Pildisaade sarjast muinsuskaitse ja tänapäev, mis valmib meil koostöös projektbüroo sillega, on toonud neid koos kunstiajaloolase, Silvi Lindmaa pihlakuga ka omapärasesse Tallinna paika ja ma pean ütlema, et mina, kes ma olen põlistallinlane, ma olen tõepoolest elus esimest korda siin. No see on tore, et saab ka ekskursiooni teha. Tallinlasele. Aga me oleme Kopli poolsaarel, Kopli on üks omapärane linnaosa, keda on asustatud õige halvasti oli asustatud. Ma tahan rääkida puitarhitektuurist just siin unustatud koplis. Sest kuna siin Tallinna südalinna ümbruses tunnevad inimesed rohkem puitarhitektuuri kui, kui siin selles Kopli kandis ja, ja siin siiski midagi huvitavat oleks ka tänasele tallinlastele jalutada natuke kopli ajaloost, äkki ta siis Kopli oli juba teada, et 14. sajandil asus siin telliselööv ja mõis ja, ja sealt siis tulid siis tellised ka need katusetellised punased meie vanalinna majadele. Bly oli tegelikult see nimetus juba tuleb kui hobusekoppel või kus siis loomi karjatati ja ta oli piiratud sealt Majakovski tänavast. Praegu ta, ma ei teagi, kuidas ta praegu nimi on. Ja et loomad siis välja ei pääseks kiskjad kariloomadele õlale ja põhiliselt oli siin siis tammik siis üks telliselööv ja seesama koht, kus me nüüd oleme, see on kaluriküla, mida ka teada 14.-st sajandist. Nimelt siin kalurikülas siin oli raeTallinna rae ja Toompea härrade vahelise kokkuleppe, et Toompea Järvakülast võib tulla siia seitse kalurit kalastushooajaks teha endale siiani nisukesed onnikesed. Mitte püsiv asustus ei olnud siin ja oli Te kirjutatud ka, kui suured need väikesed majad pidid olema, kokkulepe on siis neli, 27 meetrit pikad, neli meetrit, 27 sentimeetrit ja kolm, 20 laiad ja pidises olema puust või palkidest, olme, palgiria kõrgusega ja väljast mätastega kaetud. Ja seadus oli kogu aeg üle seitsme, siin ei tohtinud olla. 1800 19. aasta plaanil, mis ma siin nüüd näitan, lugesin ma siin juba ära need 10 siiski. Need on otse Haabersti lahe ääres siin väikesed kitsad krundid ja no nüüd on krunte küll natukene rohkem, aga siin iseloomustuseks võib öelda, et need krundid on küllaltki suured alates 3000-st ruut keldrist kuni 12000-ni ja majad, nagu siin praegu näha on siin veel väga mitmeid, on veel möödunud sajandi lõpust alles ja on tõesti niisuguse tüüpilise kalurionnide madalad majakesed. Kuid esitajaajast, mis oli mitu-mitusada aastat tagasi, kui Kopli tõeline karjakoppel ja siis mere ääres olid üksikud väikesed kaluri onnikesed, siis praegu on väga kummaline vaadata seda, et mere ääres on ikka veel väikesed, just nagu kaluri onnikesed, aga karjakoppel on täis ehitatud kõrgeid maju ja ongi selline tunne, et linn on pressinud peale ühele ajaloo killule. Et mis jälle väga visalt säilitab oma nägu, nii nagu kunagi kunagi on olnud. Ta oleks väga kena, kui siiski saaks siia ka väikese kaitserežiimi peale panna, mis keelaks, et ei tohikski majad olla kõrgemalt kui kaks korrust ja siis siia ei tuleks jällegi neid moodsaid materjale siin vanasti on olnud tõrvapapp ja nüüd juba naljakas vaadata, kui siin mõned majad uhkete katusekividega. Ja siis täisehituse protsent krundil peaks jääma väiksem, nii et ikkagi see hõng, see meie kõige vanem kalamaja, ausalt öeldes, mis veel alles on siin jäänud, teda nimetati kala majaksin see jääks siis nüüd niukseks vaikseks, romantiliseks pildiks ja nii et tallinlastele endalgi