Kell on kuus õhtul. Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku kolmanda juuli olulisemad päevasündmused. Stuudios on toimetaja Uku toom. Balti riikide presidendid arutasid energiajulgeolekut ja ühistegevust Venemaa suunal. Tallinna kaitseväe kalmistule maeti ümber kaheksa Tõnismäelt välja kaevatud punast väelase säilmed. Kaitseminister Jaak Aaviksoo rõhutas, et enam ei saa sõjas langenuid ära kasutada Eesti-vastases propagandas. Õigeusu metropoliit Kornelius ütleb, et tema ümbermatmist heaks ei kiitnud, kuid nüüd on tegu tehtud ja ta loodab, et surnud leiavad lõpuks oma igavese rahuvälisminister. Urmas Paet kinnitas Gruusias, et Eesti soovib Euroopa Liidu viisalihtsustuslepingut Gruusiaga Põhja-Koreas. Ta nõustus rahvusvahelise aatomienergia agentuuri järelevalvemeetmetega. Austraalias naljas peeti kinni kaheksas isik, keda seostatakse möödunud nädala Suurbritannia terrorirünnakute katsetega taasalustanud kivise vedu läbi Eesti. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis võttis vastu ameti ja ülikooli varad. Uue rahvusringhäälingu arhitektuurikonkursile laekus 14 tööd. Narva piiripunktis on veokijärjekorrad taas kolm ööpäeva. Varbola linnuses tehakse homme materjalid. Andres Ehini kirjutatud lavatükis tuletatakse meelde sündmusi kauges 1215.-st aastast. Ilm püsib meil aga vahelduva pilvisusega, mitmel pool võib vihma oodata, sealhulgas ka äikest. Sooja on öösel 11 kuni 16, homme päeval 20 kuni 27 kraadi. President Toomas Hendrik Ilves on täna Riias balti riikide presidentide kohtumisel ja see on pühendatud Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga ametiaja lõppemisele. Eesti, Läti ja Leedu riigipead arutasid kolme riigi omavahelist koostööd, Euroopa Liiduga seonduvaid probleeme, energiajulgeoleku küsimusi ning ühenduse suhteid naabritega, sealhulgas koostööd ja ühise toetuse vajadus suhetes Venemaaga. Presidendid osalesid ka Eesti, Läti ja Leedukeelsete internetisõnastike esitlusel ja kirjutasid sinna oma emakeelseid tervituslauseid. Eesti president Toomas Hendrik Ilves kirjutas lause. Puhu tuul ja tõuka paati, aja kuramaale mind. Läti Teaduste Akadeemia president Janis radins andis Eesti, Läti ja Leedu riigipeadele üle auhinnad. Parem on selle auhinna saanud näiteks Islandi endine president fiktis Winboga totir, Tšehhi endine president Václav Havel ja Soome president Tarja Halonen. Ka Eesti saatkonnas andis ka president Ilves täna pärastlõunal üle valgetähe neljanda klassi teenetemärgi Eesti Läti kultuurisuhete edendajale, luuletaja Astrid Ivaskile. Tallinna sündmustest kaitseväe kalmistule maeti ümber Tõnismäelt välja kaevatud punaväelaste säilmed. Meelis Kompus käis tseremoonial. Kella veerand 12-ks ennelõunal oli kaheksa valget kirstu ühishauda lastud ning hauda hakati kinni oma sõjaväe peakaplan Taavi Laanepere ja kaplan Aivar Sarapik. Eesti apostliku õigeusu kirikus tantsida õnnistuse ja lugesid palve. Riigi poolt asetasid maetud mälestuseks pronkssõdurile pärja rahvastikuminister Urve Palo ning kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes tegi ka lühikese avalduse. Täna jõudsid siia ka nende kaheksa punaarmee langenu maised jäänused, kes ootasid seda laeva enam kui 60 aastat. Loodame, et see on nende viimane puhkepaik ja meil on täna hea meel ka selle üle, et neid ei saa enam kasutada provokatsioonides iseseisva Eesti vabariigi vastu. Me oleme täitnud House ja andnud neile selle viimase puhkepaigana. Ometigi