Me oleme praegu Sagadi mõisa õue peal koos arhitekt Fredi Tomsiga ja te olete pea 30 aastat olnud seotud selle kauni kohaga. Jah, arhitektina küll ja aga ma, kuna olen siitkandist pärit, mitte kaugel siit sadist on minu lapsepõlvemaa on Kohala mõisas seotud Kohala mõisas olnud algkoolihoonega. Seetõttu muidugi ma olen selle piirkonna mõisate ka natukene ehk rohkem tuttav. Ja mõisad üldiselt on sellised südamelähedased. Mingil määral küll sellepärast, et nad on ju maamiljöös, on ikkagi ühed väga tähelepanuväärsed ehitised kõigepealt samuti koos haljastusega ja mõisate puhul me võime siin väga selgelt näha, tähendab seda arhitektuuri ja looduse kooskõla, mismoodi ta on kokku viidud. Et loodussamas hoonete juures on kujundatud ja kavandatud selliselt, et aitab arhitektuurile kaasa. Ja muidugi mõisaarhitektuuri on juba omapärane, erinev ei olegi peaaegu kahte võrreldavat sarnast mõisahoonet. Need kõik need mõisad Eestimaal, mis on ehitatud, nad on igaüks omamoodi erinevad ja omamoodi tähelepanuväärsed ja Sagadi, eriti selle tõttu, et ta on väga hoonete rikas. Juba üle poolesaja ehituse on selles mõisas siin olnud ja koos sellega ka siis looduslik ümbrus, mis on siis vastavalt kujundatud omal ajal. Ta oli väga hästi korras ja ka praegu siin Sagadi metsakeskus ja need inimesed, kes siin Sagadis töötavad üsna suured, hoole ja armastusega, hoolitsevad selle eest, et loodus oleks korras, hooned oleks korras. Ja kõik need hooned on ka kasutusel ja kui hoone on kasutusel, siis ta püsib. Teeme teie abiga ühe väikese ringkäigu nüüd nendes hoonetes ja ja te aitate võib-olla tähelepanu juhtida ühele või teisele ruumile või arhitektuurilisele vaatamisväärsusele, et kui keegi, kes meie saadet praegu satub kuulama ja kellel on ka mõttes selline tillukene plaan tulla siia jalutama, käima võib-olla koos oma pere koos oma lastega, et siis tal tuleb meelde, et ahah, et sellest räägiti, et tore oleks vaadata, et, et mis siis ka vaatamist väärt on. No alustame siis vastet peahoonest äärberis tehtud härrastemajas, nii nagu teda mitu mitut moodi nimetatud. Ja see peahoone, mida me siin praegu näeme, muidugi ei ole ta kogu aeg olnud selline arhitektuurimood on nõudnud oma osa ja, ja teda on ka mitmel korral ümber ehitatud. Ja ka esimene hoone siin oli hoopis puuehitus ja see kivihoone on siia ehitatud 1749. aastal. Ja siis ta oli hoopis tol ajal oli moes. Ja, ja siis ta ehitati barokkhoonena välja, kuid aeg läks ja moed muutusid ja siis, kui jõudis moodi Eestis klassitsism, siis alustati kibekiiresti ka selle mõisahoone ümberehitamist juba sedasama 18. sajandi lõpus, pull ehitati ta ringi juba niiskus, klassitsism sikuks hooneks, kusjuures mõlemasse otsa lisati siis juurde veel täiendus. Kuid separo kõne, niisugune plaanilahendus ja põhilised barokivormid siiski jäid hoones alles. Ja huvitav on siin märkida seda, et selle moevahetusega võeti näiteks peahoonest välja kõik väga toredad baroksed uksed ja me neid uksi võime näha siinsamas kõrval, kui ehitati, samal ajal umbes ehitati need valitsejamaja. Ja sellesse valitsejamajja on, ta on väljas nagu niisugune klassitsistliku laadiga, kuid sees on tal baroksed, uksed ja ilmne on see nii ilusaid uks ei tahetud mitte ära põletada või minema visata, vaid need uksed, peahoonest võeti ja pandi valitseja majale kasutati ära lihtsalt nii toreda materjalina kuid siis eespool juba rekonstrueeriti