imetleda. Me lindistame seda saadet, et väga vingel talvehommikul, kus tuul puhub üle lahe täie jõuga, nii nagu ta üldse oskab talvel puhuda. Ta pidi meid jalust sõna otseses mõttes uppi puhuma. Siin ja külmakraade on ka ligemale 10. Ei oska praegu nagu ette kujutada, kui ilus ja romantiline võiks olla siis, kui südasuvi südasuvel on siin võrratu. See on nii, et mina küll tahaksin siin väikeses majakeses vähemalt suvel küll elada, sest siin ei ole ju mingit suvilat vaja. Sul on õunapuud, siinsamas lillepeenrad ja meri kohe muidugi, mereäär on siin praegu väga reostatud ja pesu kuivab väljas ja linn on kohe siinsamas. Ja pealegi täna me jalutasime siin ringi, niisugused väikesed kitsad kitsad tänavad isegi veel tänavasillutis on alles. Ja siin on nagu ka alles kõik see niisugune vana plank, mis olevat olnud niisugune kõrge, poolteist meetrit kuni kaks meetrit. Kõik on nagu majakal nagu seisma jäänud. Ja, ja see plank tõepoolest varjab väljastvaataja eest ära kogu selle koduse õue ja aia ja idülli. Ja muidugi mõne tänava suunas on ka madalamalt lipikutest tehtud piirdetara, nii et natukene saab ka uudistada möödakäijat, et tõesti, tõesti siin väikesed majakesed on ja elamine siin mõnusalt kulgeb. Kui me juba räägime oma paneelmajade korteritest, et need on inimeste omad ja igaüks võib teha, mida ta tahab, siis ilmselt need tillukesed majad on kõik eravalduses. On küll ja ma olen siin küsinud, et kas mõni maja ka müüa on või kas keegi tahaks vahetada linna korteri vastu ära, noh, seda ma rääkisin suvel, kui ilus ilm oli ja pakkusin iseenda korterites, isend ainult lõikasin paljud käega, ütlesite lilleks Mehile linnakorter. Ja et nad on nii harjunud selle oma väikese kalurikülaga siin koplirannas. Ja loomulikult on kodu kõige armsam paik, aga ma mõtlesin oma küsimust sättida sinnakanti, et kui me räägime praegu saatesarjas muinsuskaitse ja tänapäev ja kui siin tõesti muidugi ei maksa mõtelda, et midagi puidust väikest on säilinud täpselt 500 ja, või umbes nõnda palju aastaid jutti, siis midagi on vist väga vanast ajast siiski säilinud. Me nägime seal anakivisillutistähel tänaval ja kaldun arvama, et see on kõige hilisem vast 18.-st sajandist siin. Sest et kui siin ei olnud püsivat asustust, siis alles pärast Põhjasõda hakkas püsiv asustus, et vot sellest ajast võib siin olla olla midagi niisugust alles, aga varem, kui siin oli niisugune ajutine ja nagu mattastega kaetud onnid, siis noh, siin arheoloogidele vast rohkem tööd. Aga kas saab Need linnaplaneerija ja kaasa arvatud muinsuskaitse natukene ka sekkuda nende individuaaltegutsejate maailma, et kas või sõbraliku nõu anda või võib-olla, et isegi mõningaid piiranguid peale panna, sest et minu meelest Põhjamaade kaunid väikesed puitmajad, mis on kanalite ääres ja mis on nagu piparkoogist, on ikka väga rangelt piiritletud, mida tohib teha ja kuidas tohib teha. Seda ma siin enne ütlesingi, et ma tahaksin küll väga näha, et siin saaks piiranguid peale, see sõltub nüüd kõigepealt meil muinsuskaitseametist, eile ma nendega rääkisin ja, ja võib-olla et see ka kunagi kõne alla, mida muidugi praegu linn on otsustanud selle alaga, seda ma ei tea. Sest no linnavalitsus ja üldse paljud linnaplaneerijad ja arhitektid ei tunne ju puumajade vastu mingit huvi, nad on lihtsalt jalus ja nagu meil siin muinsuskaitse seltsi 10. juubelikonverentsil Ki jäi kõlama mõte, et muinsuskaitsetund