Stuudios on Ugala teatri kunstiline juht Jaak Allik kvalifikatsiooni tõstmise instituudi ühiskonnateaduste kateedri juhataja Märt Kubo ja koondise kolhoosi ehitus, peaspetsialist Hasso Nurm. Mis teie arvates on praegu see kuldse kesk ja esimene ja tähtsaim? Noh, ütleme valupunkt või, või isiklik teie jaoks? Te olete kõik selles eas, kus seda võiks juba küsida. Õigupoolest meie oleme selles eas. No aga see isiklik valupunkt ei olegi nii väga isiklik, oleneb ajast ka sellises ajas mõned nagu suunduvad suvilatesse ja niisugustesse rahulikum otse paikadesse, saavutanud kätte kõik postid ja mõtlevad kuidas kuidas nii asi lõpule viia. Aga kui aeg on eriline, siis võib-olla see ei ole kõigi jaoks enam peamine. Nii et ma ei ütle, et kuldses keskeas need kõik peaksid olema mingil ühesugusel positsioonil igal ajal igal pool, see erineb ikka sellest ajast, kus me oleme. Sõltub sellest. Nii et ma arvan, et see ei saa olla ühene vastus üldse sellele. Sest niisugune võimalus on olemas, et selleks ajaks inimene on saavutanud elus põhiliselt oma positsioonid ja hoiab neist kinni. Kes kandidaadi, kes doktorikraad, see on nii nagu tantsisin tunnistus ja selle alusel võib elada elu lõpuni rahulikult, mitte midagi juhtub või kes on saavutanud kunstiliseks ole? Taseme kunstis ütleme, maalib oma muheledes samas stiilis ja teda tunnustatakse, tal on hea olla ja mingisugused hüved tulevad ühiskonnas, teiega probleem ei ole. Kui aegne tibistite siis tuleb leid rahulik ja mõnus, elame sellist, tähendab ma arvan, kuldseks keskjaks on inimene need esimesed tavalist ära teinud ja siis ta mõtleb, kas hakata elu nautima, sest materiaalsed võimalused on selleks ajaks saabunud. Noh, võib hakata töövälisel ajal lugema seda, mis sa oled noorus pärast kõrval lükanud ja hakata käima teatris ja kinos ja ja elada mitmekülgselt harmoonilist elu teha isegi sporti võivad hakata seda tegema, aeg nagu annaks seda võimalust küll, noh, on võib-olla korter saada, tean isiklik sõiduvahend ja kõik muud niisugust nagu elu hüved, võib-olla selleks ajaks on käes noh, võiks hakata elu nautima. Või ei ole see võimalus ja see on huvitav küll tähendab mina praegu seda kuuldes seda küsimust esimest korda ju äkki mõtlesin, et ongi keskiga vä? Ja see, mis nüüd kubu ütles, see võib-olla annab vastuse sellele, miks ma ennast siin New Yorgist pealseks pidanud. Tähendab, minu meelest on meie ühiskonnas kujunenud selline paradoks, et tõesti, kui me nüüd võtame keskepiiriks kuskil noh, kuldne kesklinnas on siis 40 kuni 50, ma saan aru siin umbes selles vanuses olema siis tõepoolest paljudel meie hulgas on ilmselt käes need asjad, mida Mart rääkis. Kellel suvila, kellel korralik korter, kellel autoperekond. Aga. Miks ei ole ma ennast keskealiseks lugenud, seni kuivõrd on selles eas meie põlvkonnal siis sotsiaalne eneseteostus toimunut teostunud sest et noh, ühelt poolt kunstis 40 no ma võin teatrikunstist rääkida, see on ikkagi niisugune sügav noorus, sellepärast et Pajula statistikat teinud, aga oma 40. eluaastaga ma arvan, et ma olen üks Nõukogude Liidu nooremaid teatrijuhte, noh, 630 teatrid on oma, ei usu, et üle 30 võiks olla nooremad kui 40, ma kohe mitte ei usu seda. Nii et ma olen jõudnud selles mõttes kaugele. Aga jaa, jaa, lavastajatel räägitakse