Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, neljandast juulist. Toimetaja on Mall Mälberg. Täna sängitati maamulda Afganistanis langenud Eesti kaitseväelased Kalle Torn ja Jako Karuks. Hüvastijätud moonia toimus Tapa väljaõppekeskuses, kus rõhutati, et nende ohver ei olnud asjatu. Nad kaitsesid kauges Afganistanis ka Eesti julgeolekut. President Toomas Hendrik Ilves ütles hüvastijätutalitusel peetud kõnes, et Eesti sõdurid ei lähe afganistani sõjasõnumiga vaid selleks, et Afganistan võiks elada rahus. Eesti majanduskasvu naerlustumas. Üha teravamaks muutub tööjõuga leem. Konjunktuuriinstituudi teadurid ennustavad mitme odavat tööjõudu kasutanud suurettevõtte pankrotimajandusminister. Juhan Parts aga ütles, et nendel inimestel on kerge leida uut tööd. Riigil tuleb tõsiselt mõelda vaesuse vähendamisele. Statistikaameti uuringust selgub, et sotsiaalse ebavõrdsuse poolest on Eesti Euroopas esimese viie hulgas. Ebavõrdsust aitab vähendada panustamine sotsiaalkaitsele. Haapsalus algab täna 14. vanamuusikafestival, mis pakub korraldajate hinnangul suurepärast valikut barokkmuusikast. Venemaa ähvardas paigutada Kaliningradi oblastisse rakette, kui USA ei loobu oma raketiosade paigutamisest Ida-Euroopasse. Täna pantvangist vabastatud BBC ajakirjanik Alan Johnston ütles, et ta sai vabaks tänu sellele, et Hamas võitis Gaza sektori oma kontrolli külje alla. USA-s tähistatakse täna iseseisvuspäeva, kogu riigis on tugevdatud julgeolekumeetmeid. Ilmast. Homme on meil enamasti pilves ilm. Hooti sajab vihma, võib tulla äikest, sooja 19 kuni 26 kraadi. Tapa väljaõppekeskuses jäeti täna hüvasti Afganistanis hukkunud Eesti kaitseväelastega. Ago Gaškov oli kohal. Flöödihelide ja Gustav Suitsu luuleridadega algast Afganistanis hukkunud kaitseväelaste seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi ärasaatmistalitus Tapa väljaõppekeskuses kahele langenud kaitseväelasele oli tulnud viimast austust avaldama üle 200 inimese nende seas ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansip. Oma väga südamlikus kõnes meenutas president Toomas Hendrik Ilves seda, kuidas ta kaks kuud tagasi saatis neid mehi teele Afganistani. Ei ole ohtlik teistele kõikidele. Eesti riik saadab teid sinna, selle oleksite liitlastele. Essteesigi loodab oma liitlaste abile. Meie seda vajame. Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots rõhutas, et ohver, mida kaks eesti meest tõid meie jaoks väga kauges riigis, ei olnud asjatu. See kaotus vapustas meid kõige tuletab kõigile meelde selle maailma julmust. Mees on ilmselt korduvalt küsinud endalt ja ka teistelt. Kas seersant Kalle Torni ja nooremseersant Jako Karuksi ohver seal kaugel Afganistanis teenis ka kuidagi meie väikese riigi ja rahva huve või kihutada üheselt? Jah? Kes ajab Eesti sõjamehed, kes koos meie liitlastega püüavad taastada inimeste normaalset elu ostuvas Iraagis, Afganistanis. On hästi. Peale selle ülla missiooni erinevad nad ka meie väikese rahva julgeolekuhuvisid. Solidaarsus NATO ja Euroopa Liidu relvavendadega seal kaugel sülitab nendepoolse solidaarse, nii siin, Eestis. Tänu sellele võime me olla kindlad, et ta meile tullakse appi. Meie jaoks rasketel aegadel. Seersant Kalle Torn sängitati täna mulda Viljandimaal Mõisakülakalmistul ja nooremseersant Jako Karuks Rakvere lähedal Tõrma