mõtleme täna mitte ainult nende mälestusele, vaid kõikide nende mälestusele, kes teises ilmasõjas langesid. Kahjuks ei ole tänaseks päevaks mitte kõik nendest jõudnud kalmistu mulda lebavad nimekates haudades Moskva veenigsbergi Kaliningradi ja Berliini vahel. Tahaks tänasel päeval Loota, et vahest tuleb päev, kui kõik langenud, leiavad viimse rahupaiga pühitsetud mullas. Loodame väga, et meil õnnestub kõige lähemal ajal jätkata läbirääkimisi sõjahaudade kaitse lepingu üle Vene Föderatsiooni delegatsiooniga. Riigikogu poolt asetas pärja riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Pärast kombetalitusi pääsesid haua juurde ka tavakodanikud, kes said samuti lilli asetada. Kohal oli siiski üsna väike rahvahulk silmaga hinnates umbes poolsada peamiselt vanemas eas inimest. Näha oli ka paari Öise vahtkonna liiget, kes asetasid ühishauale lillekimpe. Sõjahaudade komisjoni esimees Jaan Tross rõhutas, et juhul kui ilmub välja veel mõni langenu sugulane siis DNA proovid on olemas ning kattuvuse korral on võimalik säilmed viia mis tahes maailma otsa. Teisipidi jätkub töö sõja haudadega, kuna tegematajätmisi on Eestis palju, tõdes tross. Ka selles, mis puudutab meie enda sõdurite haudu. Kui me ütleme seda, et omaaegsel kalmistul matmisraamatu järgi üle 1300 sisse kanda maetud kohta nende seas ligi 300 vabadussõjas otseselt langenud meeste pluss siis väga paljud ohvitserid, allohvitserid, kes vabandasid, kus silmapaistev. Ja kui me nüüd siin kalmistul ringi vaatame ja näeme, kui palju nendel meestel on hauakive, siis tegemist on ikkagi hästi piinliku kohaga ja kaitseväe kalmistuga tööd jätkuvad. Ja, ja ma loodan, et järgmisel, Eesti vabariigi juubeliaastal on, on meil siia kalmistule põhjus tulla ja, ja enam nii suurt piinlikkust tunda. Jah, jäin uudiseid vaatama, aga edasi hiljem, paar tundi hiljem, siis toimus kalmistul ka mälestusjumalateenistus, mille pidas Eestis asuva õigeusu kiriku pea metropoliit Kornelius ja temalt küsiti, kas ta nüüd on asjade käiguga rahul. Ma võin ütelda nüüd seda, et mul pole rahul, et me saime siin selle uue koha peal palvetada nende ees, kus siia maetud ja koos nendega võib-olla oleme, mäletan ka kõik need, kes siia on maetud, siin on palju sõjaväelisi mahetud ja isegi omal ajal siin oli maetud tundmatu sõdur. Ma ei tea, kas see koht on see, et nad ei ole lapsepõlves, ma nägin seda kohta. Nojaa, kalmistu, meil on ikka pühalikku seal, kus inimene peab leidma igavesse. Loodame, et need, keda künda, väeti, leiavad nüüd rahu igaveseks kassalt. Nüüd Tartusse, seal kirjutati täna alla varade üleandmisaktile ja Vambola Paavo lugu. 30. juuni seisuga oli Tartu Ülikooli varasid 2,6 miljardi krooni eest. Mootoris on arvel 14464 tudengit ja 3380 õppejõudu. Ajalooline momente saabus kell 10 25, kui rektori kohusetäitja Tõnu lehtsaar ulatas 30 leheküljelise allkirjastatud dokumentide paki uuele rektorile Alar Karisele, kellel täna majas esimene täispikk tööpäev. Tõnu lehtsaar, kes rektori kohuseid täitis, tunneb kergendust, et varad said õigetesse kätesse. Pool aastat halva maatori seinte vahel oli Lehtsaarele korda läinud aeg. Kogu ülikool sisuliselt on üle antud ja südamena tõesti kergem tunne, need oli minu elus sisukad väga huvitavad, väga ilusad kuud, mille eest ma olen ülikooliperele väga tänulik, need ülesanded, mis minu ees seisid, õnnestus saavutada enda jaoks sõnastasin oma põhilise eesmärgi, et tuua ülikoolirahu ja rektor. Meil on uus rektor, peale