lihtsalt jalus, tänapäeval aga väga ilusasti ütles Vello Lõugas. Et kui me oma kultuuri hävitame, siis me hävitame juhil tegelikult iseennast. Ja ma kujutan vaimusilmas ette, et kovi, see väike kaluri külakene kunagi võib-olla 10, võib-olla natukene enama aasta pärast on näpunäidete järgi korrastatud ära võetud see, mis on väär ja vale ja katsutud, et asendada ja restaureerida õigete materjalidega õigete nii-öelda parajate parajustega. Siis oleks see ju ka üks väga magus paik meie turismile. Ma olen teinud siin väga sageli külalistega ja nad lihtsalt ahhetavad ja ja pildistavad, mis siin Jon, veel toredat, et siiski on jäänud ka veel vana värv siin alles siin on rootsi punast, siin on kollast pruuni, mis siin varem on olnud need õiged värvid ja just see prootsi punane seal ju, nagu me kalurikülades teame. Ja nüüd me oleme jõudnud siis teise kopli väga tüüpilise puitarhitektuuris ala juurde ja siin kohe meie juures, nüüd hakkavad hargnema need kuulsad Kopli liinid ja siin me naerame, et oh kui kole ja, ja, ja mis, et mis siin liinidel peal. See pole elu ega midagi, aga eks ta omal ajal oli see kant üks väga hästi planeeritud ala. Endine Vene-Balti laevaehitustehas, arhitekt oli meetriew Peterburist ja siin oli siis kõik olemas see uhke tipi hoone, mis on keskseks, kus oli siis kontor ja, ja see selle taga siis kõik need tehasehooned Sirge, planeering ilusti otse vastu seda uhket paekivitööstushooneid. Ja siis oli siin töölistele mõeldud need liinid, esimene teine sepa tänav ja edasiniini natuke parematele ametnikele otse merele sääres kivist trepikojaga majad ja siis tuleme edasi siia süsta ja kaluri tänavale, kus siis on kõrgemad ametnikud ja nende majade juures võib juba tõesti öelda, et siin on juba arhitektuuri, kus siis kõik oma Lodžade ja rõdudega ja siin olid nelja-viietoalised korterid ja lõpeb siis lõpuks direktori majaga, mis on niisugune omapärane kuubitaoline ja millel oli keskel siis niuke välja ulatuv klaasist katus. Praegu on muidugi pilt troostitu ja ja kui öelda, et tõesti need liinid siin all, siis noh, neid tuleks ikka. Nende kaitsest ei räägi külm vist mitte keegi ja siin selles on juba käinud läbi, et siinsele merele väärse ala saaks tõesti teha väga ilusate elamutega. Elurajooniks. Ma mäletan kunagi koolitüdrukuna siin liinidel elasid mul väga head tuttavad ja ja siin sai paar korda külas käidud ja minu mälestuste järgi on olnud see küll armas ühetoaline korter ja nii nagu ikka eesti kadud tollal olid, nii et see liinide allakäik on tegelikult tõesti viimaste aastakümnetemäng on. Ja kui me loeme ajaloolase Robert Nerman raamatut koplist 1000 918940, siis siin on ju väga ilusaid pilte selles raamatus ja väga toredad jutuinimeste mälestustes, kes selles kandis elasid, siin oli kõik seltsi tegevus, tenniseväljakud, purskkaevud ja mere ääres tehti jaanituld ja olid paadid, nii et kõik oli puhas ja korras, aiad õitsvad aiad ja, ja ilusad valged toolid aedades, nii et inimesed olid uhked koplile. Võib-olla tõesti seda kodupaiga uhkust oleks selle kuidagiviisi natukene parandada või üle harjata, et sellest äkki kõik algabki peale. See kodutu, see tunne on ju see, mis lammutab, pea lõhub ka see, et need inimesed, kes siin praegu elavad, nemad ju üldse ei hooli sellest kodust ja kunagi oli jutt, et koplit katsid suured tammesalud. Nüüd nendest tammedest on alles ainult veel tükikene