kogu aeg 40 aastastest noortest lavastajatest. Ja noh, ma selle oma alguse lõpetaks sellega, et kuldne keskiga, kelle suhtes? Selle põlvkonna suhtes, kes on olnud enne meid või vanema põlvkonna suhtes ma küll julgen arvata, et me siiski siiamaani oleme noored kogenematud vähemalt sotsiaalses sfääris, kelle mõtteid ja arvamusi ja ettepanekuid ei ole võetud kunagi kuni tänase päevani ikkagi vist mitte eriti tõsiselt. Sest on küllalt palju kogenumaid, arukamaid. Oskuslikumaid ettevaatlikumalt inimesi, aga kui me nüüd vaatame siis seda keskiga nende suhtes, kes kes alla pool neid tuleb, järgmine põlvkond, nüüd on moes rääkida stagnatsiooniajastu põlvkonnast siis nende suhtes ma pean ennast tõsiselt nooremaks, kui paljud nende hulgas on, miks, noh, sellest võib-olla siis edaspidi jutu käigus. Kuidas tehnika, inimeste seas kuldne keskiga, kas teie olete jõudnud sinnamaani sellele? See oli üldiselt tehnikas, on kas või need eelpool nimetatud kandidaadi doktorikraadid palju raskemini saavutatavad kui mõnel muul alal. Juba see materjali üliküllus, mis tuleb läbi töötanud ja Ja ka noh, kuldne keskiga tehnikas. Eriti silma nagu ei torka. Ei hea ega halvaga sest majanduses justkui nagu seda vanusetsensust nagu eriti tähele ei panda, esmajärjekorras vaadatakse ikkagi töö tulemuslikkust. Ja kui kuuekümneaastane on produktiivsem kui neljakümneaastane, siis eelistatakse ka kuuekümneaastast. Aga muidugi majanduses, mis puutub elus edasiliikumisse ja karjääri ja ka oma heaolu küsimustesse. Raske on kõigi eest rääkida, aga endal ei ole veel nagu saabunud see periood, ma oleksin Jaak Allikuga juba rohkem nõus. Et ei ole tundnud ennast veel kuldses keskeas olevana. Ja mis noorematesse tõesti puutub, siis üldiselt neil on raske majandussfääris koheselt sisse elada, aga nad tulevad tõesti sellise mõningase vanainimese eelsoodumusega. Nad teavad täpselt, milliseid materiaalseid hüvesid, hüvesid nad peavad saama, saavad need kätte ja püüavad põhiosa elust, nagu pühendada ühiskondliku töövälisele osale võib-olla rohkem kui meie omas omal ajal. Me oleme. Majanduses olevad minuealised on, kes on tahtnud midagi ära teha, nad on küllaltki heitlikult pidanud oma asja ajama. Miks heitlikud, mis ei lähe? See on, tähendab kõigepealt. Ei lasta sul ühte asja lõpule viia vaid juba suunatakse mujale, kus olevat vajalikum, eks ole, näiteks. Aga selle kohta mul on siin Imaste. Seda nimetati kaadripoliitikas sikku hüpped ja sikutad sikuhüppe, poliitik, miks mitte? Et ühel kohal ei sära lõppetiva teisele kohale? Ja teine heitlikus on see, et noh, seoses meie kasvatus oli niisugune noh, entusiasm ja suure innuga kohe kallale asuda palju ette mõtlemata, kas tegu nüüd lõppkokkuvõttes annab üldse positiivset efekti või mitte suure hurraaga iga asja kallale minna ära teha isegi oma tervise arvel, eks ole, mitmed asjad ära teha. Ja alles pärast siis mõelda, et ei tea, kas see oli nüüd õige tegu või mitte. Ka see on heitlikus, meil ei ole antud aega pikalt seedida oma samme ja niisuguseid asju aga nüüd peale neljakümmet ja siis hakkad mõtlema nendele asjadele nagu rohkem. Ja mis mugandumisse puutub, märtsi esile tõi siis see nähtus on kahtlemata meie põlvkonnal olemas, aga see on niisugune. Mingil määral nagu mitte maailmavaateline, vaid