaniga ühes toimetuses aga mõnikord tegin tema jaoks ka mõningaid saateid ja, ja kui saade oli klii poolt vastu võetud, siis ma olin väga rahul ja õnnelik kui tädinud märkust. Aga ega ta ei ütelnud ka, et vot see on nüüd hästi või? Ta lihtsalt naeratas ja siis oli kõik, aga kui märkuste kohta taskus oma märkusi väga ilusasti põhjendada ja ja mulle selgeks teha, et vot nii ei olnud õige, et nii oleks parem. Ja vot tema puul ei tekkinud kunagi niisugust mõnu poolt vastuvaidlemise tunnet või tahtmist. Et nüüd on nurimisega tegemist, vaat väga tähtis on, kuidas end maksma panna noorte juures ja ei oska seda. Sa oled üks karm ja nõudlik ajakirjanik, naisterahvas, räägitakse jah, aga kas on nii? Vot ma arvan, et selles küsimuses ja vähemasti loodan, et lindi peale jäi mingisugune niisugune Väike naeratuse harjunud. Kas seesama naeratuse variant on siis ka tunnustuseks, kui noored inimesed midagi hästi teevad? Ma arvan küll. Sa oled töötanud erinevates ajakirjandusorganites ajalehe juures. Ainet õpetas kirjutama niimoodi, et multa Pautsis, nagu öeldakse, vähesega palju. See on väga tähtis, see oli tegelikult ja see on igal ajakirjanikule vajalik töötada kasvõi aastat paar ajalehe toimetuses enne kui minna üle kas ajakirja juurde või raadio või televisiooni juurde. Põhiväljendusvahend on ju sõna. Aga sõna peab kasutama nii vähesega palju ütelda. Eesti Raadio sured sa olnud ka õige mitmes toimetuses kolmes peamiselt väga raskes teiste toimetus probleemide poolest väga keerukas selles mõttes. Toimetuses oli noortepeo toimetuses kus. Sinu saata tööd üllataval kombel kõige nooruslikumalt ja ja sa tõid nii-öelda uue laine nendesse saadetesse elava tõid mure sisse ja nüüd propagandasaadetes. Mulle meeldis väga noortesaadete toimetuses töötada. Ma ei tea, mul oli alati noortega ja kontakt ja ja viimases lõpus oli nii, et mul ei tarvitsenud enam välja sõitvaid noored, tulid ise minu juurde, toimetusse. Mulle meeldis. Aga ma tahtsin ikkagi käia, sellepärast et iga kool on oma näoga. Nii nagu iga noor oma näoga. Liikuda mul ikka alati meeldis ja, ja püüdsin vabariigi pea kõiki Eskooli külastada. Jah, ma ei tea, miks meeldis sest et mõnikord ma ise taban kand veel niimodi lapse õhtuti tükkidelt või tempudilt või? Kas see nüüd õige on? Aga propaganda meeldib, mulle ka meeldib, sellepärast et siin on natukene küll tõsisemad probleemid, aga võib-olla ma ise olen ka natukene tõsisemaks läinud. Mõnikord sa tuled õhtul pikki-pikki tunde viibinud foonikas Monteerinud armutult Monteerinud lindihunnik käes, magnetofon ilmtingimata üle õla. Ja ütle, et umbes niisuguse lauset põrgusse see töö metsade põrgusse saada. Ei tea miks, aga ei ta saata küll. Iga saade õpetab mind ennast ja kõik need inimesed, kellega ma kokku puutun oma tööd tehes nad ikka jätavad mulle midagi külge. Ja rikastavad mind. Ja sellepärast võib-olla on see minu elukutse väga tänuväärt elukutse. Et ma kogu aeg õpin ja ei lase lihtsalt vanaks jääda. Sest et kui, niikaua kui on tahtmist õppida, minu arvates inimene ikkagi noor. Nüüd ma mõtlen, et võib-olla, et saab veel noortesaadetes tagasi minna. Üllatus oli see, et kui ma koju jõudsin ja eest leidsin Telegrami oma Noortelt nendelt noortelt, kes kunagi olid minu õpilased noorte reporterite klubis ja nüüd on jõudnud juba Ülikooli viimastele kursustele ja kes tulevad varsti ja hakkavad minu tööd siin jätkama. Ja ma mõtlen, et kui nendel jälle siia Tallinna pool Asjon kõlannašuv selle minu poole ka sisse ja siis räägi meile tööjuttu Ajakirjandusjutt mida sa endale ise sooviksid? Erilist see on kõige tähtsam pehmascac. Kui on tervis, siis tuleb ka töö.