Tänane maailmapildi saade jõuab Teieni, head kuulajad. Rakvere linnus ehk siit Rakvere linnuse lõunahoovist ja me oleme päris kõrgel, nii et selline vaatetorni tunne tuleb peale. Seisame siin arhitekt Fredi Tomsiga ja tegelikult see linnuse siseõu, kus rahvas on harjunud teatrietendusi vaatamas käima, see on juba 100 meetrit üle merepinna niimoodi ütlesid. Aitäh, aga praegu oleme me veel kõrgemal. Ja praegu me asume lõunahoovi edela tornis nii-öelda või torni alusel ja see on mõnikümmend meetrit kõrgemal kui, kui siseõu. Ka Rakvere linnuse ülejäänud osa, konvendihoone müürid, need ulatuvad tublisti veelgi kõrgemale. Ja seetõttu taga paistab üsna kaugelt juba silma ükstaskõik, millisest maailmakaarest siis Rakverele läheneda. Rakvere linnus on nagu dominant Rakvere linna kohal. Ja praegu, kui me oleme tõesti sellises mõnusas kõrguses, kus igas suunas haarab silm kümneid ja kümneid kilomeetreid siis tahaks kohe natukene kirjeldada, et mida me näeme minu meelest seal Haljala kirik, mis sealt metsatukast paistab. Jah, Haljala paistab peaaegu. Asulaga tervenisti siia välja, rääkimata kiriku tornist, aga samuti ida poole vaadates me võime ka ära tabada metsa kohal Viru-Nigula kiriku torni lääne pool. Muidugi kunagi olid siin väga soised maad ja siin suuremaid ehitusi varasemalt rajatud ei ole, kuid lõuna poole me näeme siit sellelt linnuselt jällegi linnuse lõunapoolseid kindlustuse nagu jälgi. Asi on nimelt selles, et kunagi oli see linnuse ala tunduvalt suurem, kui ta praegu on ja silmale nähtavalt meil praegu neid müüre ju ei paista, kuid siin maa sees on nad kõik olemas. Ja üsna mitmed tornid veel ja ta läheb siin lõuna poole tükk maad kaugemale ja edasi, siit algab juba siis Rakvere tammik mis selle voore peal pikalt suundub, lõuna poole. Siin on üsna lähedal üks tore tuuleveski, aga see on kindlasti uuem. Jah, see tuuleveski on nüüd muidugi tunduvalt uuem kui linnus kuid ta on ka arhitektuurimälestisena arvel ja ka teda kunagi Rakvere metsamajand restaureeris ja ta sai väliselt niimoodi korda, et, et ta võib säilida siin. Teie Fredi Toms olete selle Rakvere linnusega olnud jällegi aastakümneid seotud. Teie olete olnud autoriks sellele restaureerimisprojektile praegu, nüüd me peame vist otsima natukene tuulevaiksemat kohta, sest kõrgel müüril ikkagi tuul kipub nii-öelda vedama ja siis läheme ja jutustame kuulajatele natukene lähemalt. Rakvere linnusest. Nonii nüüd leidsimegi mõnusa nurgataguse paiga, aga samas sellise toreda süvendi, kus on ikka kogu linnus neid juba altpoolt vaadates jällegi väga hästi näha ei tea, kus kohas me praegu küll asume. Tähendab, nüüd me tulime mõned meetrid juba Eeellovi pinnast allapoole, see on nagu selle eelhoovi läänemüüri ääres ja see on üks vanemaid rajatise Paikusin linnuse lõunahoovis. Ja silla näeme nüüd, need vanemad osad, mis on maa seest välja tulnud, on konserveeritud ja siis tal on peale pandud siin see konserveeriv paekivikiht, et seda lagunemist kuidagi seisma panna, mis tegelikult Rakvere linnuses on üsna hävitavalt mõjunud läbi nende aastasadade, mis ta siin püsinud on. Muidugi tekib niisugune tunne, kui vaadata sellist eriti suurejoonelist linnus, nii nagu Rakvere koos siin nende hoonetega. Et kui juba nii palju müüre säilinud, kui on juba sellised atraktiivsed varemed, et tahaks kohe ehitada ta täiesti välja nii nagu. Ta kunagi oli, seda on mõnedki varem öelnud, kuid asi on nimelt selles, et et ega me kõik ei saagi tagasi teha just sellepärast, et meil ei ole lihtsalt andmeid milline ta tervikuna kunagi välja nägi. Rakvere linnusega on eriti probleem selles, et et ta sõdades sai