parki, mis on tehnikaülikooli ees. Me näeme ainult haabasid ja, ja suured kasesalud, need kasvavad ju kergemini. Varem oli nii, et tellis ei tohtinud kasutada oma kopli, tammesid tellise põletamiseks, vaid puit toodi sisse naissaarelt ja aeg-ajalt ja oli ka korraldus lastel umbes 300 tammele juurde istutada. See on ju nii umbes nagu kleen nõudis Nõmmega ja nüüd ma arvan, et järgmine huvitav paik, kuhu me sõidame, sarnaneb pisut Nõmmega ja mida ka Tallinnas, et vast ei tea. See on Neeme tänav, Väike-pisikene, Neeme tänav. Nõnda, ja me oleme jällegi mere ääres Lähme neeme lõpus ja, ja Neeme, aga siis alguses või lõpus, ei oska isegi öelda, kuidas, aga kui me siia nüüd tulime, siis tee peal. Me natukene arutasime nähtut liinide juures. Mõtted said alguse. Et mida nüüd saaks muinsuskaitse või üldse linnaplaneering ära teha ka nende liinide kaitseks. Kas see on nüüd üks mõttetus ja lagunenud ja kahjuks täis praegu sellist elanikkonda, kes oma elupaigast ei hooli või kas ei oleks mõtet siiski mõningaid liine säilitada, taasrajada sinna mõnusad ühetoalised korterid ja miks mitte tudengitele? Mõte on ise ilus, aga vaevalt, et see praegu muinsuskaitses mingit kõlapinda leiab, sellepärast et nii palju on teha, nii paljud katused jooksevad läbi, et kui mina seda juttu praegu räägiksin, siis nad küll lükkavad mind tagasi ka mõte on muidugi ilus ja, ja ma ei tea muidugi majade tehnilist seisukorda praegu. Aga nüüd siis olemas tõepoolest jällegi sellises paigas, kus tänu Silvi linn maale olen mina esimest korda, sest et kui ei ole ikka tuttavaid siin siis ka tavaline tallinlane ei võta jalutuskäiku ette, et kolistada Kopli tänavaid pidi. Ja see on väga, väga kaunis tänavia paik, kus me praegu oleme. See on Neeme tänav ja hakati asustama juba 1920. aastal hakati siin planeerinud, oli algul väga halb, siin ei kasvanud õieti midagi, niuke soine ala, aga juba ja 20.-te aastate lõpuks sai siin valmis see tänav, nii nagu ta praegu. Me nägime, põhiliselt olid puumajad siin. Nüüd on neid silikaadiga kaetud ja projekteerinud on siia neid maju kuulsad eesti arhitektid, Juhanson, Habermann ja väga-väga palju ka Edgar Kuusik tänav, kitsas tänav toob ilusasti mere äärde meid mis Nõukogude Eesti ajal oli suletud, asus piirivalve kordon ja need tänava elanikud näeb omasid kõik siin paate, siin elasid ka kaptenid. Need ei pääsenud enam jõe äärde, merest olid ära lõigatud, kuigi merd võisid isegi katuselt näha ja siin oli varem ka jaanitule plats. Nii et nüüd on võimalus vast jälle kõik hakata korda tegema, kuigi praegu kangiksin väga troostitu siiski siin mereäär mereäärse iseenesest on jah, natukene riivas räämas, aga tänav ise on haruldaselt kaunis ja väga huvitavate hoonetega ja majadega ja nii paljudki nendest on korras. Paljud on nendest ka värskelt renoveeritud ja korda tehtud. Ja ühe maja puhul ma küll kahjuks nägin jällegi seda küll võib-olla moodsat, aga samas mitte nii sooja plastmass, vooderdist, mis imiteerib lauda. Kahjuks tuleb jälle siiagi see see uus ja moodne ja inimesed lihtsalt ei tea, ma kardan, et nad ei tea või nad ei taha teada ja lihtsalt selliselt nad hävitavad selle, mis ikka on soe ja ilus, asemele tuleb mingi nurgelisus ja tehni sism vast võib nii-öelda. Mere juurde tagasi tulles ütlen seda, et Kopli on erilaadne, sellepärast et 45 protsenti Tallinna merepiirist on koplis. Nüüd me tegime peatuse kohe suure tee