Tere algab saade, laste lood. Mina olen kadridiisel. Tallinna vanalinnas laboratooriumi tänaval asub Ukraina kultuurikeskus. Raina kreekakatoliku kirik. Oleme koos vanalinna hariduskolleegiumi kolmanda klassi lastega külas vanaisa Anatoli, kes mõtleb välja ja meisterdab mänguasju. Eelmine kord tutvusime hobusega, kes parandab maailma ja uurisime juustust tehtud lelusid. Milliseid mänguasju masinaid siit veel leida võid? Kuuledki kohe. Praegu on küll nii hea tooriba, sinna asjatab Kariinide kasti juures, kus on savist kujukesed. Mil kõigel ühes otsas on pilu, kust sisse puhuda mõned augud veel lisaks, kuhu saab näppelist peale panna, et erinevaid helisid tekitada. Iga laps saab endale ühe okkariini proovida. Huvitavamad kujud tunduvalt. Ma ei tea, mingi sarvedega elukas ja saba on pressis külje peal. Nii et meil ei ole See ei ole mäng, koeraga mängime koeraga köik, köik nagu oskab. Päev varem ei ole, aga miks osadel musta värvi ja teised olendid? See on väga lahe. Mingi risk. Aga kas tulilind, vaata tiivad laiali. Linn. Kägu teisend nagu panter. Ta hääl. Ja teisel pool on nagu mingi tulnukas see, mis ta linn mulle tundub, tiivad laiali eespool, silmade taga, saba. Kuidas oina ja mul üks tundub seal kassi moodi olevat, kalasid ka? Kõige parema karina? No hästi suised puustatud. Sest noh, Eestis on selliseid ka aru, kes midagi ei tee siin akrobaadid ka Eestis on. No iga erinevad. Aga struktuur samasugune, see. Mis sulle silma jäi nagu mingiks kaaluks rohkem sellest, et siin on mingi näitaja, mingeid arva? 12 sital mingi, tõmba tõstuk ostuks või mis see on? Ma ei tea. No ma ütlen sama asi kaalumoodi, seepärast hel nagu mõni asjad ripuvad ühel korral raskem kee, teisel pool on kergem. Raskem pool on allpool. Keskel on puupulk, mille otsa kivid riputatud Wood ja söeanalüütik ütlevad, et nad olid, ütlesid välje patu mõõt ja vot kuidas oli, nüüd pole olnud nii, aga ikka see nimi, nimi, On patumõõtja ja kuidas ta töötab? Lapsed tulevad siia, võtavad. Ja nad kirjutavad siia paberi peal. Need ja paljud on loomulikult palju, paberid on vaja, lapsed, palju hea asjad jäävad kirjutatud siia. No juhtub mõnikord, kui teevad midagi ebasiis, nad kolivad Veigitiivikesed. Ja kui. Kui vana ta oli, kas sul on masin? Laureaadid on see Vedge hea meelega ja siis nad panevad hea asjad siia. Tihele poolatsa, Simpanaadi rippuma, kivikesed, teisele poole pulgazza päevases, kõik lihtne. Nii. Ja siis kohene inimene, sa oled lihtne, kui siin palju hea asjad ja see hoiab kõvasti palju pabereid. Aadni ajab kõvasti üks tark poiss, ütles. No kui ei ole piisavalt heategusid, tehtud ei ole nii palju kirjutada, siis peab vahepeal veel tegema, siis tuleme uuesti mõõtma siia, et kas nüüd on heateod ületanud selle pahanduse, mis, mis tehtud sai, kas mitte mängressoteesisvee asja, sa masin? Ja mina ei tea, kus on Hispaania ja mina ei olnud seal, aga üks naine oli Hispaanias ja seal kasvatatud välja. Maasikas ja sinine sibul. Aga mulda ja üldse ei ole ainult vadja see väike tulukesed jooksja poole ja kollane ja roheline ja kasvavad suured suured maasikaid. Ja inimeste pärast kahju, aga ikka söövad. Ja mina kuulsin seda ja mul oli väga vahavastiks ja siis mina mõtlesin välja seen ja masin sinine, sibuli, Mõtmine või kuidas mõõdame, mõõdame sinist sibulat ja. Sibula paneme siia nööri otsa ja vaatan Ja siin neer on kinnitatud, puupulgad, sa, mis mööda teiste sellist kaardus puupulka edasi jookseb ja siis seal numbreid kirjutatud, et oleks näha, kui palju sisse sibul kasvab kiiresti-kiiresti, siis mina ootan siia tulevad hispaanlased, küsivad anameele jaoks, sul on vaja seenemasin siis minek kohe anniks kiusadele, sibulmeeste kiusudele, maasikad, ja siis nendel on häbi ja rohkem nad eitavad seal Anni, sellise eesmärgiga masinaga, kas mõni hispaanlane tunud käima, mina ootan? Ootan veel ei olnud, küll need tulevad, ikka tulevad. Nii möödusin, masin, tulemasin mul üks sõber, Erki ja tema eesti armee ohvitser. Keik oskab ta ise ja tema kinkis mulle selline masin. Vaata kuidas. 10 meenuti tuli juba käes, selline vibutaoline ajab ringi ühte puupulka ja nööriga kinnitatud, kui edasi-tagasi tõmmata sisse puupulk läheb keerlema ja see koht, kus ta seal keskel kokku saab, teiste puupulkadega seal hakkavad sädemeid, hakkab üles lööma, kui paneme siia see kasetoht. Nooja hoiame ja see võtab palju aega, aga ikka niiskus ikka hea masin töötab. Ja see on ka huvitav. Natiivse kasvavad aga minna natuke ootanud pärast kuivamine ja kasvatame nagu kassett, oht kännu peal, seeni vanasti kõik oli nii. Meil on kõik täiesti puidust, kõik need osad, et kuidas see säde siin tulekivi, see ärkki teab parem Ergija, minu poisid, poognane nähtud, Nad teavad, kingivad mulle seal ja see on minu lemmikmasin. Nii. Nässu läheme. No. Sest kivitrepist üles jälle Kirikust läbi jälle. Nii lähme laboratooriumi tänavat pidi pisut edasi ja juba siin paistab vasakut kätt üks linnamüüri tornidest Krusbekkida. Äris järsk trapi siia. Alla. Ühest puust uksest sisse veel üks järsk trepp on mees, kus tuleb üles saada. Sinu ülesanne, ava tehtud, et saab alla vaadata, kui kõrgesime. Ronisime nüüd. Nii veel järsemalt kivitrepist lähme ülesse veel kitsevast, nii uskumatu kui see tundub. Õnneks siin köied nurgast, kust kinni hoida. Aga mis meie Cruzbeke tornis nägime, kuuled hammed samal ajal oma masinaid ja mänguasju, näitas Anatoli jutukas. Ukraina kultuurikeskuses käisid külas vanalinna hariduskolleegiumi kolmanda klassi õpilased. Mässaja kadridiisel guugle laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel ja lastelehel meie oma.