kalmistul. Konjunktuuriinstituut tegi kokkuvõtteid Eesti majanduse olukorrast teises kvartalis ning esitas ka lähema kuu prognoosi. Indrek Kiisler käid kuulamas? Instituudi ekspertide sõnul on juba mitu kuud olnud selge, et Eesti majanduskasv ootab ees jahtumine ning see on juba alanud. Samas näitavad mitmed märgid, et ülekuumenemise oht ei ole möödas. Seda peegeldab kiirenev hinnatõus ning liialt kiirelt kasvavad palgad. Nii küsitletud ettevõtjad kui ka tarbijad märkisid, et aprillikriis ei mõjuta nende positiivseid tulevikulootusi. Ettevõtjad loodavad endiselt hindu tõsta. Ainsaks erandiks on kinnisvara sektor, kus hinnad ilmselt veidi langevad üha teravamaks muutuma ka tööjõupuudus. Majandusminister Juhan Parts tunnistas, et mitmed suurettevõtted, näiteks tekstiilitootmise valdkonnast, mis on kasutanud seni odavat tööjõudu, peavad oma uksed sulgema. Odava tööaeg makroreaalselt meie silme all tunud otsa lõppema ja ega ei tule ka välisinvesteeringud, enamuses ainult arvestab odavat tööjõudu. Tekstiilitööstus eriti niisugused suuremahuline, kes pole eriti investeerinud tehnoloogiasse, kes ei ole investeerinud toote arendustesse disaini otsinud endale selliseid kallimaid nišš, et need lihtsalt ei, ei konkureeri, ongi kõik ja ma arvan, et inimese seisukohast on see hea sest tööjõuturul on tohutu nõudlus, nagu me nägime ja järelikult ütleme inimesel karta, et jääks tööta, aga kui ta ise teeb omalt poolt vajalikud asjad on paindlik, on lahti erinevatele pakkumistele ei tohiks tööta jääda. Valitsus on lubanud, et massiliselt tööjõudu Euroopa Liidu välistest riikidest sisse tooma ei hakata. Kui palju võiks rakendada ka Eesti inimesi, kes seni on veel tööta või kelle koormust saaks suurendada? Konjunktuuriinstituudi vanemteadur leev kuum? Neid võiks olla umbes 40 kuni 60 A umbes 10 protsenti inimesi võiks tööturule täiendavalt tulla positiivset asjaolude kõrval. Leev kuum ütles, et kiirel palgatõusul on Eesti majandusele positiivne mõju. Või meie tööturul pingeni oleks palgatõus, oleks tekkinud siis minu mõttesse põhieesmärk, mis neil oli, mina ei läinud teaduspõhisele majandusele, selle käivitamine oleks olnud rohkem käsitsi juhitav oleks pidanud rohkem läbi arengufondide stimuleerima, sellist üleminekut käsitsi töölt innovatsioonile. Loota, et majandusmehhanism töötab meie kasuks, võib muidugi mängu raskus on ettevõtjate, ettevõtete juhtide, nende oma võimes praeguskohane lauad turusituatsiooniga varakult aru saada, et me ei saa seda. Valgi saagimist jätkates tuleb asendada Kiieteistsipil tegevusega selle tiimi ümber koolitada ja peavad seda kinni püüda praegus kuivalt, ettevõtlikud äriettevõtete juhid. See on indikaator, mida võiks üldse määrata arengut edaspidi annasta märk muutustes. Statistikaamet esitles uuringud sotsiaalsest ebavõrdsusest. Tõnu Karjatse annab ülevaate Võrdluses teiste Euroopa riikidega selgub, et vaatamata majanduskasvule jaotub rikkus Eestis siiski ebavõrdselt. Kui Euroopa liidus saavad rikkamad võrreldes vaesemalt aga 4,9 korda enam palka ristis, teenivad rikkamad vaesematest 5,9 korda enam. Paremad palgad võimaldavad paremat haridust, kehvema hariduse ja madalamate palkadega peredest tulevad lapsed lepivad reeglina vaid põhiharidusega seeganestit ähvardamas sotsiaalse ebavõrdsuse nõiaratas, kus vaesus kasvatab vaesust. Juhtivstatistik