Tere, head kuulajad, Valter ja Jaak Ojakäär on teiega 100 aasta laulude sarjas endiselt aastast 1984 kuid ütlen kohe ka seda, et, et noh, ütleme aasta siia või sinnapoole võib see veidi kõikuda, sellepärast et lihtsalt mõni lugu on varem avaldatud, hiljem plaadile pääsenud. Ja nii või naa, aga enam-vähem ma usun, et me tabame ikkagi sinna naelapea pihta. Ja aastast 84 leiame ühe sellise laulu. Kaheksakümnendad olid ju üldse juba selliseid aastaid, kus see maailma muusika läks väga moodi. Aafriksi moone, kes esitas laulu nimega raama ja sai sellega väga populaarseks ja nii populaarseks ka Eesti tuntud ansambel apelsin võttis selle oma repertuaari siis juba nime all Himaalaja kuulame siis mõlemaid variante. Kas korras? Lõikad. Ja nüüd edasi Saksamaale, need on minu teada üks noor daam, kes kaheksakümnendatel seal oli üks neist, kes Ida-Saksamaa vahetasid Lääne-Saksamaa vastu. Kas tal oli nii palju talenti? Järelikult oli, et seal kindlasti ka maksti rohkem nende salvestuste eest, aga vähemasti üks lugu, mis tema esituses tõesti tool 84. aastal suisa üle maailma läks, oli laul nimega 99 õhupalli. Kuigi kahe Saksamaa ühinemise ajani oli veel aastal 84 veidi aega, olid ikka õhus juba mingid globaliseerunud isemärgid. Ja Poolas näiteks vabastati dolla aastal 632 poliitilist vangi. Ühistöö on ka järgmine pala, mida te kuulete seal selt control ehk enesekontroll, esitajaks luurabränigan, aga autorid, Itaaliast pärit Giancarlo Bigatsi ning Rafael le Refalik. Aastal 1984 täpsemalt öeldes tolle aasta märtsikuus sõlmis laulja ja helilooja lainel Rutsi ühe sponsorlepingu. Ma ei teagi, kas siin saates tohib seda firma nime öelda aga ühe väga tuntud firmaga ja see maksis talle selle eest kaheksa ja pool miljonit dollarit. Ja pole ka ime, sellepärast et just neil aastail oli Lionel Ritchie praktiliselt iga aasta jaoks paar hittlugu valmis ja üks kõige tuntumaid neist kaunis ballaad nimega hellow. Tõlkida vist pole vaja. Aastaks 1984 oli jõudnud võib-olla veel mitte päris kuulsuse tippu, aga vähemalt selle algusele. Itaalia päritolu lauljatar madonna ja tollest aastast üks laul tema esituses, mille nimeks Border Line piiri tiin. See oli siis madonna ehk Louis Veronika tšikoone sündinud 16. augustil aastal 58, seda küll juba Ühendriikides, Bay City Michiganis. Aga edasi järgmise looga, mille nimeks on teont Änzermi ehk ära vasta mulle autorid kirik, Vulpson, Parsons ja esitajaks nende Alan Parsons Brown ject. Muide, Alan Parsons, kelle ansamblit praegu kuulsime, on üpris huvitav persoon, sellepärast et tema kohta võib öelda veel nii palju, et ta on aastaid töötanud selles kuulsas Abbey Roadi stuudios heliinsenerina või helirežissöörina. Ta on olnud kaastegev selliste suurte albumite juures nagu häbi, raud ja pink. Floydi tahaks aidata muul ning ühtlasi provotseerinud plaatega ansamblitele kokk nii rebel ja paelot. Aga nüüd edasi Itaaliasse. Juba vana tegija Chanimorandi andis välja järjest uusi plaate ja üks lugu aastast 84 kannab nime Lamyya Nemika Ama tissima ehk eesti keelde tõlkides mu armsaim vaenlane. Ja nüüd ei ole tagasi Eestimaale, vähemalt kui esindajatest rääkida, sellepärast et järgmine laul on tuua, kus laulavad Marju Länik ja Jaak Joala. Ja see on maid mässari Jerry Kohvini tuntud laul