niivõrd tugevasti kannatada. Et ta juba seitsmeteistkümnenda sajandi alguses kanti linnuste nimekirjast maha ja teda hakati siis üsna agaralt lammutama ja nende kividega missid linnusest võeti, ehitati mitmed majad alllinnas ülesse. Ja linnus matus muidugi varemetesse ja ta seisis väga kaua ja hävis pidevalt ja tänaseni meil ei ole mitte teada seda, kuidas ta lõplikult välja nägi ja ei ole ka päris õige teda uuesti niimoodi taastada, nagu me teda võiksime oletada, sest me võime selle juures väga rängalt eksida. Kui hakkame ajalugu tagasi kerima, siis, kui siin ei olnud veel mitte midagi. Jah, tähendab me võime vast ehk öelda seda, et et eestlased üldse, kui me oma ajalugu püüame jälgida on olnud pidevalt sõjajalal ja sõjad väga paljude teiste rahvastega on muidugi ka seda eestlast nagu karastanud ja, ja teda vastu ehk isegi kokku liitnud ja tänu sellele on ehk see väike rahvas siia püsima jäänudki. Kui me vaatame kaugemasse ajalukku tagasi, siis kusagil neli ja pool 1000 aastat tagasi, kui Eestisse jõudis sõjakirveste kultuur arheoloogid nimetab teda venekirveste kultuuriks. Siin ei ole tegu mitte nüüd nime järgi venelastega, vaid vaid kirvekuju järgida on nagu vene või paadikujulised kirved. Ja vot sellest ajast peale, kui see sõjakirveste kultuuri Eestisse jõudis, võib ju olla oletada, et et siis need sõjakonfliktid või madinat ka pidevalt siin jätkusid. Ja kui me juba jõuame hilisemasse aega, kus on säilinud materjalid arhiividest siis võime jälgida seda, et seda väikest Eestimaad on ju endale ihaldanud peaaegu et kõik meie suured naabrid küll lähemalt ja kaugemalt, rääkimata idanaabrist Venemaast. Aga ka sakslased, taanlased, rootslased, isegi poolakad, kes just siin, Rakveres tegid võib-olla selle kõige karmima töö ja Rakvere linnus õieti rootslaste ja poolakate vahelises sõjas kõige rohkem kannatada saigi. Järgi võib hinnata, et kõik need kaitseehitused arvates meie muinaslinnustest mis on praegu meil arheoloogiamälestistena kaitse all, aga jätkates siis ka edasi, ütleme, keskaegsed linnused, kus on juba ehitustoimunud kivist ja ja lubimördi ka. Siis me saame väga haruldase kollektsiooni kaitseehitistest, milliseid Eestimaal on väga palju Need, hilisemad kivilinnused me nimetame neid niimoodi tekkisid ju enamuses eesti muinaslinnuste kohal ja ka siin Rakveres, sellel samal poolel siin on looduslikult ju nii väga toredasti üldisest maastikust välja ulatuv ja välja tõusev maa-ala kasiin asus eestlaste muinaslinnus, itaallased 13. sajandi alguses Virumaale jõudsid ja Põhja-Eesti tervikuna oma alla võtsid. Siis nad leidsid, et kõige sobivam nende linnuse asukoht saab olla ainult siin sellel kõrgendikul. Ja sellele samale eestlaste muinaslinnuse alale hakati ehitama juba siis seda kivilinnust ja siin tuleb muidugi kohe lisada juurde see eestlaste muinaslinnus, et need olid ju kõik. Kas siis muldvallid, puust palkidest ehitatud tarad ja lahtise müüritisena laotud kiviseinad Sis, taanlased tõid siia? Lubjatähendab, see on üks haruldane niisugune võimalus, mis nagu aitab müüri siduda üksikute kivide vahel tugevaks monoliidiks. Ja väga imelik ongi see, et, et eestlased omal ajal ei kasutanud lupja. Ma ei usu, et see oli nendele tundmatu, kuid Ma arvan seda, et eestlastel oli kõige käepärasem materjal, oli puit, metsa oli külluses ja ja palgist ehitada oli ka lihtsam ja selle tõttu just muinaslinnuseid ehitati peamiselt puumaterjalist ja, ja siin ka Rakvere linnus on oletatavasti muinasajal olnud just puitehitus kui suurem ulatusega, ta nagu võttis siin sellest Praegusest alast oma Allame, seda isegi ei teadusest, arheoloogiat siin niivõrd põhjalikult tehtud ei ole. Ma arvan, et, et see eestlaste muinaslinnus asus sellest kivilinnusest põhja pool ja esimesed teated pärinevad 1226.