Ta on 1964, kus Valter ja Jaak Oja kärjaid viimati peatuma 100 aasta laulude sarjas. Kõigepealt üks võib-olla kurb ka mitte väga kurb uudis. Nimelt joulu Andrus jäi tol aastal ilma peaosast filmis minu veetlev leedi. Hoolimata sellest, et ta oli hiilgavalt teinud selle osa varem Broadway muusikalilaval siis lasta seda muidugi kõvasti üle, et filmi valiti peaossa hoopis oodre Hepburn. Aga Julian Andre, uusi vankumatut austajad on siiani veendunud, et õiglus lõpuks ikkagi võidule pääses. Ja õigluse, kui nii võib öelda, pani siis maksma voolteisni kes kaks aastat enne oma surma pani džauli ändruusin mängima filmi Mary Poppins ja mõistagi seal juba nimi osaliseks. Julie Andrews ja Audrey Hepburn olid ju mõlemad väga tugevad näitlejad. Lauljatena Ma ma ei oskagi öelda, no tuleks vist eelistada ikkagi Julian Roosi. Aga, aga see selleks. Nüüd tõesti pakume teile ühe muusika näite siis sellest räägime sellest muusikalist, kus tõesti džauli Andrus sai endale väga teenitult selle peaosa, mida ta laulis. See on siis Mary Poppins ja laul nimega Siim Chimm Chirii. Ja niipalju veel kommentaariks, et alustab tema partner nimega tik fantaik, samuti väga tuntud laulja väga paljudes Broadway muusikalidest. Tikvendaik ja Julian Rous esitasid siis selle kuulsa duetti Richard Shermani muusikalist Mary Poppins. Aga nüüd tahaksin tagasi tulla veel ühe helilooja juurde, kes 64. aastal kirjutas väga palju tuntud laule. Üks neist kannab pealkirja tões, ool võis saam sentri Mayndmi. Ehk see on midagi, mis sind mulle meenutab ja selle esitab üks tolle ja inglise väga kuulus lauljatar sandisso. Ja nüüd veel üks 60.-te aastate väga tuntud inglise lauljatar, aga vahetame heliloojat, sellepärast et järgmise laulu autor on tauni hash. Laulu nimeks on Tountoun ja esitajaks spetshlak Laak. Kui nüüd seda Pealkirja Downtown natuke lahti mõtestada, siis võiks see olla kasvõi nii, et äärelinnast kesklinna poole. Niisiis ikka sinna kanti, kus midagi huvitavat juhtub. See laul sai 64. aastal tõesti väga populaarseks, oli Suurbritanniast teisel kohal, USA-s koguni esimene. Kõlas noh, väga paljude maade erinevate edetabelite tipus on öeldud petjulaclaaki laulja kohta, et tema selge hääldus ja puhas intonatsioon oli see, mis ta tõstis ka USA-s niivõrd kõrgele. No tegelikult oli ta ja näitleja ja huvitav seik, on ka see, et üks tema handunumaid austajaid oli muide kuulus pianist Glen kuuld, kes mängis väga edukalt Johann Sebastian Bachi muusikat. Kuuld kirjutas bet jõulud plaakist koguni terve essee. Aga selle konkreetse nimega Downtown kohta võib öelda kindlasti ka veel seda, et see võttis Grammy auhinna ja kindlasti nii helilooja Tony hash kui esitaja Julaclark olid selle üle väga uhked. 1964. aastal püsisid endiselt linnal ka vanemad tegijad näiteks Chimmi vänhjusen, kes oli ju Frank Sinatra lemmikhelilooja ja ühtlasi ka hea sõber. Pole ime, et pea kõigil Sinatra esinemistel kõlas vähemalt üks jõuseni pala. Ja nüüd pakume teile 64. aastal kirjutatud laulu nimega Mike Hayndot, Haune ehk linn minu maitsele. Jutt on linnast nimega Chicago ja maruline. Aplaus näitab, et publikule see linn või laul või esitaja või helilooja igatahes meeldib. See oli siis linn, mis meeldis vähemasti heliloojale, Chimilaniusenile ja esit. Frank, siin Natrale. Aga läheme nüüd edasi kantrimuusika juurde, mida ju Viljandi ka 64. aastal päris ohtrasti. Bacouens oli üks populaarsemaid kantri heliloojaid, kes ise ka nii enda kui teiste laule suure eduga lauts. Tema laule laadistasid ka väga paljud teised kuulsad artistid ja nende seas üllatuslikult soulmuusika suurmeister Roy Charles. Üks neist on nimega friend taimse ehk aeg nutta. Trimuusika vallas oli suur menuga Roger Milleri palal hingav tee raud ehk maanteekuningas. Mõistagi