Uus saatetund on käima läinud ja siin me oleme endiselt maris ja Tõnu stuudios ja koos meiega meie tänane külaline, kelleks on Andres Peets Andrese esimeseks looks valisid täna toonald Teigeni. No on minu lapsepõlve üks lemmikartistid on tuntud rohkem kui stiili Danny eestvedaja ja ja panin tähele oma varases muusikakooli õpingu peri perioodil, enne seda sai kuulatud palju sellist muusikat nagu black sabad jurahhib tippmööbli ja ja, ja kui ma muusikakooli astusin, siis ma tajusin, et mu muusikalise maitse dimensioon sisaldab ka midagi muud, selliste Tšassilikumalt natuke teise rütmilaadiga muusikat ja ja see, see lugu konkreetselt ongi pärit sellest ajast meenutab mulle seda, seda väikest muusikalise maitse laienemistega arengut. Esimesele tunnil oleme me siin Tõnuga lahkunud pikalt ja laialt koos kuulajatega sellist teemat nagu nutmine ja oma emotsioonide väljanäitamine. Andres sinu käest on nüüd hea küsida, kuidas on sinul selle asjaga, kas, kas sa häbened nutta või see on sinu jaoks normaalne asi? Mis vähemalt kui sa muusikapala kuulata, siis muidu Andresseline karmi käega ettevõtja pead ju olema ärimees võib-olla hingelt härdameelne. Ei, ma arvan, et nutmine on täiesti normaalne asi, siis me kõik tuleme lapsepõlvest ja teadupärast nutmine, selline emotsionaalne instinkt, emotsionaalne mahalaadimine ja see elu jooksul ei kao mitte kuhugi ära. Inimesed loomulikult õpivad ennast vaos hoidma või talitsema, aga ma olen täiesti kindel, et ka mehed nutavad nii nagu naised ja ei ole see ei ole see võõras ka mitte minule. Et oma noh, sul on pool sajandit valmis või üle ülegi ülegi läinud juba nii-öelda, sest nagu elu eluvankri vedamine vedamist, et kuidas on, kas vanemas eas nagu kuidagi noh, kipub see meel minema härdamaks lihtsamini, kui vanasti. Võib-olla mitte halvemaks, aga vanemas eas inimene hakkab tähelepanu pöörama rohkem sellistele väärtustele või või emotsionaalsetel tunnetel, mida ta noores peas võib olla väldib või häbeneb, või pane tähele. Loomulikult vanemas eas hakkad, hakkad mõtlema näiteks oma laste tulevikule ja ja kui sellist tood paralleele enda elatud eluga ja, ja selle tänu sellele sigineb mingisugune mure või hirm nende pärast seened härdaks ja, ja loomulikult ka sellised emotsionaalsed üleelamised, loomulikult. No kuulaja on kindlasti noh, Andres BC tunneb võib-olla vast kõige enam televisiooni saatest, kus Andres mässas selle unistuste printsess printsiga või printsi ja mõlemaga printsi ja printsessi tega mässasid seal ikkagi õige mitu aastat, see on nagu selline võib-olla kõige tuntum, aga kui ma hakkan mõtlema, siis eks kuulajate seas on ju vast kõik inimesed, need, kes on näinud siin meil neid liiklusmärke ja liiklusmärkide järgi peaks ka jahe andres tundma, sest et sina oled olnud ka nende liiklusmärkide ka mässava ettevõtte juures päris palju. Tõsi on ja mulle ametid on üsna palju, ma olen nagu hunt kriimsilm, kes, kes, kes on mitme mitme ametlikke seotud ja ma kujutan ette, et avalikkusel ongi raske mind nagu positsioneerida, et kes ma siis olen, kas ma olen filmitegija saatejuht, liiklusega tegija? Lihtsalt lihtsalt mingi kroonika lehtede pealt tuntud täna tänu Alari kivisaalile, muidugi ma arvan, et enamus inimesi esmaspäevasest saadetes teavadki mind rohkem sealt nimepidi võib-olla rohkem kui nägupidi, aga tervitused siin kivisaarele, kes mulle kõvasti promo esmaspäeviti teeb. Aga jah, kõige rohkem aega võtab mul tõepoolest liiklus, ehk ma olen aktsiaselts, signaali nõukogu esimees ja meelelahutus business. Minu käe all toimib Eesti restoranide liit. Olen klubi Bon Bon omanik. Tegelen, tegelen muusikaga, olen kirjutanud ühele filmimuusikale, praegu üks, teine film on jälle käsil, kuumamuusikat kirjutanud olen, olen osa võtnud erinevatest muusikaprojektidest. Mida siia veel juurde lisada? Ega võib-olla kõik ei tule kohe meeldegi, eks ole, aga, aga eks ole, siin oleks nagu loomulik küsimus, et kuidas sa siis seda jõuad, noh, samas võid vastata vanasõnaga, kes teeb, see jõuab ausaltöelda. Mõnikord jääb 20 tulisti puudu küll, näiteks eelmisel nädalal saigi mul väga kiire aeg mööda, sest et paar nädalat tagasi toimus Tallinna restoranide nädal, mis võttis väga palju aega eelmisel restoranil. Eelmisel reedel korraldasime