Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. Valitsus kinnitas täna tulumaksualased muudatused, mis võrdsustavad eraisikud väärtpaberitulude maksustamisel eraettevõtetega. Rail Baltica esimene etapp läbi palgad, kuhu peab mõne aasta pärast saama sõita rongiga 120 kilomeetrit tunnis. Tulevikus ehitatakse ka Tallinnast-Euroopasse minev kiirraudtee trassi ilmselt ikkagi läbi. Pärnu valitsus eraldas siseministeeriumile täna nüüdki 31 miljonit krooni, et katta aprillirahutuste ajal tehtud erakorralisi kulutusi. Prokuratuuri teatel põhjustas Rakvere tivoli põlengu laiali pihustunud õli süttimine. Süütamisele viitavaid jälgi ei leitud. Rahvusvahelt. Tallinna olümpiakomitee sõlmis Sotši linnaga lepingu 2014. aasta taliolümpiamängude korraldamise kohta. Venemaa teatas täna ametlikult, et ei anna Suurbritanniale välja ärimees Andrei luga hoid, keda Suurbritannia võimud süüdistavad Vene eksluuraja Aleksandr Litvinenko mürgitamises. Sel aastal on Eestis liikluses hukkunud neli jalgratturit. Enamasti on õnnetuse põhjustajateks liiklejate tähelepanematus ja vähene teistega arvestamine, ütles julgestuspolitsei liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Tõnis Sulu. Eesti raamatuturul peaks ruumi jätkuma nii väikestele kui ka suurtele raamatupoodidele. Seda lubab eestlaste kasvav ostujõud ja huvi raamatute vastu. Nii tõdeti täna Tallinnas Baltimaade suurima raamatupoe avamisel. Endla teater lõpetab hooaja Paikuse-Reiu vabaõhulaval, kus täna õhtul esietendub kogu pere lugu tsirkus. Homsest saju tõenäosus suureneb ning sooja tuleb homme 19 kuni 26 kraadi. Alustame valitsuse töömaalt. Valitsuse pressikonverentsil rääkis rahandusminister Ivari Padar täna peamiselt tulumaksuseaduse muudatustest. Mall Mälberg käis kohal. Rahandusministeeriumis ettevalmistatav tulumaksuseaduseelnõu peaks jõustuma juba sel aastal, selles on rahandusminister Ivari Padari sõnul kaks väga kaalukat momenti. Esiteks ettevõtte tulumaks, kuidas Eestis sellega tulevikus jätkab ja teiseks, eraisiku investeeringutulu maksustamine. Kõigepealt esimesest. Eesti on võtnud kohustuse Euroopa Liiduga liitumisel harmuleerida maksusüsteem, viia ta kooskõlla Euroopa Liidu kaunikõlaline direktiivi, mu ema-tütre direktiiv. Valitsuskabinetis heakskiidu leidnud versioon ühelt poolt täidab Meie poolt kohustuse ehk siis Vasata kriteeriumi nõudmistele ja sellele ema-tütre direktiivi. Tema maim või tema tema sügavam mõte on see, et mis puudutab topeltmaksustamist, et, et ei toimuks siis nii ema riigis kui ka siis selles riigis, kus tütar tegutseb, toimuks nagu kahekordset maksustamist ja teiselt poolt ettevõtetele kindlasti meeldiv wet strei investeeritud kasum jääb endiselt maksuvabaks. Me viime sisse muudatused, aga see põhiloomuses ja see maksusüsteem ettevõtjatele sarnaseks täna kehtivaks. Mis puutub eraisikute investeeringute tulu maksustamist, siis täna on nii, et ettevõtjad ja eraisikud on ebavõrdses olukorras, ütles rahandusminister. Eraisikult võetakse erinevalt ettevõtjatest maksu kõikide investeeringutulude pealt ja kohe Pakume välja versiooni, mis võimaldab eraisikutele avada investeerimiskonto ja läbi selle investeering, mis konto teostada siis oma väärtpaberiinvesteeringuid, ükskõik, kas siis palgaraha, mis on kantud investeerimiskontole, fikseeritakse ja, ja selge, et kui võetakse rohkem raha välja sellest investeerimiskontolt kohe sinna sisse kantud, siis kulmastamisel uus tulumaksuseadus on koostamisel ja mõlema olulise punkti puunet detaile täpsustatakse kas või see detail, mis puudutab võimalike investeeringute ringet, milliseks ajaks valanud aktsiad, väärtpaberid, millesse siis aktsepteeritakse investeeringuid ja need on sellised edasiste diskussioonide teemad kindlasti, aga valitsuskabinetist on vähemalt heakskiidu saanud