eestikeelse teksti on kirjutanud leelo tungal ja pealkirjaks saanud see öö on armastuse aastapäev. Aastal 84 salvestas Silvi Vrait heitme käri kli laulu. Olnut enam heaks ei tee. Eestikeelset teksti autor Peep Liblik ja seal kõlab ka see kuulus fraas, et kui on juba trumm läinud, siis võivad ka pulgad järele minna. Ansambli karavan kohta võib öelda, et seal ansamblis kõik mehed laulsid. Ja kõige rohkem vast neist siiski Karl Madis. Tema esituses kõlab siis 84. aastal salvestatud rahvalik lugu Henno Käo tekstile nimeks teine mees. Juba ülehomsest peale olen teinud mees Tõnu, löön. Sirvin minevikku silme ees, homme olen juba tee. Mindi hinge oma poole, tublisti vaeva selleks endaga mul tulevale trassimist teiseks meheks saada UCLA. Darrovisamata, nüüd süütan küünlad all, Mullen. Kostab vaikselt sisse, nukker järel. Dieedi leiame. Kostab vaikselt, siis kantriviis ja peale minu veel vaid. Mul viimne hingekriis, peagi koidab kuuline koi. Paar päeva veel ja siis täies hiilguses on seismas. Nagu uus on peas kaunis kodanik sõpradesse ja jätan maa, margikogujad on teisedki vea striimi viidi. Õlut ei joo ega paranda pead, ülemustel ka ei. Aja Ta veel oleks maine uus osta uus ka ülikool, käia saunas korrut, paar kuud võidaks stiili info. Paar päeva veel ja ta ei lähe veeseest täies hiilguses. Nagu uus on peas, kaubis kodanik, sõprade seas. On pea see päev, millal küüdi teis äragi tuusa. Ta ei saa siis lähedane, vaid ühte ontliku. Rabaski iga. Juba ülehomsest peale olen teine mees, täna olen endine. Sirvinud päevikusse ilm. Homme olen juba. Paar päeva veel ja päine silme ees nagu kuus on peas kodanik sõprades. Paar päeva veel ja ta ei näe. Ja siin sees on täitmata jää. Uus on peas kaunis kodanik sõpradesse ja paar päeva veel ja teineteist. Täies hiilguses seisis aastal 84 publiku Esko ansambel Nemo kellel oli üpris mitu vokaalsolisti, Kersti Rosenberg, Olev Künnap, Patti rea, Anne Veskit rääkimata. Ma arvan, et võib-olla sellelt ansamblit võiks isegi paar lugu mängida. Esimese esitab siis Kersti Rosenberg. See on laul nimega Seitsmeaastasele. Ja äsjakuuldud laulu eestikeelse teksti autor oli Henno Käo. Ansambel Nemo salvestas 84. aastal üpris palju laen lugusid välismaalt. Nad leidsid üles ka ühe tuntud Rootsi muusikatuumas Lediini laulu millele eestikeelse teksti kirjutas alla talu. Ja siinkohal on siis vokaalsolist mateeria. Ei tähenda seda, et panema. Jaak Joala tegi endiselt koostööd ansambliga radar ja temale kirjutas Kustas kikerpuu ühe väga ilusa loo nimega päike ikka paistma jääb teksti autor, nagu tavaliselt vikerpuulugude puhul tema ise. Tänase saate lõpuks korraks veel laia maailma. Paul McCartney oli tegutsenud juba mõnda aega ühe väga salajase projekti kallal. 84. aastal nägi see ilmavalgust nii filmilinadel kui plaatidele. Tegu, siis filmiga nimi on kylma roigaarts, dub roots Troit ja võib küll niipalju öelda, et filmikriitikud noh eri tee seda ei kiitnud ja ega mingi Feliini teosega tegemist ei olnud. Aga selle filmi heliriba plaat müüs üllatavalt hästi ja eri muidugi kõige tuntum lugu sellest filmist, mille nimeks Numor Lowlil nats. Ehk ei enam üksikuid öid selle looga siis täna lõpetame. Valter ja Jaak Ojakäär soovivad teile kõike head, kohtume jälle 100 aasta laulude sarjas. Äike.