infotehnoloogia alase konverentsi Tehnikaülikoolis, kus muuseas muuhulgas käis kõnelemas ka Siim Kallas ja Euroopa transpordi assotsiatsiooni esimees Hermann Maier. See võttis väga palju aega ja, ja, ja, ja üks suuremaid projekte, mis on praegu käsil, on, on klubipolügoon. Ümberehituskruvi peaks järgmine nädal nüüd pidulikult avatama. No meil seda uuendused seal muidu siis ees on ootamas, sellepärast et klubi oli juba ennegi ju päris selline dekoreeritud ja puha. Ja ei, klubi muutub täiesti klubil alles jääb ainult nimi ja mõtlesin tõsiselt selle kallal, kas, kas seda nimi nime ka ära muuta, aga, aga kui ma siin väikselt uurimistööd tegin, siis tuli välja, et noh, nimi on, on, on hea ja teada kõigile ja hiljuti suvelgi käisid mul siin külalised Dubaist ja ja, ja olime õhtul restoranis õhtust söömas, nad ütlesid, et kuulge, et me peame täna õhtul minema ühte klubisse, meil seal Dubais soovitati üks jube hea kruvi poolbon ja mõtlesin. No väga hea, et ma juhtumisi olen ka selle klubiga seotud, et et olemas, et seda nime ei kannatanud vahetada, aga, aga see klubi ess sisemus ehk sisalgi tuur muutub täielikult ja ma tahaksin ära sõnasema. Ma jätan selle avastamisrõõmu meie headele külastajatele. Alates 25.-st on klubi jälle lahti, tulge lahkelt pidutsema, tantsima aga muutub küll tõesti täiesti. Et selles mõttes muidugi tädi taisse plaan ei taha minna, aga, aga paar märksõna, mida võib-olla siis need, kes tahavad siis tulla seda värskenenud ööelu seal saama, et mis peaksid nagu tähele panema? No ta ei ole enam sellist, ta ei kanna sellist Buduaarliku kitsi nagu ta enne enne kandis ja nagu väga paljud klubid on ka selliseid kopib Eesti süsteemile üle võtnud. Klubi muutub väga, väga modernsemaks, mitte nii modernset ta nüüd lausa stabiilseks kätte läheb. Mugavusi mugavuste järgi mugavusega järgi ei anna, aga tuleb palju valgust juurde. Samuti süsteem on täiesti uuendatud. Baariletid on suuremaks tehtud, et kellelegi seal väga kaua oodata ei tasuks ja ta on kõvasti moodsanud. Noh, võib olla märksõnana, võiks öelda, et tuleb selline New Yorgi stiilis klubi. New Yorgi stiilis klubi ja seal on siis ka kohad, kus saab nii-öelda selliseid noh Illegaalseid tegevusi harrastada ei, selliseid kohti. Ma ei tea, mida illegaalseks tegevuseks iganes vaata, räägitakse, mida seal kõik tehakse seal ööklubis, et suitsetatakse. No suhteliselt on, tänapäeval ei ole täna veel illegaalseks mõistetud. Oleneb vist, mida ka, eks ole, suitsetatakse meile, rääkisime tubakast ja nentisime Marisiga, et Vatkub, kuidas on aeg edasi läinud, et vanasti olime kõik suitsuhaisuga koos. Aga nüüd ei ole üldse nii hull asi. Nüüd ei ole hull asi ja jumal tänatud, ise pean ka tunnistama, et, et palju palju värskema ringi liikuda, aga, aga suitsetajatel on meil tõesti hea uudis, sest et me tegime eraldi suure suitsuruumi ja ausalt öelda, tänu sellele tuli ka väga suuri kulutusi kanda, sest vahepeal on päästeameti nõuded muutunud ja, ja mina lihtsameelsest, mõtlesin, et saab jupikese seda ventilatsiooni juurde ehitatud. Tegelikult tulite kogu selle meie ülemise hoones ventilatsiooni ümber vahetada ja kuni torudeni. Aga lõikame nüüd viisi ketta jälle veerema, et Andres on täna meil siis nagu valinud. BC rollis ka natukene, et järgmine lugu on Marju kuudi kaks kuukiirt, sudo roll. No Marju kuudi loo valisin ma sellepärast, et temaga seostub jälle minu, minu lapsepõlv ja minu muusikutee minu minu ema ja Marju ema olid lähedased sõbrad olid ja ma mäletan, kui ma klaverimänguga hakkasin tegelema, siis siis ema kutsus Marju kunagi meile koju siis poega inspekteerima, et kuidas ta siis selle klaverimängu hakkama saama. Ja ma mäletan, kui Marju tuli sisse, ta oli väga noor ja nägus naine Oudova miniseelikuga ja nägi väga kena välja, tal oli, tal oli ka peigmees kaasas kes oli tollal tuntud klaverimängija, siis nad niimodi kuulasid, kuidas ühe kohustusliku looga ära klimberdasin ja siis mingisuguse oma improvisatsiooni ka veel sinna juurde lisasin ja ja tunnistasid selle asja heaks ja, ja ema leidis, et okei, et anname siis poisil selle tegevusega siis edasi minna. Ja Marju Kuut siis laulis või millised ajad olid kuldsed kuuekümnendad nüüd Mariumist nüüd jälle maarjamaalt kes lahkuvad mõneks ajaks vähemasti