-st aastast, siis olid juba taanlased siin Põhja-Eestis sees. Ja sellest ajast võime jälgida juba kirja pandud Rakvere linnuse ajalugu. Ja vahepeal on tulnud ekskursioonijuht oma grupiga ja võib-olla et siia taastalegi üht-teist pudeneb. Aga see on ju nii loomulik, et praegu elab linnas siis oma elu ja see tema põhiline elu ongi selline, et ennast näidata siin anda paika ja platsiga teatrietenduste korraldamiseks, et tänane inimene saaks teda vaadata ja nautida. Nii nagu just Talle praegu kõige rohkem rõõmu valmistab. Meiega läheme oma ajaloojutuga praegu käradomps edasi. Jah, nagu ma mainisin, et 1226.-st aastast on esimesed märg, et selle kohta, et Rakvere linnus oli juba siis tol ajal nagu olemas, kuid Rakvere linna kui niisugust veel tähendab linna mõistes tolleaegses linna mõistes ilmselt ei olnud, see hakkas nüüd vähehaaval tekkima siia. Selle linnusemäe või linnamäe idanõlvale ja Rakvere linna on esimest korda mainitud ajaloolistes dokumentides 13. sajandi keskel. Veezembergina tähendab varem muinasajal oli ta kandis ta nime tarmampe. Taanlased tulid sisse koos sakslastega, Jubad ristisid ta ringi Vesenbergiks ja see Weizenbergi nimetus hakkab juba siis 13. sajandi keskel ajaloolistes ürikutes eksisteerima. Ajaloo ürikutes nendes kirjutistes on, teda nimetati hoopiski teisiti. Raco voor nüüd muidugi ei tea täpselt, tähendab mille tõttu see taoline nimetus tekkis. Kuid huvitav on selles mõttes see, et kui tolleaegseid nimesid nagu kaaluda ka Raco voor on nagu liitnimi siis võib siit võtta välja nagu selle venekeelsetest materjalidest, ta oli midagi nagu pühaduse vorm on varas, tähendab, selles mõttes võib teda tõlkida vene keelest eesti keelde. Kuid teine asi on veel teine võimalus on see, et et ta võis olla ka skandinaaviapäraselt nime saanud tol ajal. Eks variaagi rulliku venna. Ühe venna nimi oli truubor Se vor. Liide tuleb ka tolleaegsest ladina keeles, nii et me praegu täpselt ei teagi, kuidas see nimetus Rakvere lõpuks sündis, mis oli tema kõige põhilisemad. No eks eestlased on sinna lisanud muidugi oma tüüpilise vere, sest et eks need veresid, need on ju eestimaa täis. Ja, ja siin ümbrus on eriti palju neid. Kuid mis puutub nüüd Rakvere linnuse konserveerimisse? Me nimetaksime seda niisugust restaureerimist kui niisugust. Me oleme siin üsna vähe teinud, tähendab põhiline eesmärk on olnud ikkagi olemasolevate müüri säilmete konserveerimine, nende püsivuse suurendamine. Ja siingi. Kui mäletada, milline ta välja nägi enne nende tööde algust, siis põhiline on ju tulnud meile nüüd nii nähtavaks just see osa, mis varem oli maa sees. Varemetest välja kaevatud linnus. Ja need konserveerimised muidugi, ja see minimaalne juurdepanek, mis siin ka restaureerimise programmis on tehtud on lähtunud sellest, et ta võiks toimida tänapäevaselt vajalikuna. Ja tema põhifunktsiooniks on ikkagi ette nähtud selline vabaõhuetenduste korraldamise paik. Ja kui me vaatame nüüd ka teisi põhjaeesti linnuseid, siis meil õnnestus mõnekümne aasta jooksul siin Virumaal innustest ju korda teha alates Narvast, kus tehti kõige suurema mahuga tööd jätkudes siis muidugi Rakvere linnuses ja edasi ka ühes väiksemas vasallilinnuses Purtses. Nende tööde eesmärk on olnud luua mingil määral sidekultuuriga, tähendab selle osaga, mis aitaks säilitada eestlust Virumaal, eriti idapoolsel Virumaal. Sest omal ajal, kui Rakvere või tähendab Narva linnust alustasime töödega seal nii raekoja linnuse peal siis ju eestlasi