pealesunnitud. Kohati tekib niisugune tegevuse tühimik ja see tühimik tuleb millegagi täita, siis täidetakse isikliku heaolu küsimuste lahendamisega, näiteks ma arvan. Mis on kõige otsesemalt seotud, kuni siiamaani ikkagi kuni Abeliga 25, jaanuar pleenumi, nii meie poliitikas olnud kaadripoliitika kaadripoliitikas olid valdo saladuste poliitikaga see avalik poliitika eriti olnud, kes kuhu kõlbab. Milline on tema perspektiiv, kas temaga endaga on sellest räägitud perspektiive sealt, ega see meil eriti avalikustatud, ta hakkab nüüd järk-järgult tulema ja ja, ja selles mõttes me hakkame hoopis teistmoodi vaatama sellele probleemile, mis asi tõstsid karjääriprobleemid. Tulnud siia, ma vaatasin entsüklopeedia lahti, karjäär on teatrite kahes mõttes käsitletud. Kaks pool rida on kirjutatud karjäärist ametiredelil, aga kuuskümmendid on karjäär kui kaevandus, nii et ma arvan, tehniline mõiste karjääril on tunduvalt mahukam kui senimeelse karjääri mõiste üldse. Ja meil siin ajaloo jooksul üldiselt kaadrikarjääri niisugustesse mõistes suhtutud üldiselt negatiivselt. Karjäär, see on mingi halb, halva varjundiga sõna ja karjääri teha. Kes hakkab nüüd ise karjääri tegema, selleks on meil inimesed, kes edutavad kaadrid, kes teavad, keda edutada see ei ole üldse inimese enda asi, see tuleb kuskilt kõrgemalt, keegi vaatab, kuidas inimesed töötavad, näeb ära, kes on püüdlik ja siis see liigub edasi ja kes kes kuskil midagi valesti teeb, see ei liigu edasi. Tähendab, see ei puutunud üldse inimese enda sfääri või öeldudki, et inimene peaks ennast motiveerima edasiliikumisele ühiskonnas ja tõesti, kui ta siis sai kuldse kesk Need esimesed otsad käes ja edasi oli nagu sa ütled, sihuke tume teadmatus, kas teda on vaja ühiskonnas edasi, kas ta tasub edasi motiveerida? Kogu karjäär meie poliitikas on olnud ikkagi niisugune asi, mis ei kuulu meie sotsiaalpoliitikas. Mis on siiski ütleksime, Nende vahepealsete aastate ideoloogia, Lenini lähtekohad, selles on hoopiski teistsugused jäämine järk-järgult alles hakkame taastama neid leninlik seisukohti, millest siin võiks hiljem natuke rääkida. Aga praegu, mis on oluline, on just see ühiskond peab võimaldama andekatel inimestel karjääri teha, kui ta seda võimaldab. Rahvatalent, see potentsiaal, mis rahvas jääbki kasutamata, aga see ei ole niisama, kutsume üles, et minge ja nii edasi peab olema ikkagi ühiskonnas oma sisemine kindel siis süsteemi iseregulatsioon ja selles mõttes see vaakumi küsimuseni peline juhuslik, et inimesed ei tea, see on ikkagi takistanud andekate inimeste edasijõudmist sinna, kus on nende õige piirid. Ma arvan, kui rääkida, et noh, karjäärist on kaks rida kirjutanud ja kaevanduskarjäärist on kirjutanud ka peegeldamine. Ma jätkaks seda suhestatuse mõistet mõtet selle näitega, et et me ei saa ju öelda, et kuldses keskeas on meie peasekretär Gorbatšov, sellepärast et on ju poliitbüroo kõige noorem liige. Järelikult on ta nooruk küllap jah, selles suhtes ja ma arvan, et eks, eks eks mõni tema kolleegidest kani temasse suhtub. Ja, aga jah, mis nad sellesse karjääri puutub, verses põlvkondadesse, tähendab, see kõluvad, kes nüüd siis kuldses keskeas Nagu nagu see osa põlvkonnast, kellega mina levinud olen Ka meie jaoks karjääri tegemine ja karjääri taotlemine, negatiivne