kuhugi sinna Rootsimaale. Kuulda oli, ega ta oli mõnda aega enne jõuga ära pikalt, Rootsis oli, oli USA-s, aga José, eesti õhustik ei ole, ütleme tema. Kunstnikuvajadustele piisavalt viljakas. No Andres siin ongi, nüüd võib olla huvitav teada, et kuidas ikkagi see see, see peale seda, kui, kui varju kuut oli leidnud, et täitsa saada muusikamees, et kuidas sealt nagu edasi läks, et, et kuidas see elukene veeres, et ema oli ka nõus, siis ikkagi, et sa võid klimmerdada küll ja mis hariduse teel, sest ette tuli. Tegelikult oli lugu selline, et ma ma käisin spordi spordikoolis, maadlusklassist, džikis omal ajal tsikli, jah, Tallinna spordiinternaatkool käisime maadlusklassis ja meil kõrval oli, oli tülgute võimekas iluvõimlemisega tegelikult ja seal üks tädi mängis klaverit ja mulle õudselt meeldis ma alati. Kui see klaverivabaks, siis hiilisin peale tunde sinna klaveri taha, püüdsin natuke näppida ja ausalt öelda oma esimese klaveri oskasime. Ma omandasin täiesti ilma ilma kellegi abita, sest ma, ma käisin tundi diviisi seal seda klimmerdada proovimas ja sealt see pisik tuli. Alles siis ma läksin emale ütlema, et näete, et ma tahaks klaveritunnis käima hakata, mis, mis oli mu isale muidugi väga suureks šokiks, sest tema ikka loodised must saaks saks. Korralik maad, maadleja Jaadla nagu lurri Haabergi järgi, kas sa käisid seal, vaatame ilusaid tüdrukuid ja hakkasid hoopis hoopis vaatama klaverit, et, et see on ka päris huvitav situatsioon, eks ole. No lähed, ega, ega klaver on ju ka ilus klaver. No aga kas isa siis ikkagi Lepised maadlejad pojast ei tule? No mis tal leppida oli, sest et meie meie kodus oli ikka kid kindraliks oli ema ja, ja tema need otsesed rikka realiseeris. Aga sul on läinud ju neid tegelikult omandatud, võib-olla maadleja oskusi ka vaja, et alles äsja see oli, kus sa pidid ühes ööklubis jällegi poksima vist kellegiga. Kuigi see on muidugi õhtulehe liialdus, sest tegelikult tegelikult mingit boksimistega ega sellel aastal ei olnud, oli väikene väikene trügimine ja me saime verbaalselt selle asja korda, aga aga no eks eksleht tahab ikka ka kuidagi ennast müüa ja tegelikult ma olen suhteliselt rahuarmastav ja, ja, ja oma arust viisakas inimene, et ma väga selliseid ekstsesse ei tekita. Ja vaata, Andres, sina võid olla rahuarmastav, aga selline meelelahutusäris aktiivselt tegev mees sa oled ja kas on tulnud ette, okei, jätame selle õhtuleheloo kõrval, aga kas on tulnud ette mingeid selliseid olukordi? Lõika tuleb, aga tegelikult tark on need olukorrad alati jutu tasemel ära lahendada ja noh, ma pean, ütleme võib-olla võib-olla on ka minu edu selles, et ma olen ikkagi juba küpses eas härrasmees. Kui sa tõsiselt räägid ja väga pingeliselt inimesele otsa vaatad, siis saavad need asjad ilma ilma liigsete Ei võta lahendatud ja, aga kuidas Andres sa jõudsid ettevõtluse või, või äri juurde, oot, kas sul on ka, kes meil siin hiljuti rääkis, et ärimees ei ole hea sõna, et ainult ettevõtluse Urmas Sõõrumaa Urmas Sõõrumaa rääkis jah, et, et sind ei ei, ärimehe nimi nii ei häiri? Ei mind ei häiri. Litseega miljoni tituleerida, eks siin varem oli juttu igatpidi ja ega ega ega see mind ei häiri. Ettevõtjaks saavad inimesed, kellel on. Tahe riski võtta ja ennast teostada ja ja ma arvan, et ettevõtjaks peab lihtsalt sündima. Ma ei oskagi täpselt nimetada, mis, mis, mis selleks miseks motivaatoriks oli, ma isegi mäletan seda hetke, kui ma, kui ma, kui ma ettevõtlusega tegelema hakkasin, aga, aga José tuleb ikka sügavalt sellest sellest sünnipärasest omadusest. No aga sina olid, solitsekis käisid, eks ole, siis siis sa jõudsid muusika juurde ja jõudsid tõesti bändimehe elu elada. No me teame, et väga paljud, eks ole, kes on seal spordikoolist tulnud või siis ka muusikud. Nii mõnedki on nagu ärid käima lükanud ja on olnud päris edukas. Kas, kas see, et sa olid seal tsiki poiss, eks ole ja, ja siis ka muusikas, bändis käisid ka Venemaal, et see andis selliseid vajalikke omadusi või tugevdas sinus mingeid teie esile selliseid jooni, et ärisse minna. No eks ta ikka tugevdas sellepärast et esimene esimene suurem bänd, kus ma pikalt oli ju mobile, sellega pidime ta mööda Venemaad ringi reisima ja, ja mina olin selle bändi kunstiline juht, siis tänu sellele