oli ju Narvas ääretult vähe, oli päris selge see, et kui hävivad, ütleme, kultuurimälestised eriti ehitiste näol ajaloolised ehitised siis on üsna küsitav, et me võiksime üldse Narvat ära tunda, seda Narvat, mida me kunagi oleme näinud ja mida me ka oma mõtetes püüame nagu säilitada. Ja sama on ka siin ju Rakveres, tähendab Rakvere linnus on ikkagi linna maetakse mitte ainult linna, vaid kogu maakonna sümbol. Ja sellised sümbolid peavad tingimata püsima. Kui te tulite, te ütlesite, et siis oli siin hoopistükkis midagi muud ja raske on isegi praegu ära tunda seda, mida te siis nägite, kui te võtsite selle suure tööd teha, see on siis mitukümmend aastat tagasi. Mis siis näha oli? Kuna ma käisin ise Rakveres koolis, siis koolipoisina üsna tihti ka ronisime siin varemetes ja mul on jäänud päris selge pilt silme ette sellest ajast siin lõuna eelhoovist, õieti ei paistnud midagi siin maapinnast välja, välja arvatud läänemüür sellest samast galeriist ülespoole. See osa oli maapinnast näha ja nüüd nagu te näete ja siin üks viie-kuue meetri ulatuses, Me oleme pinnase nii-öelda ära vedanud ja nüüd tulid välja kõik need lääneseinas kahurite laskeavad neid, siin näete neli, kõik üksteise kõrval, selle laskavade kohal oli taoline galerii, nagu me siin teda praegugi näeme. Kaitsekäik Me nimetame ta niimoodi laskeavad, läksid siis lääne poole. Lõunapool neid müüre üldse meel näha ei olnud, need olid kõik olid maa sees ja alles kaebamistega nad tulid, väljasugused, kuna mingeid noh, niisugusi, konkreetsemaid jooniseid Rakvere linnuse kohta ei olnud. Kuna ta juba seitsmeteistkümnenda sajandi alguses kanti kindluse nimekirjast nagu välja ja teda ei dokumenteeritud ja selle tõttu kõik see kaevamistööd, mis me siin tegime ju seotud kõigi nende üllatustega, mis siis maa seest välja tulid ja meil tuli siis otsustada ja püüda nagu leida kontseptsiooni, tähendab mismoodi me selle säilitame, mismoodi konserveerimine ja kuidas me siis seda ala kasutame. Ja kuna lõuna Yellow on küllaltki ulatusliku aga siin siis tolleaegse, ütleme, teatrirahvaga ja kohalike kultuuritöötajatega pidasime nõu, leidsime, et kõige õigem oleks siia siiski nagu paigutada selline vabaõhuetenduste võimalus. See on nagu siin nüüd lõuna eelhoovis. Me näeme, tähendab koos selle estraadi kadi lavaga me võiksime teda nii nimetada, on paeplaatidega kaetud ja selle pinna kõrgus on meil täpselt rihitud geodeetide poolt niimoodi, et on 100 meetrit merepinnast ja selle järgi me võtsime ka siis ülejäänud kõrgused. Kuid siin edasi nüüd selle lõunaseinast põhja poole on põhilisem. Linnuse osas on siis nagu konvendihoone mis oli samuti väga rängalt kannatanud ja sealt just veetigi neid kive alllinna, kus siis linnamaju nende kividega üles ehitati. Ja veelgi edasi põhja poole tekib seal üks väike põhjaelu, see on küll väga tagasihoidlik kitsa alaga ja lõpeb Bastiooniga tähendab sellise moodustise ka maapinnast, kuhu siis sel ajal, kui tekkisid juba tulirelvad, oli võimalik panna siis juba kahurid, mis tulistasid siis linnuse ründajat selle bastioni pealt ja tõkestas siis selle pääsu linnusemüüri äärde. Aga nüüd lõuna poole seal nendes osades olid siis veel eraldi kaitsetornid, mis muidugi jäid välja kaevamata ja ootavad tulevikus oma saatust. Kuid peab ütlema seda, et Rakvere linnus, miks ta nüüd niimoodi noh, me teame, et näiteks Kuressaare linnus üldiselt see oli väga heas korras ka ütleme, Haapsalu linnus, noh, enam-vähem Narva linnus oli küllaltki tähendab enne teist maailmasõda küllaltki heas korras, et miks just Rakvere niisuguses väga armetus seisus. Aga sellepärast, et Rakvere oli