Mari Toomse. Ja see tähendab jah, seda, et vaesus liigub ühest põlvkonnast teise, et vaesemate vanemate lapsed erinevate sotsiaalsete protsesside tulemusena siis jõuavad tegelikult ka vähem privilegeeritud sotsiaalsetele positsioonidele järgmisest põlvkonnast. Vaesust ühest põlvkonnast läheb tegelikult teise põlvkonda edasi. Kummalisel kombel hariduses need tendentsid süvenemas või lahendamata on ja nad on tegelikult süvenemas ka, kui me võrdleme isegi võtame viimase 50 aasta teinud, siis me võime öelda, et nad on läinud viimase kümnekonna aasta jooksul palju süvenemaks. Et mõnes mõttes seal on väga palju protsessi, miks on muidugi niimoodi on ja võib-olla mingil määral nähtamatu aga see on kindlasti miski ele, millele võiks tähelepanu pöörata, et kõigil lastel oleks tegelikult võrdne võimalus saada hea haridus. Põhjamaad on Eestist sotsiaalsete vahede likvideerimisel kaugrees meist viletsamas olukorras on Läti, Leedu, Poola ja Portugali elanikud. Analüütik Piia Piret Teo mais nendib, et olukord on meil siiski veidi paranemas. Ebavõrdsus on väga aeglane protsess ja ta muutub väga aeglaselt. Et kui vaadata viimaseid aastaid, siis on püsinud ebavõrdsus suhteliselt samal tasemel. Aga väga väikest anguse tendents on siiski näha. Natukese läheb olemaks jah. Vaesust aitab vähendada näiteks toimiv pensionisüsteem, mis Eestis alles käivitumas. Oluline on ka ühiskonna ühtsus ehk siis kõigile tegevuse väärilise tasu tagamine. See ongi sõnum, mis sotsiaalse ebavõrdsuse uuringust peaks jõudma otsustajate ehk valitsuse ja omavalitsuste, nii veel kord mari Toomse. Kui me vaatame midagi väga niisugust, selgelt on see, et kui palju neid kulutab tegelikult sotsiaalsele kaitsele kõik need toetused, teenused, millega me aitame siis neid, kellel võib-olla ei lähe nii hästi, siis Eesti kulutab sellele suhteliselt vähe jaapa kontekstis 13,4 protsenti SKP-st, samas kui me vaatame Sloveeniat, ei tea, vaatame Skandinaavia väikese on, nendel on palju rohkem aega sellise tasemeni jõuda ka Sloveenia, et kus ebavõrdsus on väga madal ja nende sotsiaalse kaitse kulutused on tegelikult 24,3 protsenti on märksa suuremad kui meie omad. Et võib-olla seal on vihje Edasi tänaseid välisuudiseid Kai Vare teeb kokkuvõtte. Venemaa ähvardab paigutada raketid Kaliningradi oblastisse, kui USA ei loobu oma raketikilbi rajamisest Poola Tšehhi territooriumile. Venemaa esimene asepeaminister Sergei Ivanov ütles Usbekistanis visiidil käies, et kui USA võtab vastu ettepaneku kasutada Venemaa raketitõrjesüsteemi, ei ole vajadust paigutada lisajõude Kaliningradi. Moskva on teinud ettepaneku, et USA kasutaks Aserbaidžaanis asuvaid radareid ja Lõuna-Venemaal Ehidatavaid väetisi. Kui meie ettepaneku heaks ei kiideta, tuleb leida tõhus vastus, ütles Ivanov. Vaatlejate sõnul lootis USA president George Bush ja president Vladimir Putini nädalalõpukalaretkega Venemaa külma sõjameeleolusid leevendada, kuid Ivanovi avaldus näitab, et see ei ole vilja kandnud. Venemaa valitsus hakkab arutama tolli tegevust ja piirijärjekordi homse istungi päevakorras on Vene tollijuhi ettekanne tuli tegevusest ja arengukava aastani 2010. Ühe valitsusallika teatel tulevad peamise probleemina kõne alla pikad piirijärjekorrad. Ühe lahendusena nähakse elektroonilise infovahetuse korraldamist tollipunktide vahel ja läbivaatus