langesid ka päris paljud organisatoorsed küsimused mulle ja ja eks see natukene andis kogemuste karrastas ja, aga sa viitasid, et paljud sportlased on saanud ettevõtjateks. Ma ei julge ennast nüüd väga väga väga sportlasena tituleerida, kuigi ma olen. Sa oled tegelikult, ära sa märgi, sa mängid tennist, eks ole olnudki tenniseliidust ja ma olen olnud. Olen olnud 18 aastat tenniseliidu juhatuse liige, nüüd enam mitte ja spordiga tegelen tõesti aktiivselt, vähemalt kolm suvel ikkagi neli, teinekord viis korda nädalas. Aga sportlaste puhul võib kindlasti öelda, et see on sportlased. Noh, kui sa tulemust tahad saada, siis sa pead olema väga distsiplineeritud ja väga oma tulemusele suunatud ja eks see on üks niisugune omadus, mis, mis ka mis ka äris on, on vajalik. Nii ta on aga, aga siiski, kui nüüd mõelda, kuidas sa seal Venemaal karastusid, et noh, üldiselt on väga palju selle, selle eluga ikkagi legende, kas nende legendid, mis mis on olnud nagu kasvanud ka nagu ajas, et, et oli ikkagi meeletu, meeletu, meeletu maailm seal mööda Venemaad Mobile ka, kes, kes seal seal bändis? Omal ajal laulis Ahti Nurmis Anne Veski, seal käis meil veel külalissoliste läbi, see oli, see oli tõesti tegelikult meeletu aeg, ma mäletan, sõitsime mööda Venemaad, siis Eesti bändid olid tollal meeletult populaarsed, kohutav, populaarse, ilmselt ka tänu sellele repertuaaripoliitikale, mis, mis siin arvestati, sellepärast et et Vene bändid, kes, kes kohati olid ikka professionaalses mõttes mitu korda paremad kui meie, nendel lihtsalt ei lubatud selliseid lugusid mängida, nagu meie ma mäletan kunagi Iizevskis suurel staadionil, siis olid kalakontserdid moes üle Venemaa, tulidki populaarsed esinejad või siis balti bändid ka ja nemad siis töötlesid oma rahvalaule ja nii edasi ja meie tuli viimasena peale. Panime rock n rolli käima, misse võib-olla muusikaliselt ei olnudki nii hea, aga, aga rahval näpud püsti ja kõik olid pöörles, nii et me ikka naudsemalt väga suurt populaarsust hotelli läksid, siis oli ütleme, saatjaid ja austajaid seal ikka ümber bussi tiirlemas. Kohutavalt palju. No ühesõnaga kõige suurem siis meeletus, mis. Mis, mis siis oli seal endale, sest eeldame Sest ma ei tahaks rääkida, aga, aga, aga ma räägin, me olime ühel kontserdil, olime koos radariga ja ja ma mäletan, kui me hotellis ühise bussiga läksime, siis siis ühe radariliikme ma ei hakka nime nimetama, aga tal oli väga suur lillekimp käes ja ja tahtsin liimile Ille kimpu sisse ja hotelli töötajatele üle anda. Nix hoogsa liigutusega siis seal isekimbu vahelt pudenes välja üks üks kirjakene ja siis niidi otsas klots rõõmus selle peale siis härrartis selle klooster sõrmuse külmal ajal röövis sealt küljest ära, pani tasku ja lilled, andis siis selle hotelli teetel edasi ja jätsid minu meelest seal seda paberit maast üles ei korjatud, oli ilmselt mõne mõne austajanna telefoninumber või aadress isegi. Tuli selliseid asju ette, tausta Janade poetasid vaikselt oma telefoninumbreid. Ikka ikka nagu ma ütlesin, ega, ega Eesti bändid olid kohutavalt populaarsed. Kohutavalt nõukogude ajal ei olnud ja siis on need telefoninumbrid kõigile sandage. Võib-olla andis naabrinaine tollal ju numbri jah, et kuskilt saab ikka kätte. No igal juhul, Andres, sinu nägu reetis küll, et ka sinul on nii mõnigi meeletus seal, aga no vaatame, võib-olla saate edenedes pressile sealt midagi välja, aga järgmine lugu, mille sa oled valinud, on Smilersi kolmik. 23 ajas tahtsin tegelikult valida ühte Rolling Stonesi lugu, aga aga sattusime Smilersi plaadiesitluse mude, sinagi olid seal ja ja, ja, ja nad anud laad versioonis ehitasidki selle loo, mis kohutavalt mulle meeldis, ma kuulasin seal paari õhtul läbi, kuulasin täna hommikul autos ka ja, ja soovitan kõigile uut Smilersi plaati väga hea muusika. Smilersi lugu 30 kolme kõlas pärast seda, kui ärimees ja muusikamees Andres Peets rääkis meile oma kuulsusrikas nooruse bändiajast. No Andres, millal siis tuli see hetk, kui sa nägid, et sa enam ei jaksa, et selline hulljulge, selline rokkari elu ja rokkari stiil pole ikka sinu jaoks. No pean tunnistama, et tegelikult mingi aja jooksul tekkis tõeline frustratsioon sellest, et, et me olime ju kontsertreisidel siin ikka kuude viisi, üks kuu oli väga