mõiste. Aga minu mulle tundub, paljude paljudel oli nagu põhiväärtuseks ja mingisugune eneseteostus mitte materiaalses sfääris, vaid vaimses sfääris, sotsiaalses sfääris, loomingusfääris on see loomiksis tehniline või kunstiline teaduslik, aga loominguline eneseteostus ma ütleksin. Ja nüüd see põlvkond, kes meie järgi tuleb, kui need on siis need kolmekümneaastased. Vaadates seda, et enese ennast teostanud vaimses sfääris, loomingusfääris meie põlvkond nagu päris õnnestunult ei ole. Need ideaalid, millega omal ajal tegutseti, on kas kustunud või muutunud. On minu meelest tunduvalt selgemalt ja varemalt ja kohe võtnud sihikule eneseteostuse materiaalses sfääris. Nii et need võivad saada kätte kõikuma materiaalsed regaalid tunduvalt varem kui meie põlglikult. Aga selline sotsiaalne auk eneseteostusele, kaugükskõik, millise alamega võtame Flates poliitilisest eneseteostusest Eestis ja lõpetades ükskõik milliseid kunstjalaga igal kolmene mahuku? See auk süveneb, kui nüüd tõesti paljud põhimõisted ja paljud põhiseisukohad alates kasvõi sellest, mida siin nüüd juttu oli, mis on karjäär ei kuulub praktilisele jaga teoreetilise ümbervaatamisele menüüs. Kas te arvate, et meie põlvkond on nagu avalikult sunnitud häbenema seda soovi teha teadlikult karjääri ja ennast teostada karjääri läbi? Ja muidugi see mõiste on rikutud, nagu hakkasin ütleski, tähendab, ta on ühiskonna psühholoogias taanitavad, noh, keegi hakkab karjääri tegema, noh, me kujutame ette, et mis see tähendab, tegelikult mees seab sihilikult nagu naine poliitikas natuke või naine ja natuke aega tagasi, eks ole, paneb valge lipsu ette korraliku ülikonna selga, astub esimesele komsomoli kõige madalamale instruktori kohale, edasi peab tema tagama selle, et tema kuskil vigu ei tee. Ja siis tema hakkab samm postilt postile, ta, temal ei ole midagi, etteheited on tubli poiss väliselt. Ja, ja ma isegi nägin viimasel komsomol kongressil saali vaadates läbi tele ekraani, et seal paistis olema küllalt siledaid, niisuguseid poisse, kes kuulavad sellega juttu, praegu räägitakse ja, ja tõstavad kätt ja püüavad mitte midagi olulist teha, otsustate riskile mitte minna, mitte ettevõtlik olla, vaid kõike teha. Ülevalt kästakse, vot see on nüüd see meie rikutud karjääri mõiste jõude jõudnud ülespoole, ilma et sa õieti noh, rahvas aru annaksid, mis sa teed või aja ees või iseendagi vaid teadlikult püüdal libiseda järgmisele trepiastmele. Puudubki soo loominguline soov loomingulise momendi järgi tähendab teha midagi maailma, suuta oma mõtte järgi ja karjääri tegid need ja olidki karjeristide sõnaga rel islam minu jaoks tänase päevani negatiivse varjundiga. Kes täpselt teadsid, mida võib, mida tuleb, mida peab, sammusid Kedasi, neid viidi Kedasi, neid edutati täpselt teadsid, mida neilt oodatakse. Käitusid selles suunas. Isiksused muidugi jah, eriti rikkade rikkalikud ei ole. Ja. Noh, praktiline elu tõepoolest näitab, et jah, edasi liikusid teist tüüpi ilmselt mehed, mitte see loominguline pool võib olla. Absurd ise muidugi. Aga siiski on praktilised noorele, tähendab, hindavad seda praktilist külge nad ju näevad. Kes siis igasuguse initsiatiivi maha suruma ja alates põllu tõelise initsiatiivist ja lõpetades ühiskonnateadlase initsiatiivist. Ja eks see