tehnika täiustamist. Kõne alla võetakse ka olemasolevate kontrollpunktide läbilaskevõime suurendamine ja uutepunktide rajamine. Täna hommikul ootas Narva piiripunktis-Venemaale pääsemist üle 400 veoki, Koidulas 155 ja luhamaal 70 kaugvedude autot. Pakistani pealinna Islamabadi mošees on üle 700 üliõpilase alla andnud. Paljud võitlejad aga jätkavad vastupanu. Bushi ees on tuhandeid inimesi, teiste seas tüdrukute kooliõpilased. Punane mošee on kaua aega olnud äärmusmoslemite peakorter Islamabadis. Liberaalsed poliitikud on president Pervez Musharrafi korduvalt soovitanud mošee vaimulike ja nende järgijate tegevus lõpetada. Valitsus on aga siiani jõu kasutamisest hoidunud, et mitte provotseerida vasturünnakuid. Lisaks tegutseb mošee territooriumil tüdrukute kool. Eile sai valitsusjõudude ja usklike üliõpilaste kokku põrgates Punase mošee juures vähemalt 11 inimest. Surma. Mošee läheduses on kehtestatud liikumiskeeld. Palestiinlaste rühmitus on vabastanud pantvangist BBC ajakirjaniku Alan Johnston islamiarmee nimeline rühmitus röövis osast korrespondendina töötava Johnston märtsikuus ja nõudis, et Suurbritannia vabastaks moslemitest vangid. Täna hommikul anti ajakirjanik üle palestiinlaste rühmituse Hamas ametnikele. Jansoni sõnul oli tal 114 päevase vangistuse ajal tunne, nagu oleks ta elavana maetud. Mitu nädalat peeti teda kinnises ruumis, kus ta päikest ei näinud. Palestiinlaste peaministri Ismail Khani kinnitusel näitab Briti ajakirjaniku vabastamine, et Hamas võtab julgeoleku ja stabiilsuse tagamist kaasas väga tõsiselt. Alan Johnston ütles pressikonverentsil, et tema vabastamisele aitas kaasa see, et Hamas Gaza sektori enda kontrolli alla võttis. USA-s tähistatakse täna iseseisvuspäeva lisaks paraadidele ja ilutulestik elemis riigi sünnipäeva puhul traditsiooniliselt toimuvad on ajamärgiks kogu riigis tugevdatud julgeolekumeetmed. Neeme raud jätkab New Yorgist. President Bush rõhutas valges majas tehtud pidupäeva tervituses, et täna on päev, mil tähistatakse vabadust, mis muudab Ameerika teiste maailma riikide jaoks valguskiireks. Kuid nagu teistegi pühade ajal rahvast on palju reisimas ja toimuvad suuremad rahvakogunemised, on riigis oluliselt tugevdatud turvameetmeid. USA juhtkonna sõnul ei ole küll mingit infot, et terroristid täna Ameerikas midagi plaaniksid. Ent pärast Londonis ja Glasgow's toimunut on ka Ühendriikides valvsust tõstetud nii lennujaamades, rongijaamades kui ka metroos ning paikades, kus rahvas täna koguneb. Suuremates linnades New Yorgis, Bostonis, Philadelphias, Los Angeleses, San Franciscos, Washingtonis, patrullivatele saab transpordiohutuse ameti eri meeskonnad. Ameti esindajate sõnul soovitakse turvameetmed muuta tavalisest nähtavamad teks mõneti nagu ennetava abinõuna, näitamaks võimalike rünnakute sepitsejaile, et Ameerika on valvel. Lisaks räägitakse täna tavapärasest enam liiklusohutusest. USA riiklik tsiteeri. Ohutuse amet avaldas just riigi sünnipäeva eelstatistika, mis näitab, et kolmas ja neljas juuli on viimased see 25 aasta jooksul olnud liikluses kõige ohtlikumad samad sest niivõrd paljud ameeriklased on pühadeks kodust ära sõitmas ning kiirteed on autosid täis. Kuid miljonite ameeriklaste jaoks on tänane patriootlik püha suveharja vabaks päevaks, mis veedetakse pere või sõpradega linnasüdametesse paraade vaatama minnes, tagaaias, grillides rannas ja õhtul kõikjal üle riigi ilutulestikke nautides. Täna toimub ka mitmeid päris erilisi üritusi, siin New Yorgis, päeval traditsiooniline hotoogile kiirsöömise võistlus. Varasematel aastatel võidukas 29 aastane kleenuke jaapanlane püüab kaitsta oma mullust rekordit. 