Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 15. novembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Peaminister Andrus Ansip rõhutas riigikogus muutuste vajalikkust Euroopa liidus eelkõige vastutuse suurendamist kontrolli tõhustamise vajalikkust. Peaminister pidas kõne valitsuse Euroopa Liidu poliitikast. Eesti looduskaitse selts koostanud avaliku kirja, milles on toodud fosforiidi kaevandamise kahjulik mõju. Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul ei kuulu fosforiit siin kaevandatavate maavarade hulka. Viru Keemia grupi juhatuse liikme Jaanus Purga sõnul tegeldakse uurimisega ja tema sõnul oleks ka riigile oluline oma maavara potentsiaal aeg-ajalt ümber hinnata. Vanemaealised tulevad oma tulude-kulude eelarvega paremini toime kui noored. Sageli toetatakse oma täiskasvanud lapsi. Perekonna rahalist tuge vajab 38 protsenti elanikest. Rahalistes raskustes on pigem noor töötu linnas elav mees, nii selgub Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse uuringust. Kultuuriministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi võidule. Esimest ja teist kohta jagavad tööd märgusõnaga Mälutulbad, mille autor on Koit Ojaliiv ning märgusõnaga vest. Autorid Armin Valter ja Joel Kopli. Itaalia valitsust moodustav Mario Monti võib uue valitsuse koosseisu teatavaks teha täna õhtul või homme, teatas uudisteagentuur Reuters. Roomet on tabanud ulatuslik küberrünnakute laine. Häkkerite rühmitus Anonymous teatas, et on sisse murdnud 500000-sse, meilikontosse ja ilmast. Homme pärastlõunal võib Eesti idaosas veidi vihma sadada, puhub läänetuul ja õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss kaheksa kraadi. Peaminister Andrus Ansip pidas Riigikogus kõne valitsuse Euroopa Liidu poliitikast, vahendab Okodo. Peaminister ütles, et praegune võlakriis on paljastanud Euroopa Liidu suurima nõrkuse. Ollakse võimelised suunama kandidaatriike, kuid ei suudeta kontrollida ning mõjutada liikmesriike ja seda kasutavad mõned riigid ära. Euroopa Liit on tegutsenud pikka aega mugavusklubina. Me peame Euroopa Liidu sellest mugavustsoonist välja tooma. Selleks peame tõstma liikmesriikide ka Eesti vastutustundlikkust, tõhustama reegleid ning tugevdama liidu ja euroalasuutlikkust. Ansip märkis, et olukorras, kus üksiku liikmesriigi käitumine ohustab kõikide stabiilsust, ei tohi karta ka aluslepingute muutmist. Lepinguid ei tohi muuta kergekäeliselt, kuid see ei saa olla tabuvajaduse korral peab seda tegema. On selge, et meie eelistus koostöö süvendamisele ja lepingute muutmisel on liikuda edasi kogu Euroopa Liidu raamistikus koos kõikide liikmesriikidega. Vastates küsimusele Euroopa kahe tasandlikkusest ütles peaminister, et tegelikult on ka praegu erinevad tasandid olemas euroala ja ülejäänud riigid. Oluline on, et need tuumikud või blokid oleksid uutele liitujatele avatud. Fraktsioonide poolt sõna võtnud parlamendisaadikutest kutsus IRL-i esindaja Marko Mihkelson jätkuvalt osutama pidevat tähelepanu Euroopa Liidu arengutele. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon teeb ettepaneku ennekõike, et Euroopa Liidu asjade komisjon alustaks kuulamisi väga süvendatult just nimelt sellel teemal, mis puudutab OPA tulevikku laiemalt, sest kui me tahame olla Euroopa Liidu tuumikus, aga sinna me kindlasti tahame kuuluda, siis me peame olema valmis pidama poliitilist debatti oma partneritega Saksamaalt, Suurbritanniast ja teistest riikidest. Reformierakonna esindaja Kalle Palling kutsus hoidma terava tähelepanu all euroraha kasutamist. Iga Euroopa Liidu eelarvest tuleva euro kasutamisel peame esitama endale küsimuse, kuidas aitab luua uusi töökohti ja tõsta Eesti inimeste elatustaset. Peame pingutama selle nimel, et saaksime kasutada järgmisi Euroopa Liidu vahendeid kõige tähtsama transporditaristu rajamiseks. Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine, Mäoni Via Baltica, Tallinna ja Tartu ringtee, neid suuremad ristmikud, Saaremaa püsiühenduse rajamine, rail, Baltica raudteeühendus ja Tallinna lennujaama laiendamine. Sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev leidis, et Eesti peaks oma Euroopa Liidu poliitikas aktiivsem olema ning taas eurorahadest ning konkreetsemalt põllumajandustoetustest. Täna on valitsus oma eesmärke võttes, et aastaks 2020 võiksid otsetoetused alla Eestis 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest võtnud omale ambitsioonika eesmärgi, aga samas on nüüd hea viis hinnata, kui tõhus ja tugev meie valitsuse poliitika Euroopa suunal on. Võib lisada, et tegelikult jäi täna arutelu pooleli, sest tööaja lõppemise tõttu kuuleme Keskerakonna fraktsiooni sõnavõtu homme. Eesti looduskaitse selts saatis täna valitsusele ning Rakvere, Rägavere, Sonda, Sõmeru ja Vinni vallavolikogule fosforiidi kaevandamist puudutava avaliku kirja. Margitta otsmaa jätkab. Eesti suurim põlevkivi töötleja Viru Keemia Grupp on otsustanud hakata uurima fosforiidi kasutamise võimalikkust Eestis ja see ajendas looduskaitse seltsi meenutama taas argumente, mis kinnitavad fosforiidi kaevandamise kahjulikust. Argumendid on samad, mis 80.-te aastate lõpus lahvatanud fosforiidisõjas. Seltsi esimees Juhan Telgmaa selgitab. Enne seda asja taluda peaks olema mingisugune väga tugev üldine huvi selle juures üldist huvi ei paista kuskilt, et ärimeeste huvi küll on, aga mis me mäletame, eks ole Eestis seni toodetud väetisest mis nüüdsest kaevandatud fosforiidist tehti, taimede omastasid sellest kuskile ainult ühe protsendi, selle kihi lasuvus on 65 kuni 200 meetrit. Sügavust, siis, siis on selge, et põhjavesi satub kaotusest. Tekib alanduslehter, kui, kui kaevandused tühjaks pumbatakse ja seal on palju ja palju probleeme ja ikka seesama diktüoneemakilt, kui õhu kätte tuua, läheb põlema ja sama kildi sees on metalle veel, mis Uutakse Sist vihmavetega välja, mis saastavad loodust taga mitmel kombel kuni tehnoloogiani välja, et, et sedasorti fosforiidimaailmas eriti pole, siis pole ka ju valmis tehnoloogiat. Keskkonnaminister Keit Pentuse kommentaar. Minu seisukoht ja keskkonnaministeeriumi seisukoht on selles küsimuses väga selge, et fosforiit on Eestis arvatud kaevandamisele mitte kuuluvate maavarade hulka ja mingisugust Taani seda muutma hakata praegu küll ei ole. Et eks ka tänane looduskaitse seltsi avalik kiri viitab sellele, et on olnud kuulda, et kellelgi on mingisugused plaanid, aga täpsemalt, mida siis ettevõtte poolt soovitakse teha, ei ole ka keskkonnaministeeriumisse ühtegi ametlikku taotlust siiamaani selles küsimuses tulnud. Põhjus, miks fosforiit siis kaevandamisele mittekuuluvaks maavaraks Eestis arvatud on, on ju tegelikult just seesama võimalik suur keskkonnakahju. Me ei saa sellise kahju tekkimisega riskida või ütleme, et rahaline väärtus mingil kombel ei saa üles kaaluda, seda just nimelt ka sealsete elanike elukeskkonnale tekitatavad võimaliku kahju. Nii et need on need põhjused, miks fosforiit kaevandamisel Eestis ei kuulu ja, ja nii on. Aga kas KOV küsis Viru Keemia Grupi kommentaari? Viru Keemia grupi juhatuse liige Jaanus Purga, mida tegelikult Viru Keemia Grupp kavatseb teha? Suuremalt jaolt on tegemist olemasoleva informatsiooni