ka siis uksed ja teatud määral ka interjöör juba uues klassitsistlikus arhitektuuri laadis. Seda on päris tore kuulata, et ei teeme ainult oma kleite ümber vastavalt uuele moele vaid isegi sellised suured ümbertegemised võetakse ette, et üks arhitektuuristiil laad nii-öelda nurka heita ja ühe hoone juures ja ta hoopistükkis proovida teiseks ehitada. Jah, mõisate puhul see esines üsna sageli, sest mõisnikud olid tol ajal sedavõrd rikkad, nad võisid sellist lõbu lubada, et juba küllaltki korralik hea hoone järsku vait ja ehitati ümber uues arhitektuurivormis. Muidugi nad kasutasid ära ka selle võimalused, siis ehitati midagi juurde, tähendab, laiendati suurendati, avaldati mõningaid ruume ja nii edasi. Kuid noh, kui me sisse läheb, mis me võime näha saaled, et see niisugune algne ehituslaad, põhistruktuurisoone plaanis see on jäänud ikkagi selleks samaks, mis ta varemgi oli. No lähemegi kohe siis peahoonesse härrastemajja sisse. No kõigepealt siin on väga dekoratiivne peauks, mis viib siis väiks esikusse ja nüüd kohe siin isikust me võime näha, võime peaaegu vaadata ühest mõisa peahoone otsast teise tähendakse Uste asetus on, näete ühes liinis, seda nimetatakse nagu amfi laadiks. Mis andis siis seda suursugust ja pidulikkust, sa võisid uksed lahti teha siis, kui suurema kokkutuleku peo puhul ja võisid näha läbi kõikide nende ruumides, on noh, väga niisugune suursugune ja pidulik tunne, mis üldreeglina kõikide mõisahoonete juures esineb. Ja kui me kujutame ette, et me ei olegi siin ühel kenal ilusal suvisel päeval vaid et see oleks juba üks õhtupoolik mõisahoones on pidu, siis me saame kohe sellest peauksest sisse tulnud läbi fuajeehastada saali. Ja see on nüüd mõisa saal, see on kõige kesksem ruum ja kahele poole selles saalis, siis on nüüd eluruumid, magamistoad ja söögitoad ja raamatukogude, sellised, mis igas mõisas siis lisandusid veel sellele keskosale. Aga Sagadis on eriti pidulik see, et et siit läbi saali me võime kohe otse minna välja niisuguse palkuni või, või rõdu peale, kus me avaneb siis vaade mõisa lõunapoolsele küljele, kus on siis tiik, tiigil, red, tiigi ujuvad luiged ja tähendab see nagu loob selle niisuguse looduse ja ja selle kunstlikult tehtud ehituse kooskõla, mida me naudime. Sellel saalil on ju ka väga dekoratiivne lagi. Jah, sel ajal, kui me seda restaureerimistöid siin alustasime, siis tol ajal oli veel siin koolimaja ja noh, nii nagu neid koolimaju siis remonditi. Ega siis ei hakanud keegi kangesti uurima, et missugune see lagi oli ja et et seda uuesti siis seda teha, nii nagu ta originaalis on, vaid see oli kõik üle võõbatud lubjaga tähendab lubjapiimaga ära valgendatud. Ja muidugi tänu sellele lubjapiimale Lubi tegelikult mõjukam üle hävitavalt. Ja me leidsime siin ainult laes kohati, nii et kuidas öelda värvilaigud ja saime kätte mustri ja siis rekonstrueerisime uuesti siis selle mustri ja selle järgi nüüd sai tehtud niisuguse taimse urnamentikaga laemaaling uuesti tagasi, mis sul siis terves lae ulatuses. Ja muide Simba pelutama sõnad et andmed on selle kohta, et see saal oli, nahk, tab peediga olevat Holmundiskuse heledatooniline nahast pressitud tapeet. Me siiski nii jõukad ei olnud ja seda nahka tol ajal, kui me seda tööd alustasime, ei olnud kuskilt võtta ja me püüdsime selle asendada samasuguses laadis pabertapeediga. Need tapeedid on ka, tähendab, nad ei olegi