mõlemal momendi puhul sellel põhimõttelised otsused. Nii et see liiskonnagu langenud Juba on räägitud ka sellest, miks eraisiku investeeringutulu meetme ellurakendamine nii kaua aega võtab, et miks mitte kohe tuleva aasta algusest. Ivari Padar selgitab. Kõikide riskide maandamine või maksuseaduse kokkukirjutamisel äärt oluline teema, et, et sellest üllast ja õigest asjast ei tekiks maksuauk, kust lihtsalt hakatakse läbi offshore-firmade maksuvaba tulu välja. Arutamistiga on siin kindlasti palju ja ma arvan, et rahandusministeerium kogu selle detailse pildi kokku panemine sügisel nõuab päris palju tööd ja Ardusi. Valitsus eraldas tänasel istungil siseministeeriumile ligi 31 miljonit krooni aprillirahutusteaegsete kulude katteks. Sellest summast kaetakse ka Eesti Moskva suursaatkonna Peterburi pea peakonsulaadis täiendava mehitatud valve tagamisega seotud kulud. Praeguseks on jagatud ka raha, mis annetati rahvusvahelise politsei assotsiatsioonifondi politseinike töö tunnustamiseks. Prokuratuuri teatel põhjustas Rakvere tivoli põlengu laiali pihustunud õlisid. Timine süütamisele viitavaid jälgi ei leitud. Riigiprokuratuuri pressiesindaja teatas BNS-ile, et 18. mail Rakveres toimunud tivoli põlengu sel nädalal saabunud ekspertiiside kohaselt võis põlengu põhjuseks olla kuuma laiali pihustunud õlis timinega sädemest, kuumast pinnast lahtisest tulest põhisesi otsimise tagajärjel. Eksperdi arvamuse kohaselt oli tulekahju tekkimine seotud hüdraulikasüsteemi rikkega või ka elektrisüsteemi rikkega. Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere ringkonnaprokuröri Marge voogma sõnul ei leitud ekspertiiside tulemusena süütamisele viitavaid jälgi. Valitsus otsustas toetada majandusminister Juhan Partsi ettepanekut, et Rail Baltica projekti etapiviisiliseks rakendamiseks esimeses faasis kulgeb Tallinna ja Riia vaheline raudteeühendus Valga kaudu. Seal peaks tulevikus liikuma rongid kuni 120 kilomeetrit tunnis. Eestis on palju vaieldud, et kust peaks minema niinimetatud euro rööpalaiusega uus kiirraudteetrass Tallinnast Euroopasse? Küsisin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunikult anti Moppelilt. Kas Pärnu linna lootused, et see trass läheb läbi Pärnu on nüüd kustunud. Me räägime alles esimesest faasist, mis on kiirused 120 kilomeetrit tunnis, mis jälgivad olemasolevat, nii-öelda vennasstandardit niitnud pärnakaid. Loomulikult puudutab Euroopa standard 160 kilomeetrit tunnis kiirust absoluutselt teine, et asja selle kohta meil ei ole teostatavusuuringud detailselt veel tehtud. Aga millal ikkagi tuleb see lõplik otsus, et kust hakkab see euroopa trass minema? Euroopa trassi uuringud teaksime, praegu taotleme Trans-Euroopa võrgustiku eelarvest nagu kaasrahastamist, teine osa tuleb riigieelarvest uuringu iseenesest detailsema, kus on ka muid loomulikult trassid ja muud igasugused nüansid, liiklusprognoosid, tasuvusarvutused, Eesti vabariigi piires me loodame seda teostada umbes vahemikus 2008 2009. See on projekt, mis võtab aega vähemalt üle aasta. Kui seda korralikult teha. Otsuseid saab tegema hakata 2009. Ehituse osas, loomulikult siis läheb eelprojekteerimine, mine, projekteerimine, juhul kui otsustatakse selline süsteem luua, sest et see tuleb paralleelsüsteem eksisteeriva nii-öelda vene standardi kõrvale ja kahe paralleelselt olemasoleva standard tee ekspluatatsiooni, suhteliselt kallis ettevõtmine. Kusagilt peavad tulema rahavood, et hoida üleval taset raudteele vastavalt ohutustaset see tähendab tegelikult topeltsüsteemide puude näol kogu hoolduskompleksi näol. Aga välistatud ei ole ka see, et see Euroopa rööpmelaius, et see trass tuleb ka veel läbi Tartu Sellisel põhimõttel see oleks nüüd ilmselge raharaisk eksisteeriva funktsioneeriva raudtee kõrvale rajada