Meie jaoks arusaadaval moel läbitöötamisega ja selle viimisega tänapäeva konteksti pluss sinna juurde kuulub asi, mida looduskaitse selts oma kirjas ka täiesti õigustatult mainis, et fosforiiditöötlemine Eesti fosforiidi, et töötlemine, see, mida temaga pärast edasi teha on võimalik. Kindlasti erineb teiste leiukohtade fosforiidi töötlemiseks ja selleks tuleb tehnoloogia leida, välja töötada. Teatud mõttes ka avastas, et oleks tänapäeva nõuetele vastav. Selle koha pealt on looduskaitse seltsil kindlasti õigus. Need on just need tegevused, mida me nagu füüsiliselt lisaks teoreetilistele ja paberiuuringutele kavatseme läbi viia, kas eeldab ka mõne uue puuraugu mõne uue uuringušahti kaevamist või mitte geoloogiat, meie kavatses uurida see ja mis tähendab tehnoloogia uurimist tähendab tema töötlemistehnoloogia uurimist ja seda tehakse üldse mitte Eestis vaid kuskil mujal. Selleks on meil vaja ainult mõnisada kilopealselt fosforiidimaaki ühe tehnoloogilise proovi tahaks võtta puuraugu abil. Jah, aga kaevandaja ei ole, proovi kaevandamist meil plaanis ei ole plaanis teha geoloogilisi uuringuid ei ole plaanis teha mingit võrgustikku mitte midagi, sest see töö on tõepoolest tehtud väga mahukalt nõukogude ajal ja mingit põhjust, et seda uuesti korrata ei ole. Mis moel on kaevandamismeetodid muutunud, seda me ei tea ja mis mul on töötlemis meetodid muutunud ja seda me kavatseme enda jaoks selgeks teha, aga ei, mahtudest ei aegadest, see on veel aastate kaugune küsimus üldse, et rääkida teadmiste omandamine ei ole kunagi kahjulik ja minu arust ka riigi seisukohalt oleks oluline oma maavara potentsiaal aeg-ajalt ümber hinnata. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Janek Salme. Itaalia uut valitsust moodustav Mario Monti kohtus täna president Giorgio Napolitanoga. Uudisteagentuuri Reuters teatel võis kohtumine anda märku sellest, et Monty on valitsuse moodustamisega lõpule jõudmas. Reutersi teatel võib monti uue valitsuse koosseisu teatavaks teha täna õhtul või homme. Itaalia kümneaastaste võlakirjade intressimäär tõusis täna järelturul taas üle kriitilise seitsme protsendi taseme. Montilt oodatakse poliitilist programmi, mis parandaks turgude suhtumist Itaaliasse. Läti panga presidendi Ilmars rentzevitši sõnul on reaalsem kui kunagi varem, et Läti saab kutse ühineda euroalaga 2013. aasta suvel. Tema kinnituse kohaselt teeb Läti valitsus suuri jõupingutusi, et Lätis saaks 2014. aastal euroala liige. Krimpsu ei viitsi ütles, et hoolimata euroala olukorra halvenemisest ei tohi Lätti taganeda eesmärgist parandada oma krediidireitinguid ja minna eurole üle. Tema sõnul tagab eurole üleminek suurema stabiilsuse, et aimatavuse ja madalamad laenuteenindamiskulud Soomet tabanud ulatuslik küberrünnakute laine. Häkkerite rühmitus Anonymous teatas, et ta on sisse murdnud 500000-sse meilikontosse. Politsei teatel on Soomes varem esinenud juhuslikke küberrünnakuid, ainult praegune olukord meenutab kampaaniat häkitud meilikontode season. Väidetavalt ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjanike, parlamendiliikmete, politseiametnike, Helsingi linnavolikogu liikmete ja üliõpilaste kontosid. Häkkerite sõnul kasutasid nad ära meiliaadress ja salasõnu talletavate arvutisüsteemide turvaauke. Minski metrooplahvatuse kohtuasjas tehakse otsus teatavaks 30. novembril. Sellest teatas täna kohtu eesistuja. Terroriakti korraldamises süüdistatakse Dmitri Konovalov ja Vladislav Kovaljov. Riiklik süüdistaja nõudis mõlemale kõrgeimat karistusmäära mahalaskmist. Konovalov on plahvatuse korraldamise omaks võtnud. Minski