kõik siit Eestimaalt hangitud, nad on haagitud väljaspoolt. Ja sisearhitekt Leila Pärtelpoeg on siin üsna palju kaasa aidanud. Nii selle mööbli rekonstrueerimisel kui ka siis Toonide valikul ei, selles mõttes on tema abi olnud siin üsna oluline. Tänapäev ja ja vana aeg põimuvad kogu aeg ja praegu siis meie jutu alla Elisevadki telefonid ja läbi selle kauni saali ukse siit üle rõdu. Selle Balkani tuleb muruniitja põrin, nii et see näitab ka seda, et siin vanas mõisahoones on tõesti tänapäeval elu olemas. Jah, tähendab oligi niisugune eesmärk, et ega me ei tahtnudki siin luua mingit niisugust muuseumit selles mõttes, et me ei tohi istuda ega astuda vaid mõte oli selline, et inimesed, kes siia tulevad, Nad tunneksid endast nagu ühe osana selles mõisa interjööris oli see siis pargis või, või siin hoonetes sees, et ta võib istuda Nendele antiiksitele, toolidele ja siin saalis juba möödunud aasta, aga see aasta toimusid teatrietendused. Ja rahvast tuleb siia ja ta saab tähendab koos sellega, mis siin toimub ja koos selle taustaga, mida loob nüüd siin hoone ise oma mööbliga ja, ja värvitoonidega. Tähendab see ongi see niisugune haruldane elamus, mida ta siin saab ja mida võib-olla igapäevaselt ta seda ei taju, aga tuleb korraks siia, siis ta seda tunnetab. Me läksime saalist kohe Ühest külguksest järgmisesse ruumi ja siin on nii mõnus ja õdus, tumesinine, sametiga kaetud sohva ja ilusad pehmed istumise toolid. Kas see mööbel on kõik sellesama Sagadi mõisa oma, püüan lihtsalt ajastule tüüpiline siia toodud. Jah, seda peab ütlema küll Sagadile omast mööblit siin üsna vähe. Koolid on originaali järgi tehtud koopiad, kuid ülejäänud mööbel on meil kokku kogutud nii palju, kui seda on Eestimaal järgi jäänud, kellega me oleme saanud kokkuleppele seda omandada ja, ja siia siis välja panna. Me oleme ka selles mõttes nagu võib-olla ei ole läinud mitte täielikku restaureerimist ees, et me ei ole need sakste magamistube ja selliseid jõule siin eksponeerinud vaid me oleme pannud mööbli sisse vastavalt sellele, kuidas meie Tänapäevase vajaduse järgi see peaks olema ja siin antud juhul ka saali kõrval on möbleeritud ruum, mis siis teenib nagu salongi ülesannet ja siin ongi arvestatud niimoodi, et üks salong on ühel pool saali ja teisel pool tuleb täpselt samasugune jälle omapärase mööbliga. Jällegi siin me võime näha seda amfilaadi läbi kõikide uste läbi kõikide ruumide võime siis vaadata ühest mõisa otsast teise läbi nende kõikide uste, nii et jällegi see niisuguse pidulikku Avamine ja praegu oleme me siis kahes magamistoas. See on siis härra ja proua magamistuba. Jah, need on siis mõisa peahoone eest vaadates paremas tiivas kõrvuti ruumid muidugi meie oma restaureerimise printsiibis praegu ei ole seadnud eesmärgiks meil magamistoad restaureerime või mööbliga sisustama, nii nagu nad omal ajal olid, vaid me kasutame neid ruume juba nii, nagu tänapäeval meie seadused seda dikteerivad. See ruum siin esimene ruum on nagu ette nähtud juba kassalongina ja lihtsalt niisuguse aja veetmise viibimise kohana. Kuid mis on siin omapärane magamistubade juures? Päris kindlasti jätab tähelepanu ja tekitanud ka küsimusi, et mis kapid need niisugused ruumi sisseehitatud kapid on? Tegelikult on tegu siin kuivkäimla, aga tualettruumiga selles mõttes, et ta oli otse magamis baas ja nad on täpselt niimoodi nagu järgi jäänud, nagu nad algselt