lüliga taas sõitsite ära kas kaheks, kolmeks, isegi neljaks kuuks ja ja ütleme, selle neljanda kuu lõpus oli, oli ütleme, vorm nii paha. Peab tunnistama, et teinekord, kui me õhtul kontserdilt ära läksime ja siis selle hotelli restoranis õhtust sööma läksime, pidime, pidime endale teadvustama, et sellesama hotelli tantsubänd mängib kolm korda paremini kui meie. Jaa, jaa. No ütleme, muusikuna selline selline vähemalt tollase mööda Venemaad ringi ajamine frustreeris jubedalt ära. Ma mingi aeg, ma tundsin, et ma olen ennast täiesti ammendanud. Tundsid, et need klaver, mänguoskused hakkavad ka ka tühja liiva jooksma, nii et ma tegin päris järsu otsuse. Lahkusin sellest bändist ja mõnda aega mängisin veel Viru varietees, ma mäletan, käisin, käisin Viru teisel korrusel kehana peal ja ja ega, ega seda vistki, kes komi paar aastat, et siis sellele mõneks ajaks sellele muusikukarjäärile ikke keerasin täiesti konkreetselt. Aga Andres siis olid ju ka tegelikult siis korralikult seda rubla rulli kokku ajanud, eks ole ikkagi mitmete mitmed tonnid võib-olla, said omale osta, eks ole, mis ostis? Tegu oli, no jaja ega, ega muusikud teenisid väga hästi siukse, kahekuulise ringreisi võisid endale autorohelisse kokku ajada, tavaliselt muidugi muusikud endale väga autosid ostnud, ostsin endale instrumente, üks üks korralik süntesaator maksis täpselt sama palju kui auto. Mõne aja pärast piitsa, seda aprilli ma selle maha müüma, kellelegi otsi otsima mõne mõne ostja piid, siis mehkeldama uue pilli, nii et, et see rahakulusid instrumentide peale väga suures osas. Aga kas sealt kuskilt siis tuligi see, kui sa maha müüsid, mingid sendid jõi asjad või mis seal oletit, sa siukse esialgse kapitali akumulatsiooni, said sealt äriga hakata tegelema või kuidas? Mine tea, võib-olla esimesed kogemused jäävadki sinna ega, ega päris paljud muusikud on ju ju olnud ka osavad. Ärimehed viruäri Vartsud, eks ole, joissa ikka viru peal ka saidiga ei käidud ja asju müüdud, vahendatud nonii. Ja nagu ma ütlesin, et ma olin ju mõnda aega ka virus, pillimehena kauplikus, ega loomulikult olukorra pidi ära kasutama ja, ja, ja nii sai tehtud kuluvaid. Teksaseid, ja mis asja seal ikkagi kraami liikus? Ega see nomenklatuur väga pikk ei olnud, olid teksapüksid. Sulejoped T-särgid jumal teab, ega plaadimuusika ilusti neid plaate väga liikuda, et see käis seal viru lähedal, selle selle musumäe peal, nii et see ei olnud väga suur OPA. No kui sa ütlesid, et sa tegid päriselise kardinaalse otsuse, et nüüd on kõik ja päris kindlameelselt võtsid otsuse vastu päris järsult, kui palju sa üldse elus oled teinud selliseid järske, suuri? Sa said. On tulnud teha, tähendab elun ise isenesest, et otseseid etteveerandiga, ega võib-olla ei olegi nii, et ma olen oma otsusega otseselt noh, näiteks nüüd hakkan selle alaga tegeleb väga järsult hoopis kardinaalselt teise teise elualaga, lihtsalt elu on, on selle võimaluse ette palun pakkunud, ma olen sellest kinni haaranud ja mõne aja pärast vallandatud, okei, sobib küll ja ja nii on? Ei oska öelda, ega ma. Ei ole nii väga väga järskude muutuste inimene, aga, aga, aga ma olen hallis väljakutsetele. Kuidas sa siis reaalselt jõudsid esimest ettevõtete, kuidas see liiklusmärkide juurde jõudsid, et hakata neid nagu sisse ajama? No liiklusmärkide juurde jõudsin ma väga loogilist rada, sest enne seda mul oli ju ju telekommunikatsiooniga tegelev ettevõte redeco Telekom, mille, millest siis Eesti Eesti Telefon heldekäeliselt mult ära ostis ja ja mõnda aega ma siis mõtlesin, et okei, et noh, nyyd ongi tore elada, aga aga kui ma vaatasin, et päevaplaan iga hommik muutus aina nigelamaks nigelamaks hommikul hakkasin mõtlema, miks ma seda teen, lähen tennist mängima, ei, lähen golfi mängima, lähen ujuma. Et see nagu ei ole, ei ole minu jaoks, siis maksin uusi väljakutseid endale otsima ja parasjagu sisse signaal oli, oli tookord ka pakkumisel ja, ja kuna mul, ütleme selleks ajaks juba mingi ütleme, tehnoloogiline taust või kogemus oli, oli, oli selja taga, siis ma selle selle riski võtsin tegelenud siiamaani olen signaali nõukogu esimees ja ja arendada Et see on nagu huvitav, et mitte ainult, eks ole, seisin seal riistvara või, või neid liiklusmärgid, aga ka tervikuna liiklusskulptuur