ühiskonnateadus on ju teada, püüti kirjutada niinimetatud Fischer tablette kandidaadi töid või doktoritöid, kus oleks natukene uut, aga mitte jumala pärast palju, sest kui neid palju on, siis lähete tülli nende oponentidega ja jumal teab, mis nad võivad sulle üldse kirjutada. Parem tee niimoodi natukene nuut ja üldiselt kirjuta sedapidi olema kirjutatud, see oli ju avalikult praegu. Kahjuks. Aga nüüd ma esiteks kah küsimus oma vestluskaaslastele olete, Rein Veidemann nimetas seda meie põlvkonda kadunud põlvkond. Nii, nüüd me siin räägime sellest möödunud aegadest ja Märt juba viitas siin aprilli pleenumile jaanuari peale või need on nagu midagi muutunud, nüüd on nagu mingid seisukohad ümber vaadatud, kriteeriumid muutunud, kas kadunud põlvkond on üldse veel suuteline-võimeline midagi ära tegema või oleks ausam anda teed siis mitte järgmisele või ülejärgmisele? Mis ta on õige küll, et kui kellelegi teed anda sihuke ülejärgmisest vahepealne sellesse on usku vähem, tähendab see tuli ka minister Jaagoodini teleintervjuust välja, kui talt küsiti, kus on kõige raskem kõrgkoolis praegu kõige raskem õppejõududega, sellepärast et neid ei muuda endast, aga üliõpilane tuleb uus noor järjest peale, tema on veel rikkumata tal neid stereotüüpe ei ole ka arusaamasid ja muutub kiiremini, et nojah, aga nüüd jaagu küsimus, võib-olla sina, palun. Ma ei oska võib-olla täpselt öelda, aga ei mõistaks oma põlvkonda hukka. Sellepärast et oma võitlused me oleme kõik ikkagi võidelnud. Oma vitsad oleme ka saanud. Kes vähem, kes rohkem. Tähendab tühjaks meid ei saa nagu pidada, ainult küsimus on selles, et kas me praegusest momendist praeguste väärtuste juures suudame tõepoolest edasi minna ja mis selleks on siis, milliseid tingimusi meile selleks vajalik on. Et me ei oleks ära unustanud oma noorepõlve võitlusi? Vanaks me keegi ennast ei pea, aga siiski Me meenutasime siin, eks ole, et kuuekümnendatel aastatel uudismaalaste liikumine, ehitusmalev ja nii edasi, suured diskussioonid olid üldse maleva vajalikkuse üle ja nii edasi ja need olid väga tulised ja tõsised diskussioonid siin Jaak Allikuga, meil oli au osa võtta sellisest. Jaa. Jaa. Ja ka need asjad, mis praegu päevakorras on, rahvusküsimusele. Kus ja ja liidu moodustamisele omavalitsus kui palju oli küsimusi ja me ei ole neid ära unustanud, nii et kui meil oleks vastavad kangid ja hoovad käes näiteks ma usun, et, et siiski mõndagi mäletaksime, sest praegu nõudmine minu arust sisuliselt ei ole kuigi palju erinev sellest. Midagi täiesti sarnast ja midagi on isegi kolissad tol ajal ehedamalt või niisugust erksamad ja värvikamalt, kui, kui praegu suutmise juures kuidagi on jäänud noh, nisugune tagasihoitus mingisugune siis ei olnud seda tagasihoitus niivõrd tunda. Aga üldine taust on teine muidugi seda no täiesti täiesti ajalugu. Vaatasime ajalugu on vahepeal ja see seab mingeid teisi ülesanne ja ma räägin nii puht Aga võib-olla massiivse 400 vaadasi ei teadnud kuigi miks mitte, teadsime, suhtlesime nendega. Aga tol ajal ütleme, kuuekümnete aastatel ma ei tunnetanud sellist üsna suurt laia skepsist, pessimismi, täpselt praegu vähemalt Eesti noh, intelligentsi hulgas skepsis, pessimism ja see, et noh, kaua-kaua kohe-kohe tuleb jälle muutus, kohe pannakse kõik suud vaikima