paralleelstruktuur. Sellisel juhul kaotama ajas, kaotame rahas ja siis kaotaks mõttega see just ajavõit, mis on nagu tasuvusarvutuste raha finantsanalüüsi, majandusanalüüs üks aspekte ei, pigem küll läbi Pärnu, sest et läbi Tartu see töötab igasuguste loogikate vastu. Tänastest välisuudistest teeb neid kokkuvõte Meelis Kompus. Moskva saatis Londonile ametliku teate, et keeldub Aleksandr Litvinenko surmas süüdistatavate Andrei Lugovoid välja andmast. Informeeritud allikate teatel viitas Venemaa peaprokuratuur oma vastuses Venemaa põhiseadusele, mis välistab Vene kodanikke välisriikidele väljaandmise. Vene peaprokurör on varem mõista andnud, et luga voi võidakse võtta kriminaalvastutusele juhul, kui Briti võimud esitavad veenvad tõendid tema süü kohta. Ja Vene prokuratuur tunnistab need põhjendatuks. 10 Ukraina erakonda. Ta allkirjastasid demokraatlike jõudude ühinemise deklaratsiooni, see tähendab sisuliselt valimisliidu moodustamist. Deklaratsiooni allkirjastati erakonna Meie Ukraina staabihoones president Viktor Juštšenko juuresolekul. Tseremoonia lõppedes teatas Juštšenko, et erakordselt rasked ajad on läbi ning Ukraina demokraatlikud jõud on taasühinenud ning tugevad. Prantsusmaa idaosas leitud kolm surnud luike tappis inimesele ohtlik. H viis N üks linnugripiviirus kinnitas Prantsusmaa põllumajandusministeerium. See on esimene linnugripijuhtum Prantsusmaal pärast mullu aprilli. Eelmisel kuul leiti viirust kahest Tšhehhi linnufarmist. Nakatunud kalkunid tapeti. H5N1 viiruse tagajärjel on maailmas kokku surnud umbes 200 inimest. Rahvusvaheline olümpiakomitee valis 2014. aasta taliolümpiamängude toimumiskohaks Venemaa. Sotši linna. Korraldamisõigust taotlenud linnadest jõudsid finaali Sotši, Austria, Salzburgi ja Lõuna-Korea. Pyongyang lõpuks sai sotsi 51 häält ja see ongi 47 vastu. ROKi presidendi Jacques Roki sõnul kinnitasid nii Venemaa president kui ka asepeaminister, et olümpiamängude läbiviimisega seotud projektidele on raha jube eraldatud. President Vladimir Putinit informeeriti Venemaa võidust otsekohe, misjärel ta helistas lennuki pardalt Rockile ning tänas teda Sotši kasuks tehtud erapooletu otsuse eest. Täna hakati Tõnismäel üles võtma võõrasemasid, uue haljasala rajamiseks kulub umbes poolteist miljonit krooni. Endisest pronkssõduri asukohast võetakse üles seal praegu kasvavad võõrasemad ning nende asemele istutatakse kahte sorti kadakaid. Jugapuid, mitut sorti hostasid ja kure rehasid ning teisi lilli ja taimi kaitseme. Ministeeriumi pressiesindaja sõnul on kavas Tõnismäele rajada püsivam ja väiksemate hoolduskuludega haljasala. Püsihaljastuse rajaja leidmiseks korraldati riigihanke konkurss, taimede istutamine, haljad, haljastustööd lähevad maksma ligi poolteist miljonit krooni ehk umbes pool miljonit krooni rohkem kui praeguse haljasala rajamine. Täna hommikupoolikul algas Saaremaal rattaretk, tahan sõita ohutult, nagu ütleb retke nimigi, keskendutakse seal liiklusohutusele. Reene Leas jätkab. Sellest, et jalgratas on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks liiklusvahendiks, annab tunnistust üldine liikluspilt, aga kahjuks ka jalgratturitega seotud õnnetuste arv. Möödunud aastal registreeriti 177 jalgratturiga juhtunud liiklusõnnetust, milles hukkus 18 inimest. Sel aastal on surma saanud juba neli jalgratturit. Selleks, et ratturite arvu kasvuga meie tänavatel ja maanteedel ei kasvaks hukkunute arv, korraldabki Eesti politsei koostöös mitmete asutuste ja ettevõtetega Saaremaal ühise rattaretke tahan sõita ohutult. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissari Tõnis Sulu sõnul on liiklusõnnetuse põhjustajaks tihti nii jalgratturite kui ka sõidukijuhtide poolne tähelepanematus. Jon jalgratturitega õnnetused, need, et teiste sõidukite poolt tähelepanematus, et nad ei märka jalgrattureid. Kindlasti see, et jalgratturid sõidavad vaati ja ületavad suuremaid liiklusmagistraale valedes kohtades, teevad valed pöörded ja ei arvesta sellega, et teised sõidukid tulevad ja nad liiguvad tunduvalt kiiremini, et kui nad siis nad jäävad teistele lihtsalt, et need on need põhilised asjad pärast kindlasti tulevad need, et kindlasti kukkumised, mis on põhjustatud jalgratturite oskamatusest ja ka pimedusest õnnetused vaadates meie liikluspilti täna ju siis ega väga paljud jalgratturid kiivrit ei kanna. Jalgrattur ei saa aru, et tegelikult kiiver ju päästab teda ennast, hoiata rasked õnnetused tast eemale ja kui see teadmine nende jõuaks inimesteni, et kiiver on ikkagi tema elu ja tema tervise heaks, siis ka õnnetusega on ära. Nagu toonitas Tõnis Sulu, saab kõige rohkem oma ohutuse nimel ära teha ikkagi rattur ise. Sõita tuleb tehniliselt korras rattaga ning kindlasti kanda kiivrit. Ka erksavärviline riietus ning kindlasti helkur peaksid käima ohutu rattasõidu juurde. Kõigest sellest räägitakse ka rattaretkel. Mida peaks aga autojuhid silmas pidama? Tõnis Sulu. Aga mõtle, et nähes jalgratturitel jalgratta peaks ette mõtlema ka seda ju ei näe autot teel, et ta võib siin näiteks ristmikul keerata vasakule paremale. Jalgrattur võib ka näiteks mingi sugusT august mööda põigata. Hoia pikivahet, kindlasti autojuhid, võtke jalg gaasi pealt, sõitke natukene aeglasemalt, hoidke ohutut külgvahet. Et need asjad on ära tehtud, siis on piisav piisav ohutuse tagamiseks juba jalgratturitele, jalgratturitele, kolonnidele. Pärnu politsei otsib ööl vastu 20 neljandat juunit Pärnu rannapiirkonnas asunud telklaagris viibinud inimesi, kes võivad aidata välja selgitada noore neiu kadumise asjaolusid. Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja ütles BNS-ile, et 19 aastane maris järv jäi kadunuks ööl vastu 20 neljandat juunit Pärnu rannarajooni plaažil lõbustuspargi lähistel. Neiut nähti viimati rannas kella kahe-kolmekümne paiku. Sel ööl oli järve kadumise piirkonnas Mere puiestee ja naisteranna vahelisel haljasalal telklaagris inimesi eesti mitmest paigast. Politsei palub laagris viibinud teel aga ka neil, kes oskavad laagris olnute kohta infot anda, politseiga ühendust võtta. Nüüdsest asub Baltikumi suurim raamatupood Tallinnas. Viru keskuses avati Rahva raamatu raamatupoe laiendus. Reene Leas käis avamisel. Raamatuid ostetakse, ostetakse järjest rohkem ning selle üle võib ainult rõõmu tunda. Sestap ka kaupmeeste julgus laiendada raamatupoodi, mis kümmekond aastat tagasi oleks majanduslikus mõttes tundunud selge hullumeelsuseni. Kas aga järjest suuremate ning uhkemate raamatupoodide avamine kaubanduskeskustes ei saa saatuslikuks väikestele nurgapoodidele? Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv seda ohtu ei näe. Ei, mina usu, et väikeste poodide aeg möödas on, võib-olla mõne töö muutuvad spetsiifilisemaks tegelikult näiteks vana raamatupoode on ju on ju päris rohkesti juurdegi tulnud ja ma ei tunne eriti täpselt seda raamatuturunduse telgitaguste. Et meil lõpuks on, on ta juba juba päris suure raamatupoe moodi, pood on olemas, on, et hakata nüüd selle juures rääkima teise hääbumisest. No pagan, ega meil ju nii vähe neid raamatuid ka osta, pigem kui, kui siis mure on pigem tollased, et väiksemates linnades kipuvad raamatupoed ära kaduma. On siin piisavalt ruumi, ka eesti kirjandusel ostetakse sõda. Muidugi on ja loodetavasti ostetakse rohkem, sest asjad paistavad paremini kätte. Ja üldiselt, kui väärikaid asju ilmub, siis on sellest ka kuulda. Aga sellises poes on tõepoolest see hea variant, et, et kui sa mõnest asjast polegi kuulnud, siis on tõenäolisem, et see sulle näppu jääb. Et kitsal pinnal kimbutavad mõned asjad teiste taha ära kaduma, siin on selles mõttes küll