on, on sinu jaoks? Siin on oluline ja ma olen, ma olen sel teemal ka mitmeid kordi sõna võtnud, ükskord võtsime koos Peeter Ojaga, me saame kõvasti nahutada. Kui me siin avaliku pöördumisega rahva poole pöörasime, palusime kõigil hoolsalt liigelda, siis siis rida neid, kes meie Avaldusele alla kirjutasid siis rida nendest inimestest olid ka kunagi liikluses patustanud ja sellest oli väga suur poleemika, millest ma aru ei saa, sest et et see oli väga-väga kiiduväärt, kui inimene, kes on ise elus midagi halvasti teinud, on sellest järeldused teinud ja ja ja kostab sellest, et noh, olge inimesed natukene hoolsamad. Tegelikult Ta suunaga lõppevaid liiklusolukordi üks statistik ütles, et 100-st surmast 90 on seotud hooletusega kas hooletuse või siis vale otsusega seal kolossaalne, kolossaalne summa. Signaaliga tegime kunagi. Kino kosmose, Pärnu maantee siis liivalaia ristmiku peal tegime Nix uuringu, kus me vaatasime, et iga 50 sekundi tagant rikuti punast tuld, see tähendab reaalselt igas minutis on liiklusohtlik olukord, mis võib lõppeda ka surmaga. See näitab seda, et liiklejate hulgas hooletus ja, ja arvestamatus nii nii levinud, et noh, selle vastu peaks midagi tegema, selle vastu saab ka minna infotehnoloogiaga. Näiteks võib paigaldada paigaldada kaameraid, kes selle punase tule rikkumise ära fikseerivad, sellega muideks praegu tegeletaksegi paigaldada, kaamerad, igasugused muud infotehnoloogilised viinud, mis, mis aitaks, aitaks kontrolli peal hoida liiklusel. Sa kirjeldasid, eks ole seda olukorda, et, et, et seal on kõige parem ja ütlesid, et ka mingeid meetmeid infotehnoloogilisi võib selle vastu võtta ka oled sa ise mõelnud, et miks meil on liiklus selline kultuur mõnevõrra nadi, et kõneleb sa mingi meie inimeste, miks seda alaväärsuskompleksidest või mis asjadest oled sa mõelnud selle peale? Ma ei arva, et alalises kompleksis see kõneleb ikkagi natuke sellest keskkonnast sellest sellest harjumusest. Peab ju tõele tegelikult au andma, et tänaseks on, on meie liiklejad palju viisakamaks läinud. Inimesed lastakse üle jalgraja. Kui, kui ma panen suunatule sisse, mind lastakse vahele, et see aegapidi ikka muutub. Mul oli siin hiljuti hiljuti paar aastat tagasi oli üks kogemus, kui ma sõitsin pori jäts festivalile ja ja ma olin täiesti üllatunud. Sõitsime mööda maanteed seal, 99 Mul on liikluspiirang, ma ei hakanud ka siis seda seda rikkuma ja, ja ainult kahel korral ma nägin, kui keegi kihutas sellest nendest autost või kolonnist mööda, need mõlemad kandsid Eesti numbrimärgiga või Eesti numbrimärk. Lõpuks enne seda puri linna mõned kilomeetrit, me olime kõik ühes sõjas. Tähendab, tähendab, selline selline rikkumine või selline selline hoolimatus teiste suhtes ei kandnud vilja ta tulemust ei toonud, see on täiesti mõttetu. Et sa usud, et aja jooksul nagu saab inimesed saavad lihtsalt aru, et asi läheb paremaks ja võib-olla ka mängib rolli natuke see, et, et kui noh, lihtsalt majanduslikud põhjendused ka, et, et sa ei pea tallama nii palju siis sõidad. Kulutage bensiini. Seda kindlasti, et paljud tegurid mängivad rolli, aga, aga ma usun, et inimesed muutuvad kultuursemaks ja noh, nagu ma ütlesin, seda on näha, see muidugi ei tähenda seda, et, et me ei peaks kogu aeg kuidagimoodi sekkuma, et need infotehnoloogilised lahendused, mida on, on siin kümneid, et neid peaks ka kindlasti rakendama, et need toovad, toovad tulemust. Andres, milline autojuht sa ise oled? Mina olen viimasel ajal väga rahulik, isegi isegi võib-olla pisut liiga rahulik. Ma olen tähelepanud jalgu, kas naine või lapsed ütlevad, et kuule, et tahad, pane nüüd ikka talda. Teinekord mu naine ütleb küll, et mis sa magad hea ja vastu veel iga, kui mu naine roolis, siis ma ütlen kuule, kas natukene rahulikult sujuvalt ei saa, et tal on ikka palju-palju raskem see jalg seal pedaali pead. Aga ilmselt see tuleb ka ka vanusega ja ikkagi selle teadmisega selle, selle teadmisega. Tegelikult ei anna sulle midagi. Ja kui sa oled seal mõned korrad mõned korrad trahvi maksnud või, või, või, või miks liiklusohtlikku situatsiooni sattunud, sa saad aru, et seal ei ole mingit mõtet. No väga paljusid mehi paneb korralikult sõitma laste sünd. Ja see väga kindlasti, seda ka kindlasti ja, ja noh, meil