ja kaalid kinni, noh see on muutunud niisuguseks, juba kerge irve ootuseks, noh, jutumärkides ootuseks takistab minu meelest konstruktiivset sedasama uutmist. Perestroika. See on iga põlvkonna sotsiaalne mälu, funktsioneerib. Ei, mul oli mitte ainult intelligentsiga mõttes tavaline nähe tavaliste tööinimeste seltskonnas, sünnipäeva olime kaks tundi, valsi mehed ikka ütlesid, et ei saa ja ei tea, tohib ja mis tuleb ja selle asemel, et arutleda, kuidas teha üks korralik kooperatiivi hakatakse tegema, eks ole, kõik arutlevad, et ega sest midagi välja ei tule ja noh, et see õhkkond, aga siiski esimesele küsimusele vastates. Vadjak üldiselt. Ma ei mäleta, millised olid siis 40 aastased. Noh, me natuke mäletame, nad olid kaunis ettevaatlikud inimeste teisel ajal kasvanud praegustel noortel oleme ees, kes ei ole enam need 40, nagu nad meile olid, tähendab, meie oleme ühe korra, ülejäänud tähendab meie olemasolu juba iseenesest, kes me enam-vähem ikka mõistame, noori, terveid, normaalseid, häid ideid edasi oli teinud. See on minu meelest meie olemasolu, kui me jääme oma positsioonidele, kui me oma noorusideaale minetanud, see on juba suur jõud, kui, kui meie ei hakka vastu seisma, vaid meie püüame mõista ja mõistlike targalt, muide meil siin ei maksaks ka praegu öelda, et minagi ikka parem oli tantsida, teha, see on kõik suhteline ajas ja ruumis, aga aga igal juhul, ma arvan, see on juba väärtused. Üks põlvkond osa sellest põlvkonnast on läbi elanud ja tunnetab ja peaks põhimõtteliselt mõistma, juba see on tähtis, aga kui veel jaagu kohta öelda, ega me 2000 ei ole noh, päris nagu või selle Veidemanni. Ega me nüüd kadunud ei ole, nagu me oleme olemas ja aeg-ajalt isegi noortel tülinaks ees ma olen kuulnud ikka noor töötud, ah, mis, kas ei olnud õige kuue nüüd tulevas õige õige noorteliikumine ja nii et meie olemasolu on ikka minu meelest ikka veel tunda. Ei saa päris nii. Siiski väike kahtlus on muidugi nagu ma enne ütlesin, toovad ja kätte anda, järsku, kuskil on mingi vaakum? Me ei ole olnud niivõrd vastutusrikastel postidel, me ei, ei suuda võib-olla nii laiuti ja sügavuti näha igat probleemi ja seal tekib väikseid kahtlusi. Aga just see, et meil on elukogemuses mingi uutmine, mis on verre oma jälje jätnud. See on siiski meie põlvkonna suur eelis minu arust. Jah, on mingi tohutu väärtuslik sotsiaalse poliitilise tegevuse pool olnud, kuigi see on olnud ka negatiivselt õppetundidega koolikooliks, mida järgnevatel ei ole muidugi põlvkonna juhtun kastani otsast ka meie oma tuld aastane tuua suurepäraselt Tennis kõike seda ümber lükata. Aga siiski vist on mingi üldisem tase, millest me võime rääkida põlvkonnast konkreetsetest näidetest eemaldades ja, aga tulles nüüd tagasi ikka noh, selle karjääri juurde, ma siiski arvan, et põhimõtteliselt ma ei tea, kuidas selle mõistliku peale anda, aga, aga, aga niisugune isereguleeriv süsteem, kus noored mitte ei orienteerub oma isiklikule edule ainult vaid nahka sotsiaalsele eneseteostusele. Ja sellest avalikum rääkimine ja, ja mingilgi määral sellele motiveerimine tähendab ühest küljest selleks, et karjääri teha, peab olema tõmme. Miks üldse karjääride ja praegu tõmbeküsimus teostub väga paljudel juhtudel, noh, ütleme just sellest seadki läks eneseteostuse