metroos plahvatas 11. aprillil õhtusel tipptunnil lõhkeseadeldis, surma sai 15 inimest ja vigastada kümneid. Slovakkia kaitseväe juhataja kindral lubameer poolik andis täna pärastlõunal Eesti kaitseväe juhatajale kindral Ants Laaneotsale üle Slovakkia kaitseministri annetatud kõrgeim autasu kaitseministeeriumi teenetemärgi esimese klassi Slovakkia ja Eesti kaitsejõudude vahelise koostöö edendamise eest. Kuid kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots annab Estonia kontserdisaalis kaitseväe 93. aastapäeva vastuvõtul üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemia. Aasta ohvitser on miinijahtija Ugandi komandör vanemleitnant Villu Klesmann. Aasta allohvitseri preemia saab Scoutspataljoni vanemveebel Jaanus Kunda. Aasta ohvitser vanemleitnant. Illuklesmann teenib kaitseväes 1998.-st aastast. Ta on lõpetanud Taani kuningliku mere väeakadeemia ja teeninud seejärel erinevatel meredel, laevadel ja mereväekoolis. Alates 2009.-st aastast on ta miinijahtija Ugandi komandör. Tema juhtimisel on Ugandi osa võtnud mitmetest miinitõrjeõppustest ja operatsioonidest nii välisriikides kui ka Eestis ning teinud kahjutuks palju maailmasõdade aegseid lõhkekehi. Aasta allohvitser vanemveebel Jaanus kondla teenib Scoutspataljonis. Ta on kaitseväes alates 1999.-st aastast teeninud rühmavanemana välisoperatsioonil, Kosovos ja Afganistanis viimastel aastatel. Seal on ta tegelnud Scoutspataljoni sõdurite väljaõppega. Swedbangas eraisikute teabekeskus uuris, kuidas on Eestis tavaks korraldada peresiseseid rahaasju, kes keda toetab, kuidas ja kui palju Margitta otsmaa võtab uuringu kokku. Oktoobris vastas telefoni teel tehtud küsitlusele 800 16 aastast ja vanemat Eesti elanikku. Selgus, et rahalist toetust vajas 38, ilma sai hakkama 62 protsenti elanikest. Lähedastelt on nii tagastamatut toetust saanud kui ka laenanud 11,4 protsenti vastanud Nendest. Rahaliselt pingelist olukorda sattunud on pigem noormees sageli töö. Linnaelanik. Haridustase ei mängi rolli, räägib uuringu koostanud Piret Suitsu. Peamised abistajad on siis koos elavad pereliikmed, samuti eraldi elavad vanemad ja eraldi elavad lapsed ja ka vähemal juhtudel siis sugulased, riike, tuttavad. Lähedastelt on viimase aasta jooksul laenu nii intressiga kui intressita võtnud 17 protsenti inimestest ja peamiselt laenatakse väiksemaid summasid, aga vahel ka suuremaid. Suuremate summade laenuajad olid kõrgema sissetulekuga inimesed, võib-olla on sellised suuremad ostud või väljaminekul kasvõi oma kodu soetamine selleks vajalik sissemakse, milleks siis puudu olev summa laenatakse? Piret Suitsu sõnul annavad Eesti elanikud lähedastele pigem tagastamatut, rahalist abi mitte ei laena, kõige sagedamini toetatakse täisealisi lapsi või oma vanemaid vähem sugulasi. Kui naised olid orienteeritud rohkem laste aitamisele, siis mehed seevastu eristusid sellega, et nad pakkusid rohkem tuge oma vanematele ja vähem siis nagu aitasid oma lapsi. Uuring näitab, et 42 protsenti peredest ei tule oma sissetulekuga välja. Tegelikult oleme oma tarbimiselt täna 2005. aasta kolmanda kvartali tasemel. Tarbimise kasvu taga on tegelikult hinnatõus ehk inflatsioon. Pankadest enam nii kergekäeliselt laenu ei võeta, ütles Suitsu. Inimesed maksavad rohkem oma võetud kohustusi tagasi. Murekoht on see, et hoiused ühe tavalise inimese kohta on siiski väga väikesed ja väga paljudel siiski puuduvad hoiused. Igal viiendal inimesel puuduvad igasugused säästud ja 15 protsenti arvab, et tarbimine on säästmisest olulisem. Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursile laekus 66 võistlustööd. Esikoht läks jagamisele kahe ideekavandi vahel, millest üks arendaks edasi Maarjamäe memoriaali, teine rajaks aga Paldiski paepealsel õue. Žürii märkis ära 10 ideekavandit, lähemalt räägib Liisu Lass. Kommunismiohvritele memoriaali rajamine on eri aegadel tekitanud mitmeid vaidlushetki sobivaks kohaks, kus ühte mälestuspaika rajada on siiani pakutud paiku Tallinnast Pilistvereni konkursi ideekavanditest 11 tegelesid maarjamäel juba olemasoleva memoriaali ümberkujundamise või täiendamisega. Arhitektide Liidu esimees ja žürii liige Peeter pere tõdes, et ilmselt on see paike eestlaste silmis jäänud lõpuni viimistlemata. Ta pere ütles, et žürii valis võidutöödeks kaks eri Eestimaa paikades asuvad kavandeid, sest mõlemad olid hästi lahendatud ning ka realiseeritavad. See kommunismiohvrite memoriaal võimaldaks tekitada sellest alast siis erinevate memoriaalid pargi ja selle läbi võib-olla tekib ka mingi lepitus, mis muidu võib-olla ühiskonnas on hetkel veel lõpuni viimata. Paldiski on ju läbi ajaloo üks niisugune tuntud sõjaväebaaslahendus, mis pakuti paepanga-le, oli selline, mis oma ruumi mõjult või emotsionaalselt meta füüsiliselt jõult tundus, et ületas teisi pakutud lahendusi. Maarjamäe memoriaali edasi arendanud Koit Ojaliiv räägib oma tööst, mille märksõnaks on mälutulbad. Tegu on ühe mälestusväljakuga, mille servades on mälutulbad, kuhu peale kantakse erinevate inimeste mälestused repressioonidest ja sellest Me oleme väljakult, pääseb Maarjamäe memoriaali mere suunasid teljelt mööda treppi üles paekaare parki. Teise võidutöö autorid kujutasid oma memoriaali lahenduse märksõnaga vest Paldiski külje alla. Töö keskmes on paepangale süvendatud hiidsilinder, mis on paarikümne meetri sügavune. Umbes sama läbimõõduga töös kasutasid autorid ära kohapealse maastiku pakutavaid võimalusi ja avatust. Eks autoritest Armin Valter. Tuut madalad puud, aga selline avatud maastik ja mere lähedus, selline dramaatiline üleminek siis maa ja mere vahel selle paeklindi näolnud keskkond soosib seal sellist inimese endasse süüvimist, asjadele mõtlemist, asukoha valik eelkõige sellepärast, et kuna see oli suletud territoorium vene ajal ja siis ka siis, nagu meie olen vabanenud kommunismi kütkestas lisaks inimestele Mis kahest võidutööst nüüd edasi saab, räägib zhürii esimees ja Kultuuriministeeriumi asekantsler Ragnar Siil. Nüüd me viime need tulemused vabariigi valitsusse, esimest korda on vabariigi valitsusel ees yldse idee, palju see maksma võiks minna, millist seal lahendused ja siis vaatame edasi, kuidas saate minna, eks tuleb siis riigieelarvest hakata neid vahendit planeerima. Ühest küljest ei ole nad 11 välistavad ja eks see sõltub esiteks sellest, millised on realiseeritavad tööd, kui palju see kõik maksab. Võib üldse juhtuda, et need kaks võidutööd jäävad ootama paremaid aegu ja valitakse mõni olemasoleva memoriaali edasiarendus. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis sajuta ilm. Puhub põhja- ja loodetuul kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 10, öö hakul põhjarannikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli kuni miinus viie kraadini, saarte rannikul on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Homme võib pärastlõunal Eesti idaosas veidi vihma tulla, Peipsi ääres pole välistatud ka lörts. Tuul hakkab puhuma läänest ja tugevneb viie kuni 10, rannikul seitsme kuni 12 õhtuks puhanguti 15 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on homme pluss kaks kuni pluss pluss kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.