parem võimalus ootamatu raamatu otsa komistada on märgatavalt suurem. Veel mõne aja eest räägiti sellest, et paberil trükitud raamat üldse kaob ning kirjavara kolib internetti. Nii pole juhtunud. Kas raamatupoode võiks ähvardada selline oht? Kirjastaja ja tõlkija Krista kaer. Inimestele meeldib tulla, poodi, võtta, riiulist raamat, vaadata, kuidas kaaned täpselt välja näevad, kuidas raamat tundub olevat müüjaga lahti istuda, maha lugeda natuke. Ja väga tore on see, et just praegu ikkagi suuremad raamatupoed Eestis on ka selliseid, kus on kohvikud, kus saab riiulis raamatud. Istud, võtad raamatu kätte, loed siis? Võib-olla pealkirja järgi tundub, et raamat istub, aga siis selgub, et ei sobi. Krista Kaera hinnangul sõltub Eesti raamatuturu areng eelkõige ostjast. Valiku üle ei saa juba praegu nuriseda. No ega ta väga palju enam areneda ei ole, ta on praegu väga mitmekesine juba ja kui suureks ta sõltub inimeste ostujõust ja selle eest pallinud täiesti, tahavad raamatute peale raha kulutada. Katre rifi raamatuturg reageerib piisava kiirusega selliste maailma petelleritele tulevad need kiiresti müügile. No tulevad ikka üldiselt muidugi iha bestsellerite tasugi telkida. Ma jään ikka seisukohal, et Eestis on häälte arv on sedavõrd piiratud, et me peame ikka katsuma võtma võta kõige paremat ja neid raamatuid, mis võib-olla on hetkeks tõusnud bestselleriks ja millel tegelikult seal taga eriti midagi ei ole. Meil on ka üsna palju, mis tulevad ja tõesti kaovad Heti jooksul. Pärnu Endla teater lõpetab hooaja Paikuse-Reiu vabaõhulaval, kus täna õhtul esietendub kogu pere lugu. Tsirkus. Ülle Hallik teeb esietendusest ülevaate. Pealkirjas kolme hüüumärgiga tsirkus ei ole päris kindlasti tsirkus selle traditsioonilises tähenduses. Autori ja lavastaja Tiit palu sõnul on tsirkust, kus tavalisest rohkem teatrit või siis teatrit, kus on omajagu tsirkust sees. Maailmas varemgi tehtud. Nähtust nimetatakse uueks Dirkuseks Tiit palu. Püüame sellist näit ütleja keskset tsirkuseetendus teha, kuid tavapäraselt tsirkuses programm koosneb erinevatest numbritest, koerad ja kassid ja siis keegi keegi tasakaalunumbri ja keegi on näiteks trapetsi peal või klounid kindlasti. Et mis moodustavad noh, iga number nagu omati terviku, siis me oleme püüdnud siis teha läbi etenduse, kasutada nagu samu vahendeid ja luua neile siis nagu erinevat keskkonda ja konteksti. Ja kuna meil teevad kaasa ikkagi näitlejaharidusega inimesed ja enamuses just äsja Viljandi kultuuriakadeemia näitleja erialal lõpetanud noored treenitud näitlejad siis kahtlemata see etendus kasutab siis ka sellist nagu näitlejatehnikat ja näitlejale omaseid oskusi. Tsirkusetrikke näeb ikka üht-teist näeb jah. Tsirkuselavakujunduse tegi Silver Vaht, akrobaatilisi nippe jagas ja juhendas Vello Vaher Mängivad Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet säiling ning Endla noorimad. Äsja Viljandi kultuuriakadeemia lõpetanud näitlejad elava muusikaga saadab etendust pasunaorkester Big Bang, Olev Söödi ja Margus Allmanni juhtimisel. Etendust mängitakse Paikuse-Reiu vabaõhulaval tänasest kaheksandani 10.-st 15. juulini. Algus on igal õhtul kell kaheksa. Ela Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Eeloleval ööl on vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sajab hoovihma. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 12, saartel kuni 17 meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval Kagu-Eestist alates pilvisus tiheneb, mitmel pool sajab vihma, kohati võib olla äikest. Saju võimalus on suurem. Pärastlõunal puhub kirde- ja põhjatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti kuni 15, saartel kuni 17 meetrit sekundis ning sooja tuleb 19 kuni 26 kraadi. Selline oli Päevakaja viiendal juulil, head õhtut ning kuulmiseni.