raames, noh, inimene tahab ennast proovile panna, teeb, aga ütleme, muud tõmbed, sealhulgas materiaalne tõmme. On tihti küsitav loosung võrdsetest võimalustest, mis on sotsialismi põhiloosung, seda on ju minu meelest täiesti valesti, see loosung oli esitatud klassi ühiskonnas, eks see tähendab, et nii mõisniku pojal kui talupojapojal või pidi olema võrdne võimalus saada monossovinis. Aga mitte igaüht ei tunnistata. Kes sinna tahab, rohida võrdselt teistega. Ja. Ja seda on raske, meil on vahepealsel ajal etappidel tekkinud mitmeid väärarusaam suhtumise, nende ületamine nüüdses uuenduspoliitikas kõike ei saa toimuda kahe-kolme aastaga, kunas nendest nendest piiridest ja, ja, ja dogmadest üle saadaks, see võtab aega. Ja, aga siiski noh, tulles nüüd selle karjääri juurde arvama, et sellesse tuleb rahulikult suhtuda, aga ikkagi tuleb suhtuda, et noored peavad ka endale ikka eesmärke seadma ja ja nad kuldseks keskjaoks oleks oma kompetentsuse tasandil ja näeksid teed. Ja ma veel kord tuletan meelde ühte poliitilist momenti, see oli komsomoli 20 kongressi peasekretär, Gorbatšov esines seal, siis ta rääkis seal võistlusest, ta kutsus noori üles võistlusele päevases ülekandes tekkis saalis sumin ja no ei saanud aru, et see võistlus on meni formaalne, et mis nüüd peale jälle hakkan seda urmast võistlust ja siis peaasi et ise ka taipas, et noh, et siin tuleb seda asja selgitada, ütles, et ta ütles, et võistlus uues mõttes, et meil on vaja võistlust edutamise ja selle peale, et võistlus selgitaks välja, kes on võimeline juhtima, kes on edasi minema konkursid juhtivatel kohtadel, kõik nii-öelda tähendab mitte see, et noh, et kõik võistleme ja näilised oleme tublid poisid vaid see töö, mis me teeme, igal pool, peab ka välja selgitama meie hulgast need, kes saavad ja võivad ja peaksid edasi minema julgema panuse teha ka ühiskondlikule arengule ja selles mõttes neid siin on kerkinud ja see isegi mõiste vene kirjanike kulges kunstitegelaste hulgast teenida isamaad. Noh, meie oleme alati võtnud nagu väike väike kloos. No hea küll, ütleme niimoodi, aga, aga noh, ta on ilusti, kõlab, sellepärast on ta hea kuulata, et miks mitte, eks ole, noor inimene ei tarvitse sealt, nagu me siin toimet praeguse jääb, utilitaarsete eesmärk saaks aga kohale saaks materiaalsed eeldused kätte aga laiemas mõttes, et teenida ka sotsiaalset eesmärki. See sotsiaalne eesmärk on ikka meil õiglasem ja, ja humaansem ja vaatlikum, targem ühiskond kui senised kõik ja niisugune teenida isamaad, teenida kodumaad. Minu arvates see kuulus kaebki matiivistik hulka, mida nii noored kui ka kuldne keskiga ei tohiks unustada, kui see aeg on antud, siis võib-olla. Aga mida me teeme nende kariristidega, kes on meile järgnevus, tutvustades? Mulle see ilma võitluseta ei näe minu meelest ots, neid inimesi on üsna palju sattunud ja sattumas juhtivatele kohtadele, kellel puuduvad igasugused isiklikud sotsiaalsed väärtused. Eesmärgid aga kes lähevad kaasa kergelt kõige sellega, mis neile öeldakse. Selleks, et tagada endale väga rahulikke, mugav äraelamine veel kuskil nurga taga mängida siis liberaali, demokraatia või oma pois oma poissi ja, ja see on kõige jubedam nähtus, mida see aeg on vahepeal tootnud. Üha rohkem, et see ongi selle vahepealse aja tulemus ja see