laulis ta sellega ise plaadile. Aga kuna Eestimaal on selle laulu teinud väga popule väärseks ka Kalmer Tennosaar, siis pakume teile mõlemad variandid. Sihik terve ma ei tea, kus peatub ja võimeid metsasihid või et oi oo, ilma tee see maad ja need Iklamiin ees ootavad. Et autot ei Servadest andke on kes juba, ja neid, kes peale mingit võtavad koige. Olla roog külma jalgsi. Maarja. Ootavad Jaak Joala Kusjuures ei saa, kui silmad on aknad, laagri meelitab. Tarvitseb siis mul välja astuda, Vaida ta nii minna on. Nii ei häiridele. Siingi külas käia. Piipolgas võis apal täis. Olemas aastalauludega endiselt aastast 1964, aga vahetevahel tuleb ikka natukene ajas tagasi ka vaadata kas või kõigest ühe aasta. Nimelt aastal 63 hakkasid koos laulma Salvatore Bono. Elu läks siiski õige pea lõhki. Ma ei oska tõesti öelda, kumb selles rohkem süüdi oli, kas sonib onu, kes kuuekümnendatel kirjutas väga mitmed populaarsed laulud Võišeer, kes on tänaseni ikkagi meedia huviorbiidis. Nii või teisiti, tee 64.-st aastast leiame ühe sellise Sonny Bono kirjutatud laulu, mille nimeks on niilsenud bens ja selle laulsid Inglismaal esikohale ansambel The Swingers. Ja ma arvan, et ka selle laulu puhul võib pakkuda kaks varianti, sellepärast et kuskil kümmekond aastat hiljem tegi sellest uue versiooni ansambel rukki ja see on võib-olla 70.-te aastate popmuusika austajatele veelgi enam meelde jäänud. Järjekordne tõend sellele, et hea meloodia elab edasi aastate kümnete aastate pärast ja mine tea, kaua veel konkreetselt selle Sonny Bono looga oli siis ajavahemik umbes 10 aastat aga minnes tagasi aastasse 64 võib öelda seda, et biitlite suur menu küttis kindlasti ka teisi üritajaid. Üks printiibiidi varasemaid, no ütleme Rolling Stonesi kõrval ka kõige vastupidavamad bände oli kindlasti kvartett The King's eesotsas vendade Ray Davis. Iga ansambli repertuaar oli peamiselt küll veidi Wave siis sulest ja üks esimesi menuga valu oli Joweligat, nii kuidas me nüüd seda tõlgime Eesti keelde sa said tõepoolest kätte pihku kinni või kuidas iganes. Aga, ja see võib-olla ei olegi kõige tähtsam. Igal juhul tuleb öelda, et tekstiga oli selles laulus üldiselt päris kergelt maha saadud, sellepärast et peale pealkirja, kui me nüüd seda laulu kuuleme ega seal palju muid sõnu üldse kuulda polegi. Aga võib-olla oli see just selle laulu lööbuse põhjus. Kui ikka päris aus olla, siis oli teisisõnu ka kui ju veel igat, nii aga see Kingsi laul oli kindlasti 64. aastal üks verstapostrokkmuusikas. Nii nagu üheks verstapostiks tol aastal võib lugeda naisvokaalkvintett nimega Shangri Laas. See on siis noh, ma ei tea, võib-olla eelkäija spaiski äärsetele ja paljudele teistele tänapäeva naisvokaalansamblitele. Grupis oli kaks õde, väis Kaksikud, Kanzeretz viies liige oli tegelikult vahelduv ja kahe aastaga 64 kuni 66 sai kvintett plaadile kokku 11 menulaulu. Ja paraku siis kadus aga veel aastakümneid hiljem on neid muide ka parodeeritud. Siinkohal nende üks esimesi lööklaule George mootoni Vooking indes sänd ehk jalutades liivas. Ansambel rüüsters lõi laineid juba viiekümnendail aastail ja 64. aastal oli üks menukamaid yangi kirjutatud laul nimega andarde Woodwok. Ja nüüd oleme jõudnud sellise ansambli juurde, mille nimeks on Annemers, kes 1964. aastal tänu ühele oma liikmele Alen printsile kirjutas ühe ka kuulsa laulu selle nimeks Haussowde Oraising On ehk eesti keeles siis tõusva päikese maja. Eesti Raadio fonoteegis ringi vaadates leiab sellest laulust nii palju töötlusi, et kõiki kindlasti selles saates ei jõua ära mängidagi. Ja võib-olla teemegi nüüd selle laulu puhul nii, et originaali praegu me teile ei paku. Selle eest aga mõned väga huvitavad töötlused. Esimese esitab prantsuse laulja Johnny Hallyday siis üks veidi uuem versioon sellest laulust ja ansamblilt Santa Esmeralda. Ning lõpetuseks üks selline, mis võib-olla just nimelt vikerraadiokuulajatele on kõige enam mällu sööbinud. See on siis Eesti raadio meesansambel koos Emil Laansoo ansambliga. Aga lugu ikka endine, see kuulus tõusva päikese maja. 1964.