tuleb, meil on kaks, kaks väikest last, mis tihti meie autos istuvad ja loomulikult sa pead ju kogu aeg sellega arvestama ja mõtlema. Absoluutselt õige. Järgmiseks looks oled sa valinud kurt ellingu loo I love you for sentimentaalne Iisan. On selline on, on üks, üks mu lemmiklauljad ja ma esimest korda nägingi teda siin Tallinnasse tali erapeole kutsutud betoonelement või keegi oli, oli ühe oma klientidele kontserdi korraldanud ja Anne Erm minu väga hea tuttav siis kutsus mind ka seda tellinguid kuulama ja, ja ma olin täiesti täiesti lummatud. Köödil võib-olla see häälematerjal ei ole kõige parem, aga see, see, kuidas ta kasseerib ja, ja kuidas, kuidas ta hingamistehnika on paika pandud, see on, see on fenomenaalne. Ja, ja muidugi see on, see lugu on ka niukene Chasinlik lugu, Tšaš on üks üks mu lemmiklemmikžanreid lisaks lisaks siis klassikalisele muusikale, nii et noh, ma saan aru, et, et seal ei ole päss raadio kahe, kahe ampluaaga võiks natukene osa sellest loost ära kuulata küll. Selline džässiliit lugu ja muide Andres ka raadio kahes on päris palju džässi tegelikult. Õhtune vään, mida tegelikult see vast ise ka vahel kuulad, ole sattunud. Kuulama jah, teinekord tuleb mingi pikem autosõit ja näiteks, kui ma lähen teise linna tennisevõistlus niimoodi ja siis ma tavaliselt ikka kuulangi raadio kohta pean kiitma, et muusikavalik on, on, on suurepärane. No Andres Peets meil külas ja tõesti Andres on mees, kes on üldiselt väga hästi kursis ka noh, vähemasti siin pealinnas küll selle seda restoranide poolega ja muidugi noh ööklubide kuningas oled ka sa ikka mingis mõttes, et olgem ausad, et siin selle teene koha pealt ka, et, et kuidas on, et kas tänasel päeval elab elavat restoranid ja ööklubid suuresti ikkagi välis siis nii-öelda välisturismist või inimesed jaksavad ka ikkagi tulla kulutama aega ja raha. No see on fifty-fifty välisturismist elab restorani ja valdkond väga oluliselt ja tänu sellele me võimegi täna öelda, et restoranivaldkond on oluline turismimagnet. Mõtlesin suveli õnnestus olla Helsingisse olime sellisel turundusüritusel, kus me tutvustasime Tallinna kultuuripealinna kontseptsiooni ja ja ütleme, seitse inimest 10-st ütlesid, et üks nende põhjustest, miks nad Tallinnasse tulevad, ongi tulla siia, siia heas restoranis, jalutada vanalinnas, no ja siis pärast mingisugune ostukorv ka endale teha. See tähendab seda, et meie restoranid ja on, on ikka sellisel tasemel, nende nimesid teatakse, tihti saadakse ka restoranide peakokkade nimesid. Ja ega Tallinn on viimase 15 aasta jooksul kohutavalt jõudsalt arenenud, meil meie restoranide tase on täiesti võrreldav. Ma ei räägi siin Läänemere regiooni pealinna restoranidest, aga, aga Londoni restoranidega New Yorgist täiesti kindlalt. Võib-olla olemegi kõige kiiremini arenenud linn, kui me nüüd räägime Läänemerelinnadest, kuhu viimasel ajal on sellises tempos uusi ja, ja kõrgetasemelise restorani asutatud. Et siis siia, siis tõmbab nüüd toit või see hinna kvaliteedi suhe, mis, mis asjad, mis näitajad. No toiduturism on ju tegelikult üks, üks kiiremini arenevaid turismivaldkondi, nii et need toit kindlasti ja noh, toit peab olema hea, kvaliteetne, huvitav. Jaa. Jaa. Jaa. Taskukohaselt muidugi taskukohase hinnasildiga nagu Eesti, Eesti restoranid on oluliselt odavamad kui, kui, kui, kui, kui välismaa restoranid see on selge, aga ka meie toidutase on, on nagu ma ütlesin, ikkagi sama, sama kõrge, mis meil ka veel veab. Täna on ju tõhusaks trendiks on selline nooriku siin ehk ehk niukene põhjamaine põhjamaine toit kohalikku toorainet ja, ja, ja seal selles osas meie restoranikultuur on eriti jõudsalt arenenud. Ma tean, näiteks meie enda kolleegid käivad lausa ise teevad talgu korras, käivad metsas seeni, noppimas marju noppimas. Kohalik tase teevad ülihuvitavaid kastmeid ja džemme nendest. Et ma arvan, et see, selline loominguline lähenemine, just see on see, see trend või see märksõna, mis, mis ka meie meie külalisi ja miks mitte ka kohalikke tarbijaid. Miks mitte ka kohalike, siis tahtsin küsida, et siiski tundub, et kohalikud jäävad nagu pisut nagu kõrvale, et, et kas, kuidas sulle tundub, et kas neil on huvi nüüd ka sinnapoole rohkem tulla vastu kuidagi siis? No ma ei, ma tegelikult ei usu, et