ehitati, et selles osas me oleme ka ausad olnud ja kõik ehituslik osa, mis siin on, on restaureeritud, nii nagu ta peaks olema. Ainult muidugi neid ei kasutata praegu. Jõudsime siis mööda treppi üles, teisele korrusele. See on päris pööningukorrus kohe sellepärast, et lagi on aampalke täis ja, ja kõik need kallakud on siin näha, aga siin on üks hästi vahva korsten. Jah, need on mõisa. Me nimetame mantelkorstnaga, nad asetsevad niimoodi mõisa hoone suhtes paigutatud, et et nad võtavad kokku kõikide mõisaahjude suitsud. Tulevad siis leppe kaudu siia maanteel korstnasse ja siit siis läheb ülesse. Kuid sellel maanteel korstnal oli veel üks väga tähtis ülesanne, nimelt siin suitsutati liha ja siia võis riputada juba terve looma. Siis ta seisis siin niikaua, kui kui leiti, et lõpuks on ta tarvitamiseks kõlbulik ja võeti siit ära, nii et siin võis üsna suuri loomi korraga suitsema panna. Muidugi vastavalt sellele, siis kuidas vajadus oli, oli siis tegemist metssea või põdraga või või ka koduseaga. Kuid need mantelkorstnad on peaaegu, et kõikides mõisates on kasutatavad just liha suitsetamiseks. Kuidasmoodi neid siis ka pühiti, korstnapühkija ometigi käis. No need korstnad on niivõrd suure põiklõikega, et vaevalt et siin iga aasta üldse neid puhastati, lõõre puhastati küll need suitsulõõrid, mis nüüd siia mantelkorstnasse tulid. Aga mantelkorstnat ennast peaaegu et ei olnud vaja eriti puhastada, sellepärast et need avad on niivõrd suured, kui siia sisse minna, siis taevas ilusti paistab. Ja siin on tõesti suur ups, läheb korstna sisse ja redel on siinsamas juures, nii et see uks pidigi nii pirakas suur olema, kui siia päris terved terved loomad suitsema pandi ja, ja see suitsuliha sissid jälle kätte saadi. Ja, ja nüüd see pööningukorrus ongi meil võetud ka siin kasutusele, olgugi mõisas, seal ehitati ka siin mõned ruumid juba varem, kui 1795 oli viimane suurem rekonstrueerimine siis tehti siin külalistetoad, tähendab, oli võimalik külalisi vastu võtta, neitsi ööbima panna. Ja nüüd see vahepealne osa, see seisis tühjana, kuid siin on nagu selle metsamuuseumi üks osa ekspositsioonist, sinu topised ja, ja sarved, põdrasarved ja need on välja pandud. Esialgu me kasutame neid ruume veel selleks, aga eks siis edaspidi nüüd näed, tähendab, kui osa läheb sinna uude muuseumi korpusse, sülekuid, nähtavasti jääb see ka ikkagi ülemine korrus siin ekspositsiooni all. Kui on nii uhke ja suur härrastemaja, siis peab ikka olema ka suurse teenijate vägi. Ja mõisas, eriti siin Sagadis, kus oli väga palju hooneid ja väga mitmemajandusalaga tegeleti oli siin, see personal või koosseis oli üsna suur. Ja me praegu olemegi nüüd mõisa valitsejamajas. Eks peab ütlema seda, et mõisavalitseja oli peaaegu et kõige tähtsam tegelane mõisas, sest härra ise harva, kui ta siin täis, kui tal olid muud ametit oli ta põhiliselt siit ära, siis oli võim ju täielikult valitseja käes. Ja valitsejat kutsuti ka valitseja härraks. Ja, ja muidugi mõisavalitseja ruumid, need on ka küllalt hulga, on siin neid ruume ja nad arhitektuursed olid ka küllaltki hästi disainitud, kujundatud siin puitpaneelid ja need barokkuksed, millest me varem juttu tegime, on siia ilusti ära kasutatud. Nüüd, kui selle koha peal võiks ehk lühidalt rääkida sellest, kui palju neid mõisa mõisateenijaid või mõisatöötajaid õieti ikkagi oli ja ma loeksin teile ette 19. Raadi mõisatöötajate