-st aastast leiame ka ühe tuntud džässpianisti, mille Evansi pala, mille ta tol aastal kirjutas ja see oli lugu nimega Vals webile. Lugu siis tüdrukust, kel elus veel kõik ees seisab nii kurbust kui ka õnne esitanud, jäädi jällegi õige mitmeid tänasesse saatesse. Valisime ühe variandi, mille Rootsi vokaalansambel roilkruupe esitas Jazzkaare festivalil aastal 1994. Oleme igal aastal mänginud ka Eurovisiooni võidulaulu, aga ei ole vist siiamaani veel meelde tuletanud, et kuuekümnendatel vähemasti oli ju ka Sobotis juba rahvusvahelised laulufestivalid. 64. aastal peeti seda juba viiendat korda. Igal aastal said peaauhinnad üks Poola laulu esitaja ja üks rahvusvahelise laulu esitaja. Konkreetselt 64. aastal oli üks võitja Anna German Katariina Jertneri lauluga tantsiv eurod liike. See festival oli ju tegelikult poolakate poolt üpris kangelaslik katse hoida siis ka dollar sotsialismimaade popmuusikal elu sees, sellepärast et mõistagi Eurovisiooni lauluvõistlus läks neist kõvasti kõvasti mööda. Ja tegelikult oli ka Soboti festivalil päris suur menu. Ja eks ka Eestist ju seal võitjaid olnud, Anne Veski tuleb kõigepealt meelde. Jaak Joala vist oli ka ühel aastal. No nii või teisiti, oleme nüüd praegu aastast 1964. Ja siis eelpool mainitud Katariina Kertneri laul. Muide autori kohta võib öelda veel nii palju, et Ta debüteeris juba 1958. aasta tuntud Poola džässifestivalil Champoriil pianisti vokalistina. Ta oli tol aastal kõigest 15 aastane, nii et kohutavalt andekas lauljatar. Klaverimängija ja helilooja. Aga lauljatari Anna Germany elutee oli täpselt sama keeruline nagu see üksik Itaalia mägitee, kus ta sai autoõnnetusel väga raskelt vigastada ja hiljem sõna tõsises mõttes kohalikus haiglas ta lapiti kop. Ta laulis siiski edasi, käis esinemas ka Tallinnas täissaalile. Aga 40 kuueaastaselt pidi siiski järgi Ma äraskele vähihaigusele. Nüüd siis meenutuseks Katariina Kärtneri laul tantsiviorodike ja esitajaks Anna German. Ja nüüd hetkeks tagasi 64. aasta Briti edetabelisse, kus oli väga edukas Bryan puuli ansambli The Tremelous lugu nimega samban, sammuan ehk keegi, keegi. Ja tänase saate lõpuks jõuame tulla veel tagasi Eestimaale, kuulata paari 64. aastal siin maal kirjutatud laulu. Esimese autor on Ants Sõber. Helilooja, kes oli tollal ju ka Eesti raadio, muusikasaadete peatoimetaja. Ja oma laulu nimeks on flöödi sünds. Teksti autor Muia Veetamm ja esitaja Georg Ots. Ennemuiste elanud meister pillimeister kelle noa all hakkan laulma iga puu jagu saama, muist elan eestrelne Jokene noor aerosooli üle tantsu ja. Käel? O. Olenes. Ei siis meister oma teist René Julbilly. Tõstnud sel õhtul suule hakanud voogu. Puhunud kuni omi siis on. Kuidas meistrist elu on veel siis? Haavaema soovi. Järgmise laulu autor on Heino Jüris elu. Tema kirjutas selle 64. aastal Mats Traadi tekstile. Nimeks sai siis õhtulaul ja esitaja on Artur Rinne. Looma noorus. Kortsus. FC liikuid. Hapra noore elu. Viljulli Allo, kuis olla, söör Ma. Ma su kodu, Ena maade saar. Kui siin puudub Kalleeleja olla. Ootab ja ootab Kaare rannatööna sooni. Nii nurga abil edu. Saare kalur pais, kallimaga doga. Ja meresoo saadava. Nii palju laule nii Eestist kui mujalt, kuulsime siis tänases võttes 100 aasta laulda sarjast Valter, jah, Jaak Ojakäär ning sarja produtsent Ibrus niitsin, soovivad teile kõike head ja olge päris kindlad, et nädala pärast kuulete uusi laule. Ja siis jõuame kindlasti juba ka aastasse 1965.