jäävad kõrvale, sest nagu ma ütlesin, fifty-fifty, et, et see on ikka päris suur protsent, kui, kui ikka 50 ja ütleme sellisel madalal sessioonil kulturism ei ole nii aktiivne, ütleme isegi 70 protsenti külastajatest kohalikud, et see huvi ei ole madal. Aga näiteks Tallinna restoraninädal, mida me väga edukalt edukalt korraldasime, see, see oli ka ongi selline turundusüritus, et, et veelgi kohalikele elanikele näidata, et et ei tasu karta, kannatab tulla restorani, kannatab ennast seal sotsiaalselt ja meeldivalt maha laadida. Selle restoraninädala jooksul üks ajakirjanik küsis mu käest, et aga, aga miks inimene peab restorani minema? Ma ei osanud talle muud öelda, kui ma küsisin vastu, aga, aga miks peab kinno minema? No mul on ju võimalik kodus ju kõik need telekast ära vahetada, miks ma läksin kinno minema, mis oleks teatrisse minema, et see on ikkagi seal, on ikka ilmselt mingisugune teine selline sotsiaalne mõõde juures. Aga miks inimene peab ööklubisse, mine, normaalne inimene magab kodus. Elajas. No. Kõik inimesed ei saa ju ühe mõõdupuuga võtta, need osa inimesi tõepoolest ei maga sel ajal ja, ja, ja, ja osa inimesi juba reede hommikul on ärevad, ei suuda tööd teha ei saa, ei saa ka vasta hommikut sõba silmale, sest et ees on Andres, kui palju sa ise ööklubis nii-öelda seda silma peal käin hoidmas? No. Ütleme tuleb, tuleb käia tihedalt ja, ja, ja, ja ei käima mitte ainult enda klubis, vaid eelmisel nädalal käisin, külastasin uut klubi stuudio, käisin vangist läbi, vaatasin ja ja tuleb ikka käia, tuleb konjunktuuri tunda ja, ja tegelikult ma olen ju aktiivne inimene, aga mulle meeldib nädala lõpus natukene natuke testlaadi tegevust kaardistada. No niipalju siis esinenud, nüüd tuleb ikkagi. Et ega noh, viimasel ajal ei ole tunda, aga, aga, aga mul on ikka ikka üksjagu huvitavaid projekte olnud. Võib-olla kõige seal nüüd mõned aastad tagasi, võib-olla võib-olla kõige põnevam oli, oli, oli musitseerida Shaliisiga koos. Me siin tegime palju, palju, päris palju kontserte andsime ja selliseid üksikuid ülesastumisi on, on olnud küll, aga, aga mitte palju, ma olen rohkem rohkem, praegu olen, olen tegelikult ikkagi selle muusika kirjutamisega. Roti lõksule sai kirjutatud muusika ja praegu kirjutan muusikat ühele Londoni kinokooli tudengile selle tema lühifilmile, mille nimi, salm täis. Tegemist on eesti poisikest Sander Allikmäe, muideks mõned mõned nädalad tagasi Eesti Ekspressis kirjutas ta ka päris, kirjutati temast päris pikk ja ja põhjalik intervjuu ja, ja tema film esilinastub 21. jaanuaril Londoni kõige vanemas kinos või võisinstriidi kinos. Et selle filmi jaoks, siis ma kirjutan kõva muusikat. No ma vaatasin lehest kuskilt, et sul on palju muutusi olnud ka siin enda isiklikus elus, et Roberta, aga kuulsa Roberta unistuste printsessi Roberta vahetused ela elama, elamispinnad ära ja tõsi on, sisse läksid siks merirahusse, onju, ja siis tema tuli siia. Vanalinna veel merirahusse lendas, sinna tuleb see maja veel üles ehitada, aga. Kus sa elad, siis telgis, praegu Vilde väriseb? On ekslik ajutine pind, aga, aga väla, sina pikal tänaval ja, ja ülisuures ülisuures korteris ja ja kuna mul kaks väiksemat last on eri soost, siis vaatasime, et funktsionaalselt seda korterit ei annagi selliselt lahendada, et kummagile lapsele oma tuba ja mõtlesin päris pikalt ja tuli Robertult niukene ülimalt soodne pakkumine, millest oli raske ära öelda, mõtlesime seda mitu kuud ja, ja lõpuks otsustasime, et vot käis, et seal. Nii et Roberto saab nüüd selles uhkes suures korteris Sepp printsesse mahub sinna rohkem. Kuuldavasti ta oligi nii teinud, ma olin just Hispaania tennisevõistlustel ja, ja kuulsin, et ta oli sinna sinna korraldanud ühe restorani õhtu isegi kus oli, kuhu oli lõpuks ilmus kokku üle 100 inimese, kõikidele lauad, kohad kaetud, et noh, ma ei tea, kuidas ta seal ära mahutas, aga, aga nii ta tegigi. Nõndaks viimase loona jõuame veel natukene mängida. Lugu siianilt, maadlen neitsiga. See on üks Churchilli rütmikasse rütmikest tantsulugu mulle õudsalt meeldib kasse, lugu hakkab sellise paksu klaveriakordi kaja pärast kontrabass mängib sellist tantsulikumatoorselt käiku. Et see on üks niisugune muusikalaad žanr, mis mulle ka väga meeldib, paneb jala tatsuma.