selle oli ka mitmeid-mitmeid väga olulisi sisulisi töölõike, mis sai täidetud. Nõukogu on langetanud terve rea, ma julgen öelda ajalukku minevaid otsuseid selle aja jooksul, kas ees seisab neid puhkus ja ma kavatsen kaks kuud puhata. Küsisin pärast allkirjade andmist rektor Alar kariselt, kas oli kiirel ajal juhtide tuli vahepeale kahte kõrgkooli tutvuda tähtede dokumentidega. Ega rektor ei tohi kergekäeliselt allkiri anda, seda enam, et allkiri paberil vormitud üks, vaid koguni 23 tükid ikka tutvusin, sest seal on kirjas kõik uniga kevadeni välja, et milline on siis see kõige tähtsam eesmärk eelseisvate aastate jooksul riigi tasemel vastu võetud otsuste ehk siis kõrgharidusstrateegia ja teadus-arendustegevuse innovatsiooni strateegia elluviimine ja siin peaks olema Tartu ülikoolil ikkagi väga suur ja oluline ja juhtiv roll. Direktori ülesanne ongi see, et need plaanid, mis sinna kirja on pandud, et need jõuaks ellu nii sisu poolest kui ka rahalistes summades. Alar Karis tuleb maaülikoolist. Kas nüüd on loota, et lähiaastatel algab kahe kõrgkooli ühendamine, kui ma siit läksin Dallasesse põllumajandusülikooli, siis minuga käisid samad jutud, et algab kahe ülikooli ühendamine. Jaanil on, et me oleme samas kohas tagasi, aga ma arvan, et see ei ole üldse tähtis, kas need kaubamärgid ühendatakse täna homme või need üldse ei öelnud, et tähtis on see, et toimub sisuline koostöö kahe ülikooli vahel nii ühisõppekavade näol õppejõudude vahetuse näol kui ka infrastruktuuri arendamise näol, siis ma arvan, et see on tähtis ja hulga tähtsam kui see, mitu kaubamärki antud juhul tartus on. Välisminister Urmas Paet osales Gruusias batuumis konverentsil Euroopa naabruspoliitika rakendamine Gruusias käsitleti Gruusia reforme arenguid Euroopa Liidu naabruspoliitika tegevuskava raames ja välisminister Paet rõhutas seal, et Euroopa liidul tuleb Gruusiaga sõlmida võimalikult kiiresti viisalihtsustusleping. Välisministri sõnul suurendaks leping Euroopa Liidu toetuse nähtavust Gruusias. Ta pidas oluliseks Euroopa Liidu järjest suuremat osalust Abhaasia ja Lõuna-Osseetia olukorra lahendamisel ja taas integreerumisele ülejäänud Gruusiaga. Gruusia ülesannetest rääkides ütles ta, et üks peamisi ülesandeid on pikaajalise majanduskasvu tagamine, see tähendab jätkuvaid pingutusi, loomaks ettevõtja sõbralikku keskkonda ja ratamaks huvi välisinvestoritest ja välisuudistega jätkamegi. Tõnu Karjatse. Briti politsei vahistas juba kaheksanda kahtlusalusega seostatakse möödunud nädalal ära hoitud rünnakutega Glasgow lennujaamast Londonis. Politsei pidas mehe kinni Itaalias Brisbane'is. Tegemist on 27 aastase arstiga, kes peeti kinni Brisbane'i lennujaamas, kui ta katsus riigist lahkuda. Eile vahistati lisaks varem kinni võetud viiele isikule veel kaks kahtlusalust. Reutersi andmetel oli tegemist kahe Lähis-Ida päritolu arstiga, kellel oli ka ametlik luba Suurbritannias praktiseerida. BBC andmetel õhkis politsei Glasgow's asuva mošee juures veel kaks lõhke lainelaengut. Kahtlase paki tõttu evakueeriti paariks tunniks Heathrow lennuvälja neljas terminal. Terroriohunäitaja on Suurbritannias endiselt kõrgeimal tasemel. USA teatas, et lubab Põhja-Koreasse 50000 tonni toorõli, mis oleks esimene saadetis vastavalt veebruaris sõlmitud leppele, mis kohustab Põhja-Koread vastutasuks sulgema Yongbyoni tuumajaama pingelangust kinnitas ka Põhja-Korea liider Kim Jong-il öeldes ette tuumaprobleemi lahendamisel peavad otsustavaid samme tegema mõlemad osapooled. Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri teatel nõustus Põhja-Koreaga järelevalvemeetmetega, see tähendab järelevalveagentuuri inspektorite lubamist riiki. Nende ülesandeks oleks kinnitada sealse tuumarelvastusprogrammi lõppemine. Raport sisaldab ka 11 liikmelise inspektorite grupi saatmist Põhja-Koreasse. Raporti järgi kohustub Põhja-Korea teavitama kõigist võimalikest muudatustest tuumajaamades, mis võiksid inspektorite töö puudutada. Iraagi valitsus kiitis heaks riigi naftavarude haldamist täpsustava seaduse eelnõu. Parlament hakkab seda arutama homme. Seaduseelnõud on kritiseerinud Iraagi põhjaaladel elavad kurdid seaduseelnõule. Vete naftaleiukohtade kontroll jääb keskvalitsusele vastutasuks saax kurdide omavalitsus 17 protsenti naftamüügituludest. Naftaseaduse ettevõtmist on tagant kiirustanud USA ja lääneriigid, kes näevad selles ühte olukorra stabiliseerimise abinõu. Pakistani pealinnas puhkesid kokkupõrked politsei ja islami radikaga staaridest üliõpilaste vahel. Hukkunud on kaheksa tudengit ja üks korravalvur. Tulevahetus toimus Talibani sarnasele rühmitustele kuuluva Punase mošee lähedal. Rühmitus kutsus oma pooldajaid ka enesetapurünnakutele, kui tulistamist ei lõpetata. Eesti raudtee andmetel on taastunud maikuus katkenud vene kivise vedu läbi Eesti ja juuli. Kahe esimese päevaga on kohale jõudnud 165 vagunit kivisütt. Sellele lisaks on Eestisse jõudnud Kasahstanist lähetatud 68 vagunit sütt. Üldiselt aga rongide arv suurenenud ei ole. Täna oli samuti plaanis piiril vastu võtta 18 rongi, aga eile võeti vastu 18 rongi, pühapäeval 22, mis on ikkagi tunduvalt vähem, kui oli siin kevadel või eelmisel aastal Viljandisse tänasest kuni 14. juulini Viljandis viieteistkümnes- noore tantsu festivali rahvusvaheline suvekool, kus teadmisi jagavad mitmed maailmanimega õpetajad ja saab tutvust teha 10 erineva liikumisskulptuuriga. Lisaks on igal õhtul kaasaegse tantsu ja teatrietendused ja sellel teemal jätkab need piletist. Suvekoolis on aastate jooksul õpetamas käinud mitmed maailmas tunnustatud tantsijad ja liikumisõpetajad. Tänavu on õpetajad Hollandist, Soomest, Rootsist, Belgiast, Norrast, Venemaalt ja Saksamaalt. Oluliseks saavutuseks peavad korraldajad tänavu seda, et osalejad saavad õppida Ameerikast ja Jaapanist tulnud õpetajate juhendamisel jätkab noore tantsu festivali korraldaja Eve Noormets. Esimese nädala sisustab ruh Sappora juhitav action teatritöögrupp ja järgmisel nädalal liitub veel üheksa õpetajat. See, et rupsa lõpuks jõudis Eestisse ja see, mis siin toimub, tõsi on, on suur võit, sellepärast et rupsapora, kes on siis action teatri Klooja ema on siiski juba 70 aastane daam elab Ameerikas ja Euroopasse jõuab Ta suhteliselt harva Ruti kursusest osa võtma on tulnud ka inimesed Inglismaalt, Austraaliast, Saksamaalt, mujalt Euroopast, sest see on hea võimalus ja oluline võimalus. Kuid kas festivali suvekoolis osalejad tegelevad oma igapäevaelus kaasaegse tantsuga üle ja see on meie väga tõsine eesmärk, püüda tuua kokku väga mitmekülgset seltskonda, sest see mõjub rikastavalt kõigile? Siin on küll tantsijad, näitlejad, õpetajad, psühholoogid, aga väga palju on ka neid inimesi, kelle ametitest meil pole mitte õrna aimugi, kelle jaoks on siin ka grupid, sest et töö on mõtestatud just nimelt inimese enesearendamisele. Festivali pidulike etenduste osa avamine toimub üheksandal huulil Viljandi