sellel Poolt tuleva ütleme sõjatee üks tähtsamaid tõke punkte enne Tallinnat ja siin toimusid kõige rängemaid ja kõige vihasemad lahingud. Ajaloo ürikutes. Ni ütleski, dokumentides on kirjeldatud neid kui väga raskeid lahinguid. Olid nad siis rootslaste ja venelaste vahel või rootslaste poolakate vahel või sakslaste ja venelaste vahel. Ja selle tõttu muidugi linnus kõige rohkem ka kannatada sai ja tähendab päris nii huvitavaid seiku võib sellest ajaloost välja lugeda. Me teame ühte niisugust huvitavat ajaloolist kuju nagu ivo Schenkenberg ja Russovi kroonikas on ka sellest juttu olnud tema kurvast saatusest just siin Rakvere linnuse all. Tähendab, jällegi toimusid järjekordsed, väga rasked lahingud siin Rakveres, kusjuures verelinnus oli tol ajal venelaste käes ja Linnust ründasid siis nii rootslased, samal ajal ka sakslased ja sakslaste palgasõdurid, šotlased. Nii et siin Rakvere all on väga mitmesugust rahvast võideldud ja samuti tol ajal just oli Ivoshenkenberg oma salgaga, seda ei saagi salgaks nimetada, sest tema nii-öelda väkke kuulus isegi 400 ja rohkemgi meest tol ajal ta oli liidus rootslastega ja püüdis ka siis siin Rakveres aidata kaasa, et linnust vallutada. Õnnetuseks läks see asi kõik hoopis teisiti, sest palgasõdurid, šotlased, kes sakslasi teenisid, sakslased jälle püüdsid šotlasi eespool saada linnust ründama, šotlased hakkasid vastu ja tekkis siis Neil omavaheline kähmlus ja kroonika kirjutab seda, et venelased just sellesama läänemüüri peal siin, kus see kaitsekäik on, vaatasid alla ja naersid kõva häälega, kuidas vaenlane siis allpool omavahel tuleb. Ja seekord muidugi linnu säigi vallutamata ja kui venelased tungisid linnusest välja. Ja Ivoshenkenberg, kes püüdis oma vaprust näidata, siin langes tol ajal venelastele vangi ta viidi ärasid Pihkvasse ja Pihkvas siis mõistsid talle surmaotsus. Ja seal ta hukati. Need, noh, selliseid seiku võib, ütleme ajaloost üsna palju leida, ma siin tõin ainult ühe niisuguse näite mis muudab nagu selle linnuse dialoog värvikamaks ja mitmekülgsemaks. Ja võib-olla endalegi mul oli kunagi oli niisugune mõte, et võib-olla see Iivuashenkelberg, et on ka väljamõeldud kuju, kuid ajalooürikud siiski kinnitavad, et see nii ei olnud. Et ta oli täiesti eksisteerinud meie maal. See kõik on ajalugu. Me oleme tänases päevas ja seisame siis arhitekt Fredi Tomsiga siin Rakvere linnuse siseõuel ja me räägime, konserveerimine. Mis see siis tegelikult ikkagi tähendab, kui me peame silmas niisugust ajaloolist objekti? Konserveerimise all me mõtleme ikkagi olemasoleva kindlustamist nii ilmastiku vastu kui ka ütleme, kasutamise puhul tekkivate niisuguste murenemiste vastu ja siin praegu me näeme selles osas ainult lõuna heelovikuid siia edasi põhja poole minnes on nüüd juba hooned osa tähendab selle konvendihoone osa, kus olid eluruumid ja selle osa konserveerimine taotleb nüüd seda, et neid ruume oleks võimalik ka tulevikus kasutada, kas siis kunstinäitus või mingisugused etendused, mis on seotud otseselt ruumiga ja seda on võimalik teha ja seda need konserveerimistööd selles osas praegu veel kestavad. Teostab siin Rakvere restauraator. Ja praegu on just käsil katusekonstruktsiooni tegemine, mis võtab nagu kaitse alla kogu selle säilinud müüride osa ja selles osas koostajaks olnud just Projekt büroosille, kes on valmistanud nüüd konstruktiivse osa joonised, mille järgi siis praegu see katusekonstruktsioonide ehitamine toimub ja sellega me paneme aluse ka selle hooneosa ruumilise osa säilimisele ja muidugi tähtsam tulevikus ka mingil määral kasutamisel, sest ehitused ikkagi on loodud kasutamiseks.