Laupäevahommikused Ene Hiioni minutid, nõnda ma julgeksin kutsuda tema saatesarja, mis on küll saanud erinevaid nimetusi. See saatesari sai möödunud laupäevast alates uue värvi. Stuudios on kolm tõelist materjali kanti. Ja siis reporter. Seda küll mitte esimest korda. See koosseis ja saade on sedavõrd eriline et ma julgeksin täna teha ka Selle uue saatesarja puhul ka pisut ebatavalise intervjuu. Ene Hiion, kas te olete nõus? Ma ei tea ju, milles ebatavalisus seisab. Ma annan nõusoleku siis, kui ma tean, mida minult tahetakse. Aga põhimõtteliselt riskide õlule tõusule minema risk, mulle meeldib. See risk ei ole üldse õudne, siis ei olegi ta risk. No natuke ikka. Sedaviisi. Et seda situatsiooni, mis stuudios toimub. Ma ei ole küll ise stuudios kordagi olnud, siis, kui see lindistamine on sündinud. Ma julgeksin jagada kolme etappi. Neid ma iseloomustaks siin kõige paremini, minu meelest saaksite iseloomustada leelo tungla sõnadega uuest luuletus kogusse on veni vidi idid ja palun igale situatsioonile anda oma hinnang. Kuidas see siis sünnib, toimub. Esimene oleks niisugune. Hoiside põlemist koi, seda kirge pidevat olemist pidevalt. Jah, ma olen täielikus segaduses, üks asi on, kas nii võib iseloomustada helilinti, mis sellest intervjueerimisest saatesse läheb ja teine, kas nii võib iseloomustada miljööd kus see töö tehakse? Need on kaks ise asja siiski. Ja mind huvitaks just nimelt see miljööst, sööjad, linde, ta ost. Miljöö on kindlasti ka igale saate tegelasele erinevalt vastuvõetav. Sest need on väga erinevad inimesed, kuigi nad kõik on väga sümpaatsed. Aga kindlasti on selles kõneluses alati mingi pinge ja võib-olla ka mingi sisemine põlemine, sest muidu ei toimuks kõnelust. Edasi mõtete arvamist sõnast silmast lõõmava karvalist lõiku maailmast. See on nii kaunilt öeldud, aga lõik maailmast võib seal tõesti olla, sest maailmas on nii palju ja nii pagana huvitavat, et et kindlasti ei jää maailm selles saates lindist kõrvale. Kas need probleemid kestvate lõõmava karvalised või ma ei tea, kuidas vahel. Ja järgmine oiside põlemist kumas jakkumas heledat olemist maailmatuumas. Põlemist seal nüüd vist küll lausa ei ole. Või kui, siis on see kuskil väga kaugel. Tegemist on üsna elukogenud ja vilunud inimestega, kes iga tühja-tähja pärast lausa põlema ei lähe. Aga kelle jaoks oma seisukoht on tähtis. Kindlasti aga tähtis on ka teise seisukoht. Esel arvestamine. Ja nüüd siis muutun pisut realistlikumaks ilma luuleta. Et teist korda algab niisugune vestlusring. Miks. Vist sellepärast, et ühe hooajaga ei saanud nagu teemad ammendatud ja lihtsalt näib, et kuulajal on veel väga palju nende inimeste käest saada. Seda näitab ka post, muide kirjades on küsimusi, mis lähevad nagu tõsisemaks ja kaalukamaks. Kui võrrelda kirjumistulid sarja alguses jäneseid Lubage, et ma jätan selle saladuseks, kuidas keegi soostus. Aga see, kes soostamist palus mõtles väga põhjalikult, kuidas ta oma palve peab esitama, et vastus Alex jaatav. Ja sorry, kõhkistma. See sari kestab nii kaua, kui ta kesta saab. Elu näitab. Kas te olete nõus niisuguse väitega, mida on öeldud mõnes kohas et see on teie elu üks parimaid saatesarja? Esiteks ei ole see minu saates äri, vaid need on kolm meest stuudios kes teevad ennast ise. Ma olen täiesti tehniline tööjõud. Ja ma naudin seda nii nagu kõik kuulajad seda huvitavat triot. Ja kindlasti on nad väga võluvad inimesed ja võib-olla tõesti võluvaimat maailmas. Aga see ei ole mingil juhul reporteri teene. Kas tootjatega kuulajalt midagi. Ootan kuulajalt, et tal oleks vähemalt natukenegi nii huvitav, nagu on stuudios kuulates reporteril.