ääres ja autod saavad mööda, aga siin on väike roheline platsikene suurte puudega ka paistab väga huvitava arhitektuuriga puidust elamu. Me oleme Kopli tänaval ja Kopli tänav rajati 1770 niux Tallinna pikemaid alleesid, mis on palistatud siis puudega ja tegelikult me oleme juba koplist üks paari meetri võrra väljast sellest vanast koplist Kopli piirist, aga loetakse ikkagi ka seda balti manufaktuuri hooneid kopli alla ja me oleme balti manufaktuuri direktori elamu juures, nii et järjekordne niisugune vabriku võim, tehase niisugune kompleks, mis siis hakkas kopli sellele tammikutega kui ja, ja tühjale territooriumile tekkima. Et Kopli koosneb naguniisugustest, väikestest asumitest ja siin siis on täpselt samamoodi see möödunud sajandi lõpul ehitatud suur paekivist tehasehoone, ilusa puitarhitektuuriga direktori elamu ja siis need odavamad barakid, mis jäävad siia sitsi ja tänava äärde. Kui allapoole veel sõita nüüd Kopli poolsaare poole, siis jääb siiakanti veel üks Eesti vabariigile veel 1900 kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel krundistatud maa-ala kus siis võib näha veel tolle aja puitarhitektuuri, mis ju ka on oma uste ja verandadega küllaltki lõbus ja kodune. Ja siin siis olid nii nagu sinna Neeme tänava ligi inimesed ajasid oma õunapuuaedu ja väga palju oli siin kariloomi, sest ümberringi olid ikkagi vabad maa-alad. Nii et seda kanti on, kes seda kopli teel sõitnud, neid maju inimesed tunnevad vast rohkem. Ja kui nüüd vaadata veel seda direktori maja, siis kunagi ma kujutan ette, oli see ju tõesti ühele perele mõeldud koos suurte saalide ja vastuvõturuumidega ja ja praegu mulle tundub, et ta on jällegi korterit, eks ära tükeldatud. Ja siin paistab, et ta on laudadega aknad kinni löödud. Kui palju siin enam korteritki on, mina ei ole siia kordagi sisse saanud, aga ilus torn on siin alles ja ümber ma olen kolanud ja ilusat, seda vene nii-öelda raudteestiili puitpitsi ongi veel tükati näha. Ilmselt ootab jällegi rahakamat ehitajat, kes selle atraktiivse maja ja krundi siis võtaks teha ja, ja valmis ehitada, aga küll oleks kurb, kui sellest puidust majast jälgegi ei jääks ja kasutatakse võimalust siia midagi täiesti uut peale ehitada. Need majad mida me oleme vaadanud, need on ju väga tugevalt palkmajad ja see maja siin ka täiesti kindlasti on, peaks veel kaua aega vastu, kui ta teda saaks korrastatud, paistab, et katus on tal üsnagi terve ja nüüd siis siin Tallinna ja selle pärise, suure linna ja siis kopli asunduse või ma ei tea, kuidasmoodi seda alguses üldse kutsuti, ta oli nagu omaette eraldi paik siin piiri peal me siis praegu olemegi kunagi olevat siin olnud veel punane värav. Mina jah, ei ole seda näinud olevat viiekümnendatel aastatel lammutama. Nii et see oli nagu tellistest laotud niuke Arkadi taoline värav, mis viis koplisse. Tegelikult ta jäi Tallinna linna säärase Tallinna territooriumi hulka ikkagi. Ainult et ta oli siis piiratud loomade pärast, just tal oli oma funktsioon. Tallinna maa-alade oli ikkagi. Ja tänase saate maailmapilt aitas sisustada kunstiajaloolane Silvi Lindmaa pihlakama huvitava jutuga ja Me reisisime teiega, head kuulajad Tallinnas Kopli linnaosas ja vaatasime huvitavaid ja kauneid paiku, mida siin Koplis tõepoolest on ja mida tasuks ka ise tulla uudistama ja vaatama. Ja tänase saate. Toimetas Reet Made saade oli valminud koostöös projektbüroo sillega.