ei ole ainult kunstis väär sinu majandussfääris täpselt samad nähtud ja need on leidnudki kriitikat juba ka kõrgemalt poolt praegu. Ja sama naljaga kaasneb noh, niisuguse tähendab seda sünnitanud tekitanud ka sedasama formaalne maailmavaate kujundamine Smel marksismi õpetamise alal on alates keskkoolist kuni kõrgkooli kaudu välja noh, ütleme nende õpikute kaudu, mis kedagi lugema ei kutsu ja, ja mis on igavad ja mis seletavad asja väga ühetooniline tõenäoliselt ja, ja, ja noh, tervikuna kaunis formaalne haridus, mis, vabandust, tuntakse marksismi alale, jäävat sellel pinnal võrsubki niisugune omatehtud teooria, pragmaatiline teooriat, kõik on siin jama ja isegi kuni põhitõdede, nii et noh, kas nüüd tasubki tõsiselt võtta, mängime seda mängu, nagu nad oleks olemas. No aga ma alustaks inimesed, oleks teised põhitõed ja nii edasi oleks tugev isiksus, kellel on isegi temaga vaielda. Aga kui see on vot selles suhteliselt noh igati ta toetab põhitõdesid ja samal ajal irvitab nende üle siis tekkinud jubedas. See on hea küsimus, mis. Noh, kui nüüd niimoodi, ma arvan, siin on täpselt sama, mis on küsimusega, mitte teistest tuludest. Suured haid on ammu põranda all ja elavad edasi ja on kohtadel, sest nad oskavad kohaneda väga hästi ja ma arvan, ka siinsele noortekariristide pundis kohanevad heinaga vara ja nendega on keerukas olukord. Väga keerukas on, need ei saa ega neid kohe niimodi jaga. Moderi värvitsevaid jagada. Nad on praegu hinnad maskeerunud, vaatavad. Noh, et siin saaks järeldada, kas te kardate niidi? Eks ikka tuleb karta, miks mitte, võiks selle kohta öelda? Ei karda isiklikult, aga noh, isiklikult võib-olla kartnud, eks vanemad nooremaid ise ei ole mõtet isiklikud karta, aga tuleb nüüd karta ühiskondlikus, sest nemad elavad kauem kui nii. Nende mõju on juba praegu pikemaajalisem mõju sabal. Pidurdusmehhanismid on neil üks kõva-kõva-kõvamutter seal selles pandud sinna mehhanism sisse kõva, mitte väntvõlliseguse või suur võlgudesse tähenda mehaaniks. Pidurdusmehhanism oleks, kujutame sest praegu sel hetkel on nad kõige suuremat kaasakarjuja tootmisele ja kui kuskil mingisugune kruvi nihkub, siis nad oma tegevusega nihutavad selle kruvi kohe teise tagasi. Ja kusjuures nad teevad sellest uuest niimoodi vana, et sa ei saa aru ka väliselt, siis Elmu kohv hiljem kui uuest on juba jälle vana tehtud, see on väga peenelt käiakse sotsiaalsed mehhanismid, kuidas selleni uue softi all tegelikult tehakse asi, mis natuke tundub uus, aga tegelikult on ikka sama majandusasjade juures me näeme seda praegu täna ei lähe läbi. Radikaalset dokumente on vaja ka, ei lähe läbi. No ikka tulevad siuksed nagu vanad, ehkki palju asju on seal näilised, uued. Mul on väga hea meel, et tulite siia ja rääkisite mõnes asjas võib-olla suu puhtaks ja mõnele inimesele võib-olla niisuguseid asju, mida ta küll mõelnud on, aga pole võib-olla isegi söandanud sõnadesse-lausetesse sättida. Ja seepärast ütlen ma teie veel ükskord ära, et inimesed teaksid, kes neid mõtteid siis pühapäeva päeval rahvale rääkisid. Need olid siis koondise Eesti kolhoosiehitus peaspetsialist Hasso Nurm kvalifikatsiooni tõstmise instituudi ühiskonnateaduste kateedri juhataja Märt Kubo ja Ugala teatri kunstiline juht Jaak Allik. Ma tänan teid veel üks kord.