12 minuti jooksul suutis ta neelata 53 ja kolm neljandikku viinerisaia. Tänavu on tal aga tugev konkurent, üks noor ameeriklane, kes mõne kuu eest regionaalsetele võistlustel suutis ära süüa 59 ja pool hotdogi. Nii et igaühele täna midagi. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Haapsalu piiskopilinnuses algab täna nädala lõpuni kestev muusika ja kunstipidu üle hallikes linnuses. Haapsalu piiskopilinnuse toomkirikus saab täna alguse 14. vanamuusikafestival, mis pakub pühapäevani toimuvatel kontsertidel valiku barokkmuusika parimatest paladest. Festivali kunstilise juhi Toomas Siittoni juhatatava Tallinna barokkorkestri ja Eesti parimate barokkmuusikute kõrval on vanamuusika festivali üheks tippesinejaks kääri Cooper, kes esitab reede õhtul haamerklaveril Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusikat. Haapsalu piiskopilinnuse juhataja Ülla parase sõnul sekundis keerib vanamuusika festivalile tänavu esmakordselt. Kunstipidu. Üks üritus on vanamuusika festival ja see on juba sel aastal 14. ja teine on kunstinädal kultuuri katta puldid ja see on siis nüüd esimest korda ja koostöös kunstigalerii valaga. Vanamuusika päevad on alati Haapsalu linna ja linnuse jaoks muusika tippsündmus, sellepärast et siin on esinemas alati väga kõrgetasemelised koorid, muusikud, kunstinädala eesmärk on kogusel linnuse territoorium poodiumil, siis pakkuda kunstielamust Mati Karmin ansambli Ruja auks üles pannud värava ette kaheksa meetri kõrguse raketilinnuse õuele tuleb tema rakett ja siis linnuse ruumides võib näha Ants Laikmaa pastell erakogudest mitmeid huvitavaid videoinstallatsioone. Huvitav kunstnik on Enno Hallek, kes on ka siitkandist, aga Ta on oma suured teod kõik Rootsis ära teinud ja ta ongi. Nagu ma olen kuulnud, nimetatakse Rootsi Rootsi moodsa kunsti isaks teda vaal. Galerii juhataja Aimar Ugaste sõnul on Haapsalus esinemine galerii jaoks paras väljakutse. Kuigi me suveharja veedame juba mitmes aasta väljaspool Tallinna, aga, aga see üritus on tõesti meile esmakordne ja, ja täis põnevuse ka meile endile. Miks me seda teeme, et see on tegelikult päris päris arendav ja sugusele väiksele kollektiivile ka väga innustav üritus ja näis, kuidas õnnestub, igal juhul meie oleme ka valmis seda kujundama traditsiooniks. Kunstisündmusi jagus Haapsallu täna veelgi, pärastlõunal avas Eesti maalikunstnike liit Haapsalu linnagaleriis näituse Magemaal. Näitusel osaleb ligi 30 Eesti paremikku kuuluvat maalikunstniku ning see jääb üles kuni teise augustini. Eesti Raadio uudistele Pärnust. Ülle Hallik. Ja nüüd ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sajab hoovihma. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval on oodata muutliku pilvisusega ilma. Pilvisem on lõuna ajal Lääne-Eestis, kohati sajab hoovihma, võib tulla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 16 meetrit sekundis. Sooja on homme 19 kuni 26 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16866. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.