koosseisu mõisnik ise, tema perekond oli tol ajal kümneliikmeline, need olid tal siis igasugused sugulased, lähisugulased ja lapsed. Ja seda kümneliikmelist rätt teenindas siis kaks ametimeest 20 teenijat, kolm kutsarid, üks kokk, kolm toapoissi, üks aidamees, üks aednik, kaks tislerid, üks karjus üks valvur, seitse toatüdrukut, kaks karja naist, kaks linnutalitajad jagaks loomatalitajad. Kuid peale selle olid muidugi veel siis kes käisid taludes käisid siin tööl ja kui oli juba mitmes mõisas, kus olid juba viinavabrikud ja õllepruulikojad seal tulid veel neid töötajaid juurde vastavalt sellele, kui palju oli erinevaid kutsealasid üldse mõisas vaja. Ja näiteks Sagadil ka tähendab. Kuna ta on mereäärne mõis, siis oli väga olulisel kohal oli ka Sagadi mõisas kalapüük nii-öelda meresõit. Sagadi mõisal oli 10 suuremat ja 20 väiksemat laeva millega siis pidevalt veeti kas siis metsa Tallinnasse või Peterburi või siis kala või toiduaineid. Nii et selles mõttes on sageli küllaltki niisugune tähelepanuväärne majanduslik keskus, mis Virumaal omasike üsna olulist rolli ütlemise majanduse arendamisel. Oleme jällegi õue peal. Siin tahaks ära märkida veel ühte niisugust omapärast hoonet. Seda mõisas kutsuti puuaidaks, ta on tõesti puust ehitatud kuid vanemate Rabüüride peal on märgata, et sellel hoonel on olnud eessugune sammastega portaal, mida praegu nüüd enam näha ei ole. Ja noh, tekib kahtlus, et, et ta ei olnud võib-olla isegi mitte algselt ait vaid ta võis olla nagu niisugune pargi ehitus või pargi kõrval olev suguse pidulikuma funktsiooniga hoone, kui, kui ainult lihtne aidahoone Vaat siin on nüüd, originaalis on näha mõisa viljaaida. Salved soodustasid lauad. Igas selles salves võis olla erinev vilja sort ja see selle lauad olid stseneesiasid, kuid langes siis vilisi alla. Siit võidi siis villa tõsta, kätte saada ja see nüüd on restaureeritud täpselt nii, nagu ta originaalis oli. Nii et see on üks niisugune väga niisugune kujukas näide, mis, mis ainult ei ole Sagadis, vaid ka teistes mõisates esineb taoline viljaaidasüsteem. Vili oma raskusega lihtsalt libiseb siia ette salve ja kust saab teda hästi kätte? Aga läheme nüüd selle järgmise hoone. Nii me oleme siis nüüd metsamuuseumihoone ees. Nagu ma juba varem mainisin, on see rajatud täiesti terves mahus uue hoonena ja siin arhitektuurset on nagu püütud leida nagu sarnošovi kontakt vastas oleva viljaaida ka sest see ajalooline arhitektuur, kui ta siin veel originaalis oli, tähendab oli ka midagi sarnast sellega viljaaida kaaristuga ja tähendab samadel põhimõtetel on nüüd selle fassaad lahendatud, kuid satub tahapoole, ulatub kaks tiibhooned, kus on põhiliselt on siis siis nüüd muuseumi ekspositsioon, nii parempoolsed kui vasakpoolses. Aga mis siia juurde nüüd on kavandatud ja on praegu realiseerimisel, on mansardkorrusele või teisele korrusele veel restoran ja hotell. Tähendab, see tuli täienduseks, tähendab sellele, kui juba ajad muutusid ja meil on vaja majanduslikult mõelda selle sissetulekule, mis on vaja siiski nagu elamiseks ja ehitamiseks. Ja pealegi siin metsakeskuse külastajad on juba üsna kategooriliselt nõudnud, et nad tulevad sellisesse toredasse paika, tahavad siin kauem olla kuid ei ole kusagil midagi süüa, ei ole midagi juua. Tähendab, lähemas tulevikus võivad nad siin juba siis mõisakeskust külastades juba ka selles osas rahuldus saada.