roosiaias ja alates üheksandast juulist kuni 14. juulini toimuvad igal õhtul kultuuriakadeemia mustas saalis ja Viljandi kinos rubiin nüüdistantsuetendused. Noore tantsufestivalile lisab tänavu rahvusvahelisust veel seegi, et täna külastab festivali Ameerika Ühendriikide saatkonna delegatsioon ja 11. juulil on festivali külaliseks Ameerika saatkonna kultuuriatašee Piret risk. Viljandi. Kultuuriteemadel ka jätkame, alates homsest mängitakse Raplamaal Varbola linnuses Andres Ehini kirjutatud sealkandi ajalugu kajastavad näidendit ja meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk käis tänases proovis. Täna tehti Raplamaal Varbola linnuses viimaseid proove homseks esietenduseks. Jaan urvet toob kindlusevallide vahele ehitatud lavale Andres Ehini neli aastat tagasi kirjutatud näidendi vol kin Varbola all ehk saatuslik kihlvedu, milles ühe peaosalisena teeb kaasa Ugala teatri näitleja Arvi Mägi. Palusin Jaan urvet selgitada, millest etendus räägib. Andres Ehini lugu on siis tema nägemus nendest sündmustest, mis toimusid meie muinasajal üle 700 aasta tagasi, asi on kasutanud väga palju ajalooliste isikute nimesid. Kuidas ikkagi Varbola siis võideti väikese vingerbussiga, mille kavalad eestlased välja mõtlesid. Aga me oleme omalt poolt lisanud siis ka selle versiooni, et Parbolat mitte ei võitnud. Ei, vaenlased Hei, meie mehed, vaid Farbaraga osteti võit, kuna Varbola oli 13. sajandil üks kõige modernsamaid eesti linnuseid üldse ja seda hoiti Etenduse kujundus on väga omapärane. Märjamaa vallast pärit kunstnik Reet Nurmsalu kasutab eesti teatrist avatuid, hiigelsuuri, maske ja figuur, nukke. Mind ei huvitaks veenmine ristirüütlite eedenis vaatama, mis seal täpselt ajaloolised kostüümid ja et pigem leidis ta mingisugune teine lahendus sellele. Ma olen tegemise käigus me ka sellest mõnu tunda. Õnnestumiseks võib pidada ka ansambli Ort kaasamist ansambli solist Aleksander Sünter. Endal on küll väga suured ootused selle lõpptulemuse suhtes, et kui see asi ära näha ja kiirsiin Varbola all vaadata. Ma usun, et see on eestlaseks olemise oluline mõtlemapanev. Teatekriitik Margus Mikomägi loodab Varbola etendusest teatrisündmust, sest Andres Ehini tekst loob selleks head eeldused. See tekst võiks olla aluseks Varbola linnusel mängitavale etendusele igal aastal, mitte ainult üks kord ja ühele seltskonnale, nii nagu Haapsalus valge daam on ikka jälle uuesti lavastatud, seda teksti on interpreteeritud ja erinevad näitlejad. Lavastajad oma kätt proovinud. Varbola linnuse vabaõhuetendust mängitakse alates homsest viiel õhtul Olev Kenk rahvusringhäälingule paidest. Kui siin juba rahvusringhäälingust räägiti, siis võib öelda koostöös Eesti Arhitektide Liiduga käesoleva aasta märtsikuus välja kuulutatud Eesti rahvusringhäälingu uue maja rahvusvahelise arhitektuurse ideekonkursile, kus 14 tööd. Tegemist oli avatud pakkumismenetlusega riigihankega, eesmärgiks saada parim arhitektuurne ideelahendus ringhäälingumaja uuele hoonete kompleksile ja lähiümbruse planeedil. Lepingule. Aadress on seal teatavasti toidu 21, Kristiine linnaosas ja võidutöö kuulutatakse välja kolmandal augustil. Aga ilmateade ütleb, et meil on täna öösel ja homme päeval vaheldunud pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab vihma, võib